Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.12.2022 otsus nr 236
Patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 14.12.2022
§ 1. Patendiseaduse muutmine
Patendiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 131 lõikes 1 asendatakse sõnad „tema poolt vahetult volitatud” sõnadega „teda esindav”;
2) paragrahvi 131 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 131 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb patendikaitse alaseid toiminguid Patendiametis või apellatsioonikomisjonis, eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on Patendiametil või apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult volikirja esitamist. Volikiri tuleb esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates. Põhjendatud taotluse alusel võib Patendiamet pikendada volikirja esitamise tähtaega üks kord ühe kuu võrra.
(5) Patenditaotleja või patendiomaniku isiklikku osavõttu patendikaitse alase toiminguga seotud menetlusest ei loeta esindajast loobumiseks, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”;
4) seaduse III peatükki täiendatakse §-ga 132 järgmises sõnastuses:
㤠132. Patendiameti teadete edastamine
(1) Patendiamet edastab patendikaitse alase toiminguga seonduvad teated patenditaotleja, patendiomaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajale, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti, ja esindaja puudumise korral isikule endale.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike tähenduses loetakse esindajaks isik, kes on patenditaotleja, patendiomaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajana esitanud patenditaotluse või avalduse või teinud Patendiameti menetluses muu toimingu või kes on kantud patenditaotleja või patendiomaniku esindajana registrisse, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.
(3) Kui isikul on käesoleva paragrahvi 2. lõike tähenduses mitu esindajat, edastatakse teated viimati teatatud esindajale, eelistades samal kuupäeval teatatud esindajate korral patendivolinikust esindajat. Kui toiminguid ühiselt tegevatel isikutel on erinevad esindajad, edastatakse teated kõigile esindajatele.
(4) Patenditaotleja, patendiomaniku või muu isiku puhul, kes on patenditaotluses või avalduses märkinud e-posti aadressi, ja patendivoliniku puhul eeldatakse nõusolekut sellega, et talle edastatakse patendikaitse alase toiminguga seonduvad teated elektrooniliselt, kui isik ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”;
5) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) volikiri, kui patenditaotlejatel on ühine esindaja ja patendi saamise avaldusele ei ole alla kirjutanud kõik patenditaotlejad;”;
6) paragrahvi 19 lõike 4 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 201 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteeti tõendav dokument on patenditaotleja loal Patendiametile piiranguteta ja tasuta kättesaadav rahvusvahelisest digitaalsest andmekogust.”;
8) paragrahvi 22 lõikest 7 ja lõike 9 teisest lausest, § 23 lõikest 4 ja lõike 5 sissejuhatavast lauseosast, § 24 lõikest 5, § 25 lõikest 3, § 27 lõike 1 esimesest lausest, § 28 lõikest 2, § 33 lõike 8 neljandast lausest ning § 393 lõigetest 4 ja 5 jäetakse välja sõna „kirjalikult”;
9) paragrahvi 26 lõike 3 punktist 3 jäetakse välja sõnad „või kui tasutud riigilõivu kohta ei ole tähtaegselt andmeid esitatud”;
10) paragrahvi 27 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „tõendab tähtaja eiramise tahtmatust,”;
11) paragrahvi 351 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Registritoimikuga tutvumiseks või registrist kirjaliku teabe, ärakirja või väljatrüki saamiseks esitatakse kirjalik avaldus ja tasutakse riigilõiv.”;
12) paragrahvi 351 lõike 4 teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Patenditaotleja nõudel võib Patendiamet edastada prioriteeti tõendava dokumendi rahvusvahelisse digitaalsesse andmekogusse, kuhu selle dokumendi esitamine ja millest patenditaotleja loal selle kättesaamine on Patendiametile piiranguteta ja tasuta.”;
13) paragrahvi 36 lõike 3 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „Eesti” sõnaga „Vabariigi”;
14) paragrahvi 36 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad „, allkiri, asutuse pitsati jäljend” sõnadega „ja omakäelise allkirja kujutis ning asutuse pitsati jäljend, kui patendikirjast väljastatakse paberil ärakiri”;
15) paragrahvi 36 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Patendikirja väljastamise kuupäevaks loetakse patendi väljastamise teate avaldamise kuupäev Patendiameti ametlikus väljaandes.”;
16) paragrahvi 36 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Patendiamet väljastab patendiomanikule patendikirja ühe kuu jooksul patendi väljastamise teate avaldamise kuupäevast arvates. Patendikirja väljastamise kuupäev kantakse registrisse.”;
17) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Patendiomaniku avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise patendikirja ärakiri paberil. Ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Ärakiri väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.”;
18) paragrahvi 36 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 36 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Patendiomaniku avalduse alusel võib talle välja anda patendikirja duplikaadi. Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Duplikaat väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist. Duplikaadi väljastamise teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.”;
20) paragrahvi 397 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Täiendava kaitse omaniku avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise täiendava kaitse tunnistuse ärakiri paberil või täiendava kaitse tunnistuse duplikaat, järgides käesoleva seaduse § 36 61. ja 8. lõikes sätestatud korda.”;
21) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 11–14 järgmises sõnastuses:
„(11) Pärast taotluse menetlusse võtmist või avalduse esitamist teatab Patendiamet käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isikule unikaalse viitenumbri riigilõivu tasumiseks. Unikaalset viitenumbrit ei teatata, kui toimingu eest on riigilõiv juba tasutud.
