Teksti suurus:

Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”

Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” - sisukord
Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.03.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2015
Avaldamismärge:RT I, 06.03.2015, 30

Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”

Vastu võetud 03.03.2015 nr 9

Määrus kehtestatakse perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020” prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng” meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” tegevuste „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine” ning „Uute lapsehoiu ja alushariduse infrastruktuuri loomine” eesmärkide elluviimiseks.

 (2) Toetust antakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a korralduse nr 107 „„Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020” ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 heakskiitmine” punktiga 1 heaks kiidetud „Eesti regionaalarengu strateegias 2014–2020” ja selle rakendusplaanis aastateks 2014–2017 sätestatud eesmärkidega.

 (3) Meetme tegevuste abikõlblikuks sihtpiirkonnaks on Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad.

 (4) Kui määruse § 5 alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

§ 2.  Terminid

  Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
 1) ehitustöö – ehitamine ehitusseaduse § 2 lõike 6 tähenduses;
 2) e-teenindus – rakendusüksuse veebilehel asuv portaal, mille kasutamiseks sõlmib toetuse taotleja (edaspidi taotleja) esindusõiguslik isik lepingu ning mille kasutamise kohustuslikud tingimused on tehtud taotlejale kättesaadavaks rakendusüksuse e-teeninduses;
 3) kergliiklustee – jalgtee ja jalgrattatee teeseaduse § 7 tähenduses;
 4) keskuslinn – Tallinna linnapiirkonna puhul Tallinna linn, Tartu linnapiirkonna puhul Tartu linn, Pärnu linnapiirkonna puhul Pärnu linn;
 5) linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia (edaspidi linnapiirkonna strateegia) – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289–302), artikli 7 lõikele 1 vastav strateegia;
 6) linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia tegevuskava (edaspidi linnapiirkonna tegevuskava) – tegevuskava, mis on Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. a korraldusega nr 528 kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” meetmest „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” toetuse andmise aluseks;
 7) liikuvuse sõlmala – piirkond, kuhu koonduvad erinevad liikumisteed või liikumisviisid;
 8) Pärnu linnapiirkond – Pärnu linn koos järgmiste kohaliku omavalitsuse üksustega: Audru vald, Paikuse vald, Sauga vald, Sindi linn ja Tahkuranna vald;
 9) Tallinna linnapiirkond – Tallinna linn koos järgmiste kohaliku omavalitsuse üksustega: Harku vald, Jõelähtme vald, Kiili vald, Maardu linn, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald ja Viimsi vald;
 10) Tartu linnapiirkond – Tartu linn koos järgmiste kohaliku omavalitsuse üksustega: Luunja vald, Tartu vald, Tähtvere vald ja Ülenurme vald.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja meetme tegevuste väljundinäitaja

 (1) Meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” raames toetatavate tegevuste eesmärgid on:
 1) suurendada säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu;
 2) tagada suuremate linnapiirkondade elanikele kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused.

 (2) Toetuse abil ellu viidud projekt peab tulenevalt oma eesmärgist panustama vähemalt ühe meetme tegevuste väljundinäitaja sihttaseme saavutamisse. Meetme tegevuste väljundinäitajate sihttasemed on järgmised:
 1) linnapiirkondadesse rajatakse 60 kilomeetrit kergliiklusteed;
 2) luuakse või taastatakse 60 000 ruutmeetrit avalikku linnaruumi;
 3) viiakse ellu kolm ühistranspordivõrgustikku ning liikuvust arendavat ja uuenduslikku kergliikluse edendamise projekti;
 4) luuakse 2000 lasteaia- ja lapsehoiukohta.

§ 4.  Rakendusüksus ja rakendusasutus

 (1) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” on rakendusasutuseks Siseministeerium (edaspidi rakendusasutus).

 (2) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2014. a korraldusele nr 557 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja” kinnitamine” on rakendusüksuseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 5.  Toetatavad tegevused

  Toetust antakse projektile, mis panustab §-s 3 nimetatud eesmärkide ja meetme tegevuse väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse ning mis on sätestatud linnapiirkonna tegevuskavas. Toetatakse järgmisi tegevusi:
 1) jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste parendamine, sealhulgas jalg- ja jalgrattateede, jalgrattaparklate ja -hoidlate, jalgratta- ja jalgteede sildade ja -tunnelite rajamine, liikumiskeskkonna nutikate lahenduste kasutusele võtmine, ristmike või tänavate ja teede ümberkohandamine jalgsi- või jalgrattaga liikumiseks;
 2) säästva ühistranspordisüsteemi arendamine, sealhulgas info- ja piletisüsteemid, „Pargi ja sõida” süsteem, nutikad ühistranspordisüsteemi lahendused, rattaringlus;
 3) avaliku linnaruumi kujundamine säästvaid liikumisviise toetavamaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele;
 4) lapsehoiu- ja alushariduse infrastruktuuri arendamine, sealhulgas uute hoonete ja moodullasteaedade ehitamine ning olemasolevate hoonete laiendamine ja kohandamine.

§ 6.  Kulude abikõlblikkus

 (1) Abikõlblikud on toetuse saaja või partnerite kulud, mis on otseselt vajalikud §-s 5 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks ning §-s 3 sätestatud projekti eesmärkide ja väljundinäitajate sihttasemete saavutamiseks, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi teavitamise määrus) tulenevad kulud.

