Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord

Vastu võetud 12.03.2015 nr 21
RT I, 17.03.2015, 4
jõustumine 20.03.2015

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrus on kehtestatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna „IKT teenuste taristu” meetme „Nutika teenuste taristu arendamine” (edaspidi meede) tegevuse „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine” eesmärkide elluviimiseks.

  (2) Määrus on suunatud Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Eesti infoühiskonna arengukava 2020 ja selle rakendusdokumentides (edaspidi rakendusdokument) nimetatud eesmärkide täitmisele.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (3) Käesoleva määruse alusel antud toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 tähenduses.

§ 2.   Toetuse andmise eesmärk

  (1) Toetuse andmise eesmärk on uute ning uuenduslike e-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine nii, et see toetab Eesti elanike ja ettevõtjate toimetamist kodus ja piiriüleselt.

  (2) Määrus panustab „Eesti infoühiskonna arengukava 2020” meetme „Avaliku ja erasektori ühtse teenusteruumi arendamine” tulemuste saavutamisse.

  (3) Toetatavad tegevused panustavad meetme järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
  1) „Uuenduslike arendusprojektide arv”;
  2) „Teenuste baastaristul põhinevate uute piiriüleste avalike teenuste arv”.

§ 3.   Rakendusasutus ja -üksus

  (1) Rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi rakendusüksus).

§ 4.   Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) teenuste baastaristu on teenuste osutamist ja koosvõimet toetav organisatsiooniline ja infotehnoloogiline struktuur, mis on vajalik riigi infosüsteemide koosvõime tagamiseks;
  2) [kehtetu - RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  3) mittefunktsionaalsed nõuded on üldised nõuded süsteemi olemusele, näiteks nõuded käideldavusele, skaalale paigutamisele ja turvalisusele, millega tuleb arvestada süsteemi arhitektuuri planeerimisel;
  4) infotehnoloogia arhitektuuri ja koosvõime raamistik on kokkulepete kogum e-riigi raames kasutusele võetud standarditest ja juhenditest, mille järgimine tagab riigiasutuste, ettevõtjate ja kodanike teenindamise nii Eesti riigi kui ka üle-euroopalises kontekstis;
  5) eelanalüüs on tarkvara loomist ettevalmistav tööde etapp, mille käigus kaardistatakse tarkvara funktsionaalsuse üldine ulatus, ootused mittefunktsionaalsetele nõuetele, analüüsitakse muudatusi ja vajadusel valmistatakse ette avaliku teenuse osutamist toetav prototüüp;
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  6) avaliku teenuse osutamist toetav prototüüp on ekraanil komponentide paigutuse või navigeerimisloogika väljendus (edaspidi prototüüp);
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  7) IKT-strateegia on valdkondliku või valitsemisala arengukava infotehnoloogiline vaade, milles antakse ülevaade hetkeolukorrast, plaanidest ja kavandatavatest projektidest;
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  8) kasutatavuse analüüsi ja testimise eesmärk on leida süsteemis optimeerimist vajavaid kohti, mille muutmine suurendab kasutusmugavust, tõstab kasutamise efektiivsust, vähendab süsteemi valekasutusi ja kasutussessioonide katkemist enne protsessiga lõpuni jõudmist;
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  9) struktuuritoetuse register on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 37 alusel asutatud taotluste menetlemise infosüsteem;
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  10) ärianalüüsi tulemuseks on leida eesmärgid, mille täitmiseks arendusprojekt käivitatakse.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

§ 5.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või haldusakti peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud väljundnäitaja saavutamisse ja toetuse andmise eesmärki ning mis on arvatud rakendusasutuse juhi poolt kinnitatavasse investeeringute kavasse, lähtudes taotluse rahuldamise otsuses sätestatust, ning mille raames projekt vastab ühele või mitmele allpool toodud tingimusele:
  1) luuakse uusi ja ajakohastatakse kasutuses olevaid infosüsteeme;
  2) kujundatakse teenuste baastaristut ühtseks tervikuks;
  3) arendatakse teenuste baastaristu komponente piiriülese koosvõime tagamiseks;
  4) tõstetakse teenuste baastaristu turvalisust;
  5) rajatakse või konsolideeritakse andmekeskusi;
  6) konsolideeritakse riigi infotehnoloogia infrastruktuuri haldust;
  7) koostatakse projekti osana teenuste baastaristu ärianalüüse;
  8) koostatakse projekti osana teenuste baastaristu eelanalüüse koos prototüübiga;
  9) koostatakse projekti osana kasutatavuse analüüse ja viiakse läbi testimisi;
  10) viiakse läbi teenuste baastaristu infosüsteemide auditeid;
  11) viiakse läbi Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem” rakendamisega seotud tegevusi;
  12) viiakse läbi teabe kättesaadavust ja andmete taaskasutamist tagavaid tegevusi;
  13) viiakse ellu tegevusi riigi toimimise seisukohast oluliste infosüsteemide digitaalse järjepidevuse tagamiseks.

