Välja kuulutanud
Vabariigi President
04.05.2020 otsus nr 566
Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)
Vastu võetud 20.04.2020
§ 1. Abipolitseiniku seaduse muutmine
Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst või Politsei- ja Piirivalveametiga lepingulises suhtes olev töötervishoiuarst, kaasates eriarste.”;
2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud eeldusest, et enne teise astme õpet osaletakse politsei tegevuses vähemalt 100 tundi, võib eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldusel loobuda.”;
3) paragrahvi 16 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 34, 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46–52 sätestatud meetmeid, kui ta on kaasatud meedet kohaldama politseiametniku korraldusel.
(2) Abipolitseinik võib rakendada korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38 ja 44, § 45 lõikes 1 ning §-des 46–49 ja 52 sätestatud meetmeid, kui ta teeb politsei ülesandel iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle või täidab ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.”;
4) paragrahvi 161 lõiget 12 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui abipolitseinik tegutseb käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel, võib ta viibimiskeeldu kohaldada kuni üks tund.”;
5) paragrahvi 161 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Abipolitseinik võib korrakaitseseaduse § 45 lõigetes 1 ja 5 sätestatud meetmeid kohaldada, kui ta kannab ohutusvesti kirjaga „ABIPOLITSEINIK”. Kui abipolitseinik tegutseb käesoleva seaduse § 16 lõike 1 alusel, võib ta korrakaitseseaduse § 45 lõike 5 kohaselt sõiduki sundpeatada politseiametniku korraldusel. Meetme kohaldamisel võib kasutada sõiduki sundpeatamise vahendit või muud abipolitseinikule lubatud erivahendit.”;
6) paragrahvi 161 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Abipolitseinik võib käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korrakaitseseaduse § 32 lõike 4 ja § 45 lõike 5 erimeedet ja käesoleva seaduse § 16 lõikes 2 sätestatud korrakaitseseaduse § 44 erimeedet rakendada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal.”;
7) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Abipolitseinikule lubatud erivahendid on Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud käerauad, sidumisvahend, tehniline tõke ja sõiduki sundpeatamise vahend.”.
§ 2. Autoveoseaduse muutmine
Autoveoseaduse 14. peatükki täiendatakse §-ga 731 järgmises sõnastuses:
„§ 731. Autojuhi täienduskoolituse ja ADR-i kohase täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendi andmise erandid Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras
(1) Kui isikul ei ole Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) tõttu võimalik läbida käesoleva seaduse § 37 lõigetes 4 ja 5 nimetatud täienduskoolitust ja kui tema pädevustunnistuse või juhiloal oleva vastava kirje kehtivus lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 1. märtsist kuni 1. novembrini, võib Maanteeamet anda uue pädevustunnistuse või teha juhiloale vastava kirje kehtivusega kuni 2020. aasta 30. novembrini.
(2) Kui isikul ei ole eriolukorra tõttu võimalik läbida käesoleva seaduse § 40 lõikes 4 nimetatud täienduskoolitust ja sooritada eksamit ning tema ADR-i koolitustunnistuse kehtivus lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 1. märtsist kuni 1. novembrini, võib Maanteeamet anda uue ADR-i koolitustunnistuse kehtivusega kuni 2020. aasta 30. novembrini.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud toimingute eest riigilõivu tasumisest on isik vabastatud.”.
§ 3. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 105 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 105. Kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmete töötlemine”;
2) paragrahvi 105 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „Kliendi” sõnadega „ja rändlusteenuse kasutaja”;
3) paragrahvi 105 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja valitsusasutus võib kohustada sideettevõtjat teavitama klienti ja rändlusteenuse kasutajat tema elu ja tervist ohustavast sündmusest ning edastama ohutuks tegutsemiseks valitsusasutuselt saadud juhiseid, kui see on asjaolusid arvestades vältimatult vajalik.”.
§ 4. Erakorralise seisukorra seaduse muutmine
Erakorralise seisukorra seaduse § 151 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud korralduses ei ole määratud teisiti, võib kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige § 15 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada politsei korraldusel korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46–52 sätestatud erimeetmeid.”.