(12) Kui riigilõiv tasutakse unikaalse viitenumbriga, märgitakse maksedokumendile unikaalne viitenumber, mis on seotud käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud toimingu või muu seal nimetatud tegevusega, mille eest riigilõiv tasutakse.
(13) Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isik Patendiametile riigilõivu tasumise tähtpäevaks riigilõivu tasumise kohta järgmised andmed:
1) maksedokumendi number;
2) makse kuupäev;
3) maksja nimi;
4) tasutud summa suurus;
5) selle toimingu või tegevuse nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või riigilõivuseaduse asjakohase paragrahvi number;
6) patenditaotluse number, registreeringu number või nende puudumise korral muud andmed, mis võimaldavad leiutist tuvastada.
(14) Käesoleva paragrahvi 13. lõikes nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse iga taotluse või registreeringu ja iga toimingu kohta eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme toimingu tegemise eest, esitatakse loetelu tasutud summa taotluste või registreeringute ja toimingute vahel jaotumise kohta.”;
22) paragrahvi 41 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
23) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:
„§ 411. Riigilõivu tasumise kontrollimine
(1) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui see on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole või kui Patendiametile on esitatud käesoleva seaduse § 41 13. lõikes nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta.
(2) Kui riigilõiv tuleb tasuda kindlaks tähtpäevaks, loetakse see tähtaegselt tasutuks ka juhul, kui ettenähtud summas riigilõiv on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole kolme pangapäeva jooksul Patendiameti poolt unikaalse viitenumbri väljastamisest arvates.
(3) Kui andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud tasumistähtpäevaks, kuid riigilõiv ei ole nõutavas summas laekunud, võib Patendiamet tasumise kontrollimiseks nõuda andmed esitanud isikult pangaasutuse kinnitatud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist.”;
24) paragrahvi 44 lõike 3 esimeses lauses ja § 45 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „andmed tasutud riigilõivu kohta” sõnadega „tasuma riigilõivu”;
25) paragrahvi 47 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Registrikande tegemise avaldus koos kohtuotsuse ärakirjaga esitatakse Patendiametile ja riigilõiv tasutakse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.”;
26) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „nõukogu määrus (EMÜ) nr 1768/92 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kasutuselevõtu kohta (EÜT L 182, 02.07.1992, lk 1–5)” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (ELT L 152, 16.06.2009, lk 1–10)”.
§ 2. Geograafilise tähise kaitse seaduse muutmine
Geograafilise tähise kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvis 1 asendatakse sõnad „Euroopa Ühenduse” sõnadega „Euroopa Liidu”;
2) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „EL nõukogu määruses 2081/1992/EÜ põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (Euroopa Liidu Teataja L 208, 24.07.1992, lk 1–8)” tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1–29)”;
3) paragrahvi 21 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Registri vastutav töötleja on Patendiamet.”;
4) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 24 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„5) volikiri, kui taotlejatel on ühine esindaja ja geograafilise tähise registreerimise avaldusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad.”;
6) paragrahvi 24 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „vorminõuded” sõnadega „ja esitamise korra”;
7) paragrahvi 27 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „käsiposti, posti või faksi teel”;
8) paragrahvi 27 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 27 lõikes 3 asendatakse sõnad „Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse hiljemalt” sõnadega „Riigilõiv tasutakse”;
10) paragrahvi 27 lõikes 4 asendatakse sõnad „Volikiri esitatakse hiljemalt” sõnadega „Taotlejate ühisele esindajale antud volikiri esitatakse”;
11) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguid, eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on Patendiametil või tööstusomandi apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult volikirja esitamist. Volikiri tuleb esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates. Põhjendatud taotluse alusel võib Patendiamet pikendada volikirja esitamise tähtaega üks kord ühe kuu võrra.
