Riigikogu
seadus
terviktekst
TTKSavaldamine
avaldatud
, osaliselt 01.01.2003. a ja 01.01.2005. a.
2001-05-09
RT I
2001
50
284
27072
2002-01-01
RT I2014-06-06201420106062014020
2014-06-09
2014-06-30
2012-07-03
tyviseadus_1_10.02.2010.xsd
106062014020
72
2014-06-05
Maret Mauer
153395
Tüviseaduse raamskeem XML struktuuri koostamiseks
Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
1
2002-06-19
RT I
2002
57
360
178430
2002-07-09
2002-06-19
RT I
2002
61
375
184811
2002-08-01
2002-06-19
RT I
2002
62
377
181723
2002-10-01
2002-12-18
RT I
2002
110
661
234236
2003-01-01
2003-02-12
RT I
2003
26
157
264787
2003-04-01
2003-02-12
RT I
2003
26
160
264826
2003-11-01
2004-04-14
RT I
2004
29
192
740491
2004-05-01
2004-06-28
RT I
2004
56
400
778828
2004-08-01
ja 01.01.2005
2004-10-13
RT I
2004
75
520
813527
2004-12-01
2004-12-16
RT I
2004
89
612
831453
2004-12-31
2004-12-16
RT I
2005
2
4
833016
2005-03-01
2005-10-12
RT I
2005
57
452
955765
2005-11-18
2005-11-09
RT I
2005
64
482
962385
2006-01-01
2006-11-22
RT I
2006
56
416
12762344
2007-01-01
2006-12-07
RT I
2006
58
439
12765603
2007-01-01
2006-11-22
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
2007-01-24
RT I
2007
12
66
12789344
2008-01-01
2007-02-15
RT I
2007
24
127
12802623
2008-01-01
2007-02-22
RT I
2007
25
134
12804512
2008-01-01
2007-12-20
RT I
2008
3
22
12909773
2008-01-28
2007-12-20
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
2008-06-04
RT I
2008
25
163
12978679
2009-01-01
2008-06-19
RT I
2008
30
191
12988434
2008-07-01
2008-12-10
RT I
2008
58
326
13096421
2009-01-01
2008-12-17
RT I
2008
58
329
13099718
2009-01-01
2009-05-21
RT I
2009
29
176
13186056
2009-07-01
, osaliselt 01.04.2010
2009-06-15
RT I
2009
39
262
13201475
2009-07-24
2009-09-30
RT I
2009
49
331
13225575
2010-01-01
, osaliselt 01.04.2010 (seaduses asendatud sõna „Tervishoiuamet” sõnaga „Terviseamet” vastavas käändes)
2009-12-17
RT I
2009
67
461
13252426
2010-01-01
, osaliselt 01.04.2010
2010-04-22
RT I
2010
22
108
13310847
2011-01-01
jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel, Euroopa Liidu Nõukogu 13.07.2010. a otsus Nr 2010/416/EL (ELT L 196, 28.07.2010, lk 24–26).
2010-05-05
RT I
2010
24
115
13314868
2010-09-01
2010-06-09
RT I
2010
41
240
13332410
2010-09-01
2010-12-16
RT I
2011-01-05
12
105012011012
2011-01-15
2011-01-27
RT I
2011-02-23
1
123022011001
2011-09-01
2011-01-27
RT I
2011-02-23
2
123022011002
2011-04-05
2011-02-17
RT I
2011-03-10
1
110032011001
2011-03-20
, osaliselt 01.01.2013
2011-02-23
RT I
2011-03-25
1
125032011001
2014-01-01
; jõustumisaeg muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
2011-12-06
RT I
2011-12-21
2
121122011002
2012-06-01
, osaliselt 01.01.2012
2012-05-30
RT I
2012-06-15
2
115062012002
2013-06-01
2012-06-06
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
, osaliselt 09.07.2012, 01.09.2012 ja 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
2012-06-13
RT I
2012-07-04
2
104072012002
2012-07-14
2012-06-13
RT I
2012-07-04
3
104072012003
2012-07-14
2012-06-13
RT I
2012-07-10
2
110072012002
2013-04-01
2012-06-14
RT I
2012-07-04
1
104072012001
2012-08-01
2013-05-22
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2013-06-21
, osaliselt 01.09.2013 ja 01.01.2014; jõustumisaeg osaliselt muudetud 01.07.2014 [RT I, 22.12.2013, 1]
2013-11-15
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
2013-11-21
RT I
2013-12-13
2
113122013002
2013-12-23
2013-11-21
RT I
2013-12-13
3
113122013003
2014-01-01
2013-12-05
RT I
2013-12-22
1
122122013001
2014-01-01
2014-02-19
RT I
2014-03-13
2
113032014002
2014-03-23
, osaliselt 01.01.2015, 01.01.2017 ja 01.01.2019
2014-02-19
RT I
2014-03-13
4
113032014004
2014-07-01
, osaliselt 23.03.2014
2014-03-26
RT I
2014-04-15
2
115042014002
2014-04-25
, osaliselt 01.08.2014
2014-05-21
RT I
2014-06-06
14
106062014014
2014-06-09
1
ÜLDSÄTTED
1
Seaduse reguleerimisala
1
Seadus sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.
2
Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele Kaitseministeeriumi valitsemisalas koos kaitseväeteenistuse seadusest ja Kaitseväe korralduse seadusest tulenevate erisustega.