 (2) Investeeringud väljaspool abikõlblikku sihtpiirkonda asuvatesse objektidesse on abikõlblikud juhul, kui objekt teenib sihtpiirkonna huve, linnapiirkond on objekti nimetanud linnapiirkonna tegevuskavas ja vähemalt 50 protsenti projekti abikõlblikust omafinantseeringust tagavad abikõlbliku sihtpiirkonna asukoha järgsed kohaliku omavalitsuse üksused.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud peavad vastama Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 nimetatud kulu abikõlblikkuse ja §-s 5 nimetatud tuluga arvestamise ning käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

 (4) Abikõlbliku kulu eest peab toetuse saaja tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid kõige hiljem 31. augustil 2023. aastal.

 (5) Käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste puhul on abikõlblikud järgmised kulud:
 1) projekteerimis- ja ehitamiskulud;
 2) haljastustööd;
 3) kinnisasja soetamine;
 4) ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine;
 5) ideekonkursi korraldamine;
 6) maastiku planeerimine;
 7) muinsuskaitse eritingimuste koostamine koos selleks vajalike uuringutega;
 8) ehitusjuhtimine;
 9) omanikujärelevalve, autorijärelevalve ja muinsuskaitseline järelevalve;
 10) linnamööbli, sealhulgas tänavavalgustuse soetamine ja paigaldamine;
 11) tarkvaraarendus, tarkvara ja seadmete soetamine, tarkvara testimise ja kasutamise koolitus.

 (6) Abikõlblike kulude puhul on järgmised piirangud:
 1) kinnisasja ostuhind või sundvõõrandamistasu koos ostmiseks või sundvõõrandamiseks tehtud muude kuludega võib moodustada kuni 10 protsenti kogu projekti abikõlblikest kuludest;
 2) ehitusliku projekteerimise sisekujundusprojektide koostamise, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitusmaksumuse kalkulatsiooni, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde, keskkonnamõjude hindamise ja ehitusloa väljastamisega seotud kulud või muinsuskaitse eritingimuste koostamise kulud koos selleks vajalike uuringute läbiviimisega ning muud põhjendatud ja vajalikud projekti ettevalmistustöödega seotud kulud võivad kokku moodustada kuni 10 protsenti kogu projekti abikõlblikest kuludest.

 (7) Lisaks ühendmääruse §-s 4 loetletud mitteabikõlblikele kuludele on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
 1) hooldusremondikulud ehk perioodiline hooldustöö ehitise normaalse toimimise tagamiseks ning ehitise kasutusea pikendamiseks;
 2) projekti üldkulud;
 3) projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud;
 4) muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
 5) kulud, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest.

 (8) Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projektis tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

 (9) Abikõlblike kulude tõendamisel juhindutakse ühendmääruse §-st 2.

§ 7.  Projekti abikõlblikkuse periood

 (1) Meetme abikõlblikkuse periood on 1. jaanuarist 2014. aastal kuni 31. augustini 2023. aastal.

 (2) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma meetme abikõlblikkuse perioodi sisse.

 (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab üldjuhul taotluse registreerimisel või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemal kuupäeval ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

 (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevaks võib määrata taotluse registreerimise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuari 2014. aastal. Enne taotluse registreerimist on lubatud läbi viia ainult ehitustööde jaoks vajalike ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ekspertiiside, keskkonnamõjude hindamise, muinsuskaitse eritingimuste koostamise või kinnisvara ostuga seotud tegevusi ja nendega seonduvaid kulusid. Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, taotleja tehtud kulusid toetusest ei kaeta.

 (5) Projekti rakendamise käigus võib toetuse saaja taotleda rakendusüksuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et projekt ei lõpe hiljem kui 31. augustil 2023. aastal.

 (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus kinnitab lõpparuande ja teeb toetuse saajale lõppmakse.

§ 8.  Toetuse piirmäär ja osakaal

 (1) Toetuse maksimaalne määr on 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr on 15 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

 (2) Kui meetme raames antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, on toetuse maksimaalne määr 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

 (3) Kui meetme raames antav toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised lisanõuded:
 1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 200 000 eurot;
 2) vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

 (4) Projektile antava toetuse summa ja määr abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

 (5) Meetme vahendite indikatiivse jaotuse linnapiirkondade vahel perioodiks 2014–2020 kehtestab rakendusasutuse juht käskkirjaga hiljemalt käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud linnapiirkonna tegevuskavade eelnõude koostamise algatamise ajaks. Meetme vahenditest 50 protsenti jagatakse kõikide linnapiirkondade vahel võrdselt. Ülejäänud 50 protsenti jagatakse linnapiirkondade vahel proportsionaalselt vastavalt linnapiirkonna rahvaarvule.

3. peatükk Linnapiirkonna strateegia ja tegevuskava 

§ 9.  Linnapiirkonna strateegia

 (1) Toetuse andmise eeltingimuseks on linnapiirkonna strateegia olemasolu perioodiks 2014–2020.

