Teksti suurus:

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.03.2015
Avaldamismärge:RT I, 06.03.2015, 22

Välja kuulutanud
Vabariigi President
03.03.2015 otsus nr 607

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 18.02.2015

Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 251 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Jälitustoimingute suhtes, mille loa tähtaeg lõppes enne 2013. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 12613 lõigetes 1–5 sätestatut käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 nimetatud juhtudel ja erisusi arvestades.”;

2) paragrahvi 251 täiendatakse lõigetega 3–8 järgmises sõnastuses:

„(3) Alates 2004. aasta 1. juulist antud eeluurimiskohtuniku loa alusel tehtud jälitustoimingute puhul, mille loa tähtaeg lõppes enne 2013. aasta 1. jaanuari, kontrollitakse jälitustoimingust teavitamata jätmise aluse esinemist juhul, kui vastav kriminaalasi ei ole saadetud süüdistusakti või kokkuleppega kohtu menetlusse.

(4) Jälitusasutus kontrollib kriminaalmenetluse seadustiku § 12613 lõikes 2 nimetatud jälitustoimingust teavitamata jätmise aluse olemasolu isiku puhul, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning jälitustoimikus selgelt tuvastatava isiku puhul, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga oluliselt riivatud. Prokuratuuris asuvate jälitustoimikute puhul võib käesolevas lõikes sätestatud kontrolli teha ka prokuratuur.

(5) Kui teavitamata jätmise alused on ära langenud, teavitab jälitusasutus isikut jälitustoimingust viivitamata.

(6) Kui jälitustoimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, taotleb prokuratuur eeluurimiskohtunikult loa teavitamata jätmise tähtaja pikendamiseks. Eeluurimiskohtunik annab määrusega loa isiku teavitamata jätmiseks või keeldub loa andmisest. Isiku teavitamata jätmisel märgitakse määruses, kas teavitamata jätmine on tähtajatu või tähtajaline. Tähtajalise teavitamata jätmise korral märgitakse tähtaeg, mille jooksul jäetakse isik teavitamata. Teavitamata jätmise pikendamisest keeldumise korral teavitab jälitusasutus isikut jälitustoimingust viivitamata.

(7) Isiku teavitamisel tema suhtes tehtud jälitustoimingust tuleb talle selgitada ka edasikaebamise korda.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 nimetatud kohustused tuleb täita hiljemalt 2018. aasta 31. detsembriks.”.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json