RT I
2012-07-10
2
110072012002
2013-04-01
2
1)]]>
Käesolevat seadust kohaldatakse tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega.
2
2)]]>
Käesolevat seadust kohaldatakse koolitervishoiuteenuse osutamise korraldusele koolides koos põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevate erisustega.
RT I
2010
41
240
13332410
2010-09-01
2
3)]]>
Käesolevat seadust kohaldatakse proviisori ja farmatseudi kutsetegevusele apteegiteenuse osutamisel käesoleva seaduse § 2 lõikes 11 ning § 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatud ulatuses.
RT I
2014-06-06
14
106062014014
2014-06-09
3
Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
RT I
2003
26
157
264787
2003-04-01
2
Tervishoiuteenus
1
Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu
.
RT I
2012-07-04
3
104072012003
2012-07-14
1
1)]]>
Proviisor ja farmatseut osutavad kutsetegevuse raames tervishoiuteenuseid vaid seaduses sätestatud juhul.
RT I
2014-06-06
14
106062014014
2014-06-09
2
Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.
3
Ambulatoorne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik.
3
Tervishoiutöötaja
1
Tervishoiutöötajad käesoleva seaduse tähenduses on arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.
2
Tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud kutse või eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
3
Tervishoiutöötaja on kohustatud tasuma registreerimistõendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2006
58
439
12765603
2007-01-01
4
Tervishoiutöötajad on ka ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud Terviseameti proviisorite ja farmatseutide riiklikus registris.
RT I
2014-06-06
14
106062014014
2014-06-09
5
Proviisor ja farmatseut võivad osutada apteegiteenust omandatud kutse piirides, mille kohta neile on väljastatud Terviseameti tõend proviisori või farmatseudina registreerimise kohta.
RT I
2014-06-06
14
106062014014
2014-06-09
3
1. ]]>
Patsient
Patsient käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes on avaldanud soovi saada või kes saab tervishoiuteenust.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
4
Tervishoiuteenuse osutaja
Tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik.
4
1. ]]>
Isikuandmete töötlemine
1
Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid.
2
Haiglas viibiva andmesubjekti terviseseisundit kajastavate andmete edastamine või nendele juurdepääs on lubatud tema lähedastele, välja arvatud juhul, kui
1
andmesubjekt on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud;
2
uurimist teostav organ on andmetele juurdepääsu või nende edastamise keelanud kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
RT I
2007
24
127
12802623
2008-01-01
4
2. ]]>
Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimine
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
1
Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimisel on kohustuslik kasutada riigi infosüsteemi klassifikaatoreid, loendeid, aadressiandmeid ja tervise infosüsteemi standardeid.
RT I
2009
29
176
13186056
2009-07-01
1
1)]]>
Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt ning luua digitaalarhivaale, kui on tagatud nende terviklikkuse ja autentsuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul ning need on korrastatud ja kirjeldatud arhiiviseaduse kohaselt.
RT I
2009
29
176
13186056
2009-07-01
1
2)]]>
Tervishoiuteenuse osutaja võib tervishoiuteenuse osutamist tõendavad paberdokumendid digitaliseerida, kui on tagatud nende terviklikkus ja autentsus vastavalt paberdokumentide suhtes arhiiviseaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele. Tervishoiuteenuse osutamist tõendavad paberdokumendid, mis on digitaliseeritud, võib ennetähtaegselt hävitada avaliku arhiivi hindamisotsuse alusel.
RT I
2009
29
176
13186056
2009-07-01
2
tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja korra.
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
4
3. ]]>
Tervishoiuteenuse osutamisel osalemine
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
1
Tervishoiuteenuse osutamisel võivad osaleda järgmised tervishoiutöötaja registreeringut mitteomavad isikud:
1
hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud IV kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, hambaarsti juhendamisel;
2
arstiõppe üliõpilane, kes on läbinud IV kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, arsti juhendamisel;
3
ämmaemandaõppe üliõpilane, kes on läbinud II kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, ämmaemanda või õe juhendamisel;
4
õeõppe üliõpilane, kes on läbinud II kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, õe või ämmaemanda juhendamisel;
5
arsti- või hambaarstiõppe üliõpilane, kes on läbinud III kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained, õe juhendamisel.
RT I
2011-01-05
12
105012011012
2011-01-15
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute tegevus loetakse selle tervishoiutöötaja tegevuseks, kelle juhendamisel ja vastutusel isikud tegutsevad.
RT I
2011-01-05
12
105012011012
2011-01-15
3
Tervishoiuteenuse osutamisel osaleb:
1
isik, kes on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud Terviseameti proviisorite ja farmatseutide riiklikus registris, kui ta tegeleb retseptiravimite väljastamisega;
2
isik, kes vahetult müüb meditsiiniseadmeid meditsiiniseadme kaardi alusel.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute osalemine tervishoiuteenuse osutamisel on reguleeritud vastavalt ravimiseaduse ja meditsiiniseadme seadusega.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
2
TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS
1
Vältimatu abi
5
Vältimatu abi mõiste
Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.
6
Vältimatu abi osutamine
1
Igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi.
2
Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires.
3
Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest.
4
Ravikindlustusega hõlmamata isikule osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.
RT I
2002
62
377
181723
2002-10-01
2
Üldarstiabi
7
Üldarstiabi mõiste
1
Üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
2
Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes tegutseb:
1
perearsti nimistu alusel;
2
nimistuta eriarstina.
