Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Struktuuritoetuse andmise tingimused keskhariduseta täiskasvanute tagasitoomiseks tasemeõppesse

Vastu võetud 05.01.2016 nr 1

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadusele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” meetme „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine” tegevuse „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine” eesmärkide elluviimist Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

§ 2.   Terminid

  Käesolevas määruses tähistab termin „õppeasutus” üldhariduskooli, milles toimub mittestatsionaarne õpe.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk

  (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomist põhi- ja üldkeskharidusõppes ning nende õpingute edukat lõpetamist, pidurdades õppijate arvu langust mittestatsionaarses õppes.

  (2) Toetuse andmisega panustatakse Eesti elukestva õppe strateegia 2020 eesmärgi 5 „Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv” saavutamisse ning täiskasvanuhariduse programmi meetmesse 1.2 „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine põhi- ja üldkeskharidusõppesse”.

  (3) Toetust saavad projektid panustavad rakenduskava meetme 6 „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine” tegevuse 1.6.1 „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine” väljundnäitajasse.

§ 4.   Rakendusüksus ja rakendusasutus

  (1) Rakendusüksus on Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).

  (2) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

§ 5.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse või rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Juhul kui vaie esitatakse rakendusüksuse toimingu või otsuse peale, esitatakse see läbi rakendusüksuse rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused ja sihtgrupp

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevused vastavad käesoleva määruse §-s 3 toodule.

  (2) Toetatavate projektide sihtgrupp on põhi- või keskhariduseta isikud, kellel on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel õigus õppida mittestatsionaarses õppes (edaspidi täiskasvanud) ja õppeasutuste personal.

  (3) Toetatavad tegevused:
  1) põhi- või keskhariduseta täiskasvanute leidmine, teavitamine ja motiveerimine õppimise juurde toomiseks;
  2) õppimist toetavate tingimuste loomine ning tugitegevuste väljatöötamine ja pakkumine õppes püsimise ja õpingute lõpetamise toetamiseks;
  3) täiendavate õppimist toetavate lisa- ja tasanduskursuste väljatöötamine ja läbiviimine;
  4) õppimisoskuse ja -võimekuse parandamisele suunatud koolitused, individuaalne juhendamine, konsultatsioonid jm tegevused;
  5) väljaspool õppeasutust õppetöö läbiviimisega kaasnevad täiendavad tegevused;
  6) õppe paindlikumaks muutmisele suunatud arendustegevused õppeasutustes.

  (4) Toetust antakse ainult projektile, mille raames viiakse läbi vähemalt kaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevust, millest üks peab olema punktis 1 nimetatud tegevus.

§ 7.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 6 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele, sealhulgas:
  1) personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 3 sätestatud tingimustele;
  2) kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3–6;
  3) projekti abikõlblike kuludega kaasnev erisoodustusena käsitletav kulu ja erisoodustuselt tasutav maks;
  4) teavitamiskulud;
  5) infomaterjali koostamise ja tõlkimise kulud;
  6) ürituste ja seminaride kulud;
  7) transpordikulud;
  8) muud projekti elluviimiseks otseselt vajalikud kulud.

  (2) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) statsionaarses õppes õppijatele suunatud tegevuste kulud;
  2) õppekohaga seotud kulud, mis on kaetud muudest vahenditest ja seotud otseselt õppekava täitmisega;
  3) õppijatele makstav stipendium või muu rahaline toetus;
  4) investeeringud kinnisvarasse, sealhulgas ehitamine, rekonstrueerimine ja renoveerimine;
  5) kaudse kuluna hüvitatavad kulud kuludokumentide alusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud peavad olema kooskõlas ühendmääruse §-ga 2 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega.

§ 8.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. oktoober 2015 kuni 31. detsember 2020.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Projekti abikõlblikkuse periood ei tohi olla pikem kui 24 kuud.

  (3) Varaseim projekti abikõlblikkuse alguskuupäev teatakse taotlusvooru väljakuulutamisel.

§ 9.   Toetuse piirsumma ja osakaal

  (1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 250 000 eurot projekti kohta.

  (2) Projektide puhul, mille Euroopa Sotsiaalfondi toetuse summa on kuni 50 000 eurot, on toetuse saaja kohustatud abikõlblike kulude hüvitamisel muuhulgas kasutama ka käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud kaudsete kulude arvestamise tingimusi.

  (3) Toetuse maksimaalne osakaal (edaspidi toetuse määr) on kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest.

  (4) Taotlusvoorus esitatavate projektide toetuse määrast ja avatud taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusasutus rakendusüksust taotlusvooru väljakuulutamise ettepanekus.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.   Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Taotleja võib olla õppeasutuse pidaja või õppeasutuse pidaja volikirja alusel õppeasutus.

