Teksti suurus:

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus

Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.02.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.02.2015, 3

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus

Vastu võetud 14.12.2007 nr 51
RTL 2007, 98, 1633
jõustumine 01.01.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.03.2009RTL 2009, 30, 38830.03.2009
23.12.2009RTL 2009, 99, 146801.01.2010
01.06.2010RT I 2010, 27, 13701.07.2010, osaliselt 01.10.2010
06.12.2010RT I, 13.12.2010, 816.12.2010
22.01.2013RT I, 25.01.2013, 301.02.2013
03.02.2015RT I, 06.02.2015, 109.02.2015

Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 8 lõike 11 alusel.
[RT I, 06.02.2015, 1 - jõust. 09.02.2015]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

 (1) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi instituut) on Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus.

 (2) Oma ülesannete täitmisel esindab instituut riiki.

§ 2.  Asukoht

  Instituut asub Tallinnas. Instituudi postiaadress on Tervise 30, 13419 Tallinn. Mujal kui instituudi asukohas paiknevate struktuuriüksuste postiaadressid nimetatakse nende põhimääruses.
[RT I 2010, 27, 137 - jõust. 01.10.2010]

§ 3.  Aruandekohustus

  Instituut on aruandekohustuslik justiitsministri ees, kes teostab instituudi üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.

§ 4.  Revideerimise kord

  Instituuti revideerivad Justiitsministeeriumi siseauditiosakond, Riigikontroll ja teised selleks volitatud asutused.

§ 5.  Finantseerimine ja eelarve

 (1) Instituudil on oma eelarve ja pangakontod.

 (2) Instituudi eelarve kinnitab, muudab ja selle täitmist kontrollib justiitsminister või tema poolt volitatud isik.

 (3) Instituudi kulud kaetakse riigieelarvest, majandustegevusest ja teadusprojektidest laekuvast tulust, laekumistest riigiasutustelt, Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni toetustest ning muudest laekumistest.

 (4) Majandustegevusest laekuvast tulust üleplaanilise ehk kinnitatud eelarvet ületava tulu kasutamine otsustatakse eelarvemenetluseks ettenähtud korras.

§ 6.  Instituudi sümbolid

 (1) Instituudil on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad «Eesti Kohtuekspertiisi Instituut».

 (2) Instituudil on oma nimetusega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks instituudi asjaajamiskorras. Instituudi struktuuriüksustel võivad olla oma nimetusega dokumendiplangid ja pitsat, kui see on sätestatud struktuuriüksuse põhimääruses.

 (3) Instituudil on kergelt kumer, kahekihiline, ristikujuline, 40-millimeetrise läbimõõduga teenetemärk, mille alusrist on emailitud musta läbipaistva emailiga, pealmine sõõr on oksüdeeritud ja osaliselt välja puhastatud. Materjal – alusristil tombak, üle hõbetatud – proov 925, pealmine sõõr ja rist – hõbe, proov 925.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

 (4) Instituudil on kahekihilisest kangast, valgel taustal lipp värvilise logoga, mis on servatud hõbehalli tooni narmastega ja varustatud kahe samas toonis lipunööriga. Lipu mõõtmed on 105–165 sentimeetrit.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

2. peatükk TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 

§ 7.  Instituudi tegevusvaldkond

 (1) Instituudi tegevusvaldkond on kohtuekspertiiside ja -uuringute tegemine. Lisaks sellele tegeleb instituut ekspertiisitegevust toetava teadus- ja arendustegevusega, korraldab koolitust ning täidab muid ekspertiisivaldkondadega seonduvaid ülesandeid.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

 (2) Instituut on nõukogu määruse (EÜ) nr 1338/2001 artikli 4 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 nimetatud pädev asutus.