 (2) Linnapiirkonna strateegia peab meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” rakendamiseks vastama järgmistele nõuetele:
 1) linnapiirkonna strateegia on koostatud linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös;
 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 7 lõike 1 järgi on linnapiirkonna strateegias sätestatud integreeritud meetmed linnapiirkonna majandus-, keskkonna-, kliima-, demograafiliste ja sotsiaalprobleemide lahendamiseks, võttes arvesse linna- ja maapiirkondade vaheliste ühenduste edendamise vajadust;
 3) linnapiirkonna strateegia on heaks kiitnud kõik linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul;
 4) rakendusasutus on hinnanud linnapiirkonna strateegia vastavust käesoleva lõike punktide 2 ja 3 nõuetele ning tunnistanud selle linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks sobivaks lähtealuseks, et taotleda toetust meetmest toetatavatele tegevustele.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul ei ole linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu linnapiirkonna strateegiat heaks kiitnud, esitab ta viivitamata rakendusasutusele selle kohta oma selgituse. Kui rakendusasutus leiab, et esitatud selgitused ei ole põhjendatud, loetakse esitatud linnapiirkonna strateegia linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks piisavaks aluseks.

 (4) Kui linnapiirkonna strateegias kavandatakse muudatusi, mis puudutavad kõnesoleva meetme rakendamist, peab keskuslinn sellest enne linnapiirkonna strateegia muudatuste heakskiitmist teavitama rakendusasutust.

 (5) Keskuslinn esitab heakskiidetud linnapiirkonna strateegia koos linnapiirkonna kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude vastavate otsustega rakendusasutusele.

§ 10.  Linnapiirkonna tegevuskava

 (1) Linnapiirkonna tegevuskava on kõigi linnapiirkonna strateegia heaks kiitnud kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös välja valitud nimekiri projektidest, mille osas on taotlejal võimalik esitada toetuse saamiseks taotlus vastavalt käesoleva määruse §-le 17.

 (2) Linnapiirkonna tegevuskava koosneb põhinimekirjast ja reservnimekirjast. Tegevuskava põhinimekirjas on projektid, mille osas võib taotleja esitada toetuse saamiseks taotluse hiljemalt tegevuskavas sätestatud tähtpäeval. Reservnimekirjas on projektid, millele on õigus taotleda toetust käesoleva määruse § 23 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Tegevuskavas märgitakse iga projekti kohta projekti nimi, toetuse taotleja ja partnerid, selgitus, millisesse käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi täitmisse projekt panustab, taotluse esitamise tähtpäev, projekti rakendamise eeldatav tähtaeg, projekti panus käesoleva määruse § 3 lõikes 2 sätestatud väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse, projekti maksumus ja toetuseks taotletav summa.

 (3) Linnapiirkonna tegevuskava peab meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” rakendamiseks vastama järgmistele nõuetele:
 1) tegevuskava on koostatud vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikes 1 nimetatud rakendusasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud tegevuskava koostamise juhendile ja vormile;
 2) tegevuskavasse lisatavad projektid on valitud vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikes 8 sätestatud valikukriteeriumitele, mida hinnatakse § 11 lõike 1 alusel rakendusasutuse juhi kinnitatud juhendis sätestatud korras;
 3) tegevuskava tegevused või projektid vastavad rakendusasutuse poolt sobivaks tunnistatud linnapiirkonna strateegiale;
 4) toetuse abil ellu viidavad projektid panustavad käesoleva määruse §-s 3 sätestatud eesmärkide ning meetme väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse;
 5) tegevuskavas ei ületata tegevuskava põhinimekirja kantavate projektide puhul rakendusasutuse juhi käskkirjaga linnapiirkonnale eraldatava toetuse kogumahtu ja reservprojektide maksimaalset mahtu;
 6) tegevuskavas sätestatakse reservprojektid vähemalt 20 protsendi, kuid kõige rohkem 40 protsendi ulatuses rakendusasutuse juhi käskkirjaga linnapiirkonnale määratud vahendite kogumahust.

§ 11.  Linnapiirkonna tegevuskava eelnõu koostamine

 (1) Linnapiirkonna tegevuskava eelnõu koostatakse vastavalt rakendusasutuse juhi käskkirjaga kehtestatud tegevuskava koostamise juhendile ja vormile linnapiirkonnale rakendusasutuse juhi käskkirjaga indikatiivselt eraldatavate vahendite mahus. Nimetatud käskkiri avalikustatakse Siseministeeriumi veebilehel.

 (2) Linnapiirkonna tegevuskava koostamise juhendis määratakse linnapiirkonna ekspertgrupi moodustamise alused ja töökord, ekspertgrupi ülesanded, tegevuskava vastavuskontrolli nõuded, valikukriteeriumide kirjeldus ja osakaal, hindamisskaala, lõpphinde kujunemise valem, täpsem tegevuskava eelnõu koostamise ja heakskiitmise kord.

 (3) Linnapiirkonna tegevuskava eelnõu koostab vastava linnapiirkonna ekspertgrupp, kuhu kuuluvad linnapiirkonna kõigi kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad. Ekspertgrupi moodustab ja selle töö tehnilise teenindamise tagab keskuslinn.

 (4) Linnapiirkonna ekspertgrupi ülesanded on järgmised:
 1) teeb keskuslinna poolt linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks kogutud projektiettepanekute vastavuskontrolli vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6;
 2) hindab linnapiirkonna tegevuskava koostamiseks esitatud projektiettepanekuid ja koostab pingerea vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 8–11;
 3) koostab linnapiirkonna tegevuskava eelnõu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 12.

