Teksti suurus:

Ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad üldnõuded

Väljaandja:Majandus- ja taristuminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.03.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.06.2015
Avaldamismärge:RT I, 06.03.2015, 1

Ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad üldnõuded

Vastu võetud 02.03.2015 nr 19

Määrus kehtestatakse ehitusseaduse § 31 lõike 3 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Käesolev määrus sätestab vähimad nõuded ehitamisel ja ehitise kasutamiseks ning hooldamiseks koostatavatele dokumentidele.

 (2) Käesoleva määruses toodud nõudeid kohaldatakse ka muude ehitisega seotud tööde, sealhulgas ehituse lisa-, vaeg- või garantiitööde ning lammutamise dokumenteerimisel.

 (3) Teave ehitamisega või ehitisega seotud seadmete, tööde ning kasutus- või hooldusjuhendite kohta, millele on ettenähtud nõuded teistes õigusaktides, dokumenteeritakse vastavates õigusaktides ettenähtud korras ning liidetakse ehitamise dokumentatsiooni juurde.

§ 2.  Ehitamise dokumenteerimise eesmärgid

 (1) Ehitamise tehniliste dokumentidele (edaspidi ehitamise dokumendid) kehtestatud nõuded peavad tagama ehitamise läbipaistvuse ning selle, et mõistliku pingutuse ja kuluga saab tuvastada ehitise ja selle osade omadused ning nende kasutamiseks ja hooldamiseks vajaliku tegevuse kogu ehitise kasutusea jooksul.

 (2) Ehitamise dokumenteerimisel tuleb lähtuda järgmistest eesmärkidest:
 1) võimalus tuvastada kasutusloa taotlemisel või muul asjakohasel juhul ehitamise kvaliteet, asjatundlikkus, kasutatud ehitusmaterjalid või -tooted, kaetud ehitise osade, konstruktsioonide ja sõlmede nõuetekohasus ning vastavus ehitusprojektile, ehitise või selle osa ehitaja ning muud asjaolud, mis võivad mõjutada ehitamise ja ehitise kvaliteeti, ohutust ja keskkonnasäästlikkust;
 2) tagada võimalus ehitise kasutusaegseks hoolduseks, käitamiseks, kasutamiseks ning korrashoiuks;
 3) saada mõistliku pingutuse ja kuluga teavet täiendavate ehitustööde tegemiseks.

§ 3.  Ehitamise dokumenteerimise üldnõuded

 (1) Ehitamine dokumenteeritakse paberkandjal või digitaalselt.

 (2) Kui ehitisel on mitu ehitajat, dokumenteerib ehitamist ning vastutab teiste ehitajate (alltöövõtjate) dokumenteerimiskohustuse ja dokumentide säilitamise eest peaehitaja (peatöövõtja).

 (3) Ehitamine peab olema dokumenteeritud kronoloogiliselt ja süstemaatiliselt nii, et oleks võimalik mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada ehitamise kvaliteeti, asjatundlikkust, kasutatud ehitusmaterjale ja -tooteid, varjatud ehituse osade, konstruktsioonide ja sõlmede ja muu sarnase paiknemine ja vastavus ehitusprojektile, ehitise või selle osa ehitaja ning muid asjaolusid, mis võisid mõjutada ehitamise ning ehitise kvaliteeti, ohutust ja keskkonnasäästlikkust.

 (4) Ehitamise dokumendil peavad olema andmed dokumendi koostamise aja, koha, koostaja või koostamisest osavõtjate ja dokumendi allkirjastajate kohta ning muud asjakohased andmed dokumenteerimise asjaolude tuvastamiseks.

 (5) Ehitamise dokument tuleb koostada viivitamata pärast dokumenteeritava sündmuse toimumist või dokumenteerimiskohustuse tekkimist. Teised asjaomased isikud peavad dokumendi allkirjastama või sellest keelduma esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva möödumisel allkirjastamiseks esitamisest.

 (6) Ehitamise dokumendi allkirjastab töö tegija vastava tegevusala või selle alaliigi vastutav spetsialist või elektritöö juht ning asjaomane isik, kui õigusaktides ei ole ettenähtud teisiti. Allkirjastamisest keeldumise korral teeb dokumendi koostaja ehitamise dokumendile vastava märke ja lisab allkirjastamisest keeldumise põhjenduse.