§ 5. Hädaolukorra seaduse muutmine
Hädaolukorra seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 4. peatükki täiendatakse 31. jaoga järgmises sõnastuses:
„31. jagu
Töö- ja teenistussuhted eriolukorras
§ 331. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus eriolukorra ajal
(1) Ametiasutusega töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule võib ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud isik anda eriolukorra ajal, kui see on vajalik eriolukorra lahendamiseks, täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest, kui töötajal või ametnikul on selle töö- või teenistusülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.
(2) Töötaja ja ametniku võib ilma tema nõusolekuta saata eriolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet täitma teise ametiasutusse ja väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta, kui see on vajalik eriolukorra lahendamiseks ning tal on selle töö- või teenistusülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.
(3) Kui töötaja või ametnik täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud täiendavat töö- või teenistusülesannet, on ta täielikult või osaliselt vabastatud oma alalise töö- või teenistuskoha ülesannetest ning ta on kohustatud täitma teise ametiasutuse suuniseid, korraldusi ja töökorraldust ulatuses, mis on vajalik täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud täiendava töö- või teenistusülesande täitmise ajaks säilitatakse töötajale töötasu ja ametnikule palk ning õigusaktidest tulenevad sotsiaalsed tagatised, mis on töötajal või ametnikul tema alalisel töö- või ametikohal.
(5) Töötajale ja ametnikule, kes täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet väljaspool oma alalist töö- või teenistuskohta, hüvitatakse lisakulud, mis kaasnevad teises ametiasutuses töö- või teenistusülesannete täitmisega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustust ei rakendata järgmistele isikutele:
1) psüühilise või kehalise erivajaduse tõttu teise inimese abi vajav isik ja tema hooldaja;
2) puuduva töövõimega isik;
3) rase;
4) isik, kes kasvatab psüühilise, kehalise või haridusliku erivajadusega last;
5) alla 12-aastase lapse üks vanem või hooldaja.
(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuse panemisel arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada töötajal või ametnikul täiendava töö- või teenistusülesande täitmist või selle täitmist väljaspool alalist töö- või teenistuskohta.
§ 332. Tööaja erisused eriolukorra ajal
(1) Ametiasutusega töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule võib ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud isik juhul, kui see on vajalik eriolukorra lahendamiseks, kehtestada tavapärasest tööajast erineva tööaja, sealhulgas kohaldada töötajale ja ametnikule summeeritud tööaega ning muuta kehtestatud tööajakava töötaja või ametniku nõusolekuta. Muudatustest teatatakse töötajale ja ametnikule ette mõistliku aja jooksul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud summeeritud tööaja kohaldamisel tehakse töötajale ja ametnikule teatavaks summeeritud tööaja kohaldamise tingimused.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei rakendata käesoleva seaduse § 331 lõikes 6 sätestatud isikutele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erisuse kehtestamisel tuleb arvestada avaliku teenistuse seaduses, töölepingu seaduses ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivates seadustes sätestatud töö- ja puhkeaja normidega ning oluliste asjaoludega, mis võivad takistada töötajale ja ametnikule summeeritud tööaja kohaldamist või tema tööajakava muutmist.”;
2) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui käesoleva seaduse § 34 lõikes 3 nimetatud korralduses ei ole määratud teisiti, võib kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige § 34 lõike 1 punktis 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada:
1) päästeasutuse korraldusel korrakaitseseaduse §-des 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid;
2) politsei korraldusel korrakaitseseaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46–52 sätestatud erimeetmeid.”;
3) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vabariigi Valitsuse, eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või eriolukorra juhi määratud ametiisiku seadusliku korralduse eiramise eest eriolukorras –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”.
§ 6. Kaitseliidu seaduse muutmine
Kaitseliidu seaduse § 43 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Kui eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal Kaitseliidu relvaloa tähtaeg või tervisetõendi kehtivus lõpeb või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervisekontrolli tegemise tähtaeg möödub ning eriolukorra või erakorralise seisukorra lahendamiseks rakendatavate meetmete tõttu ei ole tervisekontrolli läbimine ja tervisetõendi väljastamine võimalik, võib Kaitseliidu liige relvaloal näidatud Kaitseliidu relva kanda ning Kaitseliidu relva ja laskemoona oma elukohas hoida Kaitseliidu ülema või malevapealiku kirjalikul nõusolekul kuni uue tervisetõendi saamiseni, kuid mitte kauem kui 90 päeva eriolukorra või erakorralise seisukorra lõppemisest arvates.”.
