Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Alameetme „Keskkonnatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine” tingimused ja kord

Vastu võetud 01.04.2011 nr 13
RT I, 06.04.2011, 7
jõustumine 09.04.2011

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 10 lõike 2 punkti 3, § 12 lõike 4 ning § 13 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Kohaldamisala

  (1) Määrusega sätestatakse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 3 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud „Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava” CCI2007EE161PO001 prioriteetse suuna „Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu” meetme „Keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine” (edaspidi meede) alameetme „Keskkonnatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine” raames struktuuritoetuse taotluste esitamise ja menetlemise ning struktuuritoetuse kasutamise tingimused ja kord.

  (2) Alameedet rakendatakse Eesti Vabariigi territooriumil avatud taotlusvoorude alusel.

  (3) Riigiabi andmisel äriühingule järgitakse Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (edaspidi üldine grupierandi määrus), I peatükis ja artiklis 31 (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) ning „Konkurentsiseaduse” §-s 34² sätestatut.

  (4) Alameetme raames teadus- ja arendusasutusele antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusasutus ei tegele projekti raames majandustegevusega.

  (5) Alameetme rakendamisel arvestatakse Riigikogu 07.02.2007 otsusega heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” eesmärkidega.

§ 2.   Mõisted

  Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) uurimisgrupp koosneb taotletava projekti juhist ja selles projektis osalevatest kõigist liikmetest;
  2) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum keskkonnatehnoloogia arendamise valdkonnas, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse; projekti viib ellu uurimisgrupp iseseisvalt või koostöös partneritega;
  3) taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
  4) tegevuskava on uurimisgrupi eesmärkide saavutamiseks suunatud, taotluses kirjeldatud tegevuste kogum, millel on kindel eesmärk, tähtaeg ja eelarve;
  5) alusuuring on eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida tehakse peamiselt selleks, et omandada uusi teadmisi nähtuste ja uuritavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita;
  6) rakendusuuring on uuring uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid;
  7) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 2 punkti 1 mõistes rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;
  8) Eesti riiklik keskkonnakaitse ja -tehnoloogia programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnaministeeriumi vaheline koostööprogramm, mis moodustab osa Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” rakendusplaanist;
  9) väike- ja keskmise suurusega ettevõte (edaspidi VKE) on ettevõte, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot.

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk

  (1) Alameetme üldeesmärk on keskkonnatehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmine.

  (2) Toetuse andmise alaeesmärgiks on toetada projekte, mis:
  1) soodustavad koostööd riigiasutuste ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste ning äriühingute vahel, mille tulemuseks on uute ideede ja teadmiste kasutamine ja uudsete lahenduste rakendamine;
  2) soodustavad koostööd riigiasutuste ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste ning äriühingute spetsialistide vahel keskkonnatehnoloogia valdkonnas;
  3) loovad kõrge kvaliteediga keskkonnatehnoloogia-alaste teadusuuringute läbiviimiseks vajaliku uurimiskeskkonna ja tagavad teadusuuringute stabiilselt kõrge kvaliteedi;
  4) loovad eeldused Eesti teadus- ja arendusasutuste osalemiseks rahvusvahelises keskkonnatehnoloogia- alases koostöös vastavalt Eesti huvidele ja Euroopa Liidu teaduspoliitikale.

§ 4.   Taotleja

  (1) Toetust võivad taotleda positiivselt evalveeritud Eesti teadus- ja arendusasutused, mis on riigiasutused, avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud.

  (2) Taotleja võib käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimisesse kaasata partnereid. Partneri kaasamine peab taotluses olema põhjendatud ja selgelt välja toodud partneri panus projekti. Partneri poolt teostatavad tegevused ja abikõlblikud kulud peavad olema fikseeritud projekti tegevuskavas ja eelarves. Projekti toetuse saaja ja partner sõlmivad projektist tulenevate kohustuste täitmiseks lepingu. Partnerluslepingu koopia esitatakse rakendusüksusele koos esimese väljamaksetaotlusega.

  (3) Projekti partneriks võivad olla Eesti:
  1) avalik-õiguslikest või eraõiguslikest juriidilistest isikutest teadus- ja arendusasutused;
  2) riigiasutused;
  3) rakenduskõrgkoolid;
  4) mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes tegutsevad keskkonnatehnoloogia valdkonnas;
  5) kohalikud omavalitsused;
  6) äriühingud.

  (4) Projekti tulemused, millega ei kaasne intellektuaalse omandi õigused, on avalik teave. Teadus- ja arendusasutuse tegevusest tulenevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste intellektuaalse omandi õigused antakse täielikult teadus- ja arendusasutusele vastavalt Ühenduse raamistiku teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26) osa 3.2.2 punktile 2.

§ 5.   Alameetme rakendusasutus ja -üksus

  (1) Alameetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Alameetme rakendusüksus on Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määruse nr 111 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine” kohaselt sihtasutus Archimedes (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 6.   Toetatavad tegevused

  (1) Alameetme rakendamisel toetatakse järgmisi keskkonnatehnoloogilise suunitlusega projekti tegevusi, mis vastavad Eesti riiklikus keskkonnakaitse ja -tehnoloogia programmis nimetatud prioriteetsetele arendusvaldkondadele (kliima- ja keskkonnamuutuste kohastumuslikud uuringud; loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamise alased uuringud; loodusvarade säästva kasutamise ja saastamise vähendamise uuringud) ja nimetatud programmi juhtkomitee poolt kinnitatud täiendavate teemadele:
  1) alusuuringud – tegevuse käigus toetatakse teadus- ja arendusasutuse uurimisgrupi poolt läbi viidavaid alusuuringuid, millel on pikemas perspektiivis majanduslik väljund (sh patendid, litsentsid);
  2) rakendusuuringud – tegevuse käigus toetatakse teadus- ja arendusasutuse uurimisgrupi läbi viidavaid rakendusuuringuid eeldusel, et uuringu tulemused on rakendatavad avaliku sektori institutsioonide ja ettevõtjate poolt.

  (2) Ühes taotluses saab taotleda toetust ühele eelmise lõike punktides 1 või 2 nimetatud tegevusele.

§ 7.   Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

  (1) Tegevuste elluviimiseks tehtavad kulud on abikõlblikud, kui need vastavad järgmistele tingimustele:
  1) kulud on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11);
  2) kulud on kooskõlas Euroopa Nõukogu määrusega nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69);
  3) kulud on kooskõlas „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 21 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määrusega nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord”;
  4) kulud on kooskõlas alameetme määruses, taotluse rahuldamise otsuses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetega;
  5) kulud on alameetme raames toetatavate tegevustega otseselt seotud ja nende tegevuste elluviimiseks vajalikud.

  (2) Toetuse saaja ning käesoleva määruse § 4 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud partnerite puhul on abikõlblikud järgmised käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
  1) personalikulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” sätestatule;
  2) üldkulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” sätestatule;
  3) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 tähenduses, vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” sätestatule;
  4) üüri- ja rendikulud;
  5) uurimisgrupi liikmete, välja arvatud äriühingu töötajate, koolitusega seotud kulud, mis võivad moodustada kuni 7% projektile eraldatud toetuse summast;
  6) aparatuuri ja instrumentide, samuti laborite sisseseade soetamise või täiendamise, sealhulgas nende paigaldamisega seotud kulud, mis võivad moodustada kuni 10% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest;
  7) punktis 6 nimetatud soetuste või täienduste hoolduskulud, mis tagavad selle objekti sihipärase funktsioneerimise;
  8) hankeprotseduuride läbiviimise ja hankedokumentatsiooni ettevalmistamise kulud, juhul kui need loovad projektile lisaväärtust;
  9) kulud materjalidele ja tarvikutele;
  10) infotehnoloogiliste lahenduste kulud;
  11) teavitamiskulud;
  12) muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud.