§ 8.  Instituudi ülesanded

  Instituut:
 1) teeb kohtu, prokuratuuri, uurimisasutuse ja väärteo kohtuvälise menetleja määruse alusel või haldusorgani taotlusel kohtuarstlikke, kohtubioloogia-, kohtukeemia- kohtupsühhiaatria-, ja kriminalistikaekspertiise ning seaduse või riigiasutustevaheliste kokkulepete alusel oma pädevusvaldkonnas muid ekspertiisivaldkondadega seonduvaid uuringuid, mida võimaldavad instituudi personali eriteadmised ning tema käsutuses olevad seadmed ja vahendid;
 2) teeb uurimisasutuse ja prokuratuuri saatelehtede alusel kohtuarstlikke lahanguid ja nendega seonduvaid uuringuid;
 3) tagab erapooletu spetsialisti osavõtu uurimisasutuse ja prokuratuuri taotlusel tõendite kogumisel;
 4) peab kehtestatud korras riiklikke registreid, ekspertiisivaldkondade andmekogusid ja kollektsioone ning vastab nendega seonduvatele päringutele;
 5) annab kohtule, prokuratuurile ja uurimisasutusele kohtuekspertiisialast konsultatsiooni;
 6) koostab kohtuekspertiisi valdkonna metoodika- ja õppematerjale ning korraldab kohtu, prokuratuuri ja uurimisasutuse töötajatele ekspertiisivaldkonna koolitust;
 7) tegeleb oma valdkonna teadustöö ja rakendusuuringutega;
 8) analüüsib ja üldistab instituudi töötulemusi ning koostab statistilisi aruandeid;
 9) teeb koostööd Eesti ja välisriikide ekspertiisi-, korrakaitse-, õppe- ja teadusasutustega ning erialaseltside ja -organisatsioonidega;
 10) analüüsib kohtuekspertiisi jätkusuutlikkust ja ajakohasust ning töötab nelja-aastaseks perioodiks välja ja vähemalt korra aastas vaatab üle ekspertiisivaldkondadel põhineva arengukava;
 11) on praktikabaasiks kõrgkoolis õpetatavate kohtuekspertiisiga seonduvate erialade üliõpilastele ja residentidele;
 12) valitseb tema vallata antud riigivara;
 121) koordineerib kohtupsühhiaatriaekspertiiside tegemist ja rahastamist;
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]
 122) tegutseb eurovõltsingute analüüsikeskusena;
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]
 13) täidab muid õigusaktidega määratud ülesandeid.

§ 9.  Instituudis tehtavad ekspertiisid

  Instituudis tehakse järgmisi ekspertiise:
 1) kohtuarstlik ekspertiis;
 2) kohtubioloogiaekspertiis;
 3) kohtukeemiaekspertiis;
 4) kohtupsühhiaatriaekspertiis;
 5) kriminalistikaekspertiis.

§ 10.  Instituudis tehtavad uuringud

  Instituudis tehakse muu hulgas järgmisi uuringuid:
 1) alkoholiuuring;
 2) bioloogiauuring;
 3) DNA-uuring;
 4) raamatupidamisuuring;
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]
 5) dokumendiuuring;
 6) histoloogiauuring;
 7) hääleuuring;
 8) infotehnoloogiauuring;
 9) jäljeuuring;
 10) jäädavalt laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade kontroll;
 11) kiu-uuring;
 12) klaasiuuring;
 13) kohtuarstlik lahang;
 14) kohtupsühhiaatriauuring;
 15) kujutise tehniline uuring;
 16) kuulide ja padrunikestade võrdlusuuring;
 17) käekirjauuring;
 18) lasujäägiuuring;
 19) leitud tulirelvade kontroll;
 20) lõhkeaineuuring;
 21) meditsiinilise kriminalistika uuring;
 22) metalliuuring;
 23) narkootilise aine uuring;
 24) põlevvedelikuuuring;
 25) relvade ja laskemoona tüübikinnitus;
 26) sõrmejäljeuuring;
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]
 27) toksikoloogiauuring;
 28) toksiliste ainete mõju hindamise uuringud;
 29) tulirelva ja laskemoona liigitamine õigusakti järgi;
 30) värvkatteuuring.

3. peatükk STRUKTUUR JA JUHTIMINE 

§ 11.  Instituudi struktuuriüksused

 (1) Instituudi struktuuriüksusteks on osakonnad ja talitused.

 (2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused.

 (3) Instituudi koosseisu kuuluvad kohtuarstlikud ekspertiisiosakonnad, DNA-, dokumendi-, infotehnoloogia-, keemia-, sõrmejälje-, tehnika- ja liiklusosakond, kvaliteedi-, personali-, majandus-, asjaajamis- ja kohtupsühhiaatriatalitus.
[RT I, 25.01.2013, 3 - jõust. 01.02.2013]

 (4) Instituudi struktuuriüksuse täpsemad ülesanded sätestatakse tema põhimääruses, mille kinnitab direktor.