3
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud perearsti tegevusele kohaldatakse käesoleva seaduse haiglavälise eriarstiabi osutamist reguleerivaid sätteid.
4
Pereõde on koos perearstiga töötav õde või ämmaemand, kes osutab tervishoiuteenust perearsti nimistusse kuuluvatele isikutele käesoleva seaduse § 8 lõike 61 alusel sätestatud ulatuses ja korras.
RT I
2009
67
461
13252426
2010-01-01
8
Perearsti nimistu
1
Perearsti nimistu on käesoleva seaduse alusel perearsti teenindamisele kuuluvate isikute nimekiri.
2
Igal perearstil on üks nimistu.
3
Igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Isiku üleminekut uue perearsti nimistusse arvestatakse järgmise kalendrikuu esimesest päevast.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
Perearsti nimistu moodustub perearsti juurde registreerunud isikutest ja Terviseameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel määratud isikutest.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
1)]]>
Perearsti nimistu piirsuurus on:
1
1200–2000 isikut;
2
2001–2400 isikut, kui nimistusse kantud isikutele osutab üldarstiabi koos perearstiga vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
2)]]>
Terviseamet võib Eesti Haigekassa nõusolekul kinnitada nimistu piirsuuruse alammäärast väiksema nimistu, kui perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuses elab alaliselt vähem kui 1200 isikut.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
3)]]>
Terviseamet määrab perearsti nimistusse mitteregistreerunud isiku nimistusse, võrdleb nimistuid ja kinnitab muudetud nimistud ning teeb muudatuse isikule, perearstile ja Eesti Haigekassale teatavaks vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui iga kvartali viimasele kuule järgneva kalendrikuu kahekümnendaks kuupäevaks. Nimistute võrdlemiseks on Terviseametil õigus saada andmeid ravikindlustuse seaduse § 15 lõike 1 alusel asutatud Ravikindlustuse andmekogust. Isiku määramist perearsti nimistusse arvestatakse määramisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
4)]]>
Terviseamet arvab isiku perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri objektiks või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis. Terviseamet teavitab isikut nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või elektrooniliselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui dokument on vaja kätte toimetada rohkem kui sajale isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Terviseametile teada, avaldatakse otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
RT I
2014-04-15
2
115042014002
2014-04-25
4
5)]]>
Kui perearsti nimistusse kantud isikute arv ületab nimistu piirsuurust, määrab Terviseamet nimistu piirsuurust arvestades Eesti rahvastikuregistri elukoha aadressi alusel isiku teise perearsti nimistusse. Perearsti avalduse alusel on Terviseametil õigus määrata ravikindlustamata isik teise perearsti nimistusse juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 1 sätestatud piirsuurusega nimistusse kuulub rohkem kui 800 ravikindlustamata isikut.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
6)]]>
perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja korra ning perearsti nimistute piirarvu.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
7)]]>
Nimistute piirarvu kehtestamisel lähtub sotsiaalminister Eesti rahvastikuregistri objektiks olevate isikute arvust ning üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
8)]]>
Terviseamet avaldab oma veebilehel perearsti nimistute andmed, märkides perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate nimed, perearsti teeninduspiirkonna ja tegevuskoha, nimistu piirsuuruse, andmed perearsti asendamise kohta ning äriühingu nime, mille kaudu perearst osutab üldarstiabi.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
5
Kehtetu -
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
6
Perearst tagab tema nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning järjepidevuse perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis ettenähtud ulatuses ja korras.
RT I
2009
67
461
13252426
2010-01-01
6
1)]]>
Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendi
.
RT I
2009
67
461
13252426
2010-01-01
7
Perearst teavitab tema nimistusse kantud inimesi, kuhu ja kelle poole saab isik pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool perearsti vastuvõtuaega. Eesti Haigekassa võib sõlmida perearstiga lepingu üldarstiabi osutamiseks õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel.
8
Kehtetu -
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
8
1. ]]>
Nimistuga perearsti asendamine
1
Perearsti asendamine on olukord, kus perearst töölt ajutise eemalviibimise tõttu ei osuta isiklikult ja vahetult üldarstiabi tema nimistusse kuuluvatele isikutele, eelkõige ei teosta isiklikult nimistusse kantud isikute ambulatoorset vastuvõttu.
2
Perearsti asendaja leidmise kuni kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi lühiajaline asendamine) tagab perearst.
3
Perearsti asendaja leidmise üle kolmekuulise töölt eemalviibimise korral (edaspidi pikaajaline asendamine) tagab perearst, esitades hiljemalt kümme kalendripäeva enne asendamise algust Terviseametile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise, milles märgitakse töölt ajutise eemalviibimise põhjus, asendamise kestus, asendaja nimi ja kvalifikatsioon, üldarstiabi osutamise koht ja korraldus ning enda kontaktandmed asendamise ajal.
4
Lühiajalisest ja pikaajalisest asendamisest teavitab perearst oma teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksust ning perearsti nimistusse kantud isikuid, märkides asendamise kestuse, asendaja nime ja kvalifikatsiooni ning üldarstiabi osutamise koha ja korralduse asendamise ajal. Nimistusse kantud isikutele avaldab perearst asendamise korraldust käsitleva informatsiooni perearsti tegevuskohas.
