HALDUSÕIGUSKultuur ja sport

Teksti suurus:

Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seadus (lühend - ELKTS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.01.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.01.2016, 17

Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seadus1

Vastu võetud 11.06.2003
RT I 2003, 51, 351
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.05.2004
14.04.2004RT I 2004, 30, 20801.05.2004
20.05.2004RT I 2004, 46, 33014.06.2004
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
26.11.2009RT I 2009, 62, 40501.01.2010
22.04.2010RT I 2010, 22, 10801.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
08.12.2011RT I, 29.12.2011, 101.01.2012
19.02.2014RT I, 13.03.2014, 401.07.2014
19.06.2014RT I, 29.06.2014, 10901.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud ministrite ametinimetused.
16.12.2015RT I, 06.01.2016, 416.01.2016

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus reguleerib Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud ning Eestisse toodud kultuuriväärtuste tagastamist Euroopa Liidu liikmesriigile (edaspidi liikmesriik).

 (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2.  Seaduses kasutatavad mõisted

  Käesolevas seaduses on mõisteid kasutatud järgmises tähenduses:
 1) kultuuriväärtus – asi, mis on liikmesriigi õigusaktide kohaselt enne või pärast liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikku väljaviimist liigitatud või määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 36 tähenduses kui kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvuslik rikkus;
[RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]
 2) kultuuriväärtuse ebaseaduslik väljaviimine liikmesriigist – kultuuriväärtuse väljaviimine Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt, kui rikutakse kultuuriväärtuste väljaviimiseks liikmesriigi õigusaktidega kehtestatud korda või määrust nr 116/2009/EÜ (ELT L 39, 10.02.2009, lk 1–7), või kultuuriväärtuse tagastamata jätmine pärast ajutise väljaviimise tähtaja lõppemist või ajutise väljaviimise muu tingimuse rikkumine;
[RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]
 3) taotluse esitanud liikmesriik – liikmesriik, kelle territooriumilt on kultuuriväärtus ebaseaduslikult välja viidud ja kes taotleb seda tagasi;
 4) kultuuriväärtuse tagastamine – kultuuriväärtuse tagastamine taotluse esitanud liikmesriigile.

§ 3.  Kultuuriväärtuste kategooriad
[Kehtetu - RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]

§ 4.  Taotluse esitamine

 (1) Taotlus liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuse tagastamiseks esitatakse Muinsuskaitseametile.

 (2) Taotluses peavad olema järgmised andmed:
 1) kultuuriväärtuse kirjeldus ja dokument selle kohta, et tegemist on liikmesriigis kultuuriväärtusena käsitatava asjaga;
 2) taotluse esitanud liikmesriigi pädeva asutuse kinnitus selle kohta, et kultuuriväärtus on sellest liikmesriigist ebaseaduslikult välja viidud;
 3) andmed kultuuriväärtuse tegeliku või oletatava asukoha ja omaniku või valdaja kohta;
 4) muu teave, mida taotluse esitanud liikmesriik peab vajalikuks kultuuriväärtuse tagastamise algatamiseks.

§ 41.  Keskasutus

 (1) Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamiseks ettenähtud ülesannete täitmist korraldab keskasutusena Muinsuskaitseamet.

 (2) Keskasutus täidab järgmisi ülesandeid:
 1) teavitab asjaomaseid liikmesriike Eesti territooriumilt leitud kultuuriväärtusest, kui on põhjust oletada, et kultuuriväärtus on teise liikmesriigi territooriumilt välja viidud ebaseaduslikult;
 2) abistab taotluse esitanud liikmesriigi pädevaid asutusi taotluses nimetatud eseme kultuuriväärtuse kindlakstegemisel tingimusel, et kontrollimine toimub kuue kuu jooksul taotluse esitamisest arvates;
 3) rakendab vajaduse korral meetmeid kultuuriväärtuse säilitamiseks ja tagastamiseks liikmesriigile, välja arvatud juhul, kui käesoleva lõike punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul ei ole taotluse esitanud liikmesriik taotluses nimetatud eseme kultuuriväärtust kindlaks teinud;
 4) tagab taotluse esitanud liikmesriigile ja kultuuriväärtuse omanikule või valdajale teabe edastamise;
 5) vahendab kohtuvälise kokkuleppe saavutamist kultuuriväärtuse tagastamiseks taotluse esitanud liikmesriigi ja kultuuriväärtuse omaniku vahel.