 (5) Instituudi töötajate koosseisu kinnitab justiitsminister.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

§ 12.  Instituudi struktuuriüksuste põhiülesanded

 (1) Kohtuarstliku ekspertiisiosakonna põhiülesanded oma tööpiirkonnas on:
 1) kohtuarstlike ekspertiiside ja uuringute tegemine;
 2) kohtuarstlike lahangute ja nendega seonduvate uuringute tegemine kohtueelse uurimise asutuse saatelehe alusel.

 (2) DNA-osakonna põhiülesanne on DNA-ekspertiiside ja -uuringute tegemine ning riikliku DNA registri pidamine.

 (3) Dokumendiosakonna põhiülesanne on dokumendi-, käekirja- ja raamatupidamisekspertiiside ning -uuringute tegemine.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

 (31) Infotehnoloogiaosakonna põhiülesanne on kujutise töötluse, infotehnoloogia- ja hääleekspertiiside ning -uuringute tegemine.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

 (4) [Kehtetu - RT I, 25.01.2013, 3 - jõust. 01.02.2013]

 (5) Keemiaosakonna põhiülesanne on toksikoloogia-, alkoholi-, narkootilise aine, kiu-, värvkatte-, metalli-, põlevvedeliku-, lõhkeaine-, lasujäägiekspertiiside ning -uuringute tegemine.

 (51) [Kehtetu - RT I, 25.01.2013, 3 - jõust. 01.02.2013]

 (6) Sõrmejäljeosakonna põhiülesanne on sõrmejäljeekspertiiside ja -uuringute tegemine, riikliku sõrmejälgede registri pidamine ja osakondade erialavajadusi katva kohtufotograafiaüksuse koordineerimine ja töö korraldamine.
[RT I 2010, 27, 137 - jõust. 01.07.2010]

 (7) Tehnikaosakonna põhiülesanne on lõhkeseadeldise- ja plahvatuse-, relva-, tulekahju- ning jäljeekspertiiside ja -uuringute tegemine.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

 (71) Liiklusosakonna põhiülesanne on liiklusekspertiiside tegemine.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

 (8) [Kehtetu - RT I 2010, 27, 137 - jõust. 01.07.2010]

 (9) [Kehtetu - RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

 (10) Kohtupsühhiaatriatalituse põhiülesandeks on kohtupsühhiaatriaekspertiiside ja -uuringute tegemine, koordineerimine ja arendamine ning kohtupsühhiaatriaekspertiiside rahastamise korraldamine.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

 (11) Kvaliteeditalituse põhiülesandeks on instituudi kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimise ja sellega seonduva sisekontrolli korraldamine.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

 (12) [Kehtetu - RTL 2009, 99, 1468 - jõust. 01.01.2010]

 (13) Asjaajamistalituse põhiülesandeks on instituudi asjaajamise ja arhiivitöö, sealhulgas ajalooarhiivi, korraldamine.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

 (14) Arendus- ja personalitalituse põhiülesandeks on instituudi personalitöö korraldamine ja arendamine, riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja haldamine, sisekommunikatsiooni korraldamine, kutsestandardite arendamine ja kutse andmine ning finantsplaneerimine ja finantsjärelvalve personalivaldkonnas.
[RT I, 13.12.2010, 8 - jõust. 16.12.2010]

 (15) Majandustalituse põhiülesandeks on instituudi vallata antud riigivara haldamine, hoonete ja tehnovõrkude hooldus ja arendamine, hanketegevuse korraldamine, sealhulgas riigihangete läbiviimine ning finantsplaneerimine ja finantsjärelevalve instituudi majandustegevuse valdkonnas.
[RT I 2010, 27, 137 - jõust. 01.07.2010]

§ 13.  Instituudi kohtuarstlike ekspertiisiosakondade asukohad ja tööpiirkonnad

  Instituudi kohtuarstlike ekspertiisiosakondade asukohad ja tööpiirkonnad on:
 1) Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Tallinna linn ning tööpiirkond on Harjumaa;
 2) Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Tartu linn ning tööpiirkond on Tartumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa;
 3) Ida-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Kohtla-Järve linn ning tööpiirkond on Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa;
 4) Lääne-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Pärnu linn ning tööpiirkond on Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa ja Saaremaa.