§ 7. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 1261 alusel kehtestatud liikumisvabaduse piirangust tuleneva kohustuse täitmist ei arvestata tööaja hulka.”;
2) paragrahvi 110 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „operatsioonil” tekstiosaga „, käesoleva seaduse §-s 1261 sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel”;
3) paragrahvi 1111 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2)Tegevväelasele tagatakse majutus sõjaväelise väljaõppe ajal ja käesoleva seaduse §-s 1261 sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel.”;
4) seadust täiendatakse §-ga 1261 järgmises sõnastuses:
㤠1261. Liikumisvabaduse piirang
Kaitseväe juhataja võib sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil piirata Kaitseväes sõjaväelise auastmega ametikohal olevate tegevväelaste lahkumist pärast tööaja lõppu Kaitseväe territooriumilt.”.
§ 8. Kemikaaliseaduse muutmine
Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „korraldab” sõnadega „ja ohutusnõuniku tunnistuse annab”;
2) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 501 järgmises sõnastuses:
„§ 501. Ohutusnõuniku tunnistuse andmise erand Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras
(1) Kui isikul ei ole Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra tõttu võimalik läbida käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 nimetatud täienduskoolitust ja sooritada eksamit ning tema ohutusnõuniku tunnistuse kehtivus lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 1. märtsist kuni 1. novembrini, võib § 13 lõikes 5 nimetatud asjaomane asutus anda uue tunnistuse kehtivusega kuni 2020. aasta 30. novembrini.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingu eest riigilõivu tasumisest on isik vabastatud.”.
§ 9. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 59 täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses:
„(12) Aastatel 2020 ja 2021 võib kohaliku omavalitsuse üksuse netovõlakoormus aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kümnekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat.
(13) Kui käesoleva seaduse § 34 lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kümnekordne vahe on aastatel 2020 ja 2021 väiksem kui 80 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib kohaliku omavalitsuse üksuse netovõlakoormus ulatuda nendel aastatel kuni 80 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.
(14) Käesoleva seaduse §-des 351 ja 352 sätestatud piiranguid aastatel 2020 ja 2021 ei rakendata.”.
§ 10. Korrakaitseseaduse muutmine
Korrakaitseseaduse § 162 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui käesoleva seaduse § 161 lõikes 2 nimetatud korralduses ei ole määratud teisiti, võib kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada politsei korraldusel käesoleva seaduse §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46–52 sätestatud erimeetmeid.
(42) Kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige võib korrakaitseseaduse § 32 lõikes 4 ja § 45 lõikes 5 sätestatud erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal.”.
§ 11. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 69 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Menetleja võib korraldada kaugülekuulamise, kui isiku vahetu ülekuulamine on raskendatud või ebamõistlikult koormav või kui kaugülekuulamine on vajalik isiku huvide kaitseks.
(2) Kaugülekuulamine tähendab käesolevas seadustikus ülekuulamist:
1) tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena on ülekuulatava ütlused otseülekandena vahetult näha ja kuulda ning talle saab küsimusi esitada;
2) telefonitsi, mille tulemusena on ülekuulatava ütlused vahetult kuulda ning talle saab küsimusi esitada.”;
2) paragrahvi 69 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 69 lõikes 5 asendatakse sõna „tunnistaja” sõnaga „isiku”;
4) seadustikku täiendatakse §-ga 692 järgmises sõnastuses:
„§ 692. Kirjalik ütlus
(1) Menetleja võib kohtueelses menetluses kohustada tunnistajat vastama küsimustele kirjalikult menetleja määratud tähtaja jooksul, kui menetleja leiab, et vahetu või kaugülekuulamine ei ole otstarbekas.
(2) Isikut, keda kohustatakse küsimustele kirjalikult vastama, teavitatakse tema õigustest, kohustustest ja vastutusest ning selgitatakse, et hoolimata kirjalike ütluste andmisest võib teda kutsuda ülekuulamisele.