 (3) Käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ja koostööks ning teabe vahetamiseks teiste liikmesriikidega kasutab keskasutus ennekõike siseturu infosüsteemi, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11).

 (4) Tagastamismenetluse ajal hoiule võetud kultuuriväärtust hoiab keskasutus. Kui keskasutusel ei ole võimalik või otstarbekas kultuuriväärtust hoida, määrab Kultuuriministeerium riigimuuseumi, kuhu kultuuriväärtus hoiule antakse, või annab keskasutusele nõusoleku kultuuriväärtuse hoiule andmiseks teise muuseumi, kus on hoidmiseks vajalikud tingimused.
[RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]

§ 5.  Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (1) Riiklikku järelevalvet ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamisel teostab Muinsuskaitseamet.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (2) Muinsuskaitseamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 (3) [Kehtetu - RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]

§ 51.  Riikliku järelevalve erisused
[Kehtetu - RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]

§ 52.  Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 6.  Keskasutuse koostöö teiste asutustega

 (1) Politsei- ja Piirivalveamet ja Maksu- ja Tolliamet aitavad oma pädevuse piires kaasa liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste leidmisele Eesti territooriumil. Nimetatud asutused teevad liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuse asukoha ja omaniku või valdaja kohta saadud andmed Muinsuskaitseametile kirjalikult teatavaks andmete saamisest alates viie tööpäeva jooksul.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (2) Politsei- ja Piirivalveameti ja Maksu- ja Tolliameti pöördumise korral on Muinsuskaitseameti ekspert kohustatud tegema asja kultuuriväärtuse määramise ekspertiisi.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused kasutavad koostööks ja teabe vahetamiseks ennekõike käesoleva seaduse § 41 lõikes 3 nimetatud infosüsteemi.
[RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]

§ 7.  Kultuuriväärtuse omaniku ja valdaja kohustused
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 8.  Ettekirjutus
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 9.  Kultuuriväärtuse tagastamise kohtumenetluse algatamine

 (1) Taotluse esitanud liikmesriik võib esitada hagi kultuuriväärtuse asukohajärgsele maakohtule kohtuasja algatamiseks kultuuriväärtuse omaniku või valdaja vastu kultuuriväärtuse sundvõõrandamiseks või ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja tagastamiseks ning omanikule õiglase hüvitise määramiseks kolme aasta jooksul pärast seda, kui taotluse esitanud liikmesriigi pädev keskasutus on teada saanud kultuuriväärtuse asukoha ja selle omaniku või valdajal.
[RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]

 (2) Hagiavaldusele lisatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid.

 (3) Taotluse esitanud liikmesriik teatab kohtuasja algatamisest viivitamatult Muinsuskaitseametile, kes informeerib sellest teiste liikmesriikide keskasutusi.

 (4) Tagastamisnõuet ei või esitada, kui taotluse esitanud liikmesriigi territooriumilt kultuuriväärtuse ebaseaduslikust väljaviimisest on möödunud üle 30 aasta või kui taotluse esitanud liikmesriigi territooriumilt eseme väljaviimist ei peeta nõude esitamise ajal enam ebaseaduslikuks. Liikmesriigi õigusaktide kohaselt riiklikuna käsitatavasse kogusse või liikmesriigi kohaliku või piirkondliku muuseumi, arhiivi või raamatukogu kogusse või kogusse, mida märkimisväärselt rahastab riik, või usulise ühenduse kogusse kuulunud kultuuriväärtuse tagastamise nõude võib esitada asja ebaseaduslikust väljaviimisest alates 75 aasta jooksul, kui taotluse esitanud liikmesriik ei kohalda aegumistähtaega või kui Eesti Vabariigi ja taotluse esitanud liikmesriigi vahel sõlmitud lepinguga ei ole ette nähtud 75 aastast pikemat tähtaega.

§ 10.  Kohtumenetlus

 (1) Kultuuriväärtuse sundvõõrandamise, ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja tagastamise ning hüvitise määramise kohtuasja menetletakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

 (2) Kultuuriväärtuse omanikul ei ole õigust esitada kultuuriväärtuse tagastamiseks esitatud hagile vastuväiteid, mis ei tulene käesolevast seadusest.

 (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud menetluses võib taotluse esitanud liikmesriiki tema volituse alusel esindada Eesti Vabariik.

 (31) Kultuuriväärtuse sundvõõrandamist kohaldatakse ka isiku suhtes, kes on kultuuriväärtuse saanud pärimise või kinke teel, ning sellisel juhul ei ole omanik soodsamas olukorras kui isik, kellelt ta kultuuriväärtuse sai.
[RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esindab Eesti Vabariiki Muinsuskaitseamet.