  (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid. Partneriteks võivad olla teised mittestatsionaarset üldharidusõpet pakkuvad õppeasutused volikirja alusel või õppeasutuse pidajad.

  (3) Taotlejaks ja partneriks saab olla õppeasutus, milles on vähemalt kolmel viimasel õppeaastal toimunud mittestatsionaarne õpe ning mille mittestatsionaarses õppes õppijate arv 2014/2015. õppeaastal oli vähemalt 75, või riigigümnaasium, milles toimub mittestatsionaarne õpe.

  (4) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele, välja arvatud punktide 3 ja 4 osas, ning § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.

§ 11.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule, välja arvatud punkti 12 osas, vastama järgmistele nõuetele:
  1) projekt peab panustama käesoleva määruse §-s 3 esitatusse ja täiskasvanuhariduse programmi eesmärkide täitmisse;
  2) taotluses tuleb näidata tegevused ja tegevuste maksumused, juhul kui taotleja kaasab projekti partnereid, tuleb taotluses näidata tegevused ja tegevuste maksumused taotleja ja partneri(te) lõikes.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente:
  1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  2) partneri(te) kaasamise korral partneri(te) kinnituskiri projektis osalemise kohta.

  (3) Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarve, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 12.   Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  3) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  4) võimaldama kontrollida taotleja, taotluse ja partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
  5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.   Taotlusvooru avamine

  (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud taotlusvooru. Ettepanek sisaldab muuhulgas taotlusvooru eelarvet, taotletava toetuse maksimaalset määra ja ajakava.

  (2) Taotlusvooru tähtajast, taotletava toetuse määrast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus vähemalt kahes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt 45 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.

  (3) Rakendusüksus võib rakendusasutuse ettepanekul korraldada mitu taotlusvooru, kui meetme eelarve seda võimaldab.

§ 14.   Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtpäevaks.

  (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja esindusõigusliku isiku poolt struktuuritoetuse registri vahendusel. Kui register ei võimalda taotluste esitamist, esitatakse taotlus rakendusüksusele digitaalselt allkirjastatuna registriväliselt.

  (3) Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest ning otsuse tegemisest esitatud taotluste kohta.

  (2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, tehakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel otsus jätta taotlus tähtaega ennistamata vastu võtmata.

  (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse digitaalselt allkirjastatuna, võimaluse korral struktuuritoetuse registri kaudu viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

  (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse rakendusüksusele esitamise tähtpäevast. Taotluse menetlemise aega võib pikendada taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

  (5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

  (6) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ja toetuse osakaal ei suurene, v.a juhul kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks.

§ 16.   Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus viib taotluste nõuetele vastavuse kontrolli läbi 10 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast. Rakendusüksus kontrollib taotleja, partneri(te) ja taotluse tehnilist vastavust nõuetele ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu. Juhul kui taotluses esineb puudusi, informeerib ta viivitamatult taotlejat ja annab ühe taotluse raames kuni 5 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui taotleja ei ole lõike 1 punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

  (2) Rakendusüksusele antud taotluste nõuetele vastavuse kontrolli tähtaeg pikeneb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

  (3) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (4) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded.

  (5) Taotlejat või partnerit ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui partner või taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (6) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

  (7) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 17.   Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Hindamiskomisjoni moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

  (2) Rakendusüksus võib hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte.

  (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele.

§ 18.   Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti mõju meetme ja täiskasvanuhariduse programmi eesmärkide saavutamisele – 30% maksimaalsest koondhindest;
  2) projekti ja tegevuste põhjendatus – 30% maksimaalsest koondhindest;
  3) projekti kuluefektiivsus – 20% maksimaalsest koondhindest;
  4) toetuse taotleja (ja partnerite) suutlikkus projekti ellu viia – 10% maksimaalsest koondhindest;
  5) jätkusuutlikkus – 10% maksimaalsest koondhindest.

  (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest.

  (3) Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval, kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 7 lõikega 2.

  (4) Iga hinnatava taotluse kohta täidab hindamiskomisjon konsensusliku hindamislehe, kuhu märgitakse hindamiskriteeriumide lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed.

  (5) Projektide hindamise tulemusena moodustatakse pingerida. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluses kirjeldatud projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks, nt toetussumma vähendamiseks või tegevuste muutmiseks.

  (6) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 55% maksimumsummast, ei kuulu taotlus rahuldamisele ning rakendusüksus teeb rahuldamata jätmise otsuse.

  (7) Kui pingereas olevate projektide maht on suurem, kui meetme taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel hinnatud kõrgemate hindepunktidega. Kui ka sellisel juhul on hindepunktid võrdsed, heidetakse valiku tegemiseks liisku.

§ 19.   Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Hindamise käigus tekkinud pingerea järgi rahuldatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks käesoleva määruse § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel vähemalt 55% maksimumsummast ning jäävad taotlusvooru eelarve piiresse.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 esitatu, täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi.