(3) Kirjalike ütluste andja kinnitab e-toimiku süsteemis, oma allkirjaga või muul taasesitamist võimaldaval viisil, et talle on tema õigusi, kohustusi ja vastutust tutvustatud ning et tema antud vastused on tõesed.”;
5) paragrahvi 75 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ja § 68 lõikeid 3–6” tekstiosaga „, § 68 lõikeid 3–6 ning § 69 lõikeid 1 ja 2”;
6) paragrahvi 1411 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Edasilükkamatul juhul võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lähenemiskeelu kehtestada prokuratuuri määrusega ning sõltumata kannatanu nõusolekust. Sellisel juhul teatab prokuratuur lähenemiskeelu kehtestamisest kahe tööpäeva jooksul kohtule, kes otsustab kannatanu nõusolekut arvesse võttes lähenemiskeelu lubatavaks tunnistamise käesoleva paragrahvi lõigetes 13–6 sätestatud korras.
(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrus ja lõikes 12 sätestatud lähenemiskeelu lubatavaks tunnistamise määrus võivad olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel või määrusel.”;
7) paragrahvi 161 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Tõlgi osavõtu menetlustoimingust või kohtuistungist võib korraldada tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõikes 2 nimetatud nõuetele.”;
8) paragrahvi 269 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) kohtusse toimetamine on raskendatud ja süüdistataval on võimalik kohtulikust arutamisest osa võtta tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele, ning kohus on veendunud, et süüdistatava kaitseõigus on tagatud;”;
9) paragrahvi 287 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kaugülekuulamine telefonitsi on lubatud vaid süüdistatava nõusolekul, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.”;
10) paragrahvi 291 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) ütlused on saadud isiku vahetul või audio-videosalvestatud kaugülekuulamisel.”;
11) paragrahvi 334 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Ringkonnakohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu ringkonnakohtu istungist tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”;
12) paragrahvi 390 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Ringkonnakohus võib korraldada nimetatud isikute osavõtu määruskaebuse läbivaatamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”.
§ 12. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseadust täiendatakse §-ga 2642 järgmises sõnastuses:
„§ 2642. Erandid Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras
(1) Atesteerimistunnistus, mille kehtivuse lõpu kuupäev on Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
(2) Esmane juhiluba, mille kehtivuse lõpu kuupäev on eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
(3) Käesoleva seaduse § 101 lõiget 8 ja § 124 lõike 3 punkti 2 ei kohaldata eriolukorra ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ajavahemikul ei pea juhiloa asendamiseks või vahetamiseks esitama kehtivat tervisetõendit, kuid juht peab füüsiliselt ja psüühiliselt olema võimeline mootorsõidukit või trammi juhtima ning tal ei tohi olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad mootorsõiduki või trammi ohutut juhtimist.
(5) Eriolukorra ajal avaliku teenuse osutamise võimatuse või jätkusuutliku osutamise raskuste korral võib Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud 90-päevast tähtaega määrusega täiendavalt pikendada kuni 180 päevani.”.
§ 13. Looduskaitseseaduse muutmine
Looduskaitseseaduse § 91 täiendatakse lõikega 20 järgmises sõnastuses:
„(20) Eriolukorra ajal, kui seda õigustab tegelik vajadus ja tavapäraseid saatmise võimalusi ei ole otstarbekas või ei saa kasutada, võib käesoleva seaduse §-des 9, 112, 24 ja 581 nimetatud teate, dokumendi või otsuse edastada isikule lihtkirjaga.”.
§ 14. Lõhkematerjaliseaduse muutmine
Lõhkematerjaliseadust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:
„§ 531. Lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisekontrolli läbimise erand Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras
Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 teist lauset ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal ega 30 päeva pärast eriolukorra lõppemist, kui tervisetõendi kehtivus lõpeb eriolukorra ajal või 30 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist.”.
§ 15. Maakatastriseaduse muutmine
Maakatastriseaduse § 252 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Enne 2018. aasta 1. juulit välja antud maakorraldustööde tegevuslitsentsid kehtivad litsentsi kehtivusaja möödumiseni, kuid mitte kauem kui 180 päeva Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra lõppemisest arvates. Kui enne 2018. aasta 1. juulit välja antud maakorraldustööde tegevuslitsentsi kehtivusaeg lõpeb nimetatud eriolukorra ajal või kuue kuu jooksul pärast eriolukorra lõppemist, võib selle alusel tegutseda 180 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.”.
§ 16. Meresõiduohutuse seaduse muutmine
Meresõiduohutuse seaduse § 39 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Väikelaeva juhi teadmiste, oskuste ja väljaõppe nõuded, tunnistuste vormid ja nende väljastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”.