  (2) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevustega alustatud enne taotluse esitamist.

  (3) [Kehtetu - RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (5) [Kehtetu - RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (6) [Kehtetu - RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

§ 7.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Abikõlblikeks kuludeks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimise kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud tuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja väljundnäitajate saavutamiseks ning § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmäärale ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) riistvara soetamise kulud juhul, kui see on vajalik projekti käigus loodud või soetatud tarkvara rakendamiseks või infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi juurutamiseks;
  2) riigi elektroonilise side rajamist koos vajalike rajatistega;
  3) toetuse saaja projektiga otseselt seotud projektijuhi töötasu vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1–4 ja kuni 15 protsenti projekti kogumaksumusest;
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  4) projektiga otseselt seotud tegevuste käibemaks ühendmääruse § 4 punktis 11 nimetatud juhul;
  5) kulud, mis on otseselt vajalikud ja otstarbekad projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks.

  (3) [Kehtetu - RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (4) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on käesoleva määruse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) ühendmääruse § 9 lõikes 5 loetletud üldkulud;
  2) projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud;
  3) projekti elluviimiseks uue organisatsiooni või organisatsioonilise struktuuri loomise ja toimimise kulud;
  4) liiklusvahendite soetamise ja rentimise kulud;
  5) infotehnoloogilise infrastruktuuri jooksva või regulaarse korrashoiuga seotud kulud.

  (5) Kõik toetatavad kulud peavad olema projektiga seotud, põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

  (6) Abikõlbliku kulu eest peab olema tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist.

  (7) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse § 2 lõikest 4.

§ 8.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti abikõlblikud tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks abikõlblikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 2023. aasta 31. augustil.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood ei ole pikem kui 24 kuud alates taotluse rahuldamise otsusest.

  (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

  (4) Rakendusüksus võib toetuse saajast mitteolenevate asjaolude ilmnemisel toetuse saaja taotlusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi tingimusel, et projekti planeeritud tulemus saavutatakse ning tegevused lõpetatakse 31. augustiks 2023. a.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

§ 9.   Toetuse osakaal ja piirmäär

  (1) Toetuse maksimaalne osakaal projekti kohta on 100% abikõlblikest kuludest.

  (2) Taotletava toetuse piirmäär on 500 000 eurot projekti kohta.

  (3) Projektile antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja toetuse suurim summa kinnitatakse investeeringute kavas ning sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk Toetuse taotlemine ja investeeringute kava koostamine 

§ 10.   Investeeringu kavasse taotluse esitamine

  (1) Rakendusasutuse juhi poolt käskkirjaga kinnitatavasse investeeringute kavasse võib taotluse esitada potentsiaalne taotleja, kellele on saadetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavitus.

  (2) Rakendusasutuse juht teavitab nimeliselt IKT strateegiates olevaid potentsiaalseid taotlejaid investeeringute kava koostamisest, maksimaalsest eelarvest ja investeeringute kavasse taotluse esitamise tähtajast. Rakendusasutuse juht võib teavitada investeeringute kava koostamisest rakenduskavas nimetamata potentsiaalseid taotlejaid, kui investeeringute kava koostatakse struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 8 punkti 2 alusel.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (3) Toetuse taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse struktuuritoetuse registri vahendusel.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (4) [Kehtetu - RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (5) Tähtaja jooksul esitamata taotlusi ei hinnata.

  (6) Investeeringute kava kinnitatakse rakendusasutuse juhi käskkirjaga 30 tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu.

  (7) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

  (8) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi kooskõlas taotluse menetlemise määruse §-ga 9 ning juhul, kui ei muutu taotluses sisalduva projekti eesmärgid ja tulemused ning toetuse summa ei suurene.

