Väljaandja: Kaitseminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 09.02.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 01.03.2020
Avaldamismärge: RT I, 06.02.2018, 9

Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine

Vastu võetud 26.02.2013 nr 9
RT I, 01.03.2013, 2
jõustumine 01.04.2013

Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
18.06.2014 - RT I, 01.07.2014, 1 - 01.08.2014
05.08.2014 - RT I, 08.08.2014, 7 - 11.08.2014
31.03.2015 - RT I, 01.04.2015, 12 - 04.04.2015, rakendatakse alates 01.04.2015
22.04.2016 - RT I, 27.04.2016, 1 - 30.04.2016, osaliselt rakendatakse tagasiulatuvalt 01.04.2016
31.01.2017 - RT I, 03.02.2017, 1 - 06.02.2017, osaliselt rakendatakse 01.01.2017 
01.02.2018 - RT I, 06.02.2018, 6 - 09.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 28 lõike 3 ja § 31 lõike 7 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide ja Kaitseväe arstliku komisjoni:
1) moodustamise ja koosseisu kinnitamise kord;
2) töökord;
3) otsusele esitatavad nõuded;
4) liikmete töö tasustamise ja komisjoni töös osalemisega seotud lähetuskulude hüvitamise ulatus ja kord.

(2) Käesoleva määrusega kehtestatakse kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ja arstliku läbivaatuse ja terviseuuringu eest tasumise kord ning kaasavõetavate dokumentide loetelu.

2. peatükk Arstliku komisjoni moodustamise ja kinnitamise kord

§ 2. Arstliku komisjoni liikmete erialad ja koosseis

(1) Arstliku komisjoni võib kuuluda eriarst, kes on kantud tervishoiutöötajate riiklikku registrisse alljärgnevatel erialadel:
1) peremeditsiin, sisehaigused, erakorraline meditsiin või töötervishoid;
2) üldkirurgia või ortopeedia;
3) psühhiaatria.

(2) Arstliku komisjoni koosseisu kuulub vähemalt üks arst käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud erialalt, vähemalt üks arst käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud erialalt ja vähemalt üks arst käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud erialalt.

§ 3. Arstliku komisjoni moodustamise, esimehe määramise ja koosseisu kinnitamise kord

(1) Kaitseressursside Ameti arstlikud komisjonid moodustab, nende esimehed määrab ning komisjonide arvu, koosseisu ja asukoha kinnitab Kaitseressursside Ameti peadirektor.

(2) Kaitseväe arstliku komisjoni moodustab, selle esimehe määrab ja komisjoni koosseisu kinnitab Kaitseväe juhataja.

3. peatükk Arstliku komisjoni töökord ja otsuse vorminõuded

§ 4. Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni esimehe ja liikmete ülesanded

(1) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni esimees:
1) juhib arstliku komisjoni tööd ja korraldab selle asjaajamist;
1^1) hindab tervise infosüsteemi kantud andmete põhjal kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele, kui isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks ning otsustab isiku arstlikku komisjoni kutsumise;
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 
2) suunab arstlikku komisjoni kutsutud isiku, kelle terviseseisundit ei ole võimalik arstliku läbivaatuse või terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel objektiivselt hinnata, täiendavale eriarsti konsultatsioonile või terviseuuringule tervishoiuteenuse osutaja juurde;
3) teeb arstlikku komisjoni kutsutud isikule vajadusel arstliku läbivaatuse ja hindab tema terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele;
4) vormistab käesoleva lõike punktis 3 nimetud juhul arstliku läbivaatuse tulemuse ja kannab hinnangu tervisekaardile;
4^1) koostab arstliku komisjoni otsuse põhjal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59^2  lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud ambulatoorse epikriisi ning edastab selle tervise infosüsteemi;
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 
5) täidab seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(2) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni liige:
1) teeb arstlikku komisjoni kutsutud isikule arstliku läbivaatuse ja hindab tema terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele;
1^1) hindab tervise infosüsteemi kantud andmete põhjal kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele, kui isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks ning vajadusel teeb arstliku komisjoni esimehele ettepaneku isiku arstlikku komisjoni kutsumiseks;
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 
2) vormistab arstliku läbivaatuse tulemuse ja kannab hinnangu tervisekaardile.