 (5) Kõik projektiettepanekud tuleb esitada linnapiirkonna ekspertgrupile hindamiseks rakendusasutuse juhi kehtestatud projektiettepaneku vormil, kus on muu hulgas märgitud:
 1) projekti nimi;
 2) projekti elluviija andmed;
 3) projekti partnerid;
 4) projekti asukoht;
 5) kirjeldus, millise linnapiirkonna strateegiast tuleneva probleemi projekt lahendab ja millised on oodatavad tulemused;
 6) projekti panus § 3 lõikes 1 sätestatud meetme eesmärgi täitmisse;
 7) projekti panus § 3 lõikes 2 sätestatud meetme tegevuse väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse;
 8) projekti rakendamise üldine ajakava, sealhulgas taotluse esitamise aeg, projekti eeldatav algus- ja lõppkuupäev;
 9) projekti eeldatav maksumus, taotletava toetuse osakaal ja omafinantseeringu olemasolu.

 (6) Nõuetele vastavaks tunnistatakse projektiettepanekud, mis vastavad järgmistele nõuetele:
 1) projektiettepanek on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud vormil ning sisaldab nõutud teavet;
 2) projektiettepaneku kohaselt panustab projekt käesoleva määruse § 3 lõikes 1 sätestatud meetme eesmärkide ja § 3 lõikes 2 sätestatud meetme väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse;
 3) projektiettepanek sisaldab käesoleva määruse §-s 5 nimetatud toetatavat tegevust;
 4) projektiettepanekus märgitud taotluse esitamise tähtaeg ei ole hilisem kui 31. detsember 2018. aastal.

 (7) Kui projektiettepanekut ei tunnistata nõuetele vastavaks, lõpetatakse selle menetlemine ning keskuslinn teavitab sellest projektiettepaneku esitajat.

 (8) Linnapiirkonna ekspertgrupp hindab nõuetele vastavaks tunnistatud projektiettepanekuid järgmiste valikukriteeriumide lõikes, mille käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud kriteeriumide osakaalud koondhindest on järgmised:
 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – 40 protsenti;
 2) projekti põhjendatus – 20 protsenti;
 3) projekti kuluefektiivsus – 20 protsenti;
 4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekt ellu viia – 20 protsenti;
 5) projekti mõju järgmistele läbivatele teemadele: keskkonnahoid, võrdsete võimaluste tagamine ja infoühiskonna edendamine.

 (9) Linnapiirkonna ekspertgrupi iga liige hindab projektiettepanekut käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 0–4. Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumide hinde arvutamiseks korrutatakse ekspertgrupi liikmete antud hinnete aritmeetiline keskmine sama lõike punktides 1–4 nimetatud valikukriteeriumi osakaaluga.

 (10) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 5 nimetatud valikukriteeriumi puhul hinnatakse projektiettepanekut 0,1 või 0 või -0,1 punktiga iga läbiva mõju kriteeriumi lõikes. Saadud tulemuse aritmeetiline keskmine liidetakse käesoleva paragrahvi lõike 9 järgi arvutatud hindele.

 (11) Käesoleva paragrahvi lõigete 9 ja 10 alusel antud hinnete liitmisel vastavalt lõikele 10 moodustub projektiettepaneku koondhinne. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5. Positiivse hinde saanud projektiettepanekutest moodustatakse pingerida.

 (12) Projektide pingerea alusel koostab linnapiirkonna ekspertgrupp linnapiirkonna tegevuskava eelnõu, arvestades linnapiirkonnale käesoleva määruse § 10 lõike 3 punktide 5 ja 6 kohaselt eraldatud toetusmahtu.

 (13) Projektiettepanekute hindamistulemuste kohta koostab keskuslinn hindamisprotokolli, mis peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
 1) kuidas toimus projektiettepanekute esitamine;
 2) esitatud projektide loetelu kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa;
 3) projektiettepanekute vastavuskontrolli tulemused;
 4) projektiettepanekute hindamise tulemused.

 (14) Keskuslinn edastab projektiettepaneku esitajale, kelle projekti ei lisatud käesoleva paragrahvi lõike 12 kohaselt linnapiirkonna tegevuskava eelnõusse, vastava teate koos projektiettepaneku esitaja projekti hindamistulemuse väljavõttega protokollist.

§ 12.  Linnapiirkonna tegevuskava eelnõu kinnitamine ja muutmine

 (1) Enne linnapiirkonna tegevuskava heakskiitmist linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudes esitab keskuslinn tegevuskava eelnõu rakendusasutusele käesoleva määruse § 11 lõike 1 alusel kehtestatud vormil kooskõlastamiseks rakendusasutuse juhi käskkirjas määratud tähtpäevaks. Koos tegevuskava eelnõuga peab rakendusasutusele esitama linnapiirkonna ekspertgrupi moodustamise otsuse ja käesoleva määruse § 11 lõikes 13 sätestatud nõuetele vastava projektide hindamise protokolli.

 (2) Rakendusasutus kontrollib linnapiirkonna tegevuskava eelnõu vastavust käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele ning §-s 3 nimetatud eesmärkide ja meetme tegevuste väljundnäitajate sihttasemete saavutamist. Rakendusasutusel on õigus küsida keskuslinnalt ja linnapiirkonna ekspertgrupilt tegevuskava eelnõu kohta lisaandmeid ja -teavet.

 (3) Kui linnapiirkonna tegevuskava eelnõu vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele, kooskõlastab rakendusasutus linnapiirkonna tegevuskava eelnõu.

