Teksti suurus:

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede

Väljaandja:Ettevõtlusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.01.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.04.2016
Avaldamismärge:RT I, 06.01.2016, 34

Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede

Vastu võetud 05.01.2016 nr 2

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kohaldamisala

 (1) Määrus kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks” (edaspidi meede) tegevuse „Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused” eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Määrus on suunatud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” ja arengukavas „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020” nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” eesmärgi „Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid” saavutamisele.

 (3) Määrust kohaldatakse ettevõtjale:
 1) kelle põhitegevus või arenguplaani tegevused vastavad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B);
 2) kelle põhitegevus või arenguplaani tegevused vastavad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12);
 3) kelle põhitegevus või arenguplaani tegevused vastavad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008 jagu D);
 4) kelle põhitegevus või arenguplaani tegevused vastavad Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodile veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus (EMTAK 2008 jagu E), või
 5) kelle arenguplaani tegevused panustavad nutika spetsialiseerumise kasvualade eesmärkide täitmisesse.

 (4) Käesoleva määruse §-s 7 sätestatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi puudutavatest õigusaktidest:
 1) käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse toetamiseks antav toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 31 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) mõistes ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
 2) käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
 3) käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
 4) käesoleva määruse § 7 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
 5) käesoleva määruse § 7 lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi VKE) antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
 6) käesoleva määruse § 7 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
 7) käesoleva määruse § 7 lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on VKE-dele messidel osalemiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 19 mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega ning ja sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

 (5) Käesolevat määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

 (6) Käesolevat määrust ei kohaldata lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

 (1) Toetuse andmise eesmärgid on:
 1) ettevõtja pikaajalisel strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine;
 2) ettevõtja üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele ja sellega kaasnev majandustulemuste paranemine.

 (2) Toetuse andmise alameesmärkideks on ettevõtja ambitsioonika arenguplaani elluviimise kaasabil:
 1) ettevõtja uue ja senisest kõrgemat lisandväärtust loova ärimudeli rakendamine;
 2) ettevõtja uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamine ja turule viimine;
 3) ettevõtja uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote või teenusega seotud protsesside, sealhulgas personaliarendus-, müügi- ja turundus-, tootmis- ning teenindusprotsesside arendamine ja rakendamine.

 (3) Projekt peab panustama meetme järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:
 1) erasektori TA tegevuse kulutuste osakaal, mida arvestatakse protsendina sisemajanduse kogutoodangust, suurenemine;
 2) müügitulu kasv uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest.

 (4) Projekt peab panustama meetme tegevuse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
 1) toetatud ettevõtjate arv;
 2) erainvesteeringute maht, mis on kooskõlas riigi toetusega innovatsiooni või TA tegevuse projektidele;
 3) toetatud ettevõtjate arv, kes on tutvustanud turu jaoks uut toodet või teenust või toetatud ettevõtjate arv, kes on tutvustanud ettevõtja jaoks uut toodet või teenust.

 (5) Toetuse andmise ja ettevõtja arenguplaani elluviimise tulemusena kasvab arenguplaani kolmandast aastast alates kuni kaks majandusaastat pärast arenguplaani lõppemist:
 1) ettevõtja müügitulu aastas keskmiselt 10% võrra rohkem, kui vastava sektori müügitulu;
 2) ettevõtja lisandväärtus töötaja kohta aastas keskmiselt 10% võrra rohkem, kui vastava sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta.

§ 3.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

 (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) ettevõtja on äriühing äriseadustiku tähenduses;
 2) VKE on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I VKE-le sätestatud kriteeriumitele;
 3) väikeettevõtja on väikeettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele;
 4) keskmise suurusega ettevõtja on keskmise suurusega ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele;
 5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I VKE-le sätestatud kriteeriumitele;
 6) nutika spetsialiseerumise kasvualad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja -teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine;
 7) arendustöötaja on ettevõtja töötaja või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kelle tööks on uute toote-, teenuse-, protsesside- ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud aluspõhimõtete, strateegiate ja nendega seotud tegevuskavade ning üksiktegevuste väljatöötamine ja ettevõtja äripraktikas rakendamine;
 8) e-teenindus on rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kaudu saab taotleja esitada rakendusüksusele nõutud dokumente. E-teeninduse kasutamiseks sõlmib taotleja lepingu.