§ 11.   Taotlejale esitatavad nõuded

  (1) Toetuse taotlejaks on riigiasutus või tema poolt volitatud asutus või sihtasutus, kelle pädevusvaldkonda kuulub olulist mõju omavate infosüsteemide või riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide arendamine.

  (2) Taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 kehtestatud nõuetele.

  (3) Taotleja projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olulist mõju omav infosüsteem on infosüsteem, mille rakendamine parendab kvalitatiivselt avaliku sektori toimimist.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigi infosüsteemi kindlustavad süsteemid tagavad infosüsteemide horisontaalse koosvõime.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
  1) projektiga loodav või arendatav infosüsteem peab olema kooskõlas riigi infotehnoloogia arhitektuuri ja koosvõime raamistiku põhimõtetega;
  2) toetust taotletakse käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevustele ning projekt peab olema suunatud käesoleva määruse §-s 2 toodud eesmärkide ja väljundnäitaja saavutamiseks;
  3) projektis on arvestatud teenuste taristu mittefunktsionaalsete nõuetega;
  4) projekt peab arvestama riigi kesksete ja kindlustavate infosüsteemide võimalustega ning vältima nendega dubleerivaid lahendusi;
  5) projekt peab lähtuma taotleja IKT investeeringute prioriteetidest ja sisalduma taotleja IKT strateegias;
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  6) projekti kestus ei tohi olla pikem kui 24 kuud;
  7) taotlus peab olema esitatud määratud tähtaja jooksul ja vormil.

  (2) Taotlus peab sisaldama lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestad kinnitustele järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) projekti nimi;
  2) taotleja nimi;
  3) taotletav toetuse summa kokku;
  4) probleem, mida projektiga lahendatakse;
  5) projekti eesmärk;
  6) projekti algseis, väljund, tulemus ja mõju;
  7) projekti peamised ressursid;
  8) projekti tegevused, ajakava ja eelarve;
  9) projekti eeltingimused;
  10) kasutajate grupid ja kolmandad osapooled;
  11) projekti innovaatilisus;
  12) projekti jätkusuutlikkus.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (3) Taotlust ei saa esitada toetuse saamiseks projektidele või nende osadele, mida on finantseeritud või finantseeritakse struktuuritoetuste kaudu või muudest finantseerimise allikatest.

  (4) Kui toetuse saaja kavandab taotluse elluviimiseks korraldada rohkem kui ühe hanke, tuleb koos taotlusega esitada hankelepingute kooskõlastamiseks esitamise ajakava.

§ 13.   Taotleja kohustused

  Toetuse taotleja on kohustatud lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 2 sätestatule:
  1) vastama rakendusüksusele toetuse taotleja ja taotluse kohta esitatavatele küsimustele rakendusüksuse poolt määratud tähtaja jooksul;
  2) võimaldama kontrollida taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, seal hulgas teostada paikvaatlust;
  3) viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest ja asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse taotleja poolt oma kohustuste täitmist;
  4) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ning esitama rakendusüksusele ja rakendusasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 14.   Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll

  (1) Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust esitatud nõuetele 15 tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab taotluste menetlemise määruse §-s 2 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui see vastab taotluste menetlemise määruses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (4) Kui nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse taotluses puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg.

  (5) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks ja rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust.

  (6) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

  (7) Rakendusüksusel on õigus moodustada taotluse nõuetele vastavaks tunnistamisel nõuandvaid ekspertkomisjone ning kaasata taotluse menetlusse eksperte. Ekspertkomisjonide moodustamisest ja koosseisust teavitab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutust.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

§ 15.   Projektide valikukomisjoni moodustamine

  (1) Taotlusega esitatud projektide hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht projektide valikukomisjoni. Vajadusel kaasatakse menetlusse eksperte.

  (2) Valikukomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad vastama struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 toodud nõuetele ning kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. Valikukomisjoni koosseis avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.

§ 16.   Projekti valikukriteeriumid, valikumetoodika ja hindamine
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse projekti hindab valikukomisjon järgmiste valikukriteeriumide lõikes:
  1) projekti panus meetme tegevuse eesmärkide saavutamisse;
  2) projekti sisaldumine taotleja IKT investeeringute prioriteetides või taotleja IKT-strateegias ning paremus eesmärgi saavutamise võimalikest alternatiividest;
  3) projekti uudsus, mis loob taotlejale mõõdetavat väärtust ning ühiskonnale sotsiaalset ja majanduslikku kasu;
  4) projekti põhjendatus;
  5) projekti kuluefektiivsus;
  6) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
  7) projekti tegevuste jätkusuutlikkuse põhjendatus;
  8) projekti vastavus eeltingimustele;
  9) projekti mõju läbivatele teemadele.

  (2) Hindamine viiakse läbi rakendusasutuse juhi kinnitatud valikumetoodika järgi. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusasutus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Valikumetoodikas kajastatakse hindamise kord, valikukriteeriumid, nende osakaalud, hindepunktid ja sisu. Rakendusüksus avalikustab valikumetoodika oma veebilehel, kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 7 lõikega 2.

  (3) Projekti hindamisel:
  1) iga projekti hindab vähemalt kolm valikukomisjoni liiget lõikes 1 toodud valikukriteeriumite lõikes hindepunktide skaalal 1–5;
  2) valikukomisjoni liikmete individuaalsete hindamiste põhjal koostab rakendusasutus iga projekti kohta koondhinnangu;
  3) koondhinnangus märgib rakendusasutus valikukriteeriumite lõikes valikukomisjoni liikmete projektile antud individuaalsete hindepunktide keskmise, mille läbi korrutamisel valikukriteeriumi osakaaluga ja liitmisel kujuneb projekti koondhinne;
  4) koondhinnangu allkirjastab valikukomisjoni esimees ja teeb rakendusasutuse juhile põhjendatud ettepaneku lõpliku toetuse summa määramiseks.

  (4) Investeeringute kavasse arvatakse projekt, mis vastab järgmistele tingimustele:
  1) on lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,60;
  2) ei ole üheski lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumis saanud hindepunkti keskmiseks vähem kui 1,50.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

§ 17.   Investeeringute kavasse mittearvamisest teavitamise kord

  (1) Kui taotlus ei vasta see § 16 lõikes 4 kehtestatud tingimustele või selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, teeb rakendusasutus taotluse investeeringute kavasse arvamata jätmise otsuse.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (2) Investeeringute kavasse arvamata jätmise otsusest teavitatakse ettepaneku esitajat viivitamatult pärast investeeringute kava kinnitamist. Kui investeeringute kavasse ei arvata riigiasutuse projekti, teavitab rakendusasutus sellest riigiasutust, esitades teates investeeringute kavasse mittearvamise põhjenduse.

§ 18.   Investeeringute kava koostamine ja muutmine

  (1) Investeeringute kava koostatakse taotlejate esitatud taotluste hindamise tulemusena toetuse eelarvemahu ulatuses või väiksemas mahus.

  (2) Investeeringute kava koostatakse, lähtudes Eesti infoühiskonna arengukava rakendusdokumentide prioriteetidest ning kavasse arvatakse projektid, mis vastavad §-des 11 ja 12 sätestatud nõuetele ning mille kohta on valikukomisjon teinud ettepaneku arvata investeeringute kavasse.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (3) Toetuse andmiseks kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga investeeringute kava, mis on rakendusüksusele taotluste rahuldamise otsuse vormistamiseks siduv.

  (4) Investeeringute kavas esitatakse projektide kohta struktuuritoetuse seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud andmed.

  (5) Rakendusasutus võib investeeringute kava muuta ja projekti kavast välja arvata juhul, kui:
  1) toetuse saaja on esitanud rakendusasutusele kirjaliku avalduse toetusest loobumise kohta;
  2) toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-s 31 sätestatud kohustusi;
  3) toetuse saaja ei ole esitanud kooskõlastamiseks hankelepingu projekti vastavalt käesoleva määruse § 28 lõikes 1 sätestatule;
  4) toetuse saaja osas on tehtud finantskorrektsiooni otsus struktuuritoetuse seaduse §-s 45 toodud juhtudel.