 (7) Enda tarbeks ehitamise korral kinnitab ehitamise dokumendi õigsust ja allkirjastab selle ehitaja.

 (8) Ehitamise dokumendid peavad olema süstematiseeritud ja kronoloogilises järjekorras ning koos süstematiseeritud või rühmitatud dokumentide nimekirjaga.

 (9) Ehitamise ajal peavad kõik ehitamise dokumendid olema kättesaadavad ehitise omanikule ja asjassepuutuvatele isikutele ehitusplatsil või reaalajas andmeside võrgu kaudu.

 (10) Ehitamise ajal on ehitise omanikul, omanikujärelevalve tegijal või muul õigustatud isikul õigus omal kulul teha ehitamise dokumentidest koopiaid.

§ 4.  Nõuded digitaalsele dokumendile

 (1) Digitaalne ehitamise dokument:
 1) peab olema loetav vabavaralise tarkvara abil;
 2) tuleb esitada lihtteksti (Text), Portable Document Format (PDF), Open Document Format (ODF) või Joint Photographic Experts Group (JPG, pildifail) vormingus;
 3) ei tohi sisaldada muutuvaid osi (kirja sisu muutvaid linke);
 4) tuleb digitaalallkirjastada tarkvara abil, mis on tunnustatud Riigi Infosüsteemide Ameti poolt ning kohases (DDOC või BDOC) vormingus.

 (2) Ehitamise fotografeerimisel tehtud digitaalne foto peab olema Joint Photographic Experts Group (JPG), Graphics Interchange Format (GIF) või Portable Network Graphics (PNG) vormingus.

 (3) Ehitusteabe lõimitud mudeli kasutamisel tuleb kasutada ehituse ja kinnisvarahalduse alase tarkvara rahvusvahelise infovahetusstandardi Industry Foundation Classes (IFC) kohaseid teabemudeleid ning vorminguid või Land Extensible Markup Language (LandXML) vormingut.

 (4) Dokumente või nende kogumeid võib krüpteerida üksnes nende edastamiseks ja viisil, et kõigil saajatel on võimalus neid dekrüpteerida.

 (5) Kasutusloa väljaandja nõusolekul võib kasutusloa taotluse menetlemiseks esitada ka mõnes teises vormingus koostatud või teise tarkvaraga digitaalallkirjastatud digitaalseid ehitamise dokumente.

§ 5.  Nõuded ehitamise fotografeerimisele ja videosalvestamisele

 (1) Ehitamine, sealhulgas kaetav töö, fotografeeritakse kronoloogiliselt ning süstemaatiliselt selliselt, et koos ehituspäevikuga on jälgitav ehitamise kulg ja fotode alusel on võimalik tuvastada oluliste elementide, konstruktsioonide või tehnosüsteemi või selle osade paiknemine ja muud asjakohased andmed.

 (2) Fotod peavad iseloomustama tehtud tööd ja kasutatud materjale ja -tooteid ning fotode ja vajadusel lisatud teabe või skeemide järgi peab olema tuvastatav, kus vastav objekt või kaetud töö ehitises paikneb (näiteks paiknemise korrus, telg).

 (3) Jäädvustatav objekt peab olema fotografeeritud vähemalt üldvaates, näidates jäädvustatavat objekti ulatuses, mis võimaldab ehitist või selle osa hinnata lähtuvalt ehitisest kui tervikust ning vajadusel detailvaates, näidates jäädvustatava objekti fragmenti. Vajadusel tuleb esitleda sobilikku mõõte- või võrdlusskaalat.

 (4) Jäädvustatava objektiga mitteseotud ese ei tohi segada fotost arusaadavust.

 (5) Ehitamise videosalvestamisel lähtutakse fotografeerimisele esitatavatest nõuetest.

§ 6.  Nõuded ehitusprojektile ja selle muudatustele

 (1) Ehitusprojektile ja selle muudatustele esitatavad nõuded on sätestatud ehitusseaduse § 18 lõike 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses.

 (2) Nõuded enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitise kasutusloa taotlemisel esitatavale ehitise mõõdistusprojektile on sätestatud ehitusseaduse § 72 lõike 6 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses.

§ 7.  Nõuded ehitustööde päevikule

 (1) Ehitustööde päevikus kirjeldatakse ehitamise terviklikust silmas pidades ehitustööd, seda toetavad tööd ja kasutatud ehitusmaterjale või -tooteid.