§ 5.  Ettevõtja arenguplaan

 (1) Ettevõtja arenguplaan (edaspidi arenguplaan) on ettevõtja koostatud ettevõtja arendustegevuste kava, mis sisaldab informatsiooni kõikide ettevõtja arengut mõjutavate tegevuste, eesmärkide ja nende elluviimiseks vajaminevate vahendite, sealhulgas ettevõtja omavahendid, pangalaenud, käeoleva määruse alusel taotletav toetus ja muud avaliku sektori vahendid, kohta.

 (2) Arenguplaan sisaldab järgmist informatsiooni:
 1) ettevõtja mõõdetav strateegiline eesmärk;
 2) elluviidavate tegevuste lühikirjeldus koos põhjendusega, kuidas valitud tegevus aitab strateegilist eesmärki saavutada;
 3) tegevuse oodatav tulemus;
 4) tegevuse eelarve maht ja rahastamisallikas;
 5) tegevuse elluviimise tähtaeg;
 6) tegevuse elluviimise eest vastutav füüsiline isik või struktuuriüksus;
 7) arenguplaani tegevuste omavaheline seos, tuues välja tegevuste ajalise järgnevuse, tegevuse elluviimise faasi, mil alustatakse järgnevat tegevust ning elluviidud tegevuse mõju sellele järgneva tegevuse sisule.

 (3) Arenguplaan on ambitsioonikas, kui selle elluviimisel saavutatakse käesoleva määruse § 2 lõikes 5 nimetatud tulemused.

 (4) Ettevõtja esitab arenguplaani rakendusüksusele heaks kiitmiseks.

 (5) Toetuse taotlemise eelduseks on rakendusüksuse poolt arenguplaani heakskiitmine.

§ 6.  Vaide esitamine

 (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

 (2) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

 (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus edastatakse vaide esitajale tema nõusolekul elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 7.  Toetatavad tegevused

 (1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide ja § 2 lõigetes 3 ja 5 nimetatud tulemuste ning § 2 lõikes 4 nimetatud väljundnäitajate saavutamisse.

 (2) Toetust antakse järgmistele arenguplaani elluviimisega seotud tegevustele:
 1) ettevõtja personali arendustegevuse läbiviimise käigus kõrge lisandväärtusega toote või teenuse arendamiseks ja turule toomiseks vajaminevate koolituste sisseostmine;
 2) ettevõtja organisatsiooni- ja protsessiarendustegevuse läbiviimine;
 3) ettevõtja toote või teenuse arendustegevuse läbiviimine;
 4) ettevõtja uue ja kõrge lisandväärtusega toote või teenuse müügi- ja turundustegevuse arendamine ja läbiviimine;
 5) ettevõtja uue ja kõrge lisandväärtusega toote valmistamisega või uue ja kõrge lisandväärtusega teenuse pakkumisega seotud masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara ostmine.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud ettevõtja protsessiarendustegevuse läbiviimine koosneb järgmistest toetatavatest tegevustest:
 1) ettevõtja töökorralduse arendamine, sealhulgas personali, materjalide, laovarude ja seadmete töö planeerimine ning ressursiplaneerimise ning -juhtimisega seotud tarkvaralahenduste ostmine, arendamine ja juurutamine;
 2) protsessiarendamise nõustamisteenuse sisseostmine;
 3) uue arendustöötaja või uue töölepingu alusel töötava juhi palkamine ja rakendamine.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud ettevõtja toote või teenuse arendustegevuse läbiviimine koosneb järgmistest toetatavatest tegevustest:
 1) tehnilise teostatavuse ja majandusliku otstarbekusega seotud eeluuringu, sealhulgas turu-uuring, läbiviimine;
 2) rakendusuuringu ja tootearenduse läbiviimine;
 3) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuse ja tugiteenuse, sealhulgas vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse, sisseostmine ja läbiviimine.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud ettevõtja uue ja kõrge lisandväärtusega toote või teenuse müügi- ja turundustegevuse arendamine ja läbiviimine koosneb järgmistest toetatavatest tegevustest:
 1) müügi- ja turundusstrateegia koos vastava tegevuskavaga sisseostmine;
 2) müügi- ja turundustegevuse arendusega seotud nõustamisteenuse, sealhulgas sihtturu nõustamisteenuse, sisseostmine;
 3) uue ja kõrge lisandväärtusega toote või teenuse välismessil või -näitusel tutvustamine;
 4) uue ja kõrge lisandväärtusega toote või teenuse tutvustamiseks tootenäidiste ja turundusmaterjali valmistamine.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud uus arendustöötaja ja uus töölepingu alusel töötav juht ei tohi olla taotleja juures töötanud ega võlaõigusliku lepingu alusel tegutsenud ühe aasta jooksul enne projekti algust.