§ 14.  Instituudi juhtimine

 (1) Instituudi juhtkonna moodustavad direktor ning halduse asedirektor ja arenduse asedirektor.

 (2) Instituudi tööd juhib instituudi direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu justiitsminister.

 (3) Instituudi direktori äraolekul täidab direktori ülesandeid tema määratud asedirektor. Asedirektori äraolekul täidab direktori või asedirektori ülesandeid direktori määratud isik.

 (4) Kohtuarstlikud ekspertiisiosakonnad ja DNA-osakond alluvad arenduse asedirektorile ning dokumendi-, infotehnoloogia-, keemia-, sõrmejälje-, tehnika- ja liiklusosakond halduse asedirektorile.
[RT I, 25.01.2013, 3 - jõust. 01.02.2013]

 (5) Arendus- ja personalitalitus allub otse direktorile.
[RT I, 25.01.2013, 3 - jõust. 01.02.2013]

 (6) [Kehtetu - RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

 (7) Kvaliteeditalitus ja kohtupsühhiaatriatalitus alluvad arenduse asedirektorile ning asjaajamistalitus ja majandustalitus halduse asedirektorile.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

§ 15.  Direktori ja asedirektori ülesanded

 (1) Instituudi direktor:
 1) planeerib ja juhib instituudi tegevust ning kvaliteedijuhtimissüsteemi, selle rakendamist ja arendamist ning vastutab instituudile põhimäärusega kehtestatud ülesannete täitmise eest;
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]
 2) vastutab instituudi tegevust korraldavate õigusaktide täitmise eest ja annab aru ministrile või tema volitatud isikule;
 3) esindab instituuti suhetes riigi- ja omavalitsusorganitega, samuti teiste asutuste ja institutsioonidega;
 4) sõlmib instituudi nimel lepinguid ja annab volitusi instituudi esindamiseks, sealhulgas esindamiseks kohtus;
 5) koostab instituudi eelarve eelnõu ja esitab selle justiitsministrile;
 6) korraldab instituudi tegevusega seotud õigusaktide eelnõude kavandite koostamist ja edastab vastavad ettepanekud Justiitsministeeriumile;
 7) käsutab instituudi valduses olevat riigivara ja vastutab selle säilimise eest;
 8) käsutab eelarvevahendeid instituudi ülesannete täitmiseks ning vastutab kulutuste otstarbekuse ja eelarve täpse ja sihipärase kasutamise eest;
 9) annab instituudi töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning asjaajamise korraldamiseks käskkirju ja suulisi või kirjalikke korraldusi;
 10) teeb justiitsministrile ettepanekuid instituudi struktuuriüksuste, põhimääruse, töösisekorraeeskirja, asjaajamiskorra ja muu töökorralduse kohta;
 11) sõlmib, muudab ja lõpetab instituudi töötajatega töölepinguid ja saadab neid töölähetusse;
 12) teostab teenistuslikku järelevalvet instituudi töötajate toimingute üle ning kohaldab ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi;
 13) korraldab siseauditi teostamist instituudis ja määrab instituudi siseauditi eest vastutava isiku;
 14) koostab instituudi arengukava nelja-aastaste perioodidena ja esitab selle nõukogule heakskiitmiseks ning korraldab arengukava ülevaatamise vähemalt korra aastas;
 15) täidab teisi õigusaktiga või justiitsministri või tema poolt volitatud isiku antud ülesandeid.

 (2) Instituudi asedirektor:
 1) osaleb instituudi juhtimises ja asendab instituudi direktorit viimase äraolekul;
 2) planeerib ja juhib antud volituste piires osakondade ja talituste tegevust;
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]
 3) täidab teisi instituudi direktori antud ülesandeid.

 (3) Instituudi asedirektori täpsemad ülesanded määratakse ametijuhendiga.