(6) Taotleja isiklikku osavõttu geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguga seotud menetlusest ei loeta esindajast loobumiseks, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”;
12) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
㤠281. Patendiameti teadete edastamine
(1) Patendiamet edastab geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toimingutega seonduvad teated taotleja või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajale, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti, ning esindaja puudumise korral isikule endale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse esindajaks isik, kes on taotleja või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajana esitanud taotluse või avalduse või teinud Patendiameti menetluses muu toimingu või kes on kantud taotleja esindajana registrisse, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.
(3) Kui isikul on käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses mitu esindajat, edastatakse teated viimati teatatud esindajale, eelistades samal kuupäeval teatatud esindajate korral patendivolinikust esindajat. Kui toiminguid ühiselt tegevatel isikutel on erinevad esindajad, edastatakse teated kõigile esindajatele.
(4) Taotleja või muu isiku puhul, kes on taotluses või avalduses märkinud e-posti aadressi, ning patendivoliniku puhul eeldatakse nõusolekut sellega, et talle edastatakse geograafilise tähise registreerimise ja registreeringu jõushoidmisega seotud toiminguga seonduvad teated elektrooniliselt, kui isik ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”;
13) paragrahvi 29 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Esitatud registreerimistaotlus võetakse menetlusse, kui tasutud on riigilõiv ja esitatud volikiri, kui see on nõutav.”;
15) paragrahvi 31 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) riigilõiv ei ole tasutud ühe kuu jooksul registreerimistaotluse saabumise kuupäevast arvates;”;
16) paragrahvi 31 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „kuupäevast” sõnadega „või Patendiameti poolt vastava nõude esitamisest”;
17) paragrahvi 31 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 32 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Avaldus peab olema esitatud ja riigilõiv tasutud enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 määratud tähtaja lõppemist.”;
19) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Taotleja avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise tunnistuse ärakiri paberil. Ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Ärakiri väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.
(4) Taotleja avalduse alusel võib talle välja anda tunnistuse duplikaadi. Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Duplikaat väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.”;
20) seadust täiendatakse 51. peatükiga järgmises sõnastuses:
„51. peatükk
RIIGILÕIV
§ 471. Riigilõiv
Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel tasutakse registreerimistaotluse läbivaatamise, teabe väljastamise ja muude toimingute tegemise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 472. Unikaalse viitenumbri teatamine
Pärast registreerimistaotluse menetlusse võtmist või avalduse esitamist teatab Patendiamet taotlejale või avalduse esitajale unikaalse viitenumbri riigilõivu tasumiseks. Unikaalset viitenumbrit ei teatata, kui isik on riigilõivu juba tasunud.
§ 473. Riigilõivu tasumine
(1) Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole.
(2) Kui riigilõiv tasutakse unikaalse viitenumbriga, märgitakse maksedokumendile unikaalne viitenumber, mis on seotud toiminguga, mille eest riigilõiv tasutakse.
(3) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui see on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole või kui Patendiametile on esitatud käesoleva seaduse § 474 lõikes 1 nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta.
§ 474. Riigilõivu tasumise kohta andmete esitamine
(1) Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, esitab taotleja või muu geograafilise tähise alase toimingu tegemist taotlev isik Patendiametile riigilõivu tasumise tähtpäevaks riigilõivu tasumise kohta järgmised andmed:
1) maksedokumendi number;
2) makse kuupäev;
3) maksja nimi;
4) tasutud summa suurus;
5) selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või riigilõivuseaduse asjakohase paragrahvi number;
6) registreerimistaotluse number, geograafilise tähise registreeringu number või nende puudumise korral muud andmed, mis võimaldavad geograafilise tähise tuvastada.
(2) Andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse iga registreerimistaotluse või registreeringu ja iga toimingu või tegevuse kohta eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme toimingu tegemise eest, esitatakse loetelu tasutud summa registreerimistaotluste või registreeringute ja toimingute vahel jaotumise kohta.