  (3) Äriühingust partneri puhul on abikõlblikud järgmised käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele vastavad kulud:
  1) töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel;
  2) puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt „Töölepingu seaduses” sätestatud korrale;
  3) seadusest tulenevad ametist vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;
  4) kinnipidamised ja seadustest tulenevad maksud töötasult, puhkusetasult ja seadusest tulenevatelt hüvitistelt;
  5) lähetuskulu, sealhulgas päevaraha, majutuskulu, transpordikulu (vastavalt sõiduki rendi- või teenustasu arvele või ühissõiduki piletitele, kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja hüvitisele kilomeetri kohta) ja reisikindlustus;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013, rakendatakse alates 15.03.2013]
  6) projekti abikõlblike kulude puhul tekkiv erisoodustusena käsitletav kulu ja tasutav maks „Tulumaksuseaduse” § 48 lõike 4 tähenduses, vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 5 sätestatule;
  7) üüri- ja rendikulud;
  8) infotehnoloogiliste lahenduste kulud, vastavalt nende kasutamise määrale projektis;
  9) teavitamiskulud.

  (4) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
  1) käibemaks;
  2) kinnisasja ostmise kulud;
  3) mitterahalised sissemaksed;
  4) projektijuhi seadusest mittetulenevad lisatasud;
  5) esinduskulud ja kingitused;
  6) muud Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 15 sätestatud kulud.

  (5) Kasutatud seadme soetamine on abikõlblik Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 10 toodud tingimustel.

  (6) Projekti abikõlblikest kuludest võib kuni 10% teha kulusid, mis kuuluvad Euroopa Sotsiaalfondi kohaldamisalasse.

§ 8.   Toetuse piirmäärad ja maksimaalne ulatus

  (1) Toetuse abikõlblike kulude finantseerimise maksimaalsed piirmäärad toetuse saajate ja tegevuste lõikes on sätestatud määruse lisas.

  (2) Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita.

  (3) Ühe projekti kohta taotletav toetuse summa võib olla minimaalselt 65 000 eurot ja maksimaalselt 500 000 eurot.

§ 9.   Abikõlblikkuse periood

  (1) Alameetme abikõlblikkuse periood on 01.01.2011. a – 31.08.2015. a.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus- ja lõpukuupäev määratakse taotluse rahuldamise otsuses kooskõlas esitatud taotlusega.

  (3) Projekti abikõlblikkuse alguskuupäevaks võib määrata taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast varasema kuupäeva, kuid mitte varasema kui 01.01.2011. a. Enne taotluse esitamise kuupäeva tehtud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud ning rakendusüksuse nõudel esitab taotleja nimetatud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõige 3 ei kehti riigiabi puhul, mil projekti abikõlblikkuse kuupäev ei tohi olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev.

3. peatükk Taotluste esitamine ja menetlemine 

§ 10.   Taotlusvooru väljakuulutamine

  (1) Toetuse andmiseks kuulutab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul välja avatud temaatilised taotlusvoorud arvestusega, et taotlusvooru väljakuulutamisest kuni taotluste esitamise tähtajani jääb vähemalt 45 kalendripäeva.

  (2) Alameetme ning taotlusvoorude finantseerimise mahu planeerib rakendusasutus.

  (3) Teave taotlusvoorude kohta avaldatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse veebilehel.