§ 5. Kaitseväe arstliku komisjoni esimehe ja liikmete ülesanded

(1) Kaitseväe arstliku komisjoni esimees:
1) juhib arstliku komisjoni tööd ja korraldab selle asjaajamist;
2) suunab isiku, kelle terviseseisundit ei ole võimalik arstliku läbivaatuse või terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel objektiivselt hinnata, täiendavale eriarsti konsultatsioonile või terviseuuringule tervishoiuteenuse osutaja juurde;
3) väljastab arstliku komisjoni nimel dokumente;
4) teeb arstlikku komisjoni suunatud isikule vajadusel arstliku läbivaatuse ja hindab tema terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele;
5) vormistab käesoleva lõike punktis 4 nimetud juhul arstliku läbivaatuse tulemuse ja kannab hinnangu tervisekaardile;
5^1) koostab arstliku komisjoni tehtud terviseseisundi hindamise otsuse põhjal tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59^2  lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud ambulatoorse epikriisi ning edastab selle tervise infosüsteemi;
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 
6) täidab seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

(2) Kaitseväe arstliku komisjoni liige:
1) teeb arstlikku komisjoni suunatud isikule arstliku läbivaatuse, hindab tema terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele ja osaleb arstliku komisjoni teiste ülesannete täitmisel;
2) suunab vajadusel ja arstliku komisjoni esimehe nõusolekul isiku, kelle terviseseisundit ei ole võimalik arstliku läbivaatuse või terviseseisundit kajastavate dokumentide alusel objektiivselt hinnata, täiendavale eriarsti konsultatsioonile või terviseuuringule tervishoiuteenuse osutaja juurde;
3) vormistab arstliku läbivaatuse tulemuse ja kannab hinnangu tervisekaardile.

§ 6. Arstliku komisjoni töökorraldus

(1) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni läbiviimise ajad ja komisjoni kutsutavate isikute piirarvu määrab Kaitseressursside Ameti peadirektor.

(2) Kaitseväe arstliku komisjoni läbiviimise ajad ja komisjoni kutsutavate isikute piirarvu määrab Kaitseväe arstliku komisjoni esimees.

§ 7. Tervisekaart

(1) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kohta avab arstlik komisjon tervisekaardi, millele kantakse tema terviseseisundi hindamiseks tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tulemused, arstliku komisjoni otsused ning otsuse aluseks olevad isiku terviseseisundit kajastavad dokumendid.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 

(2) Kaitseressursside Amet edastab kaitseväekohustuslase ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku tervisekaardi:
1) kutsealuse ajateenistusse kutsumise otsusel näidatud Kaitseväe struktuuriüksusele hiljemalt ajateenistusse asumise päeval;
2) ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku ajateenistusse võtmise otsusel näidatud Kaitseväe struktuuriüksusele hiljemalt ajateenistusse asumise päeval;
3) reservis oleva isiku õppekogunemisele kutsunud Kaitseväe struktuuriüksusele hiljemalt õppekogunemise alguse päeval;
[RT I, 08.08.2014, 7 - jõust. 11.08.2014] 
4) tegevteenistusse võetava isiku sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohajärgsele struktuuriüksusele hiljemalt isiku tegevteenistusse asumise kuupäeval.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud struktuuriüksus tagastab tervisekaardi koos struktuuriüksuse arsti koostatud epikriisiga Kaitseressursside Ametile arhiveerimiseks hiljemalt 30 päeva jooksul alates isiku teenistusest vabastamisest.

§ 8. Arstliku komisjoni otsuse tegemine

(1) Arstlik komisjon on otsustusvõimeline, kui otsuse tegemisel osalevad vähemalt kaks komisjoni liiget, kellest üks on komisjoni esimees.

(2) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud tervisenõuetele vastavuse hindamisel teeb arstlik komisjon ühe järgmistest otsustest:
1) „vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“;
2) „ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“;
3) „ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele“.

(3) Tegevväelase ja tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi tegevväelase teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud tervisenõuetele vastavuse hindamisel teeb arstlik komisjon ühe järgmistest otsustest:
1) „vastab tegevväelase tervisenõuetele“;
2) „ei vasta tegevväelase tervisenõuetele“.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ning lõike 3 punktis 1 nimetatud otsuste tegemiseks on nõutav käesoleva määruse §-des 15–19 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemine.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 toodud juhul määrab arstlik komisjon kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetest tulenevalt tähtaja kaitseväekohustuslasel või kaitseväekohustust võtta soovival isikul tuvastatud tervisehäire ravimiseks.