§ 16.  Kvaliteedijuhi ülesanded

  Kvaliteedijuht:
 1) juhib kvaliteeditalitust;
 2) osaleb kvaliteedipoliitika väljatöötamisel;
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]
 3) korraldab instituudi kvaliteedijuhtimissüsteemi toimimist ja arendamist;
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]
 4) korraldab mõõteseadmete taatlemist ja kalibreerimist;
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]
 5) korraldab klientide ja partnerite rahulolu hindamist;
 6) korraldab kvaliteedijuhtimissüsteemi sisekontrolli;
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]
 7) korraldab kvaliteedijuhtimissüsteemi sise- ja välisauditeid.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

§ 17.  Osakonnajuhataja ülesanded

  Osakonnajuhataja:
 1) juhib vahetult osakonna tööd, tagab osakonna ülesannete täitmise ning vastutab osakonnale määratud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest;
 2) annab direktorile või asedirektorile aru osakonna tegevusest;
 3) esindab osakonda ja esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi;
 4) teeb direktorile või asedirektorile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, osakonna töötajate palkade, ergutuste kohaldamise või distsiplinaarkaristuste määramise kohta;
 5) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid vastavalt instituudi asjaajamiskorrale;
 6) täidab teisi osakonnale määratud või direktori või asedirektori antud ülesandeid.

§ 18.  Talitusejuhataja ülesanded

  Talitusejuhataja:
 1) vastutab talitusele määratud ülesannete täitmise eest ja annab sellest aru vahetule juhile;
 2) esindab talitust ning esitab talituse nimel arvamusi ja kooskõlastusi;
 3) teeb vahetule juhile ettepanekuid talituse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, talituse töötajate palkade, distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;
 4) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid vastavalt instituudi asjaajamiskorrale;
 5) täidab teisi talitusele määratud või osakonnajuhataja või direktori või asedirektori antud ülesandeid.

§ 19.  Nõukogu

 (1) Instituudi nõukogu suunab instituudi tegevust lähtuvalt nõukogus esindatud asutuste seisukohtadest ekspertiisiküsimustes.

 (2) Instituudi nõukogu on viieliikmeline.

 (3) Nõukogu juhib esimees, kelle määrab siseminister.

 (4) Nõukogusse kuuluvad peale esimehe:
 1) justiitsministri määratud isik;
 2) riigi peaprokurör või tema poolt määratud isik;
 3) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori määratud isik;
[RTL 2009, 99, 1468 - jõust. 01.01.2010]
 4) kohtute haldamise nõukoja soovil nende nimetatud isik.

 (5) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat alates tema nõukogu liikmeks määramisest. Nõukogu liikme volitused lõpevad tähtaja möödumisel või tema tagasikutsumisel, tagasiastumisel või kui tema osavõtt nõukogu tööst on muutunud võimatuks.

 (6) Nõukogu esimees juhib ja korraldab nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe volitused kehtivad kuni tema tagasikutsumiseni, nõukogu esimehe kohalt või nõukogust tagasiastumiseni. Nõukogu esimees määrab oma äraoleku ajaks asendaja. Kui nõukogu esimees ei ole oma asendajat määranud, asendab teda justiitsministri määratud nõukogu liige.

 (7) Nõukogus osalemise eest tasu ei maksta.

§ 20.  Nõukogu ülesanded

  Nõukogu:
 1) annab direktorile suuniseid arengukava koostamiseks ja kiidab heaks instituudi arengukava;
 2) kooskõlastab enne kinnitamist majandusaasta tegevuskava, eelarve ja investeeringud;
 3) kooskõlastab instituudi auditeerimise plaani;
 4) kooskõlastab kvaliteedipoliitika;
 5) teeb justiitsministrile ettepanekuid instituudi põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
 6) teeb instituudi tegevusvaldkonnast tulenevalt ettepanekuid seadusmuudatuste algatamiseks;
 7) annab soovitusi või arvamusi muudes ekspertiisiasutust puudutavates ametkonnaülestes küsimustes.

§ 21.  Nõukogu töökord

 (1) Nõukogu töövorm on koosolek. Koosoleku pidamiseks vajalikud tingimused tagab Justiitsministeerium.

 (2) Nõukogu esimehel või tema äraolekul aseesimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks koosolekule nõukogusse mittekuuluvaid isikuid, teavitades sellest nõukogu liikmeid.