§ 475. Riigilõivu tasumise kontrollimise kord
(1) Kui andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud tähtpäevaks, kuid riigilõiv ei ole nõutavas summas Rahandusministeeriumi kontole laekunud, võib Patendiamet tasumise kontrollimiseks nõuda andmed esitanud isikult pangaasutuse kinnitatud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist.
(2) Kui riigilõiv tuleb tasuda kindlaks tähtpäevaks, loetakse see tähtaegselt tasutuks ka juhul, kui ettenähtud summas riigilõiv on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole kolme pangapäeva jooksul Patendiameti poolt unikaalse viitenumbri väljastamisest arvates.”;
21) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks.
§ 3. Kaubamärgiseaduse muutmine
Kaubamärgiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 713 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi või nende taotluse muutmisel riigisisese kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi taotluseks.”;
2) paragrahvi 72 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „lõike 2” tekstiosaga „lõigete 2 ja 5”.
§ 4. Kasuliku mudeli seaduse muutmine
Kasuliku mudeli seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) volikiri, kui taotlejatel on ühine esindaja ja kasuliku mudeli registreerimise avaldusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad;”;
2) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 181 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „tema poolt vahetult volitatud” sõnadega „teda esindav”;
4) paragrahvi 181 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 181 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb kasuliku mudeli õiguskaitse alaseid toiminguid Patendiametis või apellatsioonikomisjonis, eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on Patendiametil või apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult volikirja esitamist. Volikiri tuleb esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates. Põhjendatud taotluse alusel võib Patendiamet pikendada volikirja esitamise tähtaega üks kord ühe kuu võrra.
(5) Taotleja või kasuliku mudeli omaniku isiklikku osavõttu kasuliku mudeli õiguskaitse alase toiminguga seotud menetlusest ei loeta esindajast loobumiseks, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”;
6) seadust täiendatakse §-ga 183 järgmises sõnastuses:
㤠183. Patendiameti teadete edastamine
(1) Patendiamet edastab kasuliku mudeli õiguskaitse alase toiminguga seonduvad teated taotleja, kasuliku mudeli omaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajale, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti, ja esindaja puudumise korral isikule endale.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike tähenduses loetakse esindajaks isik, kes on taotleja, kasuliku mudeli omaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajana esitanud registreerimistaotluse või avalduse või teinud Patendiameti menetluses muu toimingu või kes on kantud taotleja või kasuliku mudeli omaniku esindajana registrisse, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.
(3) Kui isikul on käesoleva paragrahvi 2. lõike tähenduses mitu esindajat, edastatakse teated viimati teatatud esindajale, eelistades samal kuupäeval teatatud esindajate korral patendivolinikust esindajat. Kui toiminguid ühiselt tegevatel isikutel on erinevad esindajad, edastatakse teated kõigile esindajatele.
(4) Taotleja, kasuliku mudeli omaniku või muu isiku puhul, kes on registreerimistaotluses või avalduses märkinud e-posti aadressi, ja patendivoliniku puhul eeldatakse nõusolekut sellega, et talle edastatakse kasuliku mudeli õiguskaitse alase toiminguga seonduvad teated elektrooniliselt, kui isik ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”;
7) paragrahvi 21 lõigete 2 ja 4 esimesest lausest ja lõike 5 sissejuhatavast lauseosast, § 22 lõikest 1 ja lõike 4 teisest lausest ning § 25 lõikest 2 jäetakse välja sõna „kirjalikult”;
8) paragrahvi 22 lõikes 3 asendatakse sõnad „, tasub riigilõivu ja esitab andmed tasutud riigilõivu kohta” sõnadega „ja tasub riigilõivu”;
9) paragrahvi 24 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõnad „või riigilõivu tasumise korral ei ole esitanud eelnimetatud tähtaegade jooksul andmeid tasutud riigilõivu kohta”;
10) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse sõnad „, tasub riigilõivu ning esitab nimetatud tähtaja jooksul andmed tasutud riigilõivu kohta” sõnadega „ning tasub nimetatud tähtaja jooksul riigilõivu”;
11) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses:
„(101) Kasuliku mudeli omaniku avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise kasuliku mudeli tunnistuse ärakiri paberil. Ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Ärakiri väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.