(6) Arstlik komisjon teeb otsuse konsensuslikult. Arstliku komisjoni liikmel on õigus jääda otsuse tegemisel eriarvamusele, mis dokumenteeritakse tervisekaardile. Arstliku komisjoni liikme eriarvamuse korral teeb otsuse arstliku komisjoni esimees.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 

§ 9. Arstliku komisjoni otsuse koostamine ja teatavaks tegemine

(1) Arstliku komisjoni otsus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks toimetatakse kätte isikule ja teine säilitatakse selle asutuse arhiivis, mille juures arstlik komisjon tegutseb.

(2) Vajadusel tehakse arstliku komisjoni otsusest väljavõte, mille kinnitab arstliku komisjoni esimees või asutus, mille juures arstlik komisjon tegutseb.

(3) Arstliku komisjoni otsused kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise kohta kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse ja tervise infosüsteemi.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 

(4) Kaitseväe arstlik komisjon teavitab pärast otsuse tegemist kirjalikult viie tööpäeva jooksul:
1) kaitseväelase terviseseisundi hindamise otsusest kaitseväelase Kaitseväe arstlikku komisjoni suunanud Kaitseväe struktuuriüksuse arsti;
2) tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi hindamise otsusest tegevteenistusse võtmise taotlust läbivaatavat ametiasutust vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 83 lõike 4 alusel sätestatule.

§ 10. Arstliku komisjoni otsuse vorminõuded

(1) Arstliku komisjoni otsuse vormistamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses ja kaitseväeteenistuse seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetest.

(2) Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise kohta tehtud otsusele märgitakse isikul tuvastatud tervisehäire diagnoosi kood rahvusvahelise haiguste klassifikaatori järgi ja selle eestikeelne nimetus. Mitme diagnoosi puhul eristatakse põhidiagnoos või -diagnoosid, mis olid arstliku komisjoni otsuse tegemisel määravaks.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 

(3) Arstliku komisjoni otsusele tehakse märge sõjaväerelva kandmise õiguse puudumise kohta, kui kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud korras sätestatud juhul teeb arstlik komisjon kindlaks, et tegevväelase terviseseisund ei vasta relvaseaduse § 36 lõike 1 punktides 1–3 ning Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded” §-s 2 sätestatud tervisenõuetele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata terviseseisundi hindamise otsuse tegemisel isiku kohta, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel tuvastatud sügav või raske puue ja otsus on tehtud selle teabe põhjal.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 

§ 11. Arstliku komisjoni otsuse ning tervisekaardi säilitustähtajad ja arhiveerimine

(1) Arstliku komisjoni otsust ja muid tervisekaardi andmeid säilitatakse 75 aastat alates tervisekaardi avamisest.

(2) Arstliku komisjoni otsuste ja tervisekaartide vormistamise, arvestuse ja arhiveerimise kord nähakse ette selle ametiasutuse asjaajamiskorras, mille juures arstlik komisjon tegutseb.

(3) Arstliku komisjoni dokumendid säilitatakse paberkandjal.

4. peatükk Arstliku komisjoni liikmete töö tasustamine ja lähetuskulud

§ 12. Arstliku komisjoni liikme töö tasustamise tingimused

(1) Arstliku komisjoni esimehele ja liikmetele makstakse arstliku komisjoni töös osalemise eest tasu üks kord kuus selles asutuses, mille juures arstlik komisjon tegutseb, kehtestatud töötasustamise korra järgi.

(2) Arstliku komisjoni esimehele ja liikmetele makstakse komisjoni töös osalemise eest tasu selle asutuse eelarvest, mille juures komisjoni tegutseb.

(3) Arstliku komisjoni esimehe ja liikmete töö tasustamiseks peab arstlik komisjon tööaja arvestust.

(4) Arstliku komisjoni tööaja arvestuse pidamist korraldab ja esitatavate andmete õigsuse eest vastutab arstliku komisjoni esimees.

