Teksti suurus:

Majandus- ja taristuministri 12. märtsi 2015. a määruse nr 21 „Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord” muutmine

Väljaandja:Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.02.2019
Avaldamismärge:RT I, 06.02.2019, 3

Majandus- ja taristuministri 12. märtsi 2015. a määruse nr 21 „Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord” muutmine

Vastu võetud 30.01.2019 nr 9

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 12. märtsi 2015. a määruses nr 21 „Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Määrus on suunatud Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Eesti infoühiskonna arengukava 2020 ja selle rakendusdokumentides (edaspidi rakendusdokument) nimetatud eesmärkide täitmisele.”;

2) paragrahvi 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 täiendatakse punktidega 5–10 järgmises sõnastuses:

„5) eelanalüüs on tarkvara loomist ettevalmistav tööde etapp, mille käigus kaardistatakse tarkvara funktsionaalsuse üldine ulatus, ootused mittefunktsionaalsetele nõuetele, analüüsitakse muudatusi ja vajadusel valmistatakse ette avaliku teenuse osutamist toetav prototüüp;
6) avaliku teenuse osutamist toetav prototüüp on ekraanil komponentide paigutuse või navigeerimisloogika väljendus (edaspidi prototüüp);
7) IKT-strateegia on valdkondliku või valitsemisala arengukava infotehnoloogiline vaade, milles antakse ülevaade hetkeolukorrast, plaanidest ja kavandatavatest projektidest;
8) kasutatavuse analüüsi ja testimise eesmärk on leida süsteemis optimeerimist vajavaid kohti, mille muutmine suurendab kasutusmugavust, tõstab kasutamise efektiivsust, vähendab süsteemi valekasutusi ja kasutussessioonide katkemist enne protsessiga lõpuni jõudmist;
9) struktuuritoetuse register on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 37 alusel asutatud taotluste menetlemise infosüsteem;
10) ärianalüüsi tulemuseks on leida eesmärgid, mille täitmiseks arendusprojekt käivitatakse.”;

4) paragrahvis 5 asendatakse sõnad „perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus)” sõnadega „struktuuritoetuse seaduse”;

5) paragrahvi 6 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) toetuse saaja projektiga otseselt seotud projektijuhi töötasu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja kuni 15 protsenti projekti kogumaksumusest;”;

7) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti abikõlblikud tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks abikõlblikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 2023. aasta 31. augustil.”;

9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Rakendusüksus võib toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel toetuse saaja taotlusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi tingimusel, et projekti planeeritud tulemus saavutatakse ning tegevused lõpetatakse 31. augustiks 2023. a.”;

10) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõna „rakendusplaanis” sõnadega „IKT strateegiates”;

11) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toetuse taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse struktuuritoetuse registri vahendusel.”;

12) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) projekt peab lähtuma taotleja IKT investeeringute prioriteetidest ja sisalduma taotleja IKT strateegias;”;

14) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestad kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
1) projekti nimi;
2) taotleja nimi;
3) taotletav toetuse summa kokku;
4) probleem, mida projektiga lahendatakse;
5) projekti eesmärk;
6) projekti algseis, väljund, tulemus ja mõju;
7) projekti peamised ressursid;
8) projekti tegevused, ajakava ja eelarve;
9) projekti eeltingimused;
10) kasutajate grupid ja kolmandad osapooled;
11) projekti innovaatilisus;
12) projekti jätkusuutlikkus.”;

15) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse nõuetele vastavaks tunnistamisel nõuandvaid ekspertkomisjone ning kaasata taotluse menetlusse eksperte. Ekspertkomisjonide moodustamisest ja koosseisust teavitab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutust.”;

16) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:

§ 16. Projekti valikukriteeriumid, valikumetoodika ja hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse projekti hindab valikukomisjon järgmiste valikukriteeriumide lõikes:
1) projekti panus meetme tegevuse eesmärkide saavutamisse;
2) projekti sisaldumine taotleja IKT investeeringute prioriteetides või taotleja IKT-strateegias ning paremus eesmärgi saavutamise võimalikest alternatiividest;
3) projekti uudsus, mis loob taotlejale mõõdetavat väärtust ning ühiskonnale sotsiaalset ja majanduslikku kasu;
4) projekti põhjendatus;
5) projekti kuluefektiivsus;
6) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
7) projekti tegevuste jätkusuutlikkuse põhjendatus;
8) projekti vastavus eeltingimustele;
9) projekti mõju läbivatele teemadele.

(2) Hindamine viiakse läbi rakendusasutuse juhi kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Valikumetoodikas kajastatakse hindamise kord, valikukriteeriumid, nende osakaalud, hindepunktid ja sisu. Rakendusüksus avalikustab valikumetoodika oma veebilehel, kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 7 lõikega 2.

(3) Projekti hindamisel:
1) iga projekti hindab vähemalt kolm valikukomisjoni liiget lõikes 1 toodud valikukriteeriumite lõikes hindepunktide skaalal 1–5;
2) valikukomisjoni liikmete individuaalsete hindamiste põhjal koostab rakendusasutus iga projekti kohta koondhinnangu;
3) koondhinnangus märgib rakendusasutus valikukriteeriumite lõikes valikukomisjoni liikmete projektile antud individuaalsete hindepunktide keskmise, mille läbi korrutamisel valikukriteeriumi osakaaluga ja liitmisel kujuneb projekti koondhinne;
4) koondhinnangu allkirjastab valikukomisjoni esimees ja teeb rakendusasutuse juhile põhjendatud ettepaneku lõpliku toetuse summa määramiseks.

(4) Investeeringute kavasse arvatakse projekt, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) on lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,60;
2) ei ole üheski lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindepunkti keskmiseks vähem kui 1,50.”;

17) paragrahvi 17 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui taotlus ei vasta see § 16 lõikes 4 kehtestatud tingimustele või selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, teeb rakendusasutus taotluse investeeringute kavasse arvamata jätmise otsuse.”;

18) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Investeeringute kava koostatakse, lähtudes Eesti infoühiskonna arengukava rakendusdokumentide prioriteetidest ning kavasse arvatakse projektid, mis vastavad §-des 11 ja 12 sätestatud nõuetele ning mille kohta on valikukomisjon teinud ettepaneku arvata investeeringute kavasse.”;

19) paragrahvi 28 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rakendusüksus kontrollib hankelepingu projekti vastavust taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja läbi viidud hankemenetluse vastavust riigihangete seaduses sätestatule.”;

20) paragrahvi 28 lõike 3 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 29 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahearuande projekti käigus läbi viidud tegevuste ja saavutatud tulemuste kohta iga aasta 10. jaanuariks sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga, kui projekti elluviimiseks on sõlmitud vähemalt üks hankeleping.

(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti kulude viimase makse kuupäevast arvates.

(3) Toetuse saaja esindusõigusliku isik kinnitab ja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded struktuuritoetuse registris.

(4) Aruannete andmekoosseisud teeb rakendusüksus kättesaadavaks oma veebilehel.

(5) Rakendusüksus kinnitab nõuete kohaselt täidetud vahe- või lõpparuande või saadab kontrollimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks toetuse saajale täiendamiseks tagasi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates selle esitamisest.”;

22) paragrahvi 30 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele struktuuritoetuse registris rakendusüksuse kinnitatud vormil koos kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiatega.”;

23) paragrahvi 31 lõike 1 punktid 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks.

Rene Tammist
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Ando Leppiman
Kantsler

/otsingu_soovitused.json