Teksti suurus:

Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.02.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.02.2024, 13

Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

Vastu võetud 21.12.2012 nr 12
RT I, 04.01.2013, 29
jõustumine 07.01.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
06.12.2016RT I, 09.12.2016, 1412.12.2016, osaliselt 01.01.2017
28.09.2017RT I, 04.10.2017, 107.10.2017
23.11.2018RT I, 24.11.2018, 127.11.2018
04.05.2020RT I, 05.05.2020, 1708.05.2020, osaliselt 01.01.2021
26.06.2020RT I, 02.07.2020, 305.07.2020
19.11.2020RT I, 25.11.2020, 628.11.2020
14.01.2021RT I, 19.01.2021, 222.01.2021
19.04.2021RT I, 21.04.2021, 2124.04.2021
03.06.2021RT I, 08.06.2021, 111.06.2021
14.10.2021RT I, 15.10.2021, 618.10.2021
22.11.2021RT I, 26.11.2021, 229.11.2021
16.09.2022RT I, 21.09.2022, 1324.09.2022
23.10.2023RT I, 25.10.2023, 228.10.2023
01.02.2024RT I, 06.02.2024, 1209.02.2024

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsäte 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse iga-aastases riigieelarves spordi toetuseks ette nähtud vahendite jaotamise täpsem kord.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

2. peatükk Sporditoetuste liigid ja kasutamine 

§ 2.   Sporditoetuste liigid

  Sporditoetuste liigid on:
  1) spordialaliidu toetus;
  2) maakonna spordiliidu toetus;
  3) rahvusliku olümpiakomitee toetus;
  4) muu spordiorganisatsiooni toetus;
  5) rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus;
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]
  6) rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

§ 3.   Spordialaliidu toetus

  (1) Spordialaliidu toetus on ette nähtud spordialakeskse spordisüsteemi arendamiseks.

  (2) Spordialaliidule võib eraldada:
  1) spordialaliidu tegevustoetust spordialaliidu põhikirjaliste eesmärkide, tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks ja ühekordsete projektide realiseerimiseks;
  2) noortespordi toetust spordiklubides ja -koolides noortega tehtavaks tulemuslikuks sporditööks;
[RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]
  3) toetust spordikohtunike tegevuse arendamiseks;
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]
  4) saavutusspordi toetust rahvuskoondise tasemel sportlaste võimete arendamiseks;
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  5) toetust olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ehk Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

  (3) Noortespordi toetust võib kasutada spordialaliidu juhatuse otsusel järgmiselt:
  1) vähemalt 75% summast jaotatakse edasi spordiklubidele ja -koolidele;
  2) kuni 25% kasutab spordialaliit kesksete noortespordi ürituste korraldamiseks, rahvusvahelistel noorte ja juunioride võistlustel osalemiseks, treeningkogunemiste organiseerimiseks ja noorsportlaste meditsiiniliste protseduuridega seotud kulude katteks.

  (4) Saavutusspordi toetust võib kasutada üksnes toetuse eraldamise käskkirjas või otsuses nimetatud sportlaste ja võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (5) Saavutusspordi toetuse piirmäär individuaalala sportlase kohta on 15 000 eurot kalendriaastas.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (6) Team Estonia olümpiaettevalmistustoetust kasutatakse olümpiamängude koondisesse nimetatud või sinna pürgivatele tippsportlastele treeningettevalmistuse kulude katmiseks, olümpiamängudeks ettevalmistust juhtivate treenerite töö tasustamiseks ja meditsiinilise teenindamise süsteemi ning antidopingualase tegevuse toimimise tagamiseks.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

§ 4.   Maakonna spordiliidu toetus

  (1) Maakonna spordiliidu toetus on ette nähtud spordi toetamiseks maakonna tasandil.

  (2) Maakonna spordiliidule võib eraldada toetust tema põhikirjaliste eesmärkide ja tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks ja ühekordsete projektide realiseerimiseks.

  (3) Maakonna spordiliidu toetust võib kasutada:
  1) maakonna spordiliidu organisatsiooniliseks tegevuseks;
  2) kohalike spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks;
  3) maakonna meistrivõistluste ja teiste spordiürituste ja -võistluste korraldamiseks ning liikumisharrastuse edendamiseks;
[RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]
  4) sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks;
  5) sporditegevuse korraldamisega seotud isikute koolitamiseks;
  6) spordialase teavitustegevuse toetamiseks ja tunnustusürituste korraldamiseks.