(102) Kasuliku mudeli omaniku avalduse alusel võib talle välja anda kasuliku mudeli tunnistuse duplikaadi. Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Duplikaat väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.”;
12) paragrahvi 32 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 33 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Registritoimikuga tutvumiseks või registrist kirjaliku teabe, ärakirja või väljatrüki saamiseks esitatakse kirjalik avaldus ja tasutakse riigilõiv.”;
14) paragrahvi 33 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Taotleja nõudel võib Patendiamet edastada prioriteeti tõendava dokumendi rahvusvahelisse digitaalsesse andmekogusse, kuhu selle dokumendi esitamine ja millest taotleja loal selle kättesaamine on Patendiametile piiranguteta ja tasuta.”;
15) paragrahvi 341 esimene lause tunnistatakse kehtetuks;
16) seadust täiendatakse 91. peatükiga järgmises sõnastuses:
„91. peatükk
RIIGILÕIV
§ 391. Riigilõiv
Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel tasutakse registreerimistaotluse läbivaatamise, teabe väljastamise ja muude toimingute tegemise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 392. Riigilõivu tasumine unikaalse viitenumbriga
(1) Pärast registreerimistaotluse menetlusse võtmist või avalduse esitamist teatab Patendiamet taotlejale või avalduse esitajale unikaalse viitenumbri riigilõivu tasumiseks. Unikaalset viitenumbrit ei teatata, kui toimingu eest on riigilõiv juba tasutud.
(2) Kui riigilõiv tasutakse unikaalse viitenumbriga, märgitakse maksedokumendile unikaalne viitenumber, mis on seotud toiminguga, mille eest riigilõiv tasutakse.
§ 393. Riigilõivu tasumine ilma unikaalse viitenumbrita
(1) Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, esitab taotleja, kasuliku mudeli omanik või muu kasuliku mudeli õiguskaitse alase toimingu tegemist taotlev isik Patendiametile riigilõivu tasumise tähtpäevaks riigilõivu tasumise kohta järgmised andmed:
1) maksedokumendi number;
2) makse kuupäev;
3) maksja nimi;
4) tasutud summa suurus;
5) selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või riigilõivuseaduse asjakohase paragrahvi number;
6) registreerimistaotluse number, registreeringu number või nende puudumise korral muud andmed, mis võimaldavad leiutist tuvastada.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse iga registreerimistaotluse või registreeringu ja iga toimingu kohta eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme toimingu tegemise eest, esitatakse loetelu tasutud summa registreerimistaotluste või registreeringute ja toimingute vahel jaotumise kohta.
§ 394. Riigilõivu tasumise kontrollimine
(1) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui see on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole või kui Patendiametile on esitatud käesoleva seaduse § 393 1. lõikes nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta.
(2) Kui riigilõiv tuleb tasuda kindlaks tähtpäevaks, loetakse see tähtaegselt tasutuks ka juhul, kui ettenähtud summas riigilõiv on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole kolme pangapäeva jooksul Patendiameti poolt unikaalse viitenumbri väljastamisest arvates.
(3) Kui andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud tasumistähtpäevaks, kuid riigilõiv ei ole nõutavas summas laekunud, võib Patendiamet tasumise kontrollimiseks nõuda andmed esitanud isikult pangaasutuse kinnitatud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist.”;
17) paragrahvi 41 lõike 3 esimeses lauses ja § 42 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „andmed tasutud riigilõivu kohta” sõnadega „tasuma riigilõivu”;
18) paragrahvi 431 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) ühise esindaja ees- ja perekonnanimi, juriidilise isiku korral nimi, kui taotlus esitatakse ühise esindaja kaudu;”;
19) paragrahvi 431 lõike 3 punkt 8 ja lõike 6 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
20) paragrahvi 431 lõikes 4 asendatakse sõna „patendivoliniku” sõnadega „ühise esindaja”;
21) paragrahvi 431 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduse muutmine
Mikrolülituse topoloogia kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) volikiri, kui taotlejatel on ühine esindaja ja mikrolülituse topoloogia registreerimise avaldusele ei ole alla kirjutanud kõik taotlejad.”;
3) paragrahvi 20 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „aadress” sõnadega „või e-posti aadress”;
4) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 22 lõikes 4 asendatakse sõna „Volikiri” sõnadega „Ühise esindaja volikiri”;
6) paragrahvi 23 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „tema poolt vahetult volitatud” sõnadega „teda esindav”;
7) paragrahvi 23 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Patendivoliniku puhul, kes esindajana teeb mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alaseid toiminguid Patendiametis või apellatsioonikomisjonis, eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Esindusõiguse olemasolus kahtlemise korral on Patendiametil või apellatsioonikomisjonil õigus nõuda patendivolinikult volikirja esitamist. Volikiri tuleb esitada kahe kuu jooksul nõude esitamisest arvates. Põhjendatud taotluse alusel võib Patendiamet pikendada volikirja esitamise tähtaega üks kord ühe kuu võrra.