§ 13. Arstliku komisjoni liikme töö tasustamise ulatus

(1) Arstliku komisjoni esimehe töötasu arvestamise aluseks on tervishoiutöötajate kollektiivlepingus sätestatud eriarsti töötasu 1,4-kordne alammäär.
[RT I, 06.02.2018, 6 - jõust. 09.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018] 

(2) Arstliku komisjoni liikme töötasu arvestamise aluseks on tervishoiutöötajate kollektiivlepingus sätestatud eriarsti töötasu 1,2-kordne alammäär.
[RT I, 06.02.2018, 6 - jõust. 09.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018] 

(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud töötasu ühes komisjonis osalemise päeva kohta arvestatakse kaheksa tunni eest.
[RT I, 06.02.2018, 6 - jõust. 09.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018] 

(4) Arstliku komisjoni esimehele ja liikmele makstav tasu arstliku komisjoni tööga seotud koolitustel osalemise, arstliku komisjoni esindamise või ajateenistusse asumisel arstliku läbivaatuse tegemise eest on 96 eurot päevas.
[RT I, 06.02.2018, 6 - jõust. 09.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018] 

(5) Kui tervishoiutöötajate kollektiivlepinguga või muus sarnases lepingus ei ole uut eriarsti töötasu alammäära kehtestatud, siis kehtib töötasu arvestamise alusena viimane eriarsti töötasu alammäär kuni uue kehtestamiseni.
[RT I, 06.02.2018, 6 - jõust. 09.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018] 

(6) Asutuse, mille juures arstlik komisjon tegutseb, juhi kehtestatud korra alusel võib käesolevas paragrahvis sätestatud töötasu määrasid suurendada kuni 20 protsendi ulatuses.
[RT I, 06.02.2018, 6 - jõust. 09.02.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018] 

§ 14. Arstliku komisjoni liikme lähetuskulude hüvitamine

() Arstliku komisjoni esimehe ja liikmete lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

5. peatükk Arstlik läbivaatus ja terviseuuringud

§ 15. Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele kutsumine ja suunamine

(1) Kaitseressursside Amet kutsub kutsealuse, reservis olev isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni.

(1^1) Kaitseressursside Amet kutsub kutsealuse, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni ainult isiku sooviavalduse korral, kui:
1) Sotsiaalkindlustusamet on isikul tuvastanud sügava või raske puude või püsiva töövõimetuse 100 protsendi ulatuses;
2) Eesti Töötukassa on isikul tuvastanud puuduva töövõime;
3) arstliku komisjoni esimehe otsusel on isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavust võimalik hinnata tervise infosüsteemi kantud andmete põhjal.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitab Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni saabumisel:
1) isikut tõendava dokumendi;
2) kaitseväeteenistuse seaduse §-s 32 sätestatud tervisetõendi;
2^1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59^2  lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tervisedeklaratsiooni, mis on täidetud viimase 90 päeva jooksul;
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 
3) muud dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit.

(3) Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni kutsutud naissoost isik esitab arstlikule komisjonile lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule eriarsti väljastatud tõendi günekoloogilise läbivaatuse tulemuste kohta.

(4) Kaitseressursside Amet suunab kaitseväeteenistuse seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud juhul asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik esitab Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni saabumisel:
1) isikut tõendava dokumendi;
2) tema ravi korraldava arsti tõendi;
3) muud dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–3, lõikes 3 ning lõike 5 punktides 2–3 nimetatud dokumente ei pea arstlikule komisjonile esitama, kui need on kantud tervise infosüsteemi ning isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 

§ 16. Kaitseväe arstlikku komisjoni arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele suunamine

(1) Kaitseväelane suunatakse Kaitseväe arstlikku komisjoni struktuuriüksuse arsti väljastatud suunamiskirja alusel. Enne Kaitseväe arstlikku komisjoni suunamist tehakse kaitseväelasele alljärgnevad terviseuuringud:
1) elektrokardiograafia;
2) rindkere röntgenograafia otseülesvõttena, kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta või isikul on ilmnenud haiguslikud muutused;
3) laboratoorsed analüüsid (vere automaatuuring kolmeosalise leukogrammiga, erütrotsüütide settekiiruse uuring, veresuhkru ja C-reaktiivse valgu määramine, uriinianalüüs testribaga);
4) psühhiaatriline konsultatsioon;
5) naissoost isiku puhul günekoloogiline läbivaatus eriarsti poolt.