  (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa. Taotluse rahuldamise otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teavet võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

§ 20.   Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva määruse § 6 lõikes 4, § 16 lõikes 7, § 18 lõikes 6 ning taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatule võib rakendusüksus jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

  (3) Käesoleva määruse § 18 lõike 5 alusel moodustatud pingereas olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 6 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

  (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt või struktuuritoetuse registri kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§ 21.   Taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatule ning lisaks juhul, kui:
  1) toetust on osaliselt taotletud selliseks tegevusteks või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud;
  2) projekti eesmärgid, tulemused või väljundid on saavutatavad ka taotletust väiksema toetuse summaga;
  3) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi.

  (2) Taotluse võib taotluste menetlemise määruse § 9 lõike 1 kohaselt osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või rahastamiseks seatud kõrvaltingimustega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimustega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

  (4) Taotluse kõrvaltingimustega rahuldamisel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse seatud tingimuse saabumist või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, v.a kui rakendusüksusel on võimalik teavet tuvastada infosüsteemi vm registrist või andmeallikast.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 22.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui projekti eelarve muutub üle 15% kavandatud tegevuste kaupa. Väiksemate muudatuste korral tuleb rakendusüksust kirjalikult teavitada ja rakendusüksus kooskõlastab muudatused kirjalikult taasesitatavas vormis.

  (3) Vastavalt taotluste menetlemise määruse §-s 11 sätestatule ei ole toetuse saajal õigust taotleda projekti toetuse summa suurendamist.

  (4) Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse kas osaliselt või täielikult kehtetuks või teha § 45 lõike 1 alusel finantskorrektsiooni otsuse.

7. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 23.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ühendmääruse §-dest 11–15 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

  (2) Toetust makstakse välja ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud kulud hüvitatakse ühendmääruse § 15 lõigetes 1 ja 4 sätestatud korras.

  (3) Toetuse saaja esitab maksetaotluse struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt rakendusüksuse kinnitatud vormil. Maksetaotlus esitatakse vähemalt kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. Juhul kui toetuse saaja on riigiasutus ning makstud abikõlblikud kulud kalendrikuus on võrdsed või ületavad riigihanke piirmäära, esitatakse maksetaotlus kord kuus.

  (4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja viieteistkümne tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.

  (5) Esitatud maksetaotluses sisalduvate kulude abikõlblikkust ning kuludega seotud toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist kontrollib rakendusüksus mitte kauem kui 90 kalendripäeva alates maksetaotluse saamisest.

  (6) Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul võib rakendusüksus maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult peatada.

  (7) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb puudusi, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (8) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud maksetaotlus või kuludokumendid ei vasta nõuetele;
  2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele või eesmärkidele;
  3) läbiviidud tegevused ei vasta projektis esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud.

  (9) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise, projekti kulude abikõlblikkuse ja kulude maksmise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on vähemalt 5% projektile taotluse rahuldamise otsusega määratud toetuse summast.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 24.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtpäevadeks vahearuandeid ja lõpparuande. Rakendusüksus esitab aruanded rakendusasutusele teadmiseks 10 tööpäeva jooksul pärast aruande aktsepteerimist.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord aastas. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema vahearuande esitamise korra.

  (3) Rakendusüksus kehtestab aruande vormi ja avalikustab selle oma veebilehel.

  (4) Lõpparuanne esitatakse rakendusüksusele 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

9. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.   Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt.

  (2) Toetuse saaja kogub vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7 tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmeid ja esitab need rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtajaks.

  (3) Partner peab täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi.

§ 26.   Toetuse saaja ja partneri õigused

  (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud toetuse kasutamise, õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27.   Rakendusüksuse kohustused

  Rakendusüksus on kohustatud lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele:
  1) korraldama taotlusvoorude ja vajaduse korral vahehindamise läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid, töökorrad jms, ja tagama hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise;
  2) kinnitama taotlusvormid ning need eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastama;
  3) sisestama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse, kui taotlejal või toetuse saajal ei ole võimalik esitada andmeid läbi struktuuritoetuse registri;
  4) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama rakendusasutusele selle kohta ülevaateid;
  5) teavitama rakendusasutust rakendusüksuse otsustest, mis puudutavad taotluse kehtetuks tunnistamist;
  6) menetlema ja kinnitama toetuse kasutamise aruandlust;
  7) koostama rakendusasutusele vajaminevaid aruandeid;
  8) nõustama toetuse saajat riigihangete osas vastavalt rakendusüksuse protseduuridele;
  9) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  10) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamist takistavatest asjaoludest;
  11) teavitama toetuse saajat vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 35 lõike 3 kohaselt dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  12) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 41 lõikele 2 ja §-le 42;
  13) tegema muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 28.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.