(5) Taotleja või mikrolülituse topoloogia omaniku isiklikku osavõttu mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alase toiminguga seotud menetlusest ei loeta esindajast loobumiseks, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”;
9) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
㤠231. Patendiameti teadete edastamine
(1) Patendiamet edastab mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alase toiminguga seonduvad teated taotleja, mikrolülituse topoloogia omaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajale, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti, ja esindaja puudumise korral isikule endale.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse esindajaks isik, kes on taotleja, mikrolülituse topoloogia omaniku või muu toimingu tegemist taotleva isiku esindajana esitanud registreerimistaotluse või avalduse või teinud Patendiameti menetluses muu toimingu või kes on kantud taotleja või mikrolülituse topoloogia omaniku esindajana registrisse, kui esindatav ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.
(3) Kui isikul on käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses mitu esindajat, edastatakse teated viimati teatatud esindajale, eelistades samal kuupäeval teatatud esindajate korral patendivolinikust esindajat. Kui toiminguid ühiselt tegevatel isikutel on erinevad esindajad, edastatakse teated kõigile esindajatele.
(4) Taotleja, mikrolülituse topoloogia omaniku või muu isiku puhul, kes on registreerimistaotluses või avalduses märkinud e-posti aadressi, ja patendivoliniku puhul eeldatakse nõusolekut sellega, et talle edastatakse mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alase toiminguga seonduvad teated elektrooniliselt, kui isik ei ole Patendiametile kirjalikult teatanud teisiti.”;
10) paragrahvi 26 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 26 lõike 5 teist lauset ja lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „aadressi” sõnadega „või e-posti aadressi”;
12) paragrahvi 27 lõike 2 esimesest lausest, § 29 lõikest 4, § 32 lõikest 1, § 33 lõike 3 teisest lausest ja § 34 lõikest 1 jäetakse välja sõna „kirjalikult”;
13) paragrahvi 29 lõike 5 teises lauses asendatakse sõnad „koos riigilõivu tasumist tõendava dokumendiga peab olema esitatud” sõnadega „peab olema esitatud ja riigilõiv tasutud”;
14) paragrahvi 33 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.”;
15) paragrahvi 43 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Registritoimikuga tutvumiseks või registrist kirjaliku teabe, ärakirja või väljatrüki saamiseks esitatakse kirjalik avaldus ja tasutakse riigilõiv.”;
16) paragrahvi 43 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Mikrolülituse topoloogia omaniku avalduse alusel väljastatakse talle elektroonilise mikrolülituse topoloogia tunnistuse ärakiri paberil. Ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõiv. Ärakiri väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.”;
18) paragrahvi 46 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 46 lõiget 3 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Duplikaat väljastatakse ühe kuu jooksul avalduse esitamisest arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.”;
20) seadust täiendatakse 61. peatükiga järgmises sõnastuses:
„61. peatükk
RIIGILÕIV
§ 471. Riigilõiv
Käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel tasutakse registreerimistaotluse läbivaatamise, teabe väljastamise ja muude toimingute tegemise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
§ 472. Riigilõivu tasumine unikaalse viitenumbriga
(1) Pärast registreerimistaotluse menetlusse võtmist või avalduse esitamist teatab Patendiamet taotlejale või avalduse esitajale unikaalse viitenumbri riigilõivu tasumiseks. Unikaalset viitenumbrit ei teatata, kui toimingu eest on riigilõiv juba tasutud.
(2) Kui riigilõiv tasutakse unikaalse viitenumbriga, märgitakse maksedokumendile unikaalne viitenumber, mis on seotud toiminguga, mille eest riigilõiv tasutakse.