§ 11.   Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja peab vastama „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 14 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 esitatud nõuetele ja muudele käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

  (2) Taotleja on kohustatud:
  1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja, partneri ja taotluse kohta lisateavet rakendusüksuse sätestatud korras ja tähtajal;
  2) võimaldama rakendusüksusel kontrollida taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele, sealhulgas teostada paikvaatlust;
  3) viivitamata teavitama rakendusüksust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  4) tõendama rakendusüksuse nõudmisel taotluses nimetatud projekti teostamiseks vajaliku omafinantseeringu ja dokumentide olemasolu ning nõudmisel need esitama;
  5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

  (3) Partner peab olema maksevõimeline.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras rakendusüksuse kinnitatud taotlusvormil;
  2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-s 6 sätestatud toetatavatele tegevustele ning nimetatud tegevuste tarbeks planeeritud kulud on kooskõlas käesoleva määruse §-s 7 sätestatud abikõlblikkuse reeglitega;
  3) taotluses taotletud toetuse suurus jääb käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piiridesse;
  4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates näidatud tähtpäevaks;
  5) taotluse eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering, selle maht ja katmise allikad ning mitteabikõlblike kulude esinemisel on kirjeldatud nende sisu ja mahtu;
  6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
  7) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
  8) juhul, kui projekti partneriks on äriühing, kes ei vasta § 2 punktis 9 toodud VKE mõistele, tuleb taotluses näidata, et projekt omab partnerile ergutavat mõju vastavalt grupierandi määruse artikli 8 lõikele 3;
  9) on lisatud eelarve seletuskiri.

  (2) Taotletava projekti raames tuleb kirjeldada uurimisgrupi:
  1) tegevuse põhieesmärgid ja meetodid;
  2) liikmete senine teadus- ja arendustegevus ning teaduspotentsiaal;
  3) tegevused ja oodatavad tulemused;
  4) tegevusega seotud infrastruktuuri olemasolu ja kava selle arendamiseks;
  5) seos kraadiõppega ja kraadiõppurite kaasatus rühma töös;
  6) koostöö otstarbekus, poolt teostatava projekti eeldatavad tulemused, teaduslik uudsus, tekkiv lisandväärtus ning rakendamisvõimalused;
  7) töö tulemuste eeldatav tähtsus teadusele ning Euroopa Liidu ja Eesti arengule ja kultuurile.

  (3) Taotluses määratletud uurimisgrupi töö tulemus peab vastama alameetme eesmärkidele, projektis osalevate teadus- ja arendusasutuste arengukavale ning looma perspektiivis majandusele lisaväärtust.

  (4) Taotlusele tuleb lisada taotlusvormis loetletud dokumendid.

§ 13.   Taotluse esitamine

  (1) Taotlus esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud vormil kas ühes originaaleksemplaris paberkandjal allkirjastatuna koos taotluse koopiaga elektroonilisel andmekandjal või üksnes elektrooniliselt digiallkirjastatuna. Taotleja on vastutav paberil ja elektroonilisel andmekandjal esitatud taotluse samasuse eest.

  (2) Käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud juhul lisatakse taotlusele partneri kinnitus projektis osalemise kohta.

§ 14.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

  (2) Taotluse menetlemise korraldab rakendusüksus arvestusega, et taotluste esitamise viimasest päevast kuni otsuse tegemiseni ei või kuluda rohkem kui 80 tööpäeva.

  (3) Taotluste nõuetele vastavuse kontrolli viib 10 tööpäeva jooksul alates registreerimisest läbi rakendusüksus, mis:
  1) kontrollib taotleja ja partneri vastavust käesoleva määruse §-s 4 ja §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotluse vastavust käesoleva määruse §-s 12 esitatud nõuetele ning taotlusvormile;
  2) informeerib juhul, kui taotluses esineb puudusi, sellest viivitamatult taotlejat ja annab kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
  3) teeb käesoleva määruse § 16 lõikes 11 sätestatud nõuetele vastava taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

  (4) Taotluse kontrolli teostamise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

  (5) Vajadusel võib rakendusüksus kaasata nõuetele vastavuse kontrollimiseks eksperte.

  (6) Rakendusüksus võib taotluse vastavaks tunnistamisel nõuda taotlejalt taotlusega seotud informatsiooni, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.

§ 15.   Taotluse hindamine

  (1) Käesoleva määruse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjon võib taotluste hindamisse kaasata eksperte. Hindamiskomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid allkirjastavad sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni.

  (2) Hindamine toimub hindamis- ja valikumenetluste juhendi alusel. Hindamiskomisjoni töökorra ning taotluste hindamis- ja valikumenetluste juhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

  (3) Taotluse koondhinne moodustub järgmiselt:
  1) 30 protsenti koondhindest – projekti vastavus alameetme tingimustele, majanduskeskkonna arendamise rakenduskava nõuetele ja Eesti riikliku keskkonnakaitse ja -tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse programmi prioriteetsetele arendusvaldkondadele ja projekti vastavus vooru temaatikale – hindavad hindamiskomisjoni liikmed skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti; alla hinde 3 saanud taotlused langevad välja ja edasist hindamist ei toimu;
  2) 30 protsenti koondhindest – punktis 1 toodud hindamisel vähemalt hinde 3 saanud taotluse uurimisgrupi tegevuskava kvaliteet, uurimisgruppide koostöö otstarbekus, senise uurimistöö teaduslik tase, uurimisgrupi liikmete eelneva teadustöö tulemused ja eeldatavad tulemused, teaduslik uudsus ja lisaväärtus – hindavad hindamiskomisjoni liikmed skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti;
  3) 40 protsenti koondhindest – punktis 1 toodud hindamisel vähemalt hinde 3 saanud taotluse vastavus prioriteetse suuna üldistele valikukriteeriumitele (projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele, sh teadus- ja arendusasutuste ja ettevõtete vaheline koostöö; projekti teostatavus; fokusseeritus ja mõju teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni konkurentsivõime kasvule eelisarendatavates valdkondades; projekti mõju teadus- ja arendustegevusele ja kõrghariduse rahvusvahelistumisele; projekti mõju teadus- ja õppetöös osalevate inimeste töötingimustele ja töökeskkonnale; projekti tulemuste kasutatavuse ulatus, sh turuväljundile orienteeritus ja rakendatavus), toetuse vajalikkus projekti edukaks elluviimiseks, projekti eelarve asjakohasus ja ajakava realistlikkus – hindavad hindamiskomisjoni liikmed skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti.

  (4) Hindamiskomisjon esitab rakendusüksusele projektide individuaalse hindamise tulemusena moodustatud pingerea. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele põhjendatud ettepaneku rahuldada taotlus täielikult, osaliselt või jätta taotlus rahuldamata.

  (5) Juhul kui taotlustel on võrdne koondhinne, eelistab hindamiskomisjon käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 kohaselt kõrgema hinde saanud taotlust.

  (6) Juhul kui ka käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel järjestatud taotlustel on võrdne koondhinne, eelistab hindamiskomisjon käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt kõrgema hinde saanud taotlust.

  (7) Juhul kui ka käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel järjestatud taotlustel on võrdne koondhinne, heidetakse võrdsete taotluste vahel liisku.

§ 16.   Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus

  (1) Hindamiskomisjoni ettepanekust tulenevalt teeb rakendusüksus otsuse:
  1) rahuldada taotlus taotletud mahus või
  2) rahuldada taotlus osaliselt või
  3) jätta taotlus tervikuna rahuldamata.

  (2) Toetuse taotluse võib rahuldada osaliselt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 17 lõikes 1 toodud alustel. Kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamisega, jäetakse taotlus rahuldamata.

  (3) Enne taotluse rahuldamise otsuse langetamist teavitab rakendusüksuse juht taotlejat toetuse taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja, kus sätestatakse eraldatava toetuse maht, selle kasutamise tingimused ja toetuse saaja kohustused.

  (4) Taotleja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates kinnituskirja rakendusüksusele tagastama. Toetuse vastuvõtmise ja sihipärase kasutamise kinnitamiseks allkirjastab taotleja kinnituskirja ja märgib allakirjutamise kuupäeva ja lisab kinnituskirjale prognoosi väljamakse taotluste esitamise kohta.

  (5) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on nõus toetust vastu võtma ning projektitegevusi alustama, kohustub täitma kõiki toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti kinnitab taotleja, et on teadlik järelevalve nõudest ning kohustub järelevalveametniku tööle igati kaasa aitama.

  (6) Toetuse kasutamisest loobumisel edastab taotleja teatise, milles põhjendab loobumist. Kinnituskirja tähtajaks tagastamata jätmist käsitleb rakendusüksus taotleja toetusest loobumisena.

  (7) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsus tehakse taotlejale teatavaks 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

  (8) Toetuse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäeva;
  2) otsuse tegemise põhjenduse ja aluse;
  3) toetuse saaja;
  4) toetatava projekti nimi;
  5) toetuse maksimaalne suurus eurodes ja määrana abikõlblikest kuludest;
  6) omafinantseeringu minimaalne suurus eurodes ja määrana abikõlblikest kuludest;
  7) projekti abikõlblikkuse perioodi;
  8) projekti rahastamiskava finantseerimisallikate lõikes ja eelarve;
  9) väljamakse taotluste esitamise korra ja tähtajad;
  10) väljamaksete tegemise tingimused osaliselt tasutud kuludokumentide alusel;
  11) toetuse tagasinõudmise alused;
  12) aruannete esitamise tähtajad;
  13) kui toetus on riigiabi, siis asjaolu, et toetus on teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 31 mõistes.

  (9) Taotluse osalise rahuldamise otsuse koostamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 sätestatust ning lisaks sätestatakse otsuses taotluse osalise rahuldamise põhjendus ning alus.

  (10) Rakendusüksuse juht teeb toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
  2) esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada;
  3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  4) taotleja ei ole puudusi kõrvaldanud tähtaegselt;
  5) taotleja loobub toetusest või ei tagasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnituskirja tähtaegselt;
  6) taotlejale on tehtud ettepanek taotluse osaliseks rahuldamiseks ning taotleja lükkab ettepaneku tagasi;
  7) taotleja ei ole taotlust rakendusüksusele esitanud tähtaegselt;
  8) taotlus saab käesoleva määruse § 15 lõike 3 punktis 1 sätestatud hindamisel madalama hinde kui 3;
  9) hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku jätta taotlus rahuldamata.

  (11) Toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) otsuse tegemise põhjendus ja alus;
  3) taotleja ja taotluse nimi;
  4) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.

  (12) Taotleja võib otsuse peale esitada rakendusüksusele vaide „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-s 34 sätestatud alusel. Rakendusasutus vaatab vaide läbi „Haldusmenetluse seaduses” sätestatud korras.

§ 17.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse esitamine, menetlemine ja taotluse rahuldamise otsuse muutmine toimub „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 3 sätestatud asjaolude ilmnemisel.

  (2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata muuta juhul, kui vastav muudatus on väiksem kui 10 protsenti projekti eelarvest, selle tulemusena projekti eelarve ei suurene ning toetuse saaja teavitab vastavast eelarve muutusest rakendusüksust.

  (3) Juhul kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti tegevuskava muutub olulisel määral või muutub enam kui 10 protsenti projekti eelarvest, esitab toetuse saaja uuendatud tegevuskava ning eelarve enne selle rakendamist rakendusüksusele heakskiitmiseks.

§ 18.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 18 lõikes 6 toodud alustel.

  (2) Otsus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse viivitamatult toetuse saajale kätte.

4. peatükk Toetuse kasutamine 

§ 19.   Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas:
  1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
  2) tagab omafinantseeringu ettenähtud määras;
  3) kasutab toetust ettenähtud tingimustel;
  4) tagab, et temal on projekti abikõlblikkuse perioodil projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon või õiguslikud eeldused;
  5) tagab toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
  6) esitab toetuse saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning aruanded tähtaegselt, ettenähtud vormil, viisil ja tähtaegadel;
  7) teavitab viivitamata kirjalikult rakendusüksust taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest ja projekti elluviimist takistavatest asjaoludest;
  8) taotleb eelnevat nõusolekut toetuse kasutamise tingimuste muutmiseks;
  9) võimaldab auditi, järelevalve või „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 7 lõikes 3 või § 8 lõikes 2 nimetatud kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab volitatud isikul esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
  10) annab õigustatud isiku kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid õigustatud isiku määratud tähtaja jooksul;
  11) tagab, et toetuse saaja ja partneri raamatupidamises on toetuse kasutamisest saadud tulu muust tulust ning toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatud, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006 artikli 7 lõikes 4 nimetatud juhtudel;
  12) tagab, et toetuse saaja ja partner säilitavad taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni (dokumenteerib kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud) ja muud asjaga seotud materjalid ning tagab nende säilimise vähemalt 31.12.2025. a;
  13) juhul kui toetuse saaja ja partner on hankijad „Riigihangete seaduse” mõistes, järgib ja tagab, et partner järgib projektiga seotud hangete korraldamisel „Riigihangete seaduses” sätestatud nõudeid ning säilitab sellest kontrolljälje;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  14) järgib projektiga seotud hangete korraldamisel käesoleva paragrahvi punktis 15 sätestatud nõudeid ning tagab, et partner järgib „Riigihangete seaduses” ja käesoleva paragrahvi punktis 16 sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja ei ole hankija „Riigihangete seaduse” tähenduses ja partner on;
  15) juhul kui toetuse saaja ja partner ei ole hankijad „Riigihangete seaduse” mõistes, järgib ja tagab, et partner järgib „Riigihangete seaduse” §-s 3 toodud põhimõtteid ning säilitab sellest kirjaliku kontrolljälje, samuti küsib ja tagab, et partner küsib pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui ostetava asja või teenuse maksumus on vähemalt 5000 eurot (ilma käibemaksuta). Küsimine käesoleva määruse tähenduses on kirjalikku taasesitamist võimaldavas või kirjalikus vormis pöördumine potentsiaalsete pakkujate poole. Toetuse saaja ja partner ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud kolme pakkumise küsimise nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  16) juhul kui toetuse saaja ja partner on hankijad „Riigihangete seaduse” mõistes, küsib ja tagab, et partner küsib pakkujate olemasolul vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist, kui hangitakse „Riigihangete seaduse” §-s 19 sätestatud lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid maksumusega alates 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Toetuse saaja ja partner ei ole kohustatud järgima käesolevas punktis sätestatud nõuet, kui hankega seotud dokumentatsioon avaldatakse riigihangete registri veebilehel https://riigihanked.riik.ee;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  17) esitab rakendusüksuse nõudmisel rakendusüksusele kõik hangetega seotud dokumendid;
  18) tagab projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade olemasolu ja kooskõlastuste läbiviimise;
  19) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse põhimõtete, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise;
  20) tagab projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise infrastruktuuri või tootlikusse tegevusse investeerimise puhul vähemalt viie aasta jooksul ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte korral kolme aasta jooksul kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates;
  21) näitab ja tagab, et partner näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks Euroopa Liidu struktuuritoetuse sümboolikat ja vajadusel kooskõlastades sümboolika kasutamise eelnevalt rakendusüksusega, vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord”;
  22) maksab rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” §-le 28;
  23) täidab Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” §-s 11 sätestatud kohustusi;
  24) täidab teisi „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse rahuldamise otsuses ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§ 20.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) kontrollida projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
[RT I, 19.06.2013, 1 - jõust. 22.06.2013]
  2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
  3) õigus vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  4) osaleda vaatlejana riigihankekomisjoni töös ja lepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel;
  5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  6) vajadusel algatada toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
  7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tagasimaksetega seotud projekti osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
  8) teostada muid „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

  (2) Rakendusüksusel on kohustus:
  1) sisestada toetuse taotluse, seire ja järelevalve andmed struktuuritoetuse riiklikku registrisse;
  2) viia läbi toetuse kasutamise seiret ja teostada järelevalvet ning kontrollida aruandlust;
  3) vaadata läbi ning kinnitada toetuse saaja koostatud tegevusaruanded ja lõpparuanne;
  4) anda toetuse saajale selgitusi toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes;
  5) esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
  6) koostada ja avalikustada toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid;
  7) teostada struktuuritoetuse järelevalvet, sh teha ettekirjutusi ning jälgida ettekirjutuste täitmist;
  8) teavitada rikkumistest vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruses nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord” sätestatule;
  9) menetleda väljamakseid, sh kontrollida kulude abikõlblikkust;
  10) kinnitada projekti tegevus- ja lõpparuande vormid;
  11) säilitada toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente 31.12.2025. a;
  12) järgida muid „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses” ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses ja halduslepingus sätestatud nõudeid.

5. peatükk Väljamaksete tegemine ja toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine 

§ 21.   Toetuse väljamaksete tegemine

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” alusel ja vastavalt toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (2) Toetuse saaja esitab väljamaksetaotluse rakendusüksusele, rakendusüksuse poolt kehtestatud vormil koos kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiatega, mis peavad vastama „Raamatupidamise seaduse” § 7 nõuetele. Väljamaksetaotluse aluseks olevad dokumendid on arvete koopiad, maksmist tõendavad dokumendid (maksekorraldused), tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid või teostatud tööde aktid, hangetega seotud dokumendid, tööde ja teenuste lepingud, töölepingud, tööajatabelid. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid kulude tõendamiseks vajalikke dokumente.

  (3) Väljamaksed osaliselt tasutud kuludokumentide alusel toetuse saajale ning töövõtjale on lubatud vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” sätestatule.

  (4) Ettemakseid on võimalik teostada „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse” § 23 lõikes 4⁵ sätestatud isikutele vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruses nr 15 „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord” sätestatule.

  (5) Esitatud väljamaksetaotluse või ettemakse kasutamist tõendava aruande (edaspidi aruanne) ja kuludokumentide kontrolli teostab rakendusüksuses 20 tööpäeva jooksul alates väljamaksetaotluse registreerimisest rakendusüksuses. Väljamaksetaotluste kontrolli teostamise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

  (6) Kui toetuse saaja esitatud väljamaksetaotlus või aruanne on puudulik, teavitab rakendusüksus toetuse saajat sellest 20 tööpäeva jooksul väljamaksetaotluse esitamisest. Väljamakse tegemiseks peab toetuse saaja kõrvaldama puudused hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

  (7) Toetuse väljamaksmise eelduseks on kulude abikõlblikkus, sh kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus, ning nende vastavus toetuse taotluse rahuldamise otsusele.

  (8) Rakendusüksusel on õigus peatada väljamakse taotluse menetlemine või keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja on rikkunud „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses”, selle alusel antud õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saaja kohustusi.

  (9) Rahuldatud taotluse alusel väljamakse tegemiseks vajalikud andmed sisestab rakendusüksus lõikes 5 nimetatud tähtaega arvestades struktuuritoetuste registrisse.

  (10) Enne lõpparuande heakskiitmist on võimalik välja maksta kuni 95% toetuse summast. Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale pärast lõpparuande heakskiitmist.

  (11) Toetuse saaja on kohustatud esitama väljamaksetaotlusi rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras ja tähtaegadel.

§ 22.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Projekti aruannete vormid koostab ja kinnitab rakendusüksus, kooskõlastades vormid eelnevalt rakendusasutusega.

  (2) Toetuse saaja esitab vormikohase projekti tegevus- ja lõpparuande rakendusüksusele haridus- ja teadusministri 12. mai 2008. a määruses nr 28 „Struktuuritoetuse kasutamise aruannete esitamise kord” ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud korras.

Lisa Toetuse maksimaalne määr