 (4) Rakendusasutus võib jätta linnapiirkonna tegevuskava eelnõu kooskõlastamata ja saata linnapiirkonna tegevuskava eelnõu linnapiirkonna ekspertgrupile uuesti hindamiseks või täiendamiseks järgmisel põhjusel:
 1) esitatud linnapiirkonna tegevuskava eelnõu ei vasta käesolevas määruse §-des 3 ja 10 sätestatud nõuetele;
 2) rakendusasutus kahtleb projektide hindamise läbiviimise õigsuses, nõuetekohasuses või valikukriteeriumide kohaldamises;
 3) linnapiirkonna tegevuskava eelnõu ei panusta meetme väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse piisavalt.

 (5) Rakendusasutusega kooskõlastatud linnapiirkonna tegevuskava eelnõu tuleb esitada heakskiitmiseks kõigile linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogudele, kes võivad eelnõude heakskiitmise delegeerida valla- või linnavalitsusele. Linnapiirkonna tegevuskava loetakse heaks kiidetuks, kui vähemalt keskuslinn ning pool linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksustest on selle heaks kiitnud. Linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksus, kes linnapiirkonna tegevuskava heaks ei kiitnud, ei saa meetmest toetust taotleda.

 (6) Linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste heaks kiidetud linnapiirkonna tegevuskava tuleb esitada koos kõigi linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste vastavate otsustega rakendusasutusele ja rakendusüksusele viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui on jõustunud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste otsus kiita linnapiirkonna tegevuskava heaks. Linnapiirkonna tegevuskava tuleb avalikustada linnapiirkonna keskuslinna veebilehel.

 (7) Rakendusasutus võib meetme abikõlblikkuse perioodi jooksul algatada vajaduse korral linnapiirkonna tegevuskava muutmise järgmistel juhtudel:
 1) projektid ei käivitu õigeaegselt;
 2) linnapiirkonna tegevuskava elluviimisel selgub, et tegevuskavas määratud eesmärgid või väljundinäitajate sihttasemed jäävad saavutamata;
 3) muudel põhjendatud juhtudel.

4. peatükk Eelnõustamine, nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele ning toetuse taotlemine 

§ 13.  Eelnõustamine

 (1) Linnapiirkonna tegevuskavades sisalduvate projektide tulevased toetuse taotlejad peavad enne taotluse esitamist läbima rakendusüksuses eelnõustamise.

 (2) Eelnõustamisse tuleb pöörduda esimesel võimalusel pärast linnapiirkonna tegevuskava heakskiitmist, kuid kõige hiljem kolm kuud pärast heakskiidetud linnapiirkonna tegevuskava esitamist rakendusasutusele ja rakendusüksusele.

 (3) Eelnõustamise käigus lepivad rakendusüksus ja tulevane toetuse taotleja kokku projekti taotluse esitamise ja elluviimisega seotud asjaolud.

 (4) Rakendusüksusel on vajaduse korral õigus kaasata eelnõustamisse valdkonna eksperte.

§ 14.  Nõuded taotlejale ja partnerile

 (1) Taotluse võivad esitada linnapiirkonna tegevuskavas taotlejana nimetatud järgmised juriidilised isikud:
 1) kohaliku omavalitsuse üksused;
 2) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kui projektis kavandatud tegevused vastavad nende organisatsioonide põhikirjalistele eesmärkidele.

 (2) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 sätestatule.

 (3) Taotlejal peab olema omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõigetele 1 ja 2. Omafinantseering peab olema tagatud täielikult, selle kinnituseks peavad projekti rahastamises osalevad isikud esitama toetuse taotlemisel kirjaliku kinnituse oma valmisoleku kohta rahastada projekti osas, mida toetus ei kata.

 (4) Kui taotlejaks on kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksusesse kuuluv üksus või nad panustavad partnerina teise taotleja projekti omafinantseeringusse, on taotlejal või partneril omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus, kui nad vastavad taotluste menetlemise määruse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

 (5) Taotlejaks ei või olla:
 1) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 nimetatud ettevõtja viidatud artiklis sätestatud juhtudel;
 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 3 lõike 3 punktis d nimetatud raskustes olev ettevõtja.

§ 15.  Taotleja kohustused

  Lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 21 lõikes 2 sätestatule on taotleja kohustatud:
 1) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või -dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
 2) tõendama taotluste menetlemise määruses või käesolevas määruses ettenähtud omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust või muude vahendite või dokumentide olemasolu;
 3) võimaldama kontrollida taotleja ja partneri vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
 4) teavitama viivitamata kirjalikult rakendusüksust kõigist esitatud andmete muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, ka siis, kui need muutused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
 5) täitma teisi struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 16.  Nõuded taotlusele

 (1) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 1 sätestatule peab taotlus vastama järgmistele nõuetele:
 1) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele;
 2) projekti eelarves on muu hulgas ette nähtud nõutud omafinantseering;
 3) projekti tulemus panustab käesoleva määruse § 3 nimetatud meetme tegevuse eesmärkide ja väljundinäitajate sihttasemete saavutamisse;
 4) taotlus sisaldab projekti või projekti osa, mis on kajastatud linnapiirkonna tegevuskavas;
 5) projekt on läbinud rakendusüksuses eelnõustamise.

 (2) Projekt peab vastama universaalse disaini põhimõtetele ehk investeeringu tulemusena valmiv objekt peab ilma ümberkohandusteta olema kasutatav kõikidele kasutajarühmadele.

 (3) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele peab taotlus sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:
 1) taotleja üldandmed;
 2) partneri kaasamisel partneri üldandmed;
 3) projekti andmed, sealhulgas projekti nimi, eesmärk, oodatavad tulemused ja väljundid, projekti elluviimise koht, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
 4) projekti meeskonna kirjeldus;
 5) projektijuhi ja projekti juhtimisse kaasatud isikute elulookirjeldused,
 6) käesoleva määruse § 14 lõike 1 punktis 2 nimetatud taotleja põhikirja koopia, kui põhikiri ei ole äriregistrist kättesaadav;
 7) projekti eelarve;
 8) projekti ajakava;
 9) omafinantseeringut, sealhulgas partneri panust tõendavad dokumendid;
 10) eelarve aluseks olev hankedokumentatsioon või hinnakalkulatsioon;
 11) kinnitus, et taotleja tagab kestvuse nõude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artiklis 71 nimetatud juhul ja aja jooksul;
 12) projekti aruannete esitamise graafik koos väljamaksete prognoosiga;
 13) projektis osalevate organisatsioonide vaheliste koostöökokkulepete koopiad;
 14) partneri nõusolek teha järelepärimisi pädevale organile;
 15) projekti elluviimiseks vajalikud load, sealhulgas ehitusluba, ja kooskõlastused;
 16) hoonete puhul ehituslik projektidokumentatsioon, mis vastab ehitusseadusele ja standardis EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt” sätestatud põhiprojekti staadiumile;
 17) rajatiste puhul ehituslik projektidokumentatsioon, mis vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010. a määruses nr 67 „Nõuded ehitusprojektile” kehtestatud nõuetele;
 18) dokumendid, mis kinnitavad projekti tulemusena väärindatava objekti omandi- või kasutusõigust projekti kestel ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates;
 19) finantsanalüüs puhastulu teenimise ning objekti haldamisega kaasnevate iga-aastaste kulude ja tulude kohta;
 20) keskkonnamõjude hinnang vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele;
 21) rakendusüksuse nõutud lisadokumendid ja -teave;
 22) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
 23) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

 (4) Kui taotleja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe.

 (5) Toetust ei anta projektile, mille raames on käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevused lõpetatud või täielikult ellu viidud enne taotluse esitamist, olenemata sellest, kas kulud on tasutud.

§ 17.  Taotluse esitamine

 (1) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada käesoleva määruse § 14 lõikes 1 nimetatud taotleja linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude poolt § 12 lõikes 5 sätestatud korras heaks kiidetud ja rakendusasutusega kooskõlastatud linnapiirkonna tegevuskavas sisalduva projekti kohta, mis on läbinud rakendusüksuses eelnõustamise.

 (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt linnapiirkonna tegevuskavas sätestatud taotluse esitamise tähtpäeval, mis ei või olla hilisem kui 31. detsember 2018. aastal.

 (3) Linnapiirkonna tegevuskavas sätestatud taotluse esitamise tähtpäeva võib põhjendatud juhul muuta, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik taotlust tegevuskavas sätestatud tähtpäevaks esitada. Sel juhul peab taotleja hiljemalt üks kuu pärast tegevuskavas sätestatud taotluse esitamise tähtpäeva esitama rakendusüksusele uue taotluse esitamise ajakava ning põhjendama kuupäeva muutmist. Kui taotleja ei esita uut ajakava, ei ole tal õigust projekti osas taotlust esitada. Sellisel juhul saab tegevuskava alusel taotluse esitamise õiguse samas linnapiirkonnas reservnimekirjas kõrgeimal kohal oleva projekti toetuse taotleja.

 (4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

5. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 18.  Taotluse menetlemine ning taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

 (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse registreerimisest, taotluse vastuvõtmisest või vastu võtmata jätmisest, selgituste ja lisateabe või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest, projektide hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

 (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-teeninduse kaudu käesoleva määruse § 17 lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks.

 (3) Rakendusüksus ei võta taotlust vastu, kui taotlus ei ole esitatud käesoleva määruse § 17 lõikes 2 nimetud tähtpäevaks.

 (4) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

 (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva taotluse registreerimisest rakendusüksuse e-teeninduses. Kui rakendusüksus avastab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel ebatäpsusi või puudusi, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat ja määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva, taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

 (6) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Sellisel juhul peab rakendusüksus märkima, milliseid asjaolusid peab veel selgitama, täiendama või mille kohta peab esitama lisateavet. Kui taotleja kõrvaldab puuduse, loetakse nõue täidetuks.

 (7) Rakendusüksus kontrollib taotluse ja taotleja vastavust käesoleva määruse §-des 5–8 ja 14–16 esitatud nõuetele.

 (8) Taotlus või taotleja ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) struktuuritoetuse seaduse §-s 21 sätestatud või käesolevas määruses esitatud nõuded taotlejale või taotlusele ei ole täidetud;
 2) taotluses on esitatud mittetäielikke või valeandmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusevastaselt otsuse tegemist;
 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust, sealhulgas ei võimalda struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 1 punkti 4 alusel kohapealse kontrolli käigus tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust;
 4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

 (9) Taotluse või taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, mis tehakse taotlejale kirjalikult või elektrooniliselt teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 19.  Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

 (1) Rakendusüksus rahuldab taotlused, mis vastavad käesoleva määruse §-des 16–18 sätestatud nõuetele.

 (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule märgitakse otsuses:
 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas projekti elluviimise alustamise tähtpäev;
 2) toetuse väljamaksmise tingimused ja eeldatav ajakava.