§ 473. Riigilõivu tasumine ilma unikaalse viitenumbrita
(1) Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, esitab taotleja, mikrolülituse topoloogia omanik või muu mikrolülituse topoloogia õiguskaitse alase toimingu tegemist taotlev isik Patendiametile riigilõivu tasumise tähtpäevaks riigilõivu tasumise kohta järgmised andmed:
1) maksedokumendi number;
2) makse kuupäev;
3) maksja nimi;
4) tasutud summa suurus;
5) selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või riigilõivuseaduse asjakohase paragrahvi number;
6) registreerimistaotluse number, registreeringu number või nende puudumise korral muud andmed, mis võimaldavad mikrolülituse topoloogiat tuvastada.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse iga registreerimistaotluse või registreeringu ja iga toimingu kohta eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme toimingu tegemise eest, esitatakse loetelu tasutud summa registreerimistaotluste või registreeringute ja toimingute vahel jaotumise kohta.
§ 474. Riigilõivu tasumise kontrollimine
(1) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui see on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole või kui Patendiametile on esitatud käesoleva seaduse § 473 lõikes 1 nimetatud andmed riigilõivu tasumise kohta.
(2) Kui riigilõiv tuleb tasuda kindlaks tähtpäevaks, loetakse see tähtaegselt tasutuks ka juhul, kui ettenähtud summas riigilõiv on unikaalse viitenumbri alusel laekunud ettenähtud kontole kolme pangapäeva jooksul Patendiameti poolt unikaalse viitenumbri väljastamisest arvates.
(3) Kui andmed riigilõivu tasumise kohta on esitatud tasumistähtpäevaks, kuid riigilõiv ei ole nõutavas summas laekunud, võib Patendiamet tasumise kontrollimiseks nõuda andmed esitanud isikult pangaasutuse kinnitatud riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamist.”;
21) paragrahvi 48 lõike 3 esimeses lauses ja § 49 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „riigilõivu tasumist tõendava dokumendi” sõnadega „tasuma riigilõivu”;
22) paragrahvi 48 lõike 3 teisest lausest ja § 49 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõnad „või selle ametlikult kinnitatud ärakiri” vastavas käändes;
23) paragrahvi 52 lõikes 1 asendatakse sõnad „, litsentsilepingu või selle ametlikult kinnitatud ärakirja ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi” sõnadega „koos litsentsilepingu või selle ärakirjaga ja tasuma riigilõivu”;
24) paragrahvi 52 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ametlikult kinnitatud”;
25) paragrahv 63 tunnistatakse kehtetuks.
§ 6. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 90 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „kollektiivkaubamärgi” sõnadega „ja sertifitseerimismärgi”;
2) paragrahvi 91 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi” sõnadega „Kaubamärgi, kollektiivkaubamärgi ja sertifitseerimismärgi”;
3) paragrahv 93 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 93. Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamine
Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.”;
4) paragrahv 94 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 94. Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse ja Euroopa Liidu kaubamärgi muutmine riigisiseseks taotluseks
(1) Euroopa Liidu kaubamärgi taotluse või Euroopa Liidu kaubamärgi muutmise eest riigisiseseks taotluseks tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
1) ühe klassi kohta 145 eurot;
2) iga täiendava klassi kohta 45 eurot.
(2) Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgi või Euroopa Liidu sertifitseerimismärgi või nende taotluse muutmise eest riigisiseseks taotluseks tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
1) ühe klassi kohta 195 eurot;
2) iga täiendava klassi kohta 45 eurot.”;
5) paragrahvi 105 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Kollektiivkaubamärgi” sõnadega „ja sertifitseerimismärgi”;
6) seadust täiendatakse §-ga 1111 järgmises sõnastuses:
„§ 1111. Meditsiinitoote täiendava kaitsega seotud teate esitamine ja avaldamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 469/2009 ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (ELT L 152, 16.06.2009, lk 1–10) artikli 5 lõike 2 punktides b ja c osutatud teate esitamise ja avaldamise eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.”.