§ 8.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

 (2) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.

 (3) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud sisseostetava koolituse kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) koolitajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1 ja 4 sätestatud tingimustele;
 2) koolitatava personali otseselt koolitusprojektiga seotud lähetuse transpordikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimustele;
 3) materjalide, tarvikute, töövahendite kulud ulatuses, mil neid kasutatakse üksnes projektiga seotud tegevuste elluviimiseks.

 (4) Abikõlblikud on käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuste läbiviimiseks masinate ja seadmete ning nende kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara, sealhulgas litsentside, ostmise kulud või kapitalirendi tüüpi liisinguga liisingulepingu alusel abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele.

 (5) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 7 lõikes 3 nimetatud tegevuste läbiviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) protsessiarendamise nõustamisteenuse sisseostmise kulud;
 2) töökorralduse parendamiseks vajamineva immateriaalse vara ostmise, arendamise ja juurutamisega seotud sisseostetud teenuse kulud;
 3) uue arendustöötaja ja uute töölepingu alusel töötava juhti personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud tingimustele.

 (6) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 7 lõikes 4 nimetatud tegevuste läbiviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) toote või teenuse arendamisega seotud töötajate personalikulu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud tingimustele;
 2) turutingimustel ja välisallikatest ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
 3) toote, teenuse või protsessi arendamisega otseselt seotud materjali ja tarvikute kulud, mis on tehtud projektist lähtuvalt;
 4) toote, teenuse või protsessi arendamisega seotud nõuandeteenuste ja tugiteenuste, sealhulgas vastavuskatsetuste ja sertifitseerimistegevuse, sisseostmine ja läbiviimisega seotud kulud;
 5) patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud.

 (7) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 7 lõikes 5 nimetatud tegevuste läbiviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
 1) müügi- ja turundusstrateegia koos vastava tegevuskavaga sisseostmise kulud;
 2) müügi- ja turundustegevuse arendamise nõustamisteenuse sisseostmise kulud;
 3) välismessil ja -näitusel osalemisega seotud väljapanekukoha üürimise ning väljapaneku ülesseadmise ja haldamise kulud;
 4) uue ja kõrge lisandväärtusega toote või teenuse tutvustamiseks vajaminevate tootenäidiste ja turundusmaterjalide valmistamisega seotud ühekordsed materjali ja sisseostetavate teenuste kulud.

 (8) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ning otseselt seotud käesoleva määruse ja arenguplaani eesmärkide elluviimisega.

§ 9.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2023. a.

 (3) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 18 kuud.

 (4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.

§ 10.  Toetuse piirsummad- ja määrad

 (1) Toetuse maksimaalne summa ühe äriühingu kohta on 500 000 eurot.

 (2) Käesoleva määruse § 7 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse toetuse maksimaalne summa ühe äriühingu kohta on 200 000 eurot.

 (3) Käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral on toetuse osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest:
 1) väikese suurusega ettevõtjast toetuse saajal kuni 45%;
 2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal kuni 35%;
 3) suurettevõtjast toetuse saajal kuni 25%.

 (4) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

 (5) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi.

3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ning taotlusele 

§ 11.  Toetuse taotlemine

 (1) Toetust taotletakse jooksvalt.

 (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

 (3) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (4) Toetuse taotlemise eeltingimuseks on rakendusüksuse läbi viidud ettevõtja hetkeolukorra kaardistus, ettevõtja nõusolekul teised arenguplaani koostamist ettevalmistavad ja toetavad tegevused, sealhulgas valdkondlik diagnostika läbimine, rakendusüksuse pakutavate teenuste kasutamine, ja rakendusüksuse poolt heaks kiidetud arenguplaan.

 (5) Toetust saab taotleda arenguplaani erinevate etappide elluviimiseks.

 (6) Projekt on arenguplaani etapi osa, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse.

 (7) Igale järgnevale arenguplaani etapi projektile toetuse taotlemise eelduseks on arenguplaani eelneva etapi projekti edukas elluviimine ja rakendusüksuse poolt elluviidud etapi heakskiitmine.

 (8) Taotleja ei tohi alustada käesoleva määrusega rahastatava projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

 (9) Rakendusüksus võib peatada taotluste vastuvõtmise, kui käesoleva määruse alusel I etapi toetuse andmiseks planeeritud eelarve jääk, milleks on 20,5 miljonit eurot, saab võrdseks menetluses olevate taotluste, mille suhtes ei ole otsust tehtud, mahuga.

 (10) Hetkest, mil taotletav toetuse rahaline summa saab võrdseks käesoleva määruse alusel I etapi toetuse andmiseks planeeritud eelarve, milleks on 20,5 miljonit eurot, vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise ajalises järjekorras.

§ 12.  Nõuded taotlejale

 (1) Taotlejaks on Eesti äriregistrisse kantud kaheksa või enama töötajaga äriühing, mis on tegutsenud vähemalt kolm aastat ning mis:
 1) on teeninud arenguplaani elluviimisele eelneval majandusaastal ekspordi müügitulu või
 2) on kasvatanud arenguplaani elluviimisele eelneva viimase kolme majandusaasta jooksul müügikäivet igal majandusaastal keskmiselt 10%.

 (2) Taotleja peab lisaks Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-des 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
 2) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 10 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
 3) vähese tähtsusega abi määruse kohaselt taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot;
 4) maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava taotleja puhul ei tohi talle mis tahes kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava vähese tähtsusega abiga 100 000 eurot;
 5) juhul kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) (edaspidi komisjoni määrus nr 360/2012) mõistes, ei tohi talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul komisjoni määruse nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot;
 6) juhul kui taotleja on rakendusüksuselt varem saanud toetust perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses või perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema taotluse esitamise hetkeks tehtud nõutud summas.

§ 13.  Taotleja kohustused

  Taotleja on lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule kohustatud:
 1) tõendama, et taotlustes esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
 2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
 3) võimaldama kontrollida taotluste ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
 4) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluste kohta otsuse tegemist;
 5) tõendama käesolevas määruses ette nähtud omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 14.  Nõuded taotlusele

 (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
 1) taotluses kirjeldatud projekt panustab käesoleva määruse § 2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud eesmärkide, § 2 lõikes 3 nimetatud meetme tulemusnäitajate, § 2 lõikes 4 nimetatud meetme tegevuse väljundnäitajate ja § 2 lõikes 5 nimetatud tulemuste saavutamisesse;
 2) toetust taotletakse arenguplaani tegevustele etapiviisiliselt;
 3) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks;
 4) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse § 10 lõikes 3 sätestatud toetuse piirmäärasid;
 5) projekti eelarve sisaldab nõutaval määral omafinantseeringut.

 (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
 1) rakendusüksuse heaks kiidetud arenguplaan;
 2) taotleja ärinimi, registrikood, asukoha aadress ning kas taotleja on VKE või suurettevõtja;
 3) finantsaruanded (bilanss ja kasumiaruanne) arenguplaani elluviimisele eelneva viimase kolme majandusaasta kohta taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga, kui andmed ei ole äriregistrist kättesaadavad;
 4) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;
 5) projekti tegevuste põhiselt määratletud riigiabi liik (toetus);
 6) projekti tegevuste kirjeldus (projektiplaan), mis on kooskõlas arenguplaani etapiga ja sisaldab muu hulgas tegevuskava, eesmärke ja mõõdetavaid tulemusi;
 7) projekti kogueelarve, sealhulgas taotletavad toetussummad tegevuste lõikes;
 8) kinnitus, et ettevõtja vastab käesoleva määruse § 12 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
 9) teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
 10) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 11) taotleja nõusolek taotluse menetlemise ja vaidemenetlusega seonduvate dokumentide, sealhulgas taotluse kohta tehtud otsuse ja vaideotsuse, kättetoimetamiseks elektrooniliselt;
 12) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

4. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.  Taotluse menetlemine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse menetlusse võtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe küsimisest, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, nõuetele vastavate taotluste hindamisest, hinnangu andmisest riigiabi reeglitega kokkusobivuse osas, taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest, taotluse osalisest või kõrvaltingimusega rahuldamisest ning taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.

 (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisateavet.

 (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva alates taotluse rakendusüksuses registreerimisest. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

§ 16.  Taotluse registreerimine ja esmane läbivaatamine

 (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi rakendusüksuses. Taotluse esmase läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Esmase läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.

 (2) Juhul kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

 (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 17.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui taotleja vastab käesoleva määruse §-s 12 sätestatud kõikidele nõuetele.

 (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui taotlus vastab käesoleva määruse §-s 14 sätestatud kõikidele nõuetele.

 (3) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

 (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 14 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
 2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, sealhulgas esitab valeandmeid;
 3) taotleja ei võimalda teha taotleja juures või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 7 sätestatud kontrolli;
 4) taotlemisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on taotluse suhtes otsuse tegemisel oluline teave jäetud teadlikult esitamata.

 (5) Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 18.  Taotluse valikukriteeriumid ja hindamise kord

 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud valikukriteeriumitele ja rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodikale. Valikumetoodika peab rakendusüksus enne kinnitamist kooskõlastama rakendusasutusega.

 (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks hindamiskomisjone ning kaasata eksperte. Hindamiskomisjonide moodustamise ja koosseisu peab rakendusüksus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega.

 (3) Taotluste valikumetoodika ja hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

 (4) Kui taotluse hindamisel avastatakse puuduseid või vajatakse taotluse hindamiseks lisainfot, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse lisainformatsiooni esitamiseks kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

 (5) Taotluse hindamisel ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui 10 tööpäeva. Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.

 (6) Taotlust hinnatakse hindega skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

 (7) Taotluse valikukriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:
 1) projekti mõju meetme ja arenguplaani eesmärkide saavutamisele (35% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas arenguplaani alusel ettevõtja tegevustes ja ärimudelis tehtavate muudatuste ulatust ja keerukust, arenguplaani eeldatavat mõju ettevõtja tulevastele majandustulemustele, kas ja kuidas on projekt suunatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” eesmärgi „Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid” täitmisele;
 2) projekti põhjendatus (20% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas projekti kooskõla arenguplaani etapiga ja panust selle elluviimisesse, projektis läbi viidavate üksiktegevuste põhjendatust ja kooskõla, projekti tegevuste ja eesmärkide määratlust ja selgust;
 3) projekti kuluefektiivsus (15% koondhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas, kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste saavutamiseks ning kas planeeritud eelarve on realistlik;
 4) taotleja võimekus projekti ellu viia (30% koodhindest), mille raames hinnatakse muu hulgas, kas taotleja on jätkusuutlik ja kas tal on vajaminevad teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnika- ning tehnoloogiaalased eeldused projekti kavandatud viisil elluviimiseks, taotleja võimekust kaasata projekti elluviimisesse erainvestorite investeeringuid.

§ 19.  Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

 (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.

 (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad kõikidele järgnevatele nõuetele:
 1) on käesoleva määruse § 18 lõikes 7 nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;
 2) ei ole üheski käesoleva määruse § 18 lõikes 7 nimetatud valikukriteeriumidest saanud hindeks vähem kui 2,00;
 3) mille rahastamise summa ei ületa käesoleva määruse § 11 lõikes 10 sätestatud I etapi eelarvet.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud andmed.

 (4) Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, milles märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

§ 20.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse võib lisaks taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatud juhtudel rahuldada osaliselt, kui toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud.

 (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule või muul põhjendatud juhul, tuginedes haldusmenetluse seaduse §-le 53, sealhulgas on õigus sätestada projekti iga järgneva etapi rahastamiseks kõrvaltingimusena eelmise etapi nõuetekohane elluviimine ning tulemuste saavutamine.

 (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse väljamaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamisel taotluse rahuldamise otsuse juurde.

§ 21.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (2) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 10 lõikes 2 sätestatud juhtudele on toetuse saaja kohustatud viivitamata taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist arenguplaani nende tegevuste muutmisel, mis on otseselt seotud või mõjutavad oluliselt taotluse rahuldamise otsusega rahastatavaid tegevusi. Toetuse saaja ei tohi nimetatud muudatusi rakendada enne vastava otsuse tegemist rakendusüksuse poolt.

 (3) Toetuse summa suurendamiseks on toetuse saaja kohustatud taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja meetme tegevuste eelarve jääk võimaldab toetuse summa suurendamist.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ning taotluse menetlemise määruse § 10 lõikes 2 sätestamata juhtudel võib toetuse saaja teha projektis muudatusi, teavitades sellest rakendusüksust ühe kuu enne muudatuse tegemist.

 (5) Juhul kui taotluse rahuldamise otsuses soovitakse muuta taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud asjaolusid, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning vajadusel hinnatakse taotletavate muudatuste mõju projekti eesmärkide täitmisele käesoleva määruse § 18 lõikes 7 sätestatud taotluse valikukriteeriumite alusel.

 (6) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemused ei vasta käesoleva määruse §-s 2 sätestatule.

 (7) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

 (8) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb vähemalt üks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud asjaolu.

 (9) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 22.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järgmised aruanded:
 1) vahearuanne;
 2) lõpparuanne.

 (2) Vahearuanne sisaldab ellu viidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega.

 (3) Toetuse saaja esitab vahearuande iga projekti aruandeperioodi kohta.

 (4) Aruandeperioodi kestus tuleneb arenguplaanist ja sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

 (5) Lõpparuanne peab sisaldama kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta.

 (6) Vahe- ja lõpparuannete vormid kehtestab rakendusüksus ja teeb need kättesaadavaks e-teeninduse kaudu.

 (7) Vahe- ja lõpparuanded esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (8) Toetuse saaja esitab vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel.

 (9) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle tagasi hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksuses registreerimisest.

 (10) Rakendusüksus võib kaasata vahearuannete ja lõpparuande hindamiseks eksperte.

§ 23.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Maksetaotluste esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

 (2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis.

 (3) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 2 lõikes 4 ja § 14 lõike 1 punktis 1 toodud tingimustele.

 (4) Toetust makstakse maksetaotluse alusel ja tingimustel, et abikõlblik kulu on tekkinud ja makstud.

 (5) Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli raames.

 (6) Kuludokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtu akt ja leping.

 (7) Juhul kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (8) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

 (9) Toetuse lõppmakse suurus on maksimaalselt 100% toetuse kogumaksumusest.

 (10) Rakendusüksus menetleb maksetaotlused 30 tööpäeva jooksul.

6. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 24.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustustele täitma järgmisi kohustusi:
 1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
 2) tagama projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
 3) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadust ja struktuuritoetuse seaduse §-s 26 kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
 4) kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust, järgima struktuuritoetuse seaduse § 26 lõike 6 kohaselt riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud hanke läbiviimise põhimõtteid ja sealhulgas esitama koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse kõikide kulutuste puhul, mille puhul tehingu summa ületab 5000 eurot käibemaksuta. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb maksetaotlusele lisada sellekohane põhjendus;
 5) esitama rakendusüksusele nõutud teavet ja aruanded tähtaegselt;
 6) tagama kestvuse nõude vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 14 sätestatule VKE-st toetuse saaja korral vähemalt kolme ning suurettevõtjast toetuse saaja korral vähemalt viie aasta jooksul projekti viimase väljamakse tegemisest arvates;
 7) teavitama rakendusüksust kirjalikult, kui muutub toetuse saaja omanik või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist.

§ 25.  Toetuse saaja õigused

 (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

 (2) Toetuse saajal on õigus ärakuulamisele struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud juhtudel.

§ 26.  Rakendusüksuse kohustused ja õigused

 (1) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
 1) edastama taotlejale või toetuse saajale tema suhtes vastuvõetud otsused kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest, lähtudes dokumentide kättetoimetamisel haldusmenetluse seadusest, kui käesolev määrus ei sätesta kättetoimetamise korda;
 2) edastama taotluste, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 3) kontrollima projekti elluviimist;
 4) teostama meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitama rakendusasutusele vastava ülevaate;
 5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aasta jooksul alates viimasest toetuse maksest;
 6) koostama meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitama aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastama aruande rakendusasutusele;
 7) läbi vaatama ja kinnitama projekti aruanded ning esitama need struktuuritoetuse registrisse;
 8) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmeid;
 9) koostama toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja need avalikustama;
 10) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest;
 11) teostama projektide järelkontrolli kolme aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud või tekkinud vara, mis on seotud tootliku tegevusega või investeeringuga infrastruktuuri kasutatakse sihtotstarbeliselt kooskõlas struktuuritoetuse seaduse § 24 punktis 17 sätestatud tingimustega;
 12) teavitama taotluse rahuldamise otsuses toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase kasutamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 13) tegema rakendusüksuse kodulehel kättesaadavaks Eesti Arengufondi koostatud nutika spetsialiseerumise kasvualade alamvaldkondade määramise juhendi.

 (2) Rakendusüksusel on õigus:
 1) tulenevalt struktuuritoetuse seaduse §-st 42 teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli;
 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
 3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 4) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel;
 5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.

§ 27.  Finantskorrektsioonid

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada vastavalt ühendmääruse §-le 24.

 (3) Juhul kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

Liisa Oviir
Ettevõtlusminister

Merike Saks
Kantsler