§ 11.  Kultuuriväärtuse tagastamine ja hüvitise määramine

 (1) Kohus otsustab omanikult kultuuriväärtuse sundvõõrandamise või valdajalt kultuuriväärtuse ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja selle tagastamise taotluse esitanud liikmesriigile, kui tegemist on kultuuriväärtusega käesoleva seaduse § 2 punkti 1 tähenduses ja kultuuriväärtus on taotluse esitanud liikmesriigist ebaseaduslikult välja viidud.

 (2) Kui kohus otsustab, et liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtus tuleb sundvõõrandada ja tagastada, määrab kohus kultuuriväärtuse omanikule õiglase hüvitise, kui omanik tõendab, et ta oli kõnealust kultuuriväärtust omandades hoolas.
[RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]

 (21) Hoolsuskohustuse hindamisel käesoleva seaduse tähenduses võetakse arvesse kõiki asja omandamise tingimusi, eelkõige asja päritolu käsitlevaid dokumente, taotluse esitanud liikmesriigi õigusaktidega nõutavaid ekspordilubasid, poolte tegevuse iseloomu, makstud hinda, seda, kas omanik kasutas varastatud kultuuriväärtuste kohta loodud registreid, millele tal oli juurdepääs, muud asjakohast teavet, mida ta oleks saanud mõistlikul viisil hankida, või tegi muid toiminguid, mida iga mõistlik isik oleks samas olukorras teinud.
[RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]

 (22) Hüvitise määramisel arvestab kohus Muinsuskaitseameti arvamust ning seda, kas omanik on kultuuriväärtuse omandanud heauskselt, kas ta on kultuuriväärtuse hoidmisse suhtunud heaperemehelikult ning kui suuri kulutusi ta on teinud kultuuriväärtuse säilitamiseks.
[RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]

 (3) Hüvitisena määratud summa tasub taotluse esitanud liikmesriik.

 (4) Pärast käesolevas paragrahvis sätestatud kohtuotsuse tegemist või juhul, kui kultuuriväärtuse tagastamiseks saavutatakse kohtuväline kokkulepe, korraldab Muinsuskaitseamet vajalikud toimingud kultuuriväärtuse tagastamiseks taotluse esitanud liikmesriigi territooriumile kokkuleppel taotluse esitanud riigiga.

 (5) Muinsuskaitseamet katab kulud, mis on tagastamise ajal tehtud kultuuriväärtuse hoidmiseks või tagastamistoiminguteks. Taotluse esitanud liikmesriik hüvitab kulud Muinsuskaitseameti avalduse alusel.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitise summa tasumine või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude katmine taotluse esitanud liikmesriigi poolt ei välista tema poolt vastavate summade sissenõudmist isikutelt, kes vastutavad kultuuriväärtuse ebaseadusliku väljaviimise eest taotluse esitanud liikmesriigi territooriumilt.
[RT I 2004, 46, 330 - jõust. 14.06.2004]

 (7) Pärast kultuuriväärtuse tagastamist kohtuotsuse või kohtuvälise kokkuleppe alusel kohaldatakse kultuuriväärtuse omandiõiguse suhtes taotluse esitanud liikmesriigi õigusakte.
[RT I 2004, 46, 330 - jõust. 14.06.2004]

§ 111.  Nõuete esitamine taotluse esitanud liikmesriigis

  Seoses liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtusega on taotluse esitanud liikmesriigil või varastatud kultuuriväärtuse omanikul võimalik selles liikmesriigis algatada tsiviil- või kriminaalasja menetlemist ka siis, kui kultuuriväärtus on käesoleva seaduse alusel tagastatud või on alustatud kultuuriväärtuse tagastamise menetlust.
[RT I 2004, 46, 330 - jõust. 14.06.2004]

§ 12.  Seaduse kohaldamine

  Käesolevat seadust kohaldatakse tagasiulatuvalt nende kultuuriväärtuste suhtes, mis on liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult välja viidud pärast 1993. aasta 1. jaanuari.

§ 13.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub eraldi seadusega Eesti Vabariigi liitumisel Euroopa Liiduga.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/60/EL, liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta ja millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 159, 28.05.2014, lk 1–10; ELT L 147, 12.06.2015, lk 24).
[RT I, 06.01.2016, 4 - jõust. 16.01.2016]