§ 7. Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse muutmine
Tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 40 lõike 2 punktis 1 ja § 58 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse sõna „vaidlustusavalduse” sõnaga „avalduse”;
2) paragrahvi 402 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „põhjendatud, võib” sõnadega „kaebust läbivaatav” ja sõna „esimees” asendatakse sõnadega „koosseisu eesistuja”;
3) paragrahvi 402 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui see on avalduse sisu arvestades põhjendatud, võib avaldust läbivaatava apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja määrata, et avaldust lahendav apellatsioonikomisjoni koosseis koosneb kahest apellatsioonikomisjoni alalisest liikmest ja ühest täiendavast liikmest.”;
4) paragrahvi 402 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse § 484 lõikes 1 sätestatu kohaselt kiirendatud menetluses avaldust lahendav apellatsioonikomisjoni koosseis koosneb kahest apellatsioonikomisjoni alalisest liikmest. Kui apellatsioonikomisjoni alalistel liikmetel tekivad avalduse lahendamisel eriarvamused, kaasab koosseisu eesistuja koosseisu täiendava liikme.”;
5) paragrahvi 43 lõikes 2 ja § 45 lõikes 4 asendatakse sõna „kirjaliku” sõnadega „kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud”;
6) paragrahvi 47 lõike 3 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ja otsuse ärakiri saadetakse viivitamata kaebuse või avalduse esitajale”;
7) paragrahvi 481 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ja teatab menetlusosalistele kuupäeva, millal alustatakse eelmenetlust”;
8) paragrahvi 482 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „menetlusosalise taotlusel”;
9) paragrahvi 482 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Avalduse esitajal on õigus pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust tagasi saada, kui menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 54 lõike 3 punktis 1, 2 või 3 või lõikes 5 nimetatud alusel ja menetluse lõpetamise aluseks olev menetlusosalise toiming on tehtud enne leppeperioodi lõppu.”;
10) paragrahvi 483 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kaubamärgiseaduse § 53 lõike 1 punkti 3 või 4 alusel esitatud avalduse korral annab apellatsioonikomisjon pärast leppeperioodi lõppemist kaubamärgiomanikule kahekuulise tähtaja kaubamärgi kasutamise kohta tõendite esitamiseks või kaubamärgi kasutamata jätmise põhjendamiseks. Kui kaubamärgiomanik on nimetatud tõendid või põhjendused apellatsioonikomisjonile esitanud või teatanud oma soovist neid mitte esitada, loetakse talle antud tähtaeg lõppenuks. Seejärel edastab apellatsioonikomisjon nimetatud tõendid ja põhjendused avalduse esitajale ning teeb talle ettepaneku, et ta esitaks oma kirjaliku seisukoha kahe kuu jooksul ettepaneku tegemise kuupäevast arvates.”;
11) paragrahvi 49 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 49 lõigetes 5 ja 6 asendatakse sõna „kirjaliku” sõnadega „kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud”;
13) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Koosseisu eesistuja äraolekul asendab teda apellatsioonikomisjoni teine alaline liige.”;
14) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Apellatsioonikomisjoni” sõnadega „koosseisu eesistujal, erinevate koosseisu eesistujate juhitavate menetluste korral aga apellatsioonikomisjoni”;
15) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuses võib apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja näha ette, et otsus kuulub viivitamata täitmisele.”;
16) paragrahvi 54 lõike 3 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „ning otsus saadetakse viivitamata kaebajale või avalduse esitajale”;
17) paragrahvi 542 lõikes 2 asendatakse sõnad „Kompromiss kinnitatakse” sõnadega „Menetlusosaliste ühise avalduse alusel kinnitatakse kompromiss”;
18) paragrahvi 55 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Apellatsioonikomisjoni koosseisu eesistuja alustab 15 päeva jooksul pärast menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks määratud tähtaegade möödumist lõppmenetlust, määrates asja menetleva apellatsioonikomisjoni koosseisu.”;
19) paragrahvi 55 lõikes 3 asendatakse sõnad „kolmeliikmelises koosseisus” tekstiosaga „vastavalt käesoleva seaduse §-s 402 sätestatule”;
20) paragrahvi 59 lõike 11 punktist 1 jäetakse välja sõna „kolmeliikmelise”;
21) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse sõnad „Apellatsioonikomisjoni otsus” tekstiosaga „Apellatsioonikomisjoni koosseisu otsus, samuti käesoleva seaduse § 484 lõikes 2 ning § 54 lõigetes 3 ja 5 nimetatud ainuisikuline otsus,”;
22) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 3 ning § 54 lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsus tehakse menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega. Otsuse kättetoimetamisele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses dokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut.”.
§ 8. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 6–9, 11, 12 ja 14–25, § 2 punktid 3, 4, 6–9, 12–15 ja 17–21, § 4 punktid 2, 6–17 ja 19 ning § 5 punktid 1, 3 ja 9–25 jõustuvad 2023. aasta 31. augustil.
Helir-Valdor Seeder
Riigikogu aseesimees
Facebook
Twitter