(2) Kaitseväelane esitab Kaitseväe arstlikku komisjoni saabumisel:
1) isikut tõendava dokumendi;
2) struktuuriüksuse arsti suunamiskirja;
2^1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59^2  lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tervisedeklaratsiooni, mis on täidetud viimase 90 päeva jooksul;
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 
3) tervisekaardi koos struktuuriüksuse arsti koostatud epikriisi ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud terviseuuringute tulemustega.

(3) Tegevteenistusse asuda sooviv isik suunatakse Kaitseväe arstlikku komisjoni Kaitseressursside Ameti väljastatud suunamiskirja alusel. Suunamiskirjaga koos esitatakse Kaitseväe arstlikule komisjonile tegevteenistusse asuda sooviva isiku tervisekaart, kui see on eelnevalt arhiveeritud Kaitseressursside Ametis.

(4) Tegevteenistusse asuda sooviv isik esitab Kaitseväe arstlikku komisjoni saabumisel:
1) isikut tõendava dokumendi;
2) kaitseväeteenistuse seaduse §-s 32 sätestatud tervisetõendi;
2^1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59^2  lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tervisedeklaratsiooni, mis on täidetud viimase 90 päeva jooksul;
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 
3) rindkere röntgenograafia otseülesvõtte kirjelduse, mis ei tohi olla vanem kui kaks aastat;
4) eriarsti väljastatud tõendi psühhiaatrilise konsultatsiooni tulemuste kohta;
5) naissoost isik ka tõendi günekoloogilise läbivaatuse tulemuste kohta;
6) muud dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit.

(4^1) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2^1  ning lõike 4 punktides 2–6 nimetatud dokumente ei pea arstlikule komisjonile esitama, kui need on kantud tervise infosüsteemi ning isik on andnud nõusoleku tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 

(5) Teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud ja kaitseväe- või asendusteenistusest vabastatud isikutel on õigus pöörduda Kaitseväe arstlikku komisjoni ilma suunamiseta.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 

(6) Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni tegevuse peatumisel kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal suunab asendusteenistuja ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks Kaitseväe arstlikku komisjoni arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringutele Kaitseressursside Amet.
[RT I, 27.04.2016, 1 - jõust. 30.04.2016] 

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 sätestatud terviseuuringute tegemine ei ole nõutav, kui isik suunatakse arstlikku komisjoni õppekogunemise, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal. Nimetatud juhtudel esitab isik Kaitseväe arstlikku komisjoni saabumisel:
1) isikut tõendava dokumendi;
2) suunamiskirja või kaaskirja komisjoni suunamise kohta;
3) olemasolu korral tervisekaardi või muud dokumendid, mis kirjeldavad tema terviseseisundit.
[RT I, 27.04.2016, 1 - jõust. 30.04.2016] 

§ 17. Arstlik läbivaatus ja terviseuuringud Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis

(1) Kutsealuse, asendusteenistuja, reservis oleva isiku ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavuse hindamiseks kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele tehakse Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis arstlik läbivaatus ja terviseuuringud, sealhulgas:
1) elektrokardiograafia;
2) rindkere röntgenograafia otseülesvõttena, kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta või isikul on ilmnenud haiguslikud muutused;
3) audiomeetria, kui eelnevast uuringust on möödunud üle kahe aasta või isikul on ilmnenud haiguslikud muutused;
4) laboratoorsed analüüsid (vere automaatuuring vähemalt kolmeosalise leukogrammiga, veresuhkru määramine ja uriinianalüüs testribaga).

(2) Kutsealusel, reservis oleval isikul ja kaitseväekohustust võtta soovival isikul määratakse Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis enne kaitseväeteenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta puuduvad eelnevalt kinnitatud andmed.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uuringuid ei tehta, kui kutsealusel, asendusteenistujal, reservis oleval isikul ja kaitseväekohustust võtta soovival isikul esinevad kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõikes 5 toodud asjaolud või tema esitatud terviseseisundit kajastavatest dokumentidest nähtuvad asjaolud, mis on aluseks tema suhtes kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud otsuse tegemisele.

§ 18. Arstlik läbivaatus ja terviseuuringud Kaitseväe arstlikus komisjonis

(1) Kaitseväelase terviseseisundi vastavuse hindamiseks kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele tehakse Kaitseväe arstlikus komisjonis lisaks käesoleva määruse § 16 lõikes 1 loetletule arstlik läbivaatus ja terviseuuringud Kaitseväe arstliku komisjoni esimehe määratud ulatuses.