§ 5.   Rahvusliku olümpiakomitee toetus

  (1) Rahvuslikule olümpiakomiteele võib toetust eraldada tema põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks, eelkõige:
  1) olümpialiikumise arendamiseks, sealhulgas Eesti olümpiakoondise ettevalmistuse ja osavõtu tagamiseks olümpiamängudest;
  2) ühistegevuse korraldamiseks;
  3) spordiprojektide realiseerimiseks.

  (2) Rahvuslikule olümpiakomiteele toetuse eraldamise ja selle suuruse otsustab valdkonna eest vastutav minister valitsemisala eelarvet kinnitades, lähtudes iga-aastase eelarve võimalustest ja komisjoni ettepanekust.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

§ 6.   Muu spordiorganisatsiooni toetus

  Käesoleva määruse §-des 3–5 nimetamata spordiorganisatsioonile, sealhulgas spordi spetsiifilises valdkonnas tegutsevale või tippspordi harrastamise võimalusi arendavale spordiorganisatsioonile, võib eraldada toetust põhikirjaliste eesmärkide, tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks.

§ 7.   Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetus

  (1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust eraldatakse eesmärgiga toetada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas ja Eesti spordiorganisatsioonide tegutsemisele rahvusvahelises spordiliikumises ning tagada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste kõrgetasemeline korraldamine.

  (2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:
  1) täiskasvanute, juunioride ja noorte maailmameistrivõistlused;
  2) täiskasvanute ja juunioride Euroopa meistrivõistlused;
  3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused;
  4) täiskasvanute suurekoosseisuliste rahvuskoondiste tiitlivõistluste finaalturniiri kvalifikatsiooniturniiri üksikud kodumängud;
  5) Eesti jaoks olulised vähemalt kaks järjestikust päeva kestvad sportlikult kõrgetasemelised rahvusvahelised võistlused;
  6) rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide aastakongressid ja -koosolekud.

  (3) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastast arvates ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:
  1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;
  2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;
  3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja maailmakarika etapid.

  (31) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata sellise sündmuse korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või käesoleva määruse §-s 71 sätestatud rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetusmeetmest.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud sündmuse korraldamiseks eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 3 tähenduses.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

  (5) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme järjestikuse eelarveaasta jooksul ületada 300 000 eurot.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

  (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

  (7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

  (8) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta jooksul abi andmisest arvates.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

§ 71.   Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetus

  (1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust eraldatakse kõrge sportliku taseme ja suure publikuhuviga spordialade suurvõistluse (edaspidi suurvõistlus) korraldamiseks Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, panustada Eesti majandusse ning arendada Eesti sporti.

  (2) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise kalendriaastal ja sellele järgneval viiel kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste suurvõistluste korraldamiseks:
  1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;
  2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;
  3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused.

  (3) Suurvõistlus peab vastama järgmistele tingimustele:
  1) spordiala rahvusvaheline katusorganisatsioon on taotlejale väljastanud korraldusõiguse suurvõistluse korraldamiseks;
  2) varasematel samalaadsetel suurvõistlustel on piletiga pealtvaatajaid olnud välistingimustes vähemalt 10 000 ja sisetingimustes 7000 ning
  3) suurvõistluse telepilti edastatakse suvealadel vähemalt 40 riiki ja talialadel 30 riiki.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 ei kohaldata suurvõistlusele, mille korraldusõiguse saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks ja mille korraldusõiguse väljastamise tähtpäev ei ületa nelja kuud taotluse esitamise kuupäevast.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 ei kohaldata suurvõistlusele, mis toimub spordiala iseloomu tõttu kohas, kuhu ei ole võimalik nii palju pealtvaatajaid mahutada.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 ei kohaldata suurvõistlusele, mille telepilti edastatakse vähemalt 20 riiki ning rahvusvaheliste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt, välisosalejate ja väliskülastajate poolt Eestis tehtud kuludelt laekub riigile hinnanguline maksutulu, mille summa on vähemalt 30% taotletavast toetusest.

  (7) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusvoorust ei toetata:
  1) sportmängude üksikute kodumängude korraldamist;
  2) liikumisharrastuse ürituste korraldamist;
  3) selliste võistluste korraldamist, mida toetatakse kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ alusel või käesoleva määruse §-s 7 sätestatud rahvusvaheliste spordisündmuse korraldamise toetusmeetmest.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

§ 72.   Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal

  (1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse abikõlblikud kulud on toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-des 3–6 sätestatuga.

  (2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud.

