Teksti suurus:

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise ning hindamise korraldusega 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.05.2020
Avaldamismärge:RT I, 06.05.2020, 51

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine tulenevalt abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest seoses põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise ning hindamise korraldusega 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal

Vastu võetud 05.05.2020 nr 32

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 27 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2, § 30 lõike 6, § 31 lõike 11 ja § 10012 lõigete 1 ja 4 alusel.

§ 1.  Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruse nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” muutmine

Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2010. a määruses nr 113 „Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuut ja vormid” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 31 lõike 11” tekstiosaga „ning § 10012 lõigete 1 ja 4”;

2) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) põhikooli lõpetamisel kõigi kohustuslike õppeainete viimased aastahinded ning gümnaasiumi lõpetamisel kõigi kohustuslike õppeainete kooliastmehinded numbrite ja sõnadega või õigusaktidega sätestatud juhtudel „arvestatud/mittearvestatud” või sõnalise hinnanguna;”;

3) määruse 6. peatükki täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:

§ 201. Loovtöö, õpilasuurimuse ja praktilise töö kandmine hinnetelehele 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal ning gümnaasiumi koolieksami kandmine hinnetelehele 2019/2020. õppeaastal

Loovtöö, õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamise kohta 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal ning gümnaasiumi koolieksami kohta 2019/2020. õppeaastal tehakse hinnetelehele järgmised märked:
1) kui kooli õppenõukogu on otsustanud, et loovtöö, õpilasuurimuse, praktilise töö või koolieksami sooritamine ei ole tulenevalt eriolukorrast võimalik, kantakse hinnetelehele märge „Ei sooritanud eriolukorra tõttu”;
2) kui õppenõukogu punktis 1 nimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane loovtööd, õpilasuurimust, praktilist tööd või koolieksamit ei sooritanud, kantakse lõputunnistusele märge „Jättis sooritamata”.”.

§ 2.  Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 15 lõike 2” tekstiosaga „ ja § 10012 lõike 1”;

2) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

§ 51. Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel ja põhikooli lõpetamisel 2019/2020. õppeaastal lihtsustatud õppes

(1) 2019/2020. õppeaasta lõpuni väljendatakse õppeainete viimased aastahinded üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.

(2) 2019/2020. õppeaastal ei kohaldata põhikooli lõpetamisele § 3 lõikeid 1–3 ning põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või lõikes 1 nimetatud juhul „arvestatud”.

(3) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik” või lõikes 1 nimetatud hinnangu puhul „mittearvestatud”.”.

§ 3.  Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 15 lõike 2” tekstiosaga „ja § 10012 lõike 1”;

2) määrust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses:

§ 251. Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel, loovtöö sooritamisel ja põhikooli lõpetamisel 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal

(1) Eriolukorra algusest kuni 2019/2020. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.

(2) Õppeainete viimased aastahinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras 2019/2020. õppeaastal õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.

(3) 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama § 15 lõikes 8 nimetatud loovtööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik.

(4) 2019/2020. õppeaastal ei kohaldata põhikooli lõpetamisele § 23 lõigetes 1–5 sätestatut ning põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või lõikes 2 sätestatud juhul „arvestatud”.

(5) Õppenõukogu otsusel võib 2019/2020. õppeaastal õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik” või lõikes 2 nimetatud juhul „mittearvestatud”.

(6) 2020/2021. õppeaastal ei kohaldata põhikooli lõpetamisele § 23 lõikes 1 sätestatut ning põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

(7) Õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpivad keelekümblusklassis või kes asusid eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul ning kellele ei ole väljastatud B1-tasemel eesti keele oskuse tunnistust, luuakse võimalus sooritada B1 eesti keele oskuse tasemeeksamiga ühitatud eesti keele kui teise keele lõpueksam, mille sooritamine ei ole lõpetamise tingimuseks.”.

§ 4.  Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 15 lõike 2” tekstiosaga „ja § 10012 lõigete 1 ja 4”;

2) määrust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

§ 221. Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel, õpilasuurimuse, praktilise töö ja koolieksami sooritamisel ning gümnaasiumi lõpetamisel 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal

(1) Eriolukorra algusest kuni 2019/2020. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.

(2) Kursusehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik kursusehinnet välja panna numbrilise hindena, võib kursusehindena kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.

(3) Kooliastmehinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorrast tulenevalt on kõik kooliastmehinde aluseks olevad kursusehinded väljendatud hinnanguna „arvestatud/mittearvestatud”, võib kooliastmehindena kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.

(4) 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal ei pea õpilane sooritama õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik.

(5) 2019/2020. õppeaastal ei pea õpilane sooritama koolieksamit, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik.

(6) 2019/2020. õppeaastal ei kohaldata gümnaasiumi lõpetamisele § 18 lõigetes 3 ja 4 sätestatut ning kool annab gümnaasiumi lõputunnistuse õpilasele, kelle kooliastmehinded on vähemalt „rahuldavad” või lõikes 2 nimetatud juhul „arvestatud”.

(7) 2019/2020. õppeaastal luuakse gümnaasiumi lõpetajatele võimalus sooritada riigieksamid, mis ei ole seotud gümnaasiumi lõpetamisega, eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ning ühe järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksamitest:
1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel);
2) Goethe-Zertifikat B1-taseme eksam, Goethe-Zertifikat B2-taseme eksam, Saksa II astme keelediplomi B2-/C1-taseme eksam ning Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksam, kus punktid vahemikus 1–4 loetakse vastavaks keeleoskustasemega B2 ning punktid vahemikus 5–15 keeleoskustasemega C1 (saksa keel);
3) тест по русскому языку как иностранному B1-taseme eksam ja тест по русскому языку как иностранному B2-taseme eksam (vene keel);
4) Cambridge English C1 Advanced eksam (inglise keel).

(8) 2020/2021. õppeaastal ei kohaldata gümnaasiumi lõpetamisele § 18 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.”.

Jüri Ratas
Peaminister

Mailis Reps
Haridus- ja teadusminister

Taimar Peterkop
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json