(2) Tegevteenistusse asuda sooviva isiku terviseseisundi vastavuse hindamiseks kaitseväeteenistuse seaduse § 31 lõike 6 alusel kehtestatud tegevväelase tervisenõuetele tehakse Kaitseväe arstlikus komisjonis arstlik läbivaatus ja terviseuuringud, sealhulgas:
1) elektrokardiograafia;
2) audiomeetria;
3) laboratoorsed analüüsid (vere automaatuuring vähemalt kolmeosalise leukogrammiga, erütrotsüütide settekiiruse uuring, veresuhkru ja C-reaktiivse valgu määramine ja uriinianalüüs testribaga).

(3) Tegevteenistusse asuda soovival isikul määratakse enne tegevteenistusse asumist kindlaks veregrupp ja reesusfaktor, kui nende kohta puuduvad eelnevalt kinnitatud andmed.

(4) Kaitseväeteenistuse seaduse § 30 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud ülesannete täitmiseks tehakse isikule Kaitseväe arstlikus komisjonis otsuse tegemiseks arstlik läbivaatus ja terviseuuringud Kaitseväe arstliku komisjoni esimehe määratud ulatuses.

(5) Õppekogunemise, kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal tehakse Kaitseväe arstlikku komisjoni suunatud isikule arstlik läbivaatus ja terviseuuringud Kaitseväe arstliku komisjoni esimehe määratud ulatuses.
[RT I, 27.04.2016, 1 - jõust. 30.04.2016] 

§ 19. Täiendava arstliku läbivaatuse ja terviseuuringu tegemine

(1) Kutsealusele, asendusteenistujale, reservis olevale isikule ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule teeb Kaitseressursside Ameti arstliku komisjoni esimehe määratud täiendava arstlik läbivaatuse ja terviseuuringu tervishoiuteenuse osutaja Kaitseressursside Ameti ja tervishoiuteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu alusel.

(2) Kaitseväelasele ja tegevteenistusse asuda soovivale isikule teeb täiendava arstliku läbivaatuse ja terviseuuringu Kaitseväe arstliku komisjoni esimehe või liikme määratud tervishoiuteenuse osutaja.

(3) Käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud juhtudel, kui arstliku komisjoni otsuse tegemisel ei osale kogu käesoleva määruse § 2 lõikes 2 nimetatud koosseis, otsustab arstliku komisjoni esimees kaitseväekohustuslasele või kaitseväekohustust võtta soovivale isikule täiendava arstliku läbivaatuse või terviseuuringu tegemise terviseseisundi hindamisel mitteosalenud komisjoniliikme erialal.

6. peatükk Arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasumise kord

§ 20. Arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasumine

(1) Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis ja arstliku komisjoni esimehe suunamisel tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasutakse Kaitseressursside Ameti eelarvest.

(2) Kaitseväe arstlikus komisjonis ja arstliku komisjoni esimehe või käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud juhtudel arstliku komisjoni liikme suunamisel tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasutakse Kaitseväe eelarvest.

(3) Tervishoiuteenuse osutajate poolt tehtud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasumisel lähtutakse ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud tervishoiuteenuste piirhindadest.

(4) Käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktis 2 ja § 16 lõike 4 punktis 2 nimetatud tervisetõendi eest tasutakse kaitseväeteenistuse seaduse § 32 lõike 2 alusel kehtestatud korras.

(5) Käesoleva määruse § 15 lõikes 3 nimetatud tõendi väljastamise eest makstud tasu hüvitatakse isiku avalduse alusel Kaitseressursside Ameti eelarvest ravikindlustuse seaduse § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus eriarsti esmase vastuvõtu puhul kehtestatud piirhinna ulatuses.

(6) Käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud terviseuuringute ja tõendite väljastamise eest tasutakse kaitseväeteenistuse seaduse § 193 lõike 4 alusel kehtestatud korras.

(7) Käesoleva määruse § 16 lõike 4 punktides 2 ja 3–5 nimetatud terviseuuringute ja tõendite väljastamise kulu katab tegevteenistusse asuda sooviv isik.
[RT I, 03.02.2017, 1 - jõust. 06.02.2017] 

7. peatükk Rakendussäte

§ 21. Määruse jõustumine

() Määrus jõustub 2013. aasta 1. aprillil