 (3) Korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kvartalis. Korralise koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees, teatades sellest vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Nõukogu esimees saadab koosoleku päevakorra ja vajaduse korral lisamaterjali nõukogu liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele elektronpostiga vähemalt viis kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

 (4) Nõukogu võtab suunava iseloomuga otsuseid vastu avalikul hääletamisel liikmete lihthäälteenamusega. Otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, ja nõukogu koosoleku protokollinud isik.

 (5) Nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees edastab nõukogu otsuse protokolli koopiad viie kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumist kõikidele nõukogu liikmetele ja vajaduse korral väljavõtte protokollist teistele koosolekul osalenutele ja instituudi struktuuriüksuste juhtidele.
[RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]

§ 22.  Teadus- ja arendusnõukoda

 (1) Teadus- ja arendusnõukoda (edaspidi nõukoda) nõustab juhtkonda kohtuekspertiisi korralduse, erialakoolituse ja teadusarengu küsimustes instituudi pädevusvaldkonnas.

 (2) Nõukoja moodustab direktor, kinnitades käskkirjaga selle liikmed viieks aastaks.

 (3) Nõukoda on kuni 20-liikmeline. Nõukoja liikmeteks võivad olla struktuuriüksuste juhid, ekspertiisivaldkondade juhtivad kohtueksperdid, kuni viis teadusliku kvalifikatsiooniga liiget kohtuekspertiisi spetsiifikaga seonduvatest teadusasutustest, tunnustatud väliseksperdid.

 (4) Nõukoja uueks liikmeks arvamise ja olemasoleva liikme väljaarvamise kinnitab direktor nõukoja ettepaneku alusel.

 (5) Nõukoja tööd juhib esimees, tema äraolekul aseesimees. Nõukoja esimehe kohuseid täidab arenduse asedirektor. Nõukoja aseesimehe valib oma liikmete hulgast nõukoda oma esimesel koosolekul, mille kutsub kokku ja mida juhatab direktor.

 (6) Nõukoja tehnilise teenindamise ja koosoleku otsuste protokollimise tagab instituut.

§ 23.  Teadus- ja arendusnõukoja töökord

 (1) Nõukoja töövorm on koosolek. Korraline koosolek toimub vähemalt üks kord kvartalis. Nõukoja koosolekutel osaleb direktor või tema määratud asendaja.

 (2) Korralise koosoleku kutsub kokku nõukoja esimees, teatades sellest nõukoja liikmetele ja koosolekule kutsutavatele isikutele vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Koosoleku päevakord koostatakse juhtkonna, nõukogu ja nõukoja liikmete ettepanekutest.

 (3) Instituut saadab koosoleku päevakorra ja vajaduse korral lisamaterjali nõukoja liikmetele ja teistele koosolekule kutsutud isikutele elektronpostiga vähemalt viis kalendripäeva enne koosoleku toimumist.

 (4) Nõukoja esimehel või tema äraolekul aseesimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks nõukoja koosolekule nõukotta mittekuuluvaid isikuid, teavitades sellest nõukogu liikmeid.

 (5) Nõukoja otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukoja esimees, tema äraolekul aseesimees, ja nõukoja koosoleku protokollinud isik.

 (6) Instituut edastab nõukoja otsuste protokolli koopiad viie kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumist kõikidele nõukoja liikmetele ja teistele koosolekul osalenutele ning avaldab selle instituudi veebilehel.

 (7) Nõukoda võtab nõuandva iseloomuga otsuseid vastu avalikul hääletamisel liikmete lihthäälteenamusega.

 (8) Juhtkond kujundab nõukoja otsuste kohta seisukoha ning avaldab oma arvamuse otsuste avaldamisest hiljemalt kümne kalendripäeva pärast nõukoja liikmetele ja kõikidele nõukoja istungil osalenutele.

 (9) Nõukojas osalemise eest tasu ei maksta.

4. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE JA LÕPETAMINE 

§ 24.  Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

  Instituudi ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul.

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 25.  Õigusakti kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 26.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008. a.

Lisa 1 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ametikohtade koosseis
[Kehtetu - RTL 2009, 30, 388 - jõust. 30.03.2009]