Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.03.2015 otsus nr 610

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 18.02.2015

Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse sõnad „Kaitseväe Peastaap” sõnadega „Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus” vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 punktis 12 asendatakse sõnad „avalik teenistuja” sõnadega „ametnik ega töötaja ametiasutuses”;

3) paragrahvi 10 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „Kaitseressursside Ameti, ” sõnadega „Riigi Infosüsteemi Ameti, ”;

4) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse riskianalüüsid, seireteave ja järelevalvetoimingute käigus infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta kogutud teave niivõrd, kuivõrd need sisaldavad tehnilist teavet põhiseaduslike institutsioonide, valitsusasutuste, nende hallatavate asutuste, elutähtsa teenuse osutajate ning Eestis paiknevate ja Eesti poolt tagatava julgeolekuga rahvusvaheliste organisatsioonide infosüsteemide kriitilise haavatavuse kohta ja mille teatavaks saamine kõrvalistele isikutele tekitab turvaintsidendi tekke ohu nendes valdkondades, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 10 aastaks.”;

5) paragrahvi 19 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–6 järgmises sõnastuses:

„(2) Juurdepääsuõigust omav füüsiline isik on kohustatud teatama asutusele, põhiseaduslikule institutsioonile või juriidilisele isikule, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus, töö- või teenistusülesande välisest kavandatavast viibimisest välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 nimetatud isikute suhtes.

(3) Siseministeeriumi valdkonna eest vastutav minister kehtestab riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu katsete ennetamiseks nimekirja välisriikidest, mille kohta kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus. Teatamiskohustus ei kehti Euroopa Liidu, Schengeni lepingu ega NATO liikmesriigi suhtes.

(4) Juurdepääsuõigust omav füüsiline isik esitab teate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asutuse, põhiseadusliku institutsiooni või juriidilise isiku, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus, riigisaladuse kaitset korraldavale isikule hiljemalt viis tööpäeva enne kavandatava reisi algust. Ettenägematust viibimisest välisriigis teavitab juurdepääsuõigust omav füüsiline isik asutuse, põhiseadusliku institutsiooni või juriidilise isiku, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on füüsilisel isikul juurdepääsuõigus, riigisaladuse kaitset korraldavat isikut põhjendamatu viivituseta. Teates märgitakse isiku nimi, sidevahendite andmed, välisriik, selles viibimise aeg ja põhjus.

(5) Asutuse, põhiseadusliku institutsiooni või juriidilise isiku, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus, riigisaladuse kaitset korraldav isik või julgeolekuasutuse ametnik selgitab põhjendamatu viivituseta juurdepääsuõigust omavale isikule välisriiki reisimisega seotud ohtu tema turvalisusele või riigi julgeolekule ning annab soovitusi seoses välisriiki reisimisega.

(6) Asutus, põhiseaduslik institutsioon või juriidiline isik, kellega teenistus- või muust lepingulisest suhtest tulenevalt on isikul juurdepääsuõigus, säilitab käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud teateid isiku juurdepääsuõiguse kehtivuse lõppemisele järgneva kalendriaasta lõpuni. Julgeolekuasutus võib kasutada käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kogutud andmeid käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude kontrollimiseks.”;

6) paragrahvi 27 lõikes 2 asendatakse sõnad „avalikul teenistujal” sõnadega „ametnikul või töötajal”;

7) paragrahvi 32 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12¹ järgmises sõnastuses:

„12¹) kes on korduvalt viibinud välisriigis, mille kohta kehtib teatamiskohustus, asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad;”;

8) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„14) kes on sotsiaalselt ja majanduslikult oluliselt sõltuv sugulasest, hõimlasest, abikaasast või temaga abieluga sarnanevas suhtes olevast isikust, kelle puhul esineb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4, 5 või 7 või lõike 2 punktis 2 nimetatud asjaolu. Hõimlaseks käesoleva punkti tähenduses on lisaks perekonnaseaduse §-s 81 sätestatule isikuga abieluga sarnanevas suhtes oleva isiku sugulased;”;

9) paragrahvi 32 lõiget 2 täiendatakse punktidega 17 ja 18 järgmises sõnastuses:

„17) kes ei ole täitnud käesoleva seaduse § 19 lõikes 2 sätestatud teatamiskohustust;
18) kellele on käesoleva seaduse § 19 lõike 5 alusel selgitatud ohtu riigi julgeolekule seoses välisriiki reisimisega, kuid kes ei ole järginud temale antud soovitusi seoses välisriiki reisimise või seal viibimisega riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu katsete ennetamiseks.”;

10) paragrahvi 33 lõike 9 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, mis kannab asutuse juhi allkirja”;

11) paragrahvi 39 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise täpsemad nõuded riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras, sealhulgas:
1) elektroonilise teabeturbe nõuded, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuded;
2) riigisaladuse töötlemise nõuded väljaspool turvaala.”;

12) paragrahvi 43 lõike 8 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, mis kannab Kaitsepolitseiameti peadirektori allkirja”;

13) paragrahvi 43 lõike 8 punktis 1 asendatakse sõna „loa” sõnaga „otsuse”.