5
Lühiajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on arsti kvalifikatsioon.
6
Pikaajalise asendamise korral asendab perearsti tervishoiutöötaja, kellel on perearsti kvalifikatsioon, või peremeditsiini residentuuris õppiv arst-resident.
7
Pikaajaline asendamine võib kesta kuni üks aasta, erialase enesetäiendamisega seotud koolituse korral kuni kaks aastat ja lapsehoolduspuhkuse korral lapsehoolduspuhkuse lõppemiseni.
8
Perearsti asendaja on kohustatud viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama perearsti ja Terviseametit perearsti asendamise ennetähtaegsest või erakorralisest lõppemisest.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
9
Perearsti teeninduspiirkond
1
Perearsti teeninduspiirkond on Terviseameti poolt määratud kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ala, mille piires perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad teevad üldarstiabi osutamisel vajaduse korral koduvisiite. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutab perearst vältimatut abi.
2
Kui perearsti teeninduspiirkond hõlmab mitme maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse ala, peab teeninduspiirkonnas elavatele isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Terviseamet arvestab teeninduspiirkonna määramisel piirkonna eripärast tingitud üldarstiabi nõuetekohast osutamist ja kättesaadavust mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral elanike arvu ja ühistranspordi korraldust teeninduspiirkonnas.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
9
1. ]]>
Perearsti tegevuskoht
1
Perearsti tegevuskoht on koht, kus asuvad perearsti ruumid ning kus perearst osutab üldarstiabi.
2
Kui perearsti tegevuskoht ei asu perearsti teeninduspiirkonnas, peab perearsti nimistusse kantud isikutele olema tagatud üldarstiabi nõuetekohane kättesaadavus. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vaheline vahemaa ei tohi olla ebamõistlikult pikk. Tegevuskoha ja teeninduspiirkonna vahel peab olema mõistlik ühistranspordiühendus.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
10
Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele ja sisseseadele
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
Perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded
.
11
Üldarstiabi rahastamine
1
Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud üldarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.
2
Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub üldarstiabi eest ise.
12
Perearstina tegutsemise õiguslik vorm
Perearstid võivad tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutava äriühingu kaudu.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
13
Üldarstiabi osutava äriühingu erisused
1
Täisühingu või usaldusühinguna tegutseva äriühingu ühinguleping sõlmitakse kirjalikult ja lisatakse ühingu äriregistrisse kandmise avaldusele.
2
Üldarstiabi osutav äriühing võib ühineda ainult teise üldarstiabi osutava äriühinguga.
3
Üldarstiabi osutav äriühing ei või olla osanikuks või aktsionäriks eriarstiabi osutavas äriühingus.
RT I
2002
110
661
234236
2005-01-01
14
Tegevusala
1
Üldarstiabi osutaval äriühingul ei või olla teist tegevusala peale üldarstiabi, iseseisvalt osutatava õendusabi, iseseisvalt osutatava ämmaemandusabi, sotsiaalteenuste osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö.
2
Füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse kantud perearst võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult üldarstiabi, iseseisvalt osutatavaid õendusabi teenuseid, iseseisvalt osutatavaid ämmaemandusabi teenuseid, sotsiaalteenuseid ning tegeleda tervishoiualase õppe- ja teadustööga.
RT I
2009
29
176
13186056
2010-04-01
15
Üldarstiabi osutava äriühingu osanik ja aktsionär
1
Üldarstiabi osutava äriühingu osanik või aktsionär võib olla:
1
selle äriühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutav perearst;
2
kohalik omavalitsusüksus, mille haldusterritooriumil asub üldarstiabi osutava äriühingu tegevuskoht.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
2
Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osanikult või aktsionärilt on perearstina tegutsemise õigus ära võetud, peab ta oma osa või aktsia võõrandama perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisest alates. Kui osa või aktsiat ei ole kolme kuu jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama perearstile osa või aktsia väärtuse.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
3
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, peab ta oma osa või aktsia võõrandama kolme kuu jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustama äriühingu lõpetamise. Kui perearst nimetatud õigust ei kasuta, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud osaniku või aktsionäri surma korral läheb äriühingu osa või aktsia üle tema pärijale juhul, kui pärija on perearst ja hakkab osutama selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid. Muudel juhtudel peab perearsti pärija võõrandama osa või aktsia perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või kohalikule omavalitsusüksusele kolme kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest alates. Kui osa või aktsia ei ole selle aja jooksul võõrandatud, on äriühing kohustatud osa või aktsia tühistama ja hüvitama pärijale osa või aktsia väärtuse.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
5
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osanik või aktsionär oli äriühingu ainus osanik või aktsionär, võib pärija pärandi vastuvõtmisest alates kuue kuu jooksul võõrandada osa või aktsia kohaliku omavalitsuse üksusele või perearstile, kes hakkab selle ühingu kaudu tervishoiuteenuseid osutama, või otsustada äriühingu lõpetamise. Kui pärija ei kasuta nimetatud õigusi, lõpetatakse äriühing nimistu moodustamise õiguse andja nõudel kohtuotsusega.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
3
Kiirabi
16
Kiirabi mõiste
1
Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.
RT I
2012-07-04
3
104072012003
2012-07-14
2
Õigus saada kiirabiteenust on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul.