§ 17. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Kui eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu on takistatud tervisekontrolli tegemine ja selle kohta tervisetõendi väljastamine, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valdkonnas tegutsev tööandja nõudma tööle asujalt või töötajalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta, et tal ei ole tuvastatud nakkushaigust, talle teadaolevalt ta ei põe nakkushaigust ja tal ei ole nakkushaiguse sümptomeid, ning tagama, et tööle asuja või töötaja esitaks nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.”;
2) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) teeb epidemioloogilisi uuringuid haige nakatumise ja nakkushaiguste leviku asjaolude väljaselgitamiseks, võtab vajaduse korral ühendust nakkushaigete ja kontaktsete isikutega ning juhendab inimeste rühmaviisilise haigestumise korral tõrjemeetmete rakendamist;”.
§ 18. Ohvriabi seaduse muutmine
Ohvriabi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 22 järgmises sõnastuses:
㤠22. Ohvriabiteenuse osutamise korraldus erakorralise olukorra ajal
Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik ohvriabiteenuse osutamise jätkamiseks, võib:
1) ohvriabi vabatahtlikuna tegutseda ka isik, kes ei vasta käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud nõudele;
2) käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 nimetatud teenust osutada ka isik, kes ei ole läbinud käesoleva seaduse § 67 lõikes 2 nimetatud täienduskoolitust või õppeainet.”;
2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõustamisteenust võib eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal pakkuda nimetatud olukordadest otseselt puudutatud inimestele ja nimetatud olukordadest puudutatud inimesi abistavate asutuste töötajatele vastavalt riigieelarves ettenähtud vahenditele. Nõustamisteenust võib osutada eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ja kuni 180 päeva pärast eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemist. Nõustamisteenuse vajadust ja mahtu hindab ohvriabiteenuse osutaja.”.
§ 19. Pankrotiseaduse muutmine
Pankrotiseadust täiendatakse §-ga 1932 järgmises sõnastuses:
„§ 1932. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja ja käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud tähtaegade kulgemise peatumine Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal
(1) Kui seaduses on sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaeg, peatub selle kulgemine ajavahemikuks, mis algab Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra algusest ja lõpeb kahe kuu möödumisel eriolukorra lõppemisest.
(2) Käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud tähtaegade kulgemine peatub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajavahemikuks.”.
§ 20. Perehüvitiste seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 34 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Vanemahüvitise saamise õigus tekib ravikindlustuse seaduses sätestatud sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitist makstakse käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel.”;
2) paragrahvi 41 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitatakse taotlejale pärast vanemahüvitise määramist ühekordse väljamaksena.”;
3) paragrahvi 46 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) vanemahüvitisega samal ajal saadakse sünnitushüvitist või lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel, välja arvatud juhul, kui vanemahüvitist makstakse käesoleva seaduse § 41 lõike 2 alusel.”.
§ 21. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 10011 ja 10012 järgmises sõnastuses:
„§ 10011. Eriolukorrast tingitud erisused õpilase hindamises põhikoolis ja gümnaasiumis
Eriolukorra algusest kuni õppeaasta lõpuni võib põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada hindamisel kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse, sealjuures võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 29 lõike 3 teises lauses sätestatud nõude sõnaliste hinnangute teisendamise kohta.
§ 10012. Eriolukorrast tingitud erisused põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel aastatel 2020 ja 2021
(1) Eriolukorrast tingitud õppekorralduse muudatuste tõttu kehtestab põhikooli ja gümnaasiumi 2019/20. õppeaasta lõpetamise tingimused, sealhulgas sooritatavad eksamid, Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Kui Vabariigi Valitsus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse, ei kohaldata käesoleva seaduse § 30 lõiget 3 ja § 31 lõikeid 5–8.
(3) 2020/21. õppeaastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 ja § 31 lõikes 4 sätestatud määruse hiljemalt 2020. aasta 19. augustiks.
(4) Eriolukorrast tingitud õppekoormuse muudatuse tõttu võib Vabariigi Valitsus 2020/21. õppeaastal määrusega muuta käesoleva seaduse § 31 lõikes 6 sätestatud õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohustust ja rahvusvaheliste keeleeksamite korraldust.”.