 (3) Kui otsusega antav toetus on vähese tähtsusega abi, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 tähenduses, samuti esitatakse määruse pealkiri ja viide määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele.

 (4) Taotlus ja selle kohta esitatud lisateave on taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

 (5) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva määruse §-des 14 ja 16–18 sätestatud nõuetele ning taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 või 3 sätestatud juhtudel.

 (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud andmed.

 (7) Taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

 (8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale rakendusüksuse e-teeninduse kaudu kolme tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 20.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

 (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 sätestatud juhul ning juhul, kui:
 1) toetust on taotletud tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või käesoleva määruse §-s 3 sätestatud projekti eesmärkide või väljundinäitajate sihttasemete saavutamise seisukohast põhjendatud;
 2) omafinantseeringu osa tasumine ei ole taotluses esitatud mahus reaalne;
 3) projekti eesmärgid või väljundinäitajate sihttasemed on saavutatavad ka väiksema rahalise kuluga, kui on projektis taotletud.

 (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (3) Taotluse võib kõrvaltingimusega rahuldada vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

 (4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse väljamaksetele, sealhulgas ettemaksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on toetuse taotluse rahuldamise otsuse juurde vormistanud teabe kõrvaltingimuse saabumise kohta.

 (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse, lähtudes käesoleva määruse § 19 lõigetest 2 ja 6–8.

§ 21.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

 (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud korras.

 (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui:
 1) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise;
 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega;
 3) muudatus seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
 4) muudatust ei loeta põhjendatuks.

 (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 30 tööpäeva jooksul taotluse rakendusüksuse e-teeninduses registreerimisest arvates. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

 (4) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.

 (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, on põhjendatud ning ei ole vastuolus vähese tähtsusega abi reeglitega.

§ 22.  Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

 (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või § 47 lõikele 3.

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul toetuse kasutamist alustanud;
 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
 3) projekti ei ole võimalik lõpetada 31. augustiks 2023. aastal;
 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;
 5) toetuse saaja ei täida taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses sätestatud muid tingimusi rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul.

§ 23.  Linnapiirkonna tegevuskava reservprojektide menetlusse võtmine

 (1) Linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirja projektid võetakse menetlusse pingerea järjestuse alusel järgmistel juhtudel:
 1) tegevuskava põhinimekirjas oleva projekti toetuse taotleja loobub projekti elluviimisest;
 2) tegevuskava põhinimekirjas oleva projekti toetuse taotlust ei ole tegevuskavas märgitud tähtpäevaks esitatud ning rakendusüksusele ei ole ühe kuu jooksul tegevuskavas märgitud tähtpäevast arvates esitatud uut taotluse esitamise ajakava;
 3) tegevuskava põhinimekirja projektide odavnemise tulemusena vabaneb linnapiirkonnale ettenähtud vahendeid;
 4) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise tulemusena vabaneb linnapiirkonnale ettenähtud vahendeid.

 (2) Rakendusüksus teavitab linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirjas olevat taotlejat õigusest toetust taotleda. Toetuse taotleja peab vastava teabe saamisest arvates ühe kuu jooksul andma rakendusüksusele teada valmisolekust projekt meetme abikõlblikkuse perioodil ellu viia.

 (3) Linnapiirkonna tegevuskava reservnimekirjas nimetatud projektidele kehtivad toetuse taotlemisel samad menetlusreeglid nagu põhinimekirjas olevatele projektile, välja arvatud käesoleva määruse § 17 lõikes 3 sätestatud võimalus esitada taotlus linnapiirkonna tegevuskavas märgitud kuupäevast hilisemal kuupäeval.

6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 24.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

 (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord aastas või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral ka tihedamini. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Toetuse saaja kinnitab aruandes esitatud andmete õigsust. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

 (2) Aruande vormid kehtestab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega ja teeb need oma veebilehel kättesaadavaks.

 (3) Toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-teeninduse kaudu toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

 (4) Rakendusüksus kinnitab vahe- ja lõpparuanded 35 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse e-teeninduses registreerimisest arvates.

§ 25.  Toetuse maksmise tingimused

 (1) Maksetaotlus esitatakse, seda menetletakse ja toetust makstakse vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele.

 (2) Maksetaotlus esitatakse rakendusüksusele vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud sagedusele e-teeninduse kaudu.

 (3) Toetuse väljamakse tehakse pärast abikõlbliku kulu tekkimist ja maksmist ehk tegelike kulude alusel või pärast abikõlbliku kulu tekkimist ja sellest omafinantseeringu ulatuses maksmist. Põhjendatud juhtudel võib toetuse saajale teha ettemakseid struktuuritoetuse seaduses ja ühendmääruse §-des 19–20 sätestatud korras.

 (4) Toetuse väljamakse tegemise eeldus tegelike kulude alusel on:
 1) projekti tegevuste elluviimine, kulude tekkimine ja maksmine;
 2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide (edaspidi kuludokumendid) või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
 3) maksetaotluse ja kuludokumentide või nende koopiate ning rakendusüksuse nõudmisel käesoleva määruse § 24 lõikes 1 nimetatud aruande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

 (5) Rakendusüksus menetleb käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumente kuni 42 tööpäeva. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli teostamise ajal.

 (6) Kuludokumentideks on majandustehingu toimumist tõendavad dokumendid, sealhulgas arve, saateleht, tööde vastuvõtmise akt ja leping.

 (7) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvalda, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikele 2.

 (8) Kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses makstud, esitab toetuse saaja toetuse väljamakse tegemiseks rakendusüksusele maksetaotluse ning selle aruandeperioodi kulu- ja maksedokumentide koopiad.

 (9) Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid kümne tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates.

 (10) Enne uue maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja olema täitnud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 8 esitatud nõuded. Rakendusüksus võib keelduda toetuse saajale toetuse maksmisest, kui toetuse saaja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 8 esitatud nõudeid täitnud.

 (11) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud juhul.

7. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 26.  Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

 (1) Toetuse saaja tagab struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise, projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtaegadel ja tingimustel, sealhulgas:
 1) esitab rakendusüksusele tähtajaks nõutud teabe ja aruanded, seirab järjepidevalt projekti väljundinäitajate täitmist ning finantsanalüüsis esitatud sotsiaalmajanduslike näitajate tulemuslikkust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele;
 2) teavitab kirjalikult rakendusüksust muudatustest toetuse saaja omandisuhetes;
 3) hankijana riigihangete seaduse tähenduses järgib hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid. Riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid on kohustatud järgima ka riigihangete seaduse § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikust toetuse saaja ja iga toetuse saaja juhul, kui tema tegevus vastab riigihangete seaduse §-s 11 nimetatud tunnustele;
 4) kui toetuse saajale ei laiene riigihangete läbiviimise kohustus, esitab ta koos maksetaotlusega vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja pakkumise lähteülesande kirjelduse kõikide kulutuste puhul, mille korral toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 5000 eurot ilma käibemaksuta. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, peab taotlusele lisama sellekohase põhjenduse;
 5) kooskõlastab rakendusüksusega hankedokumentatsiooni, selle muudatused ja kõik hilisemad hankelepingu muudatused;
 6) tagab projekti eesmärkide elluviimise, saavutab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemused ning tagab projekti raames valmiva objekti eeldatava funktsionaalsuse kokku lepitud eelarvega;
 7) muudab vajaduse korral objekti lahendust, sealhulgas projekteerib selle ümber, et saavutada eeldatud tulemus;
 8) näitab, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava projektiga, kasutades selleks teavitamise määruses ettenähtud sümboolikat ja teavitustegevusi;
 9) säilitab kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega;
 10) kui toetus on vähese tähtsusega abi, säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat arvates kuupäevast, mil abi anti;
 11) täidab muid õigusaktides sätestatud kohustusi.

 (2) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete täitmisega ja toetuse saaja kohustustega.

 (3) Partneri kohustused on loetletud struktuuritoetuse seaduse §-s 25 ja § 26 lõikes 6.

 (4) Toetuse saajal on struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud juhtudel õigus ärakuulamisele.

§ 27.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

 (1) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 loetletud ülesannetele on rakendusüksus kohustatud:
 1) küsima Rahandusministeeriumilt seisukohta kohaliku omavalitsuse üksuse omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkuse kohta vastavalt taotluste menetlemise määruse § 3 lõikele 6;
 2) edastama taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
 3) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
 4) kontrollima taotluse rahuldamise otsuse täitmist, sealhulgas projekti elluviimist;
 5) tegema hankedokumente eelkontrolli, kontrollima hankedokumentatsiooni vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ning hindama hankedokumentide tehnilist kvaliteeti;
 6) nõustama toetuse saajat riigihangete läbiviimisel;
 7) koostama ja avalikustama oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
 8) tegema projektide üle järelkontrolli viie aasta jooksul pärast projektile lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti kasutatakse sihtotstarbeliselt ning toetuse saaja teenitud puhastulu teenimise korral on toetust vähendatud proportsionaalselt omafinantseeringuga, kui seda ei arvestatud finantsanalüüsi koostamisel;
 9) teavitama toetuse saajat struktuuritoetuse seaduse § 24 punktides 14 ja 17 nimetatud vara sihipärase kasutamise ning dokumentide ja tõendite säilitamise tähtaja algusest ja lõpust;
 10) tegema toetuse saaja juures vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42 kontrolle;
 11) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
 12) säilitama kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis ei ole sätestatud pikemat tähtaega;
 13) säilitama vähese tähtsusega abi andmist käsitlevaid andmeid kümne eelarveaasta jooksul arvates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi;
 14) tegema muid struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides, käesolevas määruses ning rakendusüksuse ja rakendusasutuse vahel sõlmitud halduslepingus sätestatud toiminguid.

 (2) Rakendusüksusel on õigus:
 1) teostada toetuse saaja territooriumil kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli struktuuritoetuse seaduse § 42 lõike 2 punkti 1 alusel;
 2) kaasata vajaduse korral määruse rakendamisse, sealhulgas toetuse saaja kontrollimisse, Tehnilise Järelevalve Ametit;
 3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;
 4) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
 5) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta selliste lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
 7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisega;
 8) keelduda põhjendatult toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on tõenäoliselt võimatu.

§ 28.  Finantskorrektsioon

 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

 (2) Toetus makstakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmist võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel.

 (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule.

§ 29.  Vaide esitamine

 (1) Rakendusasutuse või -üksuse otsuse või toimingu peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie struktuuritoetuse seaduse §-s 51 sätestatud korras. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi.

 (2) Kui vaie esitatakse rakendusasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusasutus. Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. Esitatud vaide lahendab rakendusasutus.

Hanno Pevkur
Siseminister

Leif Kalev
Kantsler