17
Kiirabi osutamine
1
Kiirabi osutab kiirabibrigaad häirekeskuselt saadud väljasõidukorralduse või muul viisil saadud teabe alusel.
1
1)]]>
Kiirabibrigaadi pidaja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 4 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
RT I
2009
39
262
13201475
2009-07-24
2
kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö korra.
3
Sotsiaalminister kehtestab:
1
;
RT I
2006
56
416
12762344
2007-01-01
2
kehtetu -
RT I
2006
56
416
12762344
2007-01-01
3
;
4
, sealhulgas kiirabiautodele ja meditsiiniseadmetele esitatavad nõuded;
5
.
6
kehtetu -
RT I
2006
56
416
12762344
2007-01-01
4
Terviseamet:
1
korraldab kiirabiteenuse tellimist ja sõlmib kiirabibrigaadi pidajaga kuni viieks aastaks halduslepingu, lähtudes halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest. Kiirabibrigaadi pidajaga, kellega sõlmitakse leping esmakordselt, sõlmitakse leping kuni kolmeks aastaks;
RT I
2006
56
416
12762344
2007-01-01
2
kinnitab riigieelarvest rahastatavate kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotuse teeninduspiirkondade kaupa;
3
korraldab kiirabibrigaadide ajutist asendamist.
4
kehtetu -
RT I
2006
56
416
12762344
2007-01-01
4
1)]]>
Kiirabi osutamise lepingu sõlmimise, lepingu uuendamise ning lepingu tähtaja üle otsustamisel arvestab Terviseamet järgmiste asjaoludega:
1
kiirabi osutamiseks nõutava tegevusloa kehtivuse tähtaeg;
2
konkreetse teeninduspiirkonna vajadus kiirabiteenuse järele;
3
kiirabibrigaadi pidaja jätkusuutlikkus;
4
kiirabiteenuse kvaliteet ja tingimused;
5
tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide nõuetekohane täitmine kiirabibrigaadi pidaja poolt;
6
käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatud kiirabibrigaadide arv.
RT I
2006
56
416
12762344
2007-01-01
4
2)]]>
Kiirabibrigaadi pidajaga, kes on osutanud teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 41 ja halduslepingus sätestatud tingimustele, sõlmib Terviseamet uue lepingu. Kiirabibrigaadi pidaja ja Terviseamet võivad lepingut muuta üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud asjaolusid arvestades.
RT I
2006
56
416
12762344
2007-01-01
4
3)]]>
Terviseamet ei ole kohustatud sõlmima kiirabi osutamise lepingut kõigi kiirabibrigaadi pidajatega.
RT I
2006
56
416
12762344
2007-01-01
4
4)]]>
Terviseamet korraldab avaliku konkursi kiirabi osutaja valikuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1
teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidaja loobub teenuse osutamisest ja konkreetses teeninduspiirkonnas säilib vajadus kiirabiteenuse järele endises mahus;
2
Terviseamet otsustab teenust seni osutanud kiirabibrigaadi pidajaga lepingut mitte sõlmida või lõpetab lepingu seoses kiirabibrigaadi pidaja või tema poolt osutatava teenuse mittevastavusele käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele;
3
Terviseamet on kiirabibrigaadi pidaja kiirabi osutamise tegevusloa kehtetuks tunnistanud;
4
muudetakse teeninduspiirkondade jaotust;
5
ajutine asendamine kestab rohkem kui 30 päeva.
RT I
2006
56
416
12762344
2007-01-01
4
5)]]>
Konkurss kuulutatakse välja 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 44 nimetatud asjaolu ilmnemisest arvates. Kuni konkursi võitjaga lepingu sõlmimiseni korraldab Terviseamet vajaduse korral teenuse osutamise ajutise asendamise kaudu.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2012-07-09
5
Häirekeskusel on õigus suunata kiirabibrigaad abi kohese kättesaadavuse tagamiseks teise teeninduspiirkonda.
6
Riigi päästeasutuse kiirabibrigaad peab vastama käesoleva seadusega ja selle alusel kiirabibrigaadile kehtestatavatele nõuetele.
18
Kiirabi osutamise õiguslik vorm
1
Kiirabibrigaadi pidaja võib olla sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja, sihtasutus, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus.
RT I
2010
24
115
13314868
2010-09-01
2
Kiirabibrigaadi pidaval juriidilisel isikul ei või olla teist tegevusala peale kiirabi osutamise ning tervishoiualase õppe- ja teadustöö. Kiirabibrigaadi pidav füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistrisse kantud ärinime all osutada ainult kiirabi.
RT I
2002
110
661
234236
2003-01-01
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusala piirang ei laiene kiirabibrigaadi pidavatele eriarstiabi osutajatele.
4
Kehtetu -
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
19
Kiirabi rahastamine
1
Kiirabi eest tasutakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu.
2
Kiirabi rahastamise korra
.
4
Eriarstiabi
20
Eriarstiabi mõiste
1
Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
1
1)]]>
Päevaravi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mille osutamise käigus on vajalik inimese seisundi lühiajaline jälgimine ja mille järel lahkub inimene tervishoiuteenuse osutaja juurest samal päeval.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2013-06-21
2
Eriarstiabi erialade loetelu
.
21
Haiglavälise eriarstiabi osutamine
1
Haiglavälist eriarstiabi võib osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus.
2
Haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile esitatavad nõuded
.
RT I
2002
57
360
178430
2002-07-09
22
Haigla
1
Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.
2
Haiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.
3
Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla teist tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi, iseseisvalt osutatavate õendusabi teenuste ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise ning rakkude, kudede ja elundite käitlemise.
RT I
2011-01-05
12
105012011012
2011-01-15
4
Eriarstiabi osutava haigla liigid on piirkondlik haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohalik haigla, erihaigla ja taastusravihaigla. Nõuded haigla liikidele
.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2014-01-01
4
1)]]>
Piirkondliku haigla ja keskhaigla pidaja on hädaolukorra seaduse § 34 lõike 4 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.
RT I
2009
39
262
13201475
2009-07-24
5
Haigla pidaja esitab Sotsiaalministeeriumile käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 3 alusel koostatud haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve. Sotsiaalminister kehtestab haigla funktsionaalse arengukava ja eelarve esitamise ning avalikustamise tingimused ja korra.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
23
Eriarstiabi rahastamine
1
Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud eriarstiabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.
2
Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub eriarstiabi eest ise.
5
Õendusabi
24
Õendusabi mõiste
1
Õendusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad õde ja ämmaemand koos pere-, eri- või hambaarstiga või iseseisvalt.
1
1)]]>
Kehtetu -
RT I
2011-01-05
12
105012011012
2011-01-15
2
Õendusabi erialade loetelu
.
25
Õendusabi iseseisev osutamine
1
Iseseisvalt võib õendusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.
RT I
2002
110
661
234236
2003-01-01
1
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangut õendusabi osutamise õiguslikule vormile ei kohaldata sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktis 16 nimetatud sotsiaalteenuse osutajatele ning eakate ja puuetega isikute ööpäevasele hoolekandeasutusele käesoleva seaduse § 25 lõike 3 alusel kehtestatud määruses nimetatud koduõendusteenuse osutamise korral.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2013-06-21
2
Nõuded ambulatoorse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele
.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2014-01-01
3
Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused
.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2014-01-01
25
1. ]]>
Õendushaigla
1
Õendushaigla on iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete ja statsionaarsete õendusabiteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus.
2
Õendushaiglat võib pidada sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus.
3
Õendushaiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel, välja arvatud eriarstiabi osutava haigla pidajal, ei või olla teist tegevusala peale iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste, ambulatoorse eriarstiabi ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö ning haiglaapteegi pidamise.
4
Õendushaiglas iseseisvalt osutada lubatud õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning statsionaarse õendusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikule töötajate koosseisule, ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele esitatavad nõuded
.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2014-01-01
26
Iseseisva õendusabi rahastamine
1
Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva õendusabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.
2
Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva õendusabi eest ise.
3
Ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu sõltumata isiku ravikindlustusega hõlmatusest.
RT I
2008
58
329
13099718
2009-01-01
5
1. jagu]]>
Ämmaemandusabi
RT I
2009
29
176
13186056
2010-04-01
26
1. ]]>
Ämmaemandusabi
Ämmaemandusabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutab ämmaemand koos pere- või eriarstiga või iseseisvalt.
RT I
2009
29
176
13186056
2010-04-01
26
2. ]]>
Ämmaemandusabi iseseisev osutamine
1
Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.
2
Iseseisvalt võib ämmaemandusabi osutada vaid ambulatoorselt.
3
Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused
.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2013-06-21
4
Nõuded ämmaemandusabi iseseisvaks osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile ja töövahenditele
.
RT I
2009
29
176
13186056
2010-04-01
26
3. ]]>
Iseseisva ämmaemandusabi rahastamine
1
Ravikindlustusega hõlmatud isikule osutatud iseseisva ämmaemandusabi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest ulatuses, mille eest tasumise kohustuse on üle võtnud Eesti Haigekassa.
2
Ravikindlustusega hõlmamata isik tasub iseseisva ämmaemandusabi eest ise.
RT I
2009
29
176
13186056
2010-04-01
3
TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED
1
Tervishoiutöötaja registreerimine ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamine
RT I
2008
30
191
12988434
2008-07-01
27
Registreerimise õiguslik tähendus
1
Registreerimine annab tervishoiutöötajale õiguse osutada tervishoiuteenuseid kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis ja registreerimisel väljastatavas registreerimistõendis märgitud kutse või eriala piirides.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
2
Tervishoiutöötaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutajana ta on Terviseametis registreeritud.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
27
1. ]]>
Tervishoiutöötajate riiklik register
1
Tervishoiutöötajate registreerimiseks
tervishoiutöötajate riikliku registri.
2
Tervishoiutöötajate riikliku registri eesmärk on registreerida tervishoiutöötajaid, et tagada tervishoiuteenuse tarbija riiklik kaitse tervishoiuteenuse osutamise kaudu selleks nõutud kvalifikatsiooni omavate isikute poolt ja nende üle järelevalve ning vajalikud andmed valitsusasutustele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
3
Andmete esitamise kohustus volitatud töötlejale on tervishoiutöötajatel.
4
Volitatud töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest registritest.
5
Tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kogutakse tervishoiutöötajate kohta järgmisi andmeid:
1
eluloolised andmed;
2
kvalifikatsiooni tõendavad andmed;
3
töökohta puudutavad andmed;
4
registreerimisandmed.