4. peatükk Hankelepingu põhimõtted 

§ 19.   Hankelepingu üldised põhimõtted

  Taotleja peab tagama, et arendusprojektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus järgitakse järgmiseid põhimõtteid:
  1) taotleja ehk tellija ja lepingu täitja (edaspidi käesolevas peatükis koos nimetades pooled) õiguste ja kohustuste vahel peab olema mõistlik tasakaal ja lepingu eesmärki täidetakse poolte koostöös;
  2) pooled vastutavad oma vastutusalas olevate kohustuste eest ja täidavad oma kohustusi põhjendamatu viivitusteta;
  3) pooled vastutavad selle eest, et nende käsutuses olevad lepingu täitmiseks vajalikud ressursid oleksid projekti jooksul piisavalt kättesaadavad;
  4) mahukad arendusprojektid, mille kestus on aasta või rohkem, tuleb jaotada vaheetappideks ning reguleerida lepingus projekti muudatuste haldamise protsess;
  5) pooled lepivad kokku projekti käigus teostavates tegevustes, nende teostamise vastutajate, tegevuste tulemusel valmivate tulemite ning nende tulemite omavaheliste seoste ja sõltuvuste, samuti tulemite valmimise eelduseks oleva täitja ja tellija omavahelise suhtluse ning tagasiside edastamise korras.

§ 20.   Töö üleandmist ja vastuvõtmist käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) määratakse kindlaks töö vaheetappide ja töö lõpliku vastuvõtmise tähtajad, mida mõlemad pooled peavad järgima. Juhul kui üks pool tähtaegasid ei järgi, on teisel poolel õigus nõuda oma kohustust täitmise tähtaegade proportsionaalset edasilükkamist;
  2) sätestatakse, et töö loetakse vastu võetuks üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamise hetkest, kuid mitte hiljem kui tulemid on toodangukeskkonnas kasutusele võetud. Juhul kui töö võetakse töö tulemis esinevate vigade tõttu toodangus kasutusele osaliselt, siis tuleb kokku leppida, millises osas on tööd vastu võetud ning kuuluvad tasumisele. Pooled lepivad kokku ka vaegtööde nimekirjas ning nende teostamise tähtaegades ja tasustamise korras. Lepingus tuleb sätestada toetuse saaja kinnitus, et ta on teadlik, et toetuse saamiseks peab tööde vastuvõtmine olema fikseeritud aktis ning kinnitatud juhtrühma poolt või muul kokkulepitud viisil.

§ 21.   Garantiitingimusi käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hankelepingu tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) eristatakse garantiitingimusi hooldus- ja reageerimisteenustele omastest tingimustest;
  2) lepivad pooled kokku garantiiperioodi alguses, kuid arvestavad, et olukorras, kus töö pole akti alusel vastu võetud, on töö tulemite osaline või täielik toodangus kasutuselevõtt aluseks nende tööde osade garantiiperioodi algusele;
  3) sätestatakse, et juhul kui kolmas osapool või toetuse saaja teeb tarnitud lähtekoodis kooskõlastamata muudatusi, siis garantii katkeb, välja arvatud juhul, kui tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.

§ 22.   Intellektuaalse omandi litsentseerimist käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) sätestatakse, et pooled vastutavad selle eest, et nende poolt pakutavad tarkvarakomponendid oleks korrektselt litsentseeritud ning enne uute lepingute sõlmimist on lahendatud litsentseerimisega seotud ebakõlad;
  2) sätestatakse, et jätkuarenduse puhul võetakse litsentsimudeli valikul arvesse ka varem soetatud tarkvara litsentsitingimusi.

§ 23.   Töö eest tasumist käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) sätestatakse, et töö eest tasumist käsitlev maksegraafik on otseses seoses projektiplaaniga ning et maksete aluseks on teostatud ja aktiga vastu võetud tööd;
  2) sätestatakse, et arved esitatakse ja te vastuvõtmise aktsepteerimine elektroonilisel kujul ning eelistatakse masinloetavaid e-arveid.

§ 24.   Õiguskaitsevahendeid ja leppetrahvi käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) sätestatakse, et õiguskaitsevahendite või leppetrahvi kohandamisel on lepingut rikkunud poolel võimalik esitada vastuväiteid ja tugineda rikkumise vabandatavusele;
  2) sätestatakse, et vaheetapi mittenõuetekohase tulemi korral kohandatav leppetrahv oleks mõistlikus seoses vaheetapi tulemi maksumusega ega oleks seotud lepingu kogumaksumusega;
  3) sätestatakse, et lepingu rikkumise korral kohaldatavad õiguskaitsevahendid või leppetrahv peab olema proportsionaalne rikkumise raskusega;
  4) nähakse leppetrahvile või viivisele ette mõistlikud ülemmäärad ning piiratakse poolte rahaline koguvastutus, kuid see piirang ei kehti tahtliku lepingurikkumise korral;
  5) sätestatakse õiguskaitsevahendi või leppetrahvi kohaldamise ajalised piirid.