 (2) Asjakohasel juhul võib ühesugust tüüpi ehitustöö või -teabe jaoks pidada eraldi päevikut, mis on seostatud ehitustööde päevikuga.

 (3) Ehitustööde päevikus peavad olema andmed ehitamise, ehitise, ehitaja, dokumenteerimist korraldava isiku, ehitustööde tegija vastava tegevusala või selle alaliigi vastutava spetsialisti, elektritööde juhi, omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja ning vastutava spetsialisti, ehitustööde päeviku pidaja ning ehitustööde dokumenteerimise aja kohta.

 (4) Ehitustööde päevikusse kantakse ehitamise kohta vähemalt järgmised andmed:
 1) andmed ehitamiseks üleantava ehitise või ehitusplatsi seisundi kohta;
 2) andmed ehitamise alustamiseks üleantud dokumentide kohta;
 3) andmed ehitamist mõjutavate tegurite kohta, näiteks ilmastik;
 4) andmed konkreetsetel tööl rakendatud töötaja ja tema kvalifikatsioon ning kasutatud seadmete kohta;
 5) andmed ehitamisel tehtava töö kohta, sealhulgas alustatud töö ning selle etapp, teostamisel oleva töö katkestamine ja selle põhjus ning katkestatud töö jätkamine;
 6) andmed lõpetatud töö või selle etapi kohta;
 7) andmed korraldatud katsetuse, kontrollmõõtmise, kaetud töö akti, töökoosoleku, foto ja muu sellise kohta;
 8) andmed ehitusplatsi koristamise ja jäätmete äraveo kohta;
 9) andmed asjaolude kohta, mis võivad mõjutada ehitamise asjatundlikkust, ohutust, keskkonnasäästlikkust või ehitise kvaliteeti, ohutust ja keskkonnasäästlikkust;
 10) omaniku- või riikliku järelevalve tegija märkus, soovitus, ettekirjutus, tööde peatamine või muu märkus.

 (5) Ehitustööde päevikusse tehakse kandeid iga ehitamise päeva kohta. Päeva kohta tehtud kanded vaatab üle ja kinnitab vastava tegevusala või selle alaliigi vastutav spetsialist.

§ 8.  Nõuded töökoosoleku protokollile

 (1) Töökoosolek on ehitamisega seotud koosolek, kus ehitamise ning projekteerimisega seotud isikud käsitlevad ehitamisega ning ehitusprojektiga seonduvaid küsimusi.

 (2) Töökoosoleku protokollis märgitakse vähemalt koosoleku toimumise aeg, osavõtjate nimed, koosoleku käik ning tööde tegemise käigus, ehitamise kavas, ehitusprojektis, ehitusmaterjalide, -toodete, -seadmete ning -tehnoloogiate kasutamisel ilmnenud ja muud taolised vead või puudused ning nende võimalikud lahendused ning ehitamist või ehitist puudutavad otsused ning eriarvamused.

 (3) Juhul kui ehitusprojekti ei ole vaja muuta, kirjeldatakse võimalusel töökoosoleku protokollis lahendust vea või puuduse kõrvaldamiseks või parandamiseks.

§ 9.  Nõuded kaetud töö aktile

 (1) Enne katmist koostatakse kaetud töö akt nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel, millega seoses puudub hilisem võimalus mõistliku pingutuse ja kuluga nende vahetuks ülevaatamiseks. Muu hulgas koostatakse kaetud töö akt järgmiste ehitustööde osade kohta:
 1) vundamendi vaia vaste ja vaia proovikoormamine;
 2) täitematerjalidest aluste paigalduskihtide paigaldamine, tihendamine, rullmaterjalide paigaldamine täitematerjalide kihtide vahel, täitematerjalide stabiliseerimine ja muu selline;
 3) hüdroisolatsiooni paigaldamine;
 4) trapi ja katusekaevu paigaldamine;
 5) raketise ja armatuurterase paigaldamine;
 6) müüritise armeerimine;
 7) tuuletõkke paigaldamine;
 8) soojustuse paigaldamine;
 9) aurutõkke paigaldamine;
 10) aluskatuse paigaldamine;
 11) seina, põranda ja lae ühenduskohtade tihendamine;
 12) monteeritavate elementide omavaheline ühendamine;
 13) monteeritavate elementide vuukimine;
 14) torustiku, kaabli, kinnitite, läbiviigu ja läbiviiguelementide paigaldamine;
 15) ventilatsioonisüsteemi paigaldamine;
 16) avatäidete paigaldamine ja tihendamine;
 17) tuletõkketarindist tehnosüsteemi läbiviigu paigaldamine, avatäite paigaldamine ja nende tihendamine;
 18) tuletõkketöö, sealhulgas konstruktsiooni katmine tuletõkkevõõbaga;
 19) müüritava küttekeha ja küttesüsteemi läbiviigu paigaldamine.

 (2) Kaetud töö akt koostatakse iga haardeala kohta pärast seda, kui kaetava ehitustöö vastutav spetsialist ja omanikujärelevalve tegija on lõpetatud töö hoolikalt ja tähelepanelikult üle vaadanud. Lähtuvalt ehitustöö tehnoloogiast tuleb kontrollida ka kaetava töö tegemist.

 (3) Kaetud tööde aktis fikseeritakse võimalikud erinevused või kõrvalekalded ehitusprojektist, antakse hinnang ülevaadatud töö kvaliteedile ning vastavusele hea ehitustavaga ning lisatakse fotod tehtud töö kohta. Vajadusel lisatakse kaetud töö aktile muud andmed tehtud töö kohta, nagu näiteks ülesmõõtmise joonis, skeem, video.

 (4) Juhul kui ehitusprojekti ei ole vaja muuta, kirjeldatakse võimalusel kaetud töö aktis lahendust puuduste kõrvaldamiseks või parandamiseks.

 (5) Pärast kaetud töö vastuvõtmist on omanikujärelevalve tegija nõusolekul lubatud katta vastuvõetud töö ning alustada järgmise etapi tööga.

§ 10.  Nõuded teostusjoonisele

 (1) Teostusjoonis on ehitise või selle osa geodeetilise mõõdistuse andmete töötlemise, analüüsimise ja tõlgendamise järel vormistatud tulem, saamaks teavet ehitise või selle osa paiknemise ja tehniliste andmete kohta.

 (2) Ehitise, sealhulgas maa-aluse rajatise, teostusjoonisele esitatavad nõuded on sätestatud ehitusseaduse § 20 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses.

 (3) Hoonete ehitusaegsel teostusmõõdistustel ning -jooniste koostamisel lähtutakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrusele ka ehitusgeodeetilise mõõdistuse heast tavast.

§ 11.  Nõuded ehitustoote, -materjali ja -seadme ning tehnosüsteemi või -seadme nõuetekohasust kinnitavale dokumendile või paigaldusjuhendile

 (1) Ehitamisel või ehitises kasutatava ehitustoote, -materjali või -seadme nõuetekohasust kinnitav asjakohane dokument peab vastama ehitustoote, -materjali või -seadme kohta kehtestatud õigusakti nõuetele.

 (2) Ehitisse paigaldatud ehitustootel, -materjalil või -seadmel olev tähistus, markeering või muu sarnane teave tuleb fotografeerida ja foto lisada ehitamise dokumentidele juhul, kui puudub hilisem võimalus mõistliku pingutuse ja kuluga ehitustootel, -materjali või -seadme markeeringu või muu sarnase teabevahetuks ülevaatamiseks.

 (3) Ehitustoote, -materjali ja -seadme paigaldusjuhend peab vastama ehitustoote, -materjali ja -seadme kohta kehtestatud õigusakti nõuetele. Muul juhul peab paigaldusjuhendis olema teave ehitustoote, -materjali ja -seadme õigeks kokkupanemiseks ja paigaldamiseks.

 (4) Ehitisse paigaldatud tehnosüsteemi või -seadme asjakohase tehnilise dokumentatsiooni hulgas peab olema tehnosüsteemi või -seadme vastuvõtul teostatud mõõtmistulemus koos lubatud või soovitatud väärtustega ning mõõtemetoodika.

§ 12.  Nõuded ehitusprojekti või ehitise ekspertiisi aruandele

 (1) Ehitusprojekti ekspertiisi tulemusena koostatud aruandele esitatavad nõuded on sätestatud ehitusseaduse § 21 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses.

 (2) Ehitise ekspertiisi tulemusena koostatud aruandele esitatavad nõuded on sätestatud ehitusseaduse § 39 lõike 2 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses.