6
Tervishoiutöötajate riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja on Terviseamet.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
28
Registreerimismenetlus
1
Registreerimist taotlev isik esitab Terviseametile registreerimistaotluse ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi ärakirja.
1
1)]]>
Registreerimist taotlev isik on kohustatud enne registreerimistaotluse esitamist tasuma taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
RT I
2006
58
439
12765603
2007-01-01
2
Registreerimistaotluses esitatavate andmete loetelu
.
3
Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu
.
4
Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse ühe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates, välja arvatud käesoleva seaduse § 29 lõikes 11 ja § 30 lõikes 2 nimetatud juhtudel.
RT I
2008
30
191
12988434
2008-07-01
5
Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui:
1
isik esitas teadvalt valeandmeid või
2
isikult on ära võetud õigus töötada registreerimistaotluses nimetatud kutse- või erialal.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
6
Kui isikut Terviseametis ei registreerita, siis teatatakse talle sellest kirjalikult otsuse tegemise päevast alates 10 tööpäeva jooksul.
7
Kehtetu -
RT I
2002
61
375
184811
2002-08-01
8
Isik on kohustatud esitama Terviseametile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid hiljemalt viie aasta jooksul kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmisest alates.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
9
Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud registreerimistähtaja ületanud isik võib taotleda enda registreerimist Terviseametis, kui ta sooritab tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras ning esitab eksami sooritamist tõendava dokumendi Terviseametile.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
10
Isik, kelle kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud loetelus, peab enda tervishoiutöötajana registreerimise taotlemiseks sooritama tervishoiutöötaja teooria- ja praktikaeksami sotsiaalministri kehtestatud korras.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
29
Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine
RT I
2004
29
192
740491
2004-05-01
1
Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis (edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik) või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ning 5 ja 6.
RT I
2008
30
191
12988434
2008-07-01
1
1)]]>
Terviseamet annab registreerimist taotlevale isikule kinnituse registreerimistaotluse kättesaamise kohta ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates ja teavitab vajaduse korral isikut puuduvatest dokumentidest. Terviseamet kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ja teeb registreerimisotsuse kahe kuu jooksul kõigi ettenähtud dokumentide esitamisest arvates. Kui registreerimismenetluse käigus tekib vajadus hinnata käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, on Terviseametil õigus registreerimisotsuse tegemise tähtaega pikendada kolme kuuni, teatades registreerimist taotlevale isikule viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest.
RT I
2008
30
191
12988434
2008-07-01
2
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab tervishoiutöötajale õiguse osutada dokumendis märgitud kutse- või erialal tervishoiuteenuseid vastavas Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
3
Kui isik on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandanud eriarstiabi eriala, mida ei ole nimetatud käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel kehtestatud loetelus, või kui isiku omandatud eriala automaatselt ei tunnustata, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest.
RT I
2008
30
191
12988434
2008-07-01
4
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ja kvalifikatsiooni vastavuse hindamise korra
.
RT I
2004
29
192
740491
2004-05-01
30
Muus välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku registreerimine
1
Käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku registreerimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28 lõikeid 1–2 ja 5–6.
RT I
2004
29
192
740491
2004-05-01
1
1)]]>
Kui käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis vastaval kutse- või erialal kolmeaastase töökogemuse, otsustab Terviseamet vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatule isiku kvalifikatsiooni tunnustamise või kohustuse sooritada sobivustest. Registreerimise taotlemisel esitab isik käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nõutavale lisaks dokumendi, mis tõendab isiku nõutavat töökogemust ja õigust osutada tervishoiuteenust Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
2
Terviseamet võrdleb registreerimist taotleva isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga, kontrollib kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis esitatud andmete õigsust ning teeb registreerimisotsuse kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamisest arvates. Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise korra
.
RT I
2008
30
191
12988434
2008-07-01
3
Kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks võib Terviseamet käesoleva seaduse §-s 29 nimetamata välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isikutelt nõuda sobivustesti sooritamist. Sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise korra
.
RT I
2008
30
191
12988434
2008-07-01
4
Isikut ei registreerita tervishoiutöötajana, kui ta on esitanud teadvalt valeandmeid või kui isiku kvalifikatsioon ei vasta Eestis sellel kutse- või erialal töötamiseks nõutavale kvalifikatsioonile.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
31
Tõend
1
Tervishoiutöötajale väljastatakse registreerimise kohta tõend.
2
Tõendis esitatakse:
1
tõendi number;
2
tervishoiutöötaja isikuandmed;
3
tervishoiutöötaja kutse ja eriala;
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
4
tõendi väljastamise aeg ja koht.
3
Tõendi vormi
.
31
1. ]]>
Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine
1
Kui tervishoiutöötajana registreeritud isik soovib töötada väljaspool Eesti Vabariiki, taotleb ta enda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist käesolevas paragrahvis kehtestatud korras.
2
Kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotlev isik esitab Terviseametile taotluse, milles on järgmised andmed:
1
ees- ja perekonnanimi;
2
registreerimisnumber;
3
ülikooli või meditsiinikooli immatrikuleerimise aasta;
4
riik, kus tunnustamist kavatsetakse taotleda;
5
kutse või eriala, millel soovitakse tunnustamist.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
3
Kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotlev isik on kohustatud enne taotluse esitamist tasuma selle läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
4
Terviseamet väljastab isikule kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kuu aja jooksul taotluse esitamisest arvates.
5
Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates.
6
Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tõendi kaotuse, varguse või hävimise korral väljastatakse isikule tema taotluse alusel tõendi duplikaat.
RT I
2008
30
191
12988434
2008-07-01
32
Registrist kustutamine
Terviseamet kustutab tervishoiutöötaja registrist:
1
kui tervishoiutöötaja suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud kvalifikatsiooni tõendavas dokumendis või registris märgitud kutse- või erialal tegutsemise õigus või
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
2
pärast isiku surma.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
32
1. ]]>
Registreeringu peatamine
Käesoleva seaduse § 62 kohaselt tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Terviseamet peatada tervishoiutöötaja registreeringu kuni üheks aastaks käesoleva seaduse § 271 lõike 1 alusel asutatud registris.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
33
Tervishoiuteenuste ajutine osutamine
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis kvalifikatsiooni omandanud isik võib Eestis ajutiselt tervishoiuteenuseid osutada ilma käesoleva seaduse § 27 alusel nõutava registreerimiskohustuseta ja § 40 alusel nõutava tegevusloata vastavalt välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. peatükis sätestatule. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. peatüki tähenduses on Terviseamet.
RT I
2008
30
191
12988434
2008-07-01
2
Perearstina tegutsemise õigus
34
Nimistu moodustamine
1
Nimistu moodustamise õiguse andmiseks viib Terviseamet läbi avaliku konkursi
.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
1
1)]]>
Konkurss viiakse läbi uue nimistu moodustamise õiguse andmiseks või vabanenud nimistule üldarstiabi osutamise korraldamiseks.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
2
Nimistu moodustamise õiguse taotleja esitab Terviseametile järgmised dokumendid ja andmed:
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
1
avalduse, milles märgitakse ära taotleja nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid ning kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress;
2
perearstiga koos töötavate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
3
kehtetu -
RT I
2002
61
375
184811
2002-08-01
3
Avaliku konkursi alusel kinnitamata jäänud nimistu olemasolul on nimistuga perearstil õigus ühe aasta jooksul avaliku konkursi lõppemisest arvates konkursiväliselt taotleda Terviseametilt perearsti nimistusse kantud isikute osalist üleandmist uue nimistuna perearsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötajale, kes on taotluse esitamisele eelneva kuue kuu jooksul osutanud nimistusse kantud isikutele koos perearstiga üldarstiabi (edaspidi nimistu osa üleandmine).
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
Nimistu osa üleandmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:
1
nimistu osa üleandmisel uue nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras kinnitamata jäänud nimistu teeninduspiirkonnaga on lubatud tingimusel, et nimistu osa üleandmist taotleva perearsti ja uue nimistu teeninduspiirkond ühtivad;
2
nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud isikute arv ei tohi üleandmise tulemusel väheneda alla nimistu piirsuuruse miinimummäära;
3
nimistu osa üleandmisel peab kinnitatavasse uude nimistusse kantavate isikute arv olema vähemalt 1200 isikut;
4
nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikud on andnud kirjaliku nõusoleku enda kandmiseks uude nimistusse;
5
nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele on tagatud katkematu ja nõuetekohane üldarstiabi osutamine.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
5
Avaliku konkursi korras täitmata nimistu olemasolul võib nimistuga perearst Terviseametilt motiveeritult taotleda nimistu osa üleandmist ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestamata juhul, kui nimistu osa üleandmise taotlemisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 sätestatud põhimõtteid ning nimistu osa üleandmine soodustab taotletavas teeninduspiirkonnas üldarstiabi osutamise üldist kättesaadavust ja korraldust. Taotluse esitamine ei ole lubatud, kui taotluse esitamise ajal toimub avalik konkurss taotluses nimetatud perearsti teeninduspiirkonnas nimistu moodustamise õiguse andmiseks.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
6
Nimistu osa üleandmist taotlev perearst esitab Terviseametile järgmised dokumendid ja andmed:
1
taotlus, milles märgitakse taotleja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, elukoht, sidevahendite numbrid, perearsti tegevuskoha asukoht ja aadress, perearsti teeninduspiirkond;
2
uue nimistu kinnitamisel taotletav perearsti teeninduspiirkond;
3
meetmete kirjeldus, millega tagatakse nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistusse kantud ja uude nimistusse kantavatele isikutele katkematu ja nõuetekohane üldarstiabi osutamine;
4
perearstiga pärast nimistu osa üleandmist tööle asuvate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid;
5
isiku, kellele soovitakse nimistu osa üle anda, kirjalik avaldus nimistu osa vastuvõtmiseks, milles on märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht, sidevahendite numbrid, kavandatava tegevuskoha asukoht ja aadress, samuti avaldajaga koos tööle asuvate tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid;
6
nimistu osa üleandmist taotleva perearsti nimistus registreeritud isikute kirjalik nõusolek enda registreerimiseks uues nimistus.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
7
Terviseametil on nimistu osa üleandmise taotluse menetluses õigus nõuda täiendavate andmete või selgituste esitamist nimistu osa üleandmise vastavuse kohta käesolevas seaduses sätestatud põhimõtetele.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
35
Perearstina tegutsemise õigus
1
Nimistuga perearst võib tegutseda üldarstiabi osutamise tegevusluba omava füüsilisest isikust ettevõtjana või üldarstiabi osutamise tegevusluba omava äriühingu kaudu.
2
Perearsti nimