Teksti suurus:

Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.03.2021
Avaldamismärge:RT I, 06.05.2020, 53

Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava

Vastu võetud 16.12.2010 nr 182
RT I, 28.12.2010, 14
jõustumine 31.12.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.09.2011RT I, 20.09.2011, 123.09.2011
08.02.2018RT I, 14.02.2018, 117.02.2018
05.05.2020RT I, 06.05.2020, 5109.05.2020

Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2 ja § 10012 lõike 1 alusel.
[RT I, 06.05.2020, 51 - jõust. 09.05.2020]

§ 1.   Määruse reguleerimisala ja ülesehitus

  (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.
[RT I, 14.02.2018, 1 - jõust. 17.02.2018]

  (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele.

  (3) Lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse lõikes 1 nimetatud õpilastele kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (4) Määruse lisades esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning õppe ja kasvatuse korraldus:
  1) lihtsustatud õppe puhul (lisa 1);
  2) toimetulekuõppe puhul (lisa 2);
  3) hooldusõppe puhul (lisa 3).

§ 2.   Põhikooli riikliku õppekava kohaldamine

  Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi.

§ 3.   Põhikooli lõpetamine

  (1) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

  (2) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele kui teise keele koolieksami.

  (3) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on:
  1) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines;
  2) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines.

  (4) Toimetuleku- ja hooldusõppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava.

§ 4.   Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus

  (1) Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooli õppekava koostatakse lähtudes lihtsustatud riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse. Kui koolis tegutsevad klassid, kus õpet viiakse läbi põhikooli riikliku õppekava järgi (edaspidi tavaklass), ja eriklassid lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele, peab kooli õppekava koostamisel arvestama nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud riikliku õppekavaga.
[RT I, 14.02.2018, 1 - jõust. 17.02.2018]

  (2) Kooli õppekava koostades lähtutakse põhikooli riikliku õppekava §-s 24 kooli õppekavale esitatud nõuetest, arvestades järgmisi erisusi:
  1) hooldusõppe puhul ei pea kooli õppekavas esitama ainekavasid, läbivaid teemasid ning nende käsitlemise ja lõimingu põhimõtteid;
  2) lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe puhul ei esitata kooli õppekavas õppeaineid, lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ega temaatilisi rõhuasetusi.

§ 5.   Individuaalne õppekava

  (1) Lihtsustatud õppes rakendatakse individuaalset õppekava „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” §-s 18 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Individuaalne õppekava koostatakse kõigile lihtsustatud õppel olevatele õpilastele, kes õpivad klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava järgi, ning kõigile toimetuleku- või hooldusõppel olevatele õpilastele.

  (3) Toimetuleku- või hooldusõppel olevale õpilasele ning tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava, kus esitatakse:
  1) üldised andmed õpilase kohta;
  2) õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus;
  3) erisused õppesisus ja õpitulemustes;
  4) õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta;
  5) õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule tagasiside andmise viisid ja vahendid;
  6) individuaalse õppekava rakendamise aeg;
  7) individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused.

§ 51.   Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel ja põhikooli lõpetamisel 2019/2020. õppeaastal lihtsustatud õppes

  (1) 2019/2020. õppeaasta lõpuni väljendatakse õppeainete viimased aastahinded üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.

  (2) 2019/2020. õppeaastal ei kohaldata põhikooli lõpetamisele § 3 lõikeid 1–3 ning põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või lõikes 1 nimetatud juhul „arvestatud”.

  (3) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik” või lõikes 1 nimetatud hinnangu puhul „mittearvestatud”.
[RT I, 06.05.2020, 51 - jõust. 09.05.2020]

§ 6.   Rakendussätted

  (1) Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse käesoleva määrusega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2012. a. Kuni käesoleva määrusega vastavusse viimiseni peab kooli õppekava lihtsustatud õppe puhul vastama enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 24. märtsi 1999. a määrusele nr 21 „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine” (RTL 1999, 70, 907; 2006, 74, 1360) ning toimetulekuõppe puhul enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 15. detsembri 1999. a määrusele nr 59 „Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine” (RTL 2000, 3, 19; 2004, 106, 1705).

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (4) Määrus jõustub 31. detsembril 2010. a.

Lisa 1 Lihtsustatud õpe
[RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011]

Lisa 2 Toimetulekuõpe
[RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011]

Lisa 3 Hooldusõpe

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json