  (3) Maakonna spordiliidu toetuse suurus sõltub maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakonna arenduskeskuse toetuse suurusest (edaspidi KOV-i toetus). Maakonna spordiliidu toetus on maksimaalselt 85% võrra suurem kui KOV-i toetus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

  (4) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse abikõlblikud kulud on käesoleva määruse § 7 lõigetest 2 ja 3 tulenevate perioodide tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.

  (5) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblikud kulud on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud toetuse kasutamise perioodi tekkepõhised kulud, mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.

  (6) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse abikõlblike kulude hulka kuuluvad muude tiitlivõistluste korraldamise kulud, mis on vajalikud ja otseselt seotud suurvõistluse korraldamisega ning mille korraldamise kohustus lähtub spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni väljastatud korraldusõigusest (edaspidi muu võistlus).

  (7) Kulud, mis on tehtud enne rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse või rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluse esitamist, loetakse abikõlblikuks üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et need kajastuvad projekti eelarves.

  (8) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse mitteabikõlblikud kulud on:
  1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast ebavajalikud ja põhjendamatud kulud;
  2) taotleja regulaarsed tegevuskulud;
  3) investeeringud spordirajatistesse;
  4) spordirajatiste ülalpidamiskulud;
  5) erisoodustusena käsitletavad kulud ja neilt tasutavad maksud;
  6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud;
  7) rahatrahv ja rahaline karistus;
  8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu;
  9) sündmuse või võistluse korraldusõiguse taotlemisega seonduv kulu.

  (9) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% sündmuse eelarvest.

  (10) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 25% sündmuse eelarvest.

  (11) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse minimaalne taotletav summa on 200 000 eurot.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

§ 8.   Reserv
[Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

3. peatükk Sporditoetuste komisjon ja toetuse taotlemine 

§ 9.   Sporditoetuste komisjon

  (1) Sporditoetuste jaotamiseks moodustab toetuse andja nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon) ja kinnitab komisjoni töökorra.

  (2) Komisjonis on kuni 9 liiget. Komisjoni kuuluvad Kultuuriministeeriumi ja rahvusliku olümpiakomitee esindajad ning teised spordivaldkonna asjatundjad.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

  (3) Komisjoni ülesanded on:
  1) hinnata toetuse eraldamiseks esitatud taotlusi ja hiljem teatavaks saanud toetuse eraldamist mõjutavaid asjaolusid käesolevas määruses sätestatud korras;
  2) teha toetuse andjale ettepanekuid toetuste eraldamise ja toetuse summa muutmise otsustamiseks.

  (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ülesannetele on Kultuuriministeeriumi juurde moodustatud komisjonil õigus teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid valitsemisala eelarves spordi toetuseks ette nähtud vahendite liigenduste summade määramiseks.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

§ 10.   Toetuse taotlemine

  (1) Spordiorganisatsioon esitab toetuse andjale toetuse eraldamiseks taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastada.

  (2) Toetuse taotluses esitatakse eelkõige:
  1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number ja taotluse esitamise kuupäev;
  2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos taotletavaks perioodiks ning taotletav toetuse summa;
  3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;
  4) muud andmed, mis on vajalikud taotluse taotlusvooru tingimustele vastavuse kontrollimiseks.

  (3) Maakonna spordiliidu toetuse taotlusele lisatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.

  (4) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlusele lisatakse:
  1) spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskiri korraldusõiguse väljastamise kohta või spordiala rahvusvahelise katuseorganisatsiooni kinnituskiri, et korraldusõiguse saamiseks on vajalik riigi valmidus võistluse toetamiseks;
  2) suurvõistluse turundus- ja kommunikatsiooniplaan;
  3) meediaraport varem toimunud samalaadse suurvõistluse nähtavusest, sealhulgas telepildi edastamisest;
  4) uuring või analüüs varem toimunud samalaadse suurvõistluse majandusliku mõju kohta;
  5) tegevuskava kestliku ja ligipääsetava suurvõistluse korraldamiseks.

  (5) Käesoleva määruse § 71 lõikes 4 sätestatud juhul esitab rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja nelja kuu jooksul pärast taotluse esitamist toetuse andjale spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni kinnituskirja korraldusõiguse väljastamise kohta.

  (6) Taotluse vormi kinnitab toetuse andja. Taotluse vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel või asjakohases infosüsteemis.

  (7) Taotlus rahvusliku olümpiakomitee või muu spordiorganisatsiooni toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse jooksva eelarveaasta 31. augustiks.

  (8) Taotlus spordialaliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 31. oktoobriks.

  (9) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. novembriks.

  (10) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.

  (11) Taotlusi suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamiseks esitatakse jooksvalt kuni kuus aastat enne võistluse toimumise aega.

  (12) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja kavandatud projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust.

  (13) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlemisel esitatakse suurvõistluse ja muu võistluse korraldamisega seonduvad kulud ühes projektis ja taotluses.

  (14) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetust võib taotleda:
  1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;
  2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis.

  (15) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetust ega suurvõistluse korraldamise toetust ei või taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

4. peatükk Toetuse taotlejate hindamine 

§ 11.   Spordiorganisatsiooni toetamise üldtingimused

  (1) Spordiorganisatsiooni võib toetada riigieelarvest järgmiste üldtingimuste täitmisel:
  1) spordiorganisatsioonil on spordiseaduse § 9 lõikes 2 esitatud nõuetele vastav arengukava;
  2) spordiorganisatsioon on taotluse esitamise tähtpäevaks kantud Eesti Spordiregistrisse;
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  3) spordiorganisatsioon on enda kohta eelmisel kalendriaastal Eesti Spordiregistrisse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud;
  4) spordiorganisatsioonil ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga kokku 100 eurot ületavat riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja võlg on tasutud ajakava kohaselt;
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  5) spordiorganisatsioonil ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande esitamise võlga;
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  6) spordiorganisatsioonil ei ole tähtaegselt täitmata kohustust toetuse andja ees;
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  7) spordiorganisatsiooni suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (2) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (3) [Kehtetu - RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

§ 12.   Spordialaliidu toetuste taotlejate hindamine

  (1) Spordialaliidu toetuse määramisel, välja arvatud spordikohtunike tegevuse arendamise toetus, käsitletakse spordialaliite kolmes rühmas:
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]
  1) olümpiaalade spordialaliidud;
  2) võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
  3) muud spordialaliidud.

  (11) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse määramisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (3) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (4) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (5) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (6) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (7) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (8) Sõltumata hindamise tulemusest ei eraldata toetust spordialaliidule, kellele eraldatavad tegevustoetuse ja noortespordi toetuse summad jäävad alla 5000 euro või kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
  1) spordialade harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides Eesti spordiregistri viimase kinnitatud seisuga on väiksem kui 100;
[RT I, 02.07.2020, 3 - jõust. 05.07.2020]
  2) spordialadel puuduvad käesoleva määruse § 10 lõikes 6 sätestatud tähtpäeva seisuga treenerikutsega treenerid.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]
  3) [kehtetu - RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  4) [kehtetu - RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (81) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetust ei eraldata juhul, kui spordialaliidule ei eraldata tegevustoetust käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud alustel.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

  (82) Käesoleva paragrahvi lõiget 8 ei kohaldata saavutusspordi toetuse eraldamisel.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (83) [Kehtetu - RT I, 02.07.2020, 3 - jõust. 05.07.2020]

  (9) Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord, mille alusel kujuneb igale üksikule taotlejale eraldatava toetuse summa osakaal ettenähtud vahenditest, on esitatud käesoleva määruse lisas.

§ 13.   Maakonna spordiliidu toetuse taotlejate hindamine ja toetuse jaotamine
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (1) Maakonna spordiliidu toetuse taotlejate hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel juhindutakse järgmistest asjaoludest:
  1) 55–65% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;
  2) 20–25% toetuse kogusummast jaotatakse arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse § 10 lõikes 7 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse arvutamisel välja Tallinna linna elanike arv;
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]
  3) 10–20% toetuse kogusummast jaotatakse arvestades kavandatavate tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele erinevate sihtrühmade hulgas riiklike prioriteetide alusel.

  (11) Hindamine viiakse läbi kultuuriministri kinnitatud hindamismetoodika alusel ja selles kirjeldatud viisil. Toetuse andja avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel enne taotlusvooru avamist.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem käesoleva määruse § 10 lõikes 3 nimetatud kinnitusest nähtuvast KOV i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetust selliselt, et see ei oleks KOV-i toetusest rohkem kui 85% võrra suurem.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

§ 131.   Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotlejate hindamine

  (1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse taotluste hindamisel arvestatakse:
  1) sündmuse vastavust taotlusvooru eesmärgile;
  2) sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas;
  3) sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat valdkondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju;
  4) sündmusel osalejate ja Eestisse saabuvate väliskülaliste arvu;
  5) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest.

  (2) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust ja riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriume.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

§ 132.   Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotlejate hindamine

  (1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluste hindamisel arvestatakse:
  1) suurvõistluse ja spordiala mõju Eestis ja maailmas;
  2) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest;
  3) kestliku ja ligipääsetava sündmuse korraldamise tegevuskava läbimõeldust ja realistlikkust.

  (2) Suurvõistluse ja spordiala mõju hindamisel arvestatakse:
  1) meediakajastuse ulatust ja hinnangulist mõju Eesti nähtavuse suurendamisele maailmas;
  2) suurvõistluse otsest majanduslikku mõju Eestile;
  3) suurvõistluse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas.

  (3) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse summa kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamiskriteeriume.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

5. peatükk Toetuse eraldamise otsustamine, toetuse väljamaksmine ja toetuse summa vähendamine 
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

§ 14.   Toetuse eraldamise ettepanek ja otsustamine

  (1) Toetuse taotluste hindamise tulemusel teeb komisjon toetuse andjale ettepaneku toetuste saajate ja summade kohta.

  (2) Toetuse eraldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või rahvuslik olümpiakomitee halduslepingu alusel.

  (3) Toetuse andja võib enne, kui ta teeb rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamise otsuse, nõuda toetuse taotlejalt projekti korrigeeritud eelarve esitamist, kui toetuse taotlus on esitatud rohkem kui aasta enne toetuse eraldamise otsuse tegemist.

  (4) Käesoleva määruse § 71 lõikes 4 sätestatud juhul teeb toetuse andja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotleja osas otsuse pärast käesoleva määruse § 10 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmist või mittetäitmist.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

§ 141.   Toetuse väljamaksmine

  (1) Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kui toetuse eraldamise käskkirjast või otsusest ei tulene teisiti.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (2) Kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete laekumist, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 1. mail ja mitte hiljem kui sama aasta 15. novembril.
[RT I, 21.09.2022, 13 - jõust. 24.09.2022]

  (3) Maakonna spordiliidu toetuse saaja esitab hiljemalt toetuse kasutamise kalendriaasta 31. oktoobriks toetuse andjale andmed maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegeliku rahalise panuse kohta maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.
[RT I, 21.09.2022, 13 - jõust. 24.09.2022]

§ 15.   Toetuse kasutamise leping
[Kehtetu - RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

§ 16.   Toetuse summa vähendamine

  (1) Komisjonil on õigus taashinnata toetuse kasutamise perioodi jooksul toetuse saaja vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele juhul, kui hindamise aluseks olevad asjaolud ilmnesid eelarveaasta jooksul pärast komisjoni ettepaneku tegemist toetuse andjale.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud teavitama toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis mõjutavad toetuse saaja ja tema tegevuse vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (3) Komisjon võib hindamise tulemusena kujunenud toetuse summat vähendada kuni 50% võrra muu hulgas ka juhul, kui spordiorganisatsioon:
  1) eksib spordiseaduse § 11 kohaselt maailma dopinguvastasest koodeksist ja spordis dopingu kasutamise vastasest rahvusvahelisest konventsioonist tulenevate dopinguvastaste reeglite järgimise vastu;
  2) eksib olümpiahartast tulenevate ausa mängu reeglite järgimise vastu;
  3) saab kahtlustuse spordivõistlustega manipuleerimises;
  4) rikub head juhtimistava.

  (4) Juhul kui taashindamise tulemusena kujunenud toetuse summa erineb eraldatud toetuse summast, on komisjonil õigus teha ettepanek toetuse summa vähendamiseks.

  (5) Toetuse summa vähendamise otsustab toetuse andja.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (51) Toetuse andja vähendab maakonna spordiliidu toetust muu hulgas juhul, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või toetuse kasutamise aruande menetlemise jooksul selgub, et maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Toetust vähendatakse ulatuses, mis tagab käesoleva määruse § 71 lõikes 3 sätestatud tingimuse täitmise.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

  (6) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse summa vähendamise otsustamisel võib toetuse andja lubada taotleja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse langemist alla 50% sündmuse eelarvest, kui pärast toetuse eraldamise otsustamist ja kulude tegemist selgub, et taotlejast mittesõltuvatel põhjustel jääb taotluses kirjeldatud sündmus ära või toimub kavandatust väiksemas mahus.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

  (7) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse summa vähendamise otsustamisel võib toetuse andja lubada taotleja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse langemist alla 25% sündmuse eelarvest, kui pärast toetuse eraldamise otsustamist ja kulude tegemist selgub, et taotlejast sõltumatutel põhjustel jääb taotluses kirjeldatud sündmus ära või toimub kavandatust väiksemas mahus.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

6. peatükk Aruandlus 

§ 161.   Rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüs

  (1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse saaja, kellele eraldati toetust vähemalt 65 000 eurot, esitab nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale sündmuse sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi kulu võib toetuse taotleja planeerida projekti eelarvesse.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

§ 162.   Rahvusvahelise suurvõistluse majandusliku mõju analüüs ja meediaraport

  (1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab viie kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

  (2) Kui taotleja on taotlenud toetust käesoleva määruse § 72 lõikes 6 toodud muu võistluse kulude katmiseks, esitab taotleja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse andjale võistluse majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud analüüside kulud võib toetuse taotleja planeerida projekti eelarvesse.
[RT I, 06.02.2024, 12 - jõust. 09.02.2024]

§ 17.   Toetuse kasutamise aruanne

  (1) Toetuse kasutamise aruandes esitatakse eelkõige:
  1) ülevaade toetuse saaja eelarve tulude ja kulude prognoosi täitmisest;
  2) ülevaade määratud toetuse summa kasutamisest;
  3) ülevaade ellu viidud ja elluviimata jäänud tegevustest, täidetud ja täitmata jäänud eesmärkidest ja tulemustest koos põhjendustega.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitab spordialaliit toetuse kasutamise aruandes ülevaate spordikohtunike tegevuse arendamisest ja tasustamise andmed.

  (3) Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 31. märtsiks, kui toetuse eraldamise käskkirjast või otsusest ei tulene teisiti. Aruande vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel või asjakohases infosüsteemis.
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

  (4) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (5) Aruande menetlemise tähtaeg on 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (6) Aruande menetlemisel kontrollitakse aruande vastavust toetuse andja kehtestatud nõuetele ja toetuse kasutamise eesmärgipärasust.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (7) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise kuludokumente.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (8) [Kehtetu - RT I, 21.04.2021, 21 - jõust. 24.04.2021]

  (9) [Kehtetu - RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

61. peatükk Rakendussätted 

§ 171.   Rakendamine

  (1) Spordialaliit esitab 2018. aasta toetuse taotluses lisaks käesoleva määruse § 10 lõikes 11 sätestatule spordikohtunike tasustamise andmed 2016. aasta kohta.

  (2) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse määramisel 2018. aastaks võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud andmed.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

  (3) Spordialaliit esitab 2019. aastaks käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud otstarbel toetust taotledes eraldi taotluse 2018. aasta 17. detsembriks.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (4) Spordialaliidu 2021. aasta toetuse taotluste hindamisel juhindutakse käesoleva määruse lisast järgmiste erisustega:
  1) spordialaliidu tegevustoetuse puhul arvestatakse olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2015–2020, sealjuures 2015. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2020. aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
  2) spordialaliidu tegevustoetuse puhul arvestatakse võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas tulemusi aastatest 2016–2020;
  3) noortespordi toetuse puhul arvestatakse olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2017–2020, sealjuures 2017. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2020. aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
  4) noortespordi toetuse puhul arvestatakse võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas osalemisi EM- või MM-finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel aastal 2019 ning suurekoosseisulise koondise lisatoetuse puhul osalemist EM- või MM-finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, aastatel 2018 ja 2019;
  5) saavutusspordi toetuse puhul arvestatakse rahvusvaheliste tiitlivõitluste tulemusi aastatest 2018–2020.
[RT I, 25.11.2020, 6 - jõust. 28.11.2020]

  (5) Spordialaliidu 2022. aasta toetuse taotluste hindamisel juhindutakse käesoleva määruse lisast järgmiste erisustega:
  1) noortespordi toetuse puhul arvestatakse olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2018–2021, sealjuures 2018. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2021. aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi;
  2) noortespordi toetuse puhul arvestatakse võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas osalemisi EM- või MM-finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel aastal 2019 ning suurekoosseisulise koondise lisatoetuse puhul osalemist EM- või MM-finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, aastatel 2018 ja 2019.
[RT I, 15.10.2021, 6 - jõust. 18.10.2021]

  (6) 2022. aastaks määratud maakonna spordiliidu toetuse puhul juhindutakse käesoleva määruse 2021. aasta 29. novembril jõustunud redaktsioonist.
[RT I, 21.09.2022, 13 - jõust. 24.09.2022]

7. peatükk Lõppsäte 

§ 18.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Lisa Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord
[RT I, 25.10.2023, 2 - jõust. 28.10.2023]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json