§ 13.  Nõuded ehitise geodeetilise mahamärkimise aktile

 (1) Ehitise geodeetilise mahamärkimise akt on riiklikus koordinaatsüsteemis ja mõõtkavas joonis, millel on näidatud ehitatava ehitise projektijärgne paiknemine looduses koos paigaldatud plaaniliste ja kõrgusmärkide skeemiga (edaspidi mahamärkimise akt).

 (2) Mahamärkimise akt peab üheselt ja arusaadavalt kajastama ehitise mahamärkimist ning plaanilisi ja kõrgusmärke. Mahamärkimise aktis peab olema toodud märkimistööde täpsus ja üleantud märkide kirjeldus. Mahamärkimise aktile kantakse märkimistöö teostaja ja tellija andmed.

 (3) Mahamärkimise akti allkirjastavad märkimise teostaja vastutav spetsialist ja teised asjaomased isikud, sealhulgas ehitaja.

§ 14.  Nõuded ehitise kasutus- ja hooldusjuhendile

 (1) Ehitise kasutus- ja hooldusjuhend tuleb koostada selliselt, et sellest juhindudes on võimalik mõistliku kulu ja pingutusega ehitist kasutada, tuvastada ehitise ja selle osade omadused ning nende säilitamiseks vajalik tegevus kogu ehitise kasutusea ajal.

 (2) Ehitise kasutus- ja hooldusjuhend sisaldab ehitise omanikule, haldajale või ruumide kasutajatele juhiseid ehitise ja selle osade, sealhulgas kasutatud ehitustoote, -materjali ning -seadme:
 1) õigeks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning vajadusel utiliseerimiseks või hävitamiseks;
 2) säilimise, korrashoiu ja hoolduse korraldamise aluspõhimõtete, eesmärkide ning ülesannete kohta;
 3) võimalikeks avariiolukordadeks või õnnetusjuhtumiteks.

 (3) Ehitise kasutus- ja hooldusjuhend peab sisaldama:
 1) ehitise ja selle osade seadmete ja muu sellise eeldatavat kasutusaega;
 2) tööde loetelu ehitise säilitamiseks või kahjustuste ennetamiseks ning nende soovitatavat välpa;
 3) andmeid kavandatud energiavajaduse, sealhulgas soojus- ja elektrienergia vajaduse kohta ja juhiseid energiakulu optimeerimiseks;
 4) juhiseid vee- ja energiatarbimise jälgimiseks;
 5) ehitise osade, süsteemide, seadmete ja muu sellise ülevaatuse, hoolduse ja heakorra juhendeid;
 6) ehitise asukohast või muudest asjaoludest tingitud erinõudeid.

 (4) Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendis esitatud nõuded ehitise, selle osade, ehitustoote, -materjali ja -seadme ning tehnosüsteemi ja -seadme ning muu sellise kasutamiseks ning hooldamiseks ei või olla põhjendamatult rohkem piiravad või koormavad, kuid selle seadme, ehitusmaterjali või -toote ja muu sarnase tootja poolt esitavad nõuded.

 (5) Elamu puhul tuleb kasutus- ja hooldusjuhend koostada ka eriotstarbelise ruumi või funktsionaalselt kooskasutatavate ruumide rühma kohta.

 (6) Ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi asjakohasust peab ehitaja hindama ja vajadusel uuendama vahetult pärast ehitise garantiiaja lõppu ja ehitises muudatuste tegemisel.

§ 15.  Ehitamise dokumentide üleandmine

  Ehitise valmimisel annab ehitaja viivitamatult ehitamise dokumendid, sealhulgas kasutus- ja hooldusjuhendi, üle ehitise omanikule.

§ 16.  Rakendussätted

 (1) Üksikule ehitustööle või -etapile, mida on alustatud enne käesoleva määruse jõustumist, kohaldatakse ehitustöö alustamisel kehtinud ehitamise dokumenteerimise nõudeid.

 (2) Ehitatavale ehitisele, mille ehitamist on alustatud enne käesoleva määruse jõustumist, ei kohaldata hooldus- ja kasutusjuhendi üleandmisel käesoleva määruse § 15. Sellise ehitatava ehitise hooldus- ja kasutusjuhendi peab ehitaja koostama ja ehitise omanikule üle andma hiljemalt kuue kuu jooksul pärast ehitise üleandmist.

§ 17.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrus nr 71 „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded” tunnistatakse kehtetuks.

Urve Palo
Majandus- ja taristuminister

Merike Saks
Kantsler

/otsingu_soovitused.json