§ 25.   Konfidentsiaalsuskohustust ja dokumentatsioonile esitatavaid nõudeid käsitlevad hankelepingu sätted

  Taotleja peab tagama, et projektiga seotud hanke tulemusena sõlmitavas hankelepingus:
  1) sätestatakse mõlemapoolne konfidentsiaalsuskohustus;
  2) sisaldub lepitakse projekti käigus tellitud ja projekti tulemina üleantav nimekiri dokumentidest ja nõuded dokumentatsioonile, eelistades dokumentide elektroonset vormi.

5. peatükk Taotluse menetlemine rakendusüksuses 

§ 26.   Taotluse rahuldamise otsuse tegemine

  (1) Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mis on arvatud investeeringute kavasse.

  (2) Rakendusüksus teeb investeeringute kavasse arvatud taotluste osas taotluse rahuldamise otsused lähtudes investeeringute kavas taotlusele seatud tingimustest.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse tegemise tähtaeg on 10 tööpäeva investeeringute kava edastamisest rakendusüksusele. Taotluse rahuldamise otsuse tähtaega võib põhjendatud juhtudel pikendada.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt investeeringute kavas seatud tingimustele ning taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 3 sätestatule.

  (5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi, kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses märgitakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule ka otsuse tegemise põhjendus ja alus ning projekti eelarve.

  (6) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse viie tööpäeva jooksul taotlejale elektrooniliselt või tehakse teatavaks struktuuritoetuse registri vahendusel, kui taotlus on esitatud registri kaudu.

§ 27.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusasutuselt nõusolekut muudatuste tegemiseks projektis, kui projektis kavandatud tegevuse eelarverida muutub üle 10%.

  (3) Toetuse saajal ei ole õigust taotleda projekti toetuse summa suurendamist.

  (4) Projekti muudatused kinnitab rakendusasutus ning teavitab sellest toetuse saajat ja rakendusüksust kirjalikult 10 tööpäeva jooksul avalduse saamisest.

  (5) Rakendusüksus muudab taotluse rahuldamise otsust tulenevalt toetuse saaja sellekohasest avaldusest ning rakendusasutuse kinnitusest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.

  (6) Rakendusasutusel on õigus keelduda investeeringute kava muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutmise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (7) Rakendusasutus tunnistab rakendusüksuse ettepanekul või enda algatusel investeeringute kava vastava projekti osa kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud juhul.

  (8) Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud investeeringute kava muudatusest või seoses finantskorrektsiooniga struktuuritoetuse seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud juhtudel.

§ 28.   Projekti hankedokumentide kontroll

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele kooskõlastamiseks kõik hankelepingu ja hankelepingu muudatuse projektid enne nende allakirjutamist ja vastavuses esitatud hankelepingute kooskõlastamise ajakavaga.

  (2) Rakendusüksus kontrollib hankelepingu projekti vastavust taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja läbi viidud hankemenetluse vastavust riigihangete seaduses sätestatule.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (3) Rakendusüksus ei kooskõlasta hankelepingu projekti, kui esineb vähemalt üks järgnevatest asjaoludest:
  1) hankelepingu projekt ei vasta taotlusele;
  2) [kehtetu - RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  3) [kehtetu - RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  4) hankeleping ei ole kooskõlas käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud hankelepingu põhimõtetega;
  5) hankelepingu projekt ei taga toetusest rahastatud objekti tähistamist struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 10 sätestatud nõuete kohaselt.

  (4) Hankelepingute vastavuse kontrollimisel võib rakendusasutus või rakendusüksus anda toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

  (5) Toetuse saajal ei ole õigust sõlmida hankelepingut enne hankelepingu projektile kooskõlastuse saamist.

6. peatükk Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja väljamaksete tegemine 

§ 29.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahearuande projekti käigus läbi viidud tegevuste ja saavutatud tulemuste kohta iga aasta 10. jaanuariks sellele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga, kui projekti elluviimiseks on sõlmitud vähemalt üks hankeleping.

  (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti kulude viimase makse kuupäevast arvates.

  (3) Toetuse saaja esindusõigusliku isik kinnitab ja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded struktuuritoetuse registris.

  (4) Aruannete andmekoosseisud teeb rakendusüksus kättesaadavaks oma veebilehel.

  (5) Rakendusüksus kinnitab nõuete kohaselt täidetud vahe- või lõpparuande või saadab kontrollimisel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks toetuse saajale täiendamiseks tagasi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates selle esitamisest.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

§ 30.   Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 ja 29, ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustest.

  (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele struktuuritoetuse registris rakendusüksuse kinnitatud vormil koos kulude tasumist tõendavate dokumentide koopiatega.
[RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]

  (3) Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.

  (4) Rakendusüksus menetleb maksetaotlust, sealhulgas kontrollib maksetaotluses esitatud kulude tingimustele vastavust ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist, kuni 30 tööpäeva maksetaotluse laekumisest rakendusüksusele.

  (5) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus ning nende vastavus projekti eelarvele.

  (6) Tööd, mille tegemise eest väljamakseid taotletakse, peavad olema lõpetatud ja aktiga vastu võetud.

  (7) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa.

  (8) Rakendusüksusel on õigus toetuse saajalt nõuda muid projektiga otseselt seotud kulude abikõlblikkust tõendavaid dokumente.

  (9) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

  (10) Kui maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

  (11) Lõppmakse tehakse pärast projekti kulude abikõlblikkuse ja tegevuste elluviimise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on kuni 5% projekti abikõlbliku kogumaksumuse toetuse summast, mis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

7. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 31.   Toetuse saaja õigused ja kohustused

  (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise vastavalt esitatud taotlusele ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadele ja tingimustele, sealhulgas:
  1) esitab rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid, teostab järjepidevat seiret projekti indikaatorite täitmise ning tasuvusanalüüsis esitatud sotsiaalmajanduslike näitajate tulemuslikkuse üle vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
  2) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel riigihangete seadusega kehtestatud nõudeid;
  3) kooskõlastab rakendusüksusega hankelepingu projekti, selle muudatused ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused enne nende sõlmimist;
  4) esitab rakendusüksuse nõudmisel pärast hankelepingu sõlmimist ühe kuu jooksul täpsustatud projekti ajakava ja eelarve kavandatud tegevuste lõikes;
  5) taotleb rakendusasutuselt nõusolekut projekti muudatuste tegemiseks vastavalt käesoleva määruse § 27 lõikele 2;
  6) tagab projekti käigus loodud originaaltarkvarale litsentsi või litsentside olemasolu;
  7) hankelepingu sõlmimisel juhindub käesoleva määruse 4. peatükis sätestatud põhimõtetest;
  8) [kehtetu - RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  9) [kehtetu - RT I, 06.02.2019, 3 - jõust. 09.02.2019]
  10) informeerib rakendusüksust mõistliku aja jooksul kõikidest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;
  11) täidab teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

  (2) Toetuse saajal on õigus saada rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (3) Toetuse saajale antakse tulenevalt struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikest 2 võimaluse esitada oma seisukohad enne:
  1) ettekirjutuse tegemist;
  2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
  3) finantskorrektsiooni otsuse tegemist.

§ 32.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) kontrollida projekti elluviimist, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas teostada projekti järelevalvet ja auditeid;
  2) osaleda vaatlejana toetuse saaja projekti tegevuste elluviimist puudutavatel nõupidamistel ja koosolekutel;
  3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  4) vajadusel teha rakendusasutusele ettepanek algatada investeeringute kava muutmine, teavitades sellest kirjalikult konkreetset muudatusega seotud toetuse saajat;
  5) teostada muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

  (2) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
  1) taotluse, projektide seire, järelevalve ja muude andmete sisestamine struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
  2) toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgituste andmine;
  3) toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalike andmete esitamine;
  4) toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaadete koostamine ja avalikustamine;
  5) struktuuritoetuse järelevalve, sealhulgas ettekirjutuse tegemine ning ettekirjutuse täitmise jälgimine;
  6) rakendusasutuse teavitamine projektis tuvastatud rikkumistest;
  7) toetuse väljamaksete menetlemine, sealhulgas kulude abikõlblikkuse kontroll;
  8) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 toodud vara sihipärase säilitamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
  9) muud struktuuritoetuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide ning käesolevas määrus sätete täitmine.

§ 33.   Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 toodud tingimustel.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

8. peatükk Rakendussätted 

§ 34.   Rakendussätted

  Määruse § 10 lõiget 2 rakendatakse alates 1. jaanuarist 2015. a.