§ 22. Raudteeseaduse muutmine
Raudteeseadust täiendatakse §-ga 1151 järgmises sõnastuses:
„§ 1151. Erandid raudteetöötajale kehtestatud nõuetest Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorras
(1) Käesoleva seaduse § 48 lõiget 1 ja lõike 5 punkti 5 ei kohaldata tervisetõendi kehtivuse tähtaja möödumise korral Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra (edaspidi eriolukord) ajal ja 90 päeva pärast eriolukorra lõppemist.
(2) Kui raudteetöötajal ei ole eriolukorra tõttu võimalik läbida käesoleva seaduse § 34 lõike 4 kolmanda lause alusel kehtestatud perioodilist tervisekontrolli, võib ta oma tööülesandeid täita kehtiva tervisetõendita, kui ta on füüsiliselt ja psüühiliselt selleks võimeline ning tal ei ole tervisehäireid, haigusi ega muid vastunäidustusi, mis tööülesannete täitmise ajal võivad esile kutsuda raudteeliiklust ohustavat töövõime kaotust.
(3) Käesoleva seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud perioodiline tervisekontroll tuleb läbida 90 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist.
(4) Kui raudteeohutuse ja raudteeliikluse juhtimise eest vastutaval töötajal, vedurijuhiabil ning eriveeremi juhil ei ole eriolukorra tõttu võimalik talle antud kutset uuendada, loetakse talle esitatud pädevusnõue täidetuks lõppenud kutse alusel. Isikule antud pädevust tõendav kutse tuleb uuendada 180 päeva jooksul pärast eriolukorra lõppemist.”.
§ 23. Ravimiseaduse muutmine
Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15. Vabariigi Valitsuse, valdkonna eest vastutavate ministrite ja Ravimiameti ülesanded”;
2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras, kui see on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks ning kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal, kui see on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks, piirata ravimireklaami.”;
3) paragrahvi 30 lõiget 91 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
„Enam kui 4000 elanikuga linnas asustusüksusena võib üldapteegi haruapteek asuda ka linnaosas, kui linna lähim apteek asub vähemalt 10 kilomeetri kaugusel ja selles piirkonnas on ravimite kättesaadavuse põhjendatud vajadus.”.
§ 24. Relvaseaduse muutmine
Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 262 järgmises sõnastuses:
㤠262. Kollektsioneerimisloa kehtivuse erisus
Kollektsioneerimisluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest.”;
2) paragrahvi 272 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui eriolukorra ajal ei ole isikul eriolukorra tõttu võimalik tervisekontrolli läbida ja tervisetõendi kehtivuse nõuet täita, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.”;
3) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:
„(71) Relvaluba ja paralleelrelvaluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest.”;
4) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:
„(63) Relvakandmisluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest.”;
5) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Tegevusluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.”;
6) paragrahvi 8333 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Tegevusluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.”.
§ 25. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine
Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 33 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast, kõrgendatud kaitsevalmidusest või sõjaseisukorrast tulenevatel põhjustel;”;
2) paragrahvi 49 lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „(edaspidi taotleja)” sõnadega „vajaduse korral”;
3) paragrahvi 49 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 26. Tagatisfondi seaduse muutmine
Tagatisfondi seaduse § 12 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Nõukogu koosoleku võib läbi viia ka reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab nõukogu liikmetel eemal viibides koosolekul osaleda, koosoleku juhataja määratud ajal sõna võtta ja koosolekul nõukogu otsuseid vastu võtta. Fondi põhikirjaga nähakse ette elektroonilisel viisil peetaval koosolekul otsustamise ja hääletamise korraldamise täpsem kord, mis peab tagama otsustamise ja hääletamise turvalisuse ning usaldusväärsuse.”.
§ 27. Taimekaitseseaduse muutmine
Taimekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 782 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Isik, kelle taimekaitsetunnistuse kehtivus lõpeb Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, võib turustada, osta ja kasutada kõiki taimekaitsevahendeid, välja arvatud väga mürgised taimekaitsevahendid, kuni 2020. aasta 30. novembrini.”;
2) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Taimekaitseseadet, mille tehnilise kontrolli kehtivus lõpeb Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, võib edasi kasutada eriolukorra ajal ja 60 päeva jooksul eriolukorra lõppemisest arvates.”.
§ 28. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:
„§ 91. Isiku kinnisesse asutusse paigutamise erisused Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal
(1) Kohus võib kohaldada Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaja pikendamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 lõike 5 teises lauses ja § 535 lõikes 3 sätestatud isiku enda ärakuulamise nõuet järgimata.
(2) Kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 lõike 5 teise lause alusel määratud esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaeg lõpeb Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, peatub tähtaja kulgemine eelnimetatud eriolukorra ajaks.
(3) Kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 538 lõike 2 alusel määratud tähtpäev saabub ajavahemikul, mis algab Vabariigi Valitsuse 2020. aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra algusest ja lõpeb kahe kuu möödumisel eriolukorra lõppemisest, peatub tähtaja kulgemine eelnimetatud ajavahemikuks.”.
§ 29. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Eesti Töötukassa võib eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevalt raskustesse sattunud isikute puhul käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud summade tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui summad on välja makstud seoses eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks kehtestatud tööturuteenuse või tööturutoetusega. Tagasinõudmisest ei saa loobuda ja loobumine on tühine, kui isik on teadvalt esitanud valeandmeid või tagasinõudmisest loobuti isiku pettuslikul viisil toimimise tõttu. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud erisust võib kohaldada kuni 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.”.
§ 30. Vangistusseaduse muutmine
Vangistusseaduse § 72 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sündmuse lahendamisel on vanglateenistusel õigus kehtestada isikule vanglas viibimise keeld.”.
§ 31. Veeseaduse muutmine
Veeseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 6. peatüki 12. jagu täiendatakse §-ga 1951 järgmises sõnastuses:
㤠1951. Vee erikasutust reguleerivate keskkonnalubade ja komplekslubade ajutine leevendamine seoses eriolukorraga
(1) Keskkonnaamet võib eriolukorraga seoses ajutiselt leevendada vee erikasutust reguleeriva keskkonnaloa või kompleksloa nõudeid ilma keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, käesolevas seaduses ja tööstusheite seaduses sätestatud loa muutmise menetluse nõudeid järgimata, kui loa nõuete täitmine ja menetluse nõuete järgimine pole eriolukorraga seoses tekkinud objektiivse takistuse tõttu võimalik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa nõuete ajutisel leevendamisel tuleb arvestada, et:
1) leevendus ei sea ohtu inimese elu ja tervist;
2) leevendus on proportsionaalne, arvestades loa nõuete ajutise leevendamisega taotletavat eesmärki ja selle kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ega piira kellegi seadusega kaitstud põhiõigusi ja -vabadusi või muid õigusi rohkem, kui see on loa nõuete ajutise leevendamise eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa nõuete ajutist leevendust võib rakendada objektiivse takistuse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 90 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.”;
2) paragrahvi 243 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Kui atesteerimistunnistuse kehtivus lõpeb eriolukorra ajal või 90 päeva jooksul eriolukorra lõppemisest arvates, on selle omajal õigus jätkata vee- ja joogiveeuuringute proovide võtmist atesteerimistunnistuses nimetatud valdkondades, arvestades käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud nõudeid, kuni uue atesteerimistunnistuse saamiseni, kuid mitte kauem kui 180 päeva eriolukorra lõppemisest arvates.”.
§ 32. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14 lõike 41 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui hädaolukorras, eriolukorras või rahvusvahelise kaitse taotluste suure hulga tõttu ei ole võimalik nimetatud tähtajast kinni pidada, võib taotluse registreerida kümne tööpäeva jooksul pärast selle esitamist.”;
2) seaduse 2. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 365 järgmises sõnastuses:
„§ 365. Kinnipidamistaotluse läbivaatamine
(1) Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
(2) Kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise taotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib kohus teha rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata.
(3) Kui rahvusvahelise kaitse taotleja soovib vaidlustada kinnipidamist, mille kohus vormistas kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, esitab kohus rahvusvahelise kaitse taotlejale kirjeldava ja põhjendava osa esimesel võimalusel.”.
§ 33. Välismaalaste seaduse muutmine
Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:
„(32) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib hädaolukorras või eriolukorras anda Eestis viibivale välismaalasele, kelle tagasipöördumine päritoluriiki on takistatud, seadusliku aluse Eestis viibimiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 5 tähenduses.”;
2) paragrahvi 52 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) välismaalane esitab selleks isikliku sooviavalduse.”;
3) paragrahvi 52 lõiget 1 ja § 78 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) välismaalase Eestis viibimise peamine eesmärk on töötamine ja tema tööleping või muu leping või tegevus, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, lõpeb või on lõppenud.”;
4) paragrahvi 911 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Politsei- ja Piirivalveametis võib pikaajalist viisat taotleda välismaalane, kelle Eestis viibimise seaduslik alus anti hädaolukorras või eriolukorras käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel, pärast hädaolukorra või eriolukorra lõppu.”;
5) paragrahvi 106 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses:
„(16) Kui see on majanduse ja tööturu vajadusi arvestades põhjendatud, võib Vabariigi Valitsus hädaolukorras või eriolukorras kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 13 sätestatud välismaalase lühiajalise töötamise ajast pikema aja, kuid mitte pikema kui 730 päeva 913 järjestikuse päeva jooksul.”;
6) paragrahvi 1091 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreering lõpeb, kui tema ajutine viibimisalus lõpeb, talle antakse elamisluba, keeldutakse talle viisat andmast ja tal puudub muu seaduslik alus riigis viibimiseks või kui tööandja registreerib tema töötamise lõpetamise töötamise registris.”;
7) seadust täiendatakse §-ga 30912 järgmises sõnastuses:
„§ 30912. Välismaalase ajutise viibimise ja lühiajalise Eestis töötamise erisus
(1) Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes viibis Eestis 2020. aasta 17. märtsi seisuga, võib lühiajaliselt Eestis töötada käesoleva seaduse § 106 lõikes 13 sätestatud ajalist piirangut ja § 107 lõikes 1 sätestatud töötasu nõuet kohaldamata kuni 2020. aasta 31. juulini, kui tema tööandja põhitegevusala on Statistikaameti Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK A 01 tähtkood, mis hõlmab taime- ja loomakasvatust, jahindust ning neid teenindavaid tegevusalasid.
(2) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor võib anda välismaalasele, kes viibib Eestis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil, seadusliku aluse Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses kuni 2020. aasta 31. augustini.”.
§ 34. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine
Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(31) Välismaalasele, kellele keeldutakse elamisluba, elamisõigust või pikaajalist viisat andmast või pikendamast, kelle elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kelle elamisõigus lõpetatakse, kelle pikaajaline viisa tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks või kelle viibimisaeg lõpetatakse ennetähtaegselt, võib teha lahkumisettekirjutuse vastavalt elamisloa, elamisõiguse või pikaajalise viisa andmisest või pikendamisest keeldumise, elamisloa kehtetuks tunnistamise, elamisõiguse lõpetamise, pikaajalise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuses, kui välismaalasel ei ole kehtivat lahkumisettekirjutust.”;
2) paragrahvi 11 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud juhul loetakse ettekirjutus välismaalasele kättetoimetatuks elamisloa, elamisõiguse või pikaajalise viisa andmisest või pikendamisest keeldumise, elamisloa kehtetuks tunnistamise, elamisõiguse lõpetamise, pikaajalise viisa tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsuse teatavakstegemisega.”;
3) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Käesoleva seaduse § 11 lõikes 31 nimetatud otsust ei saa vaidlustada vaidemenetluse korras, kui ettekirjutus ja ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeld on tehtud hädaolukorras või eriolukorras.”;
4) seadust täiendatakse §-ga 153 järgmises sõnastuses:
„§ 153. Kinnipidamistaotluse läbivaatamine
(1) Välismaalase kinnipidamise otsustab halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi.
(2) Kui kohtule on esitatud erakordselt suur hulk välismaalase kinnipidamise taotlusi ning kohus ei saa objektiivse takistuse tõttu kinnipidamistaotlust läbi vaadata halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatüki alusel ja selles sätestatud korras või läbivaatamine on oluliselt raskendatud, võib kohus teha välismaalase kinnipidamise määruse kirjeldava ja põhjendava osata.
(3) Kui välismaalane soovib vaidlustada kinnipidamist, mille kohus vormistas kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, esitab kohus välismaalasele kirjeldava ja põhjendava osa esimesel võimalusel.”.
§ 35. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 90 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu väärteoasja arutamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab kriminaalmenetluse seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”;
2) paragrahvi 126 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kaebuse kohtulikust arutamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab kriminaalmenetluse seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele.”.
§ 36. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(2) Käesoleva seaduse § 25 punkte 2 ja 3 rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 1. märtsist.
(3) Käesoleva seaduse § 3 punkti 3 ning §-e 24 ja 29 rakendatakse tagasiulatuvalt 2020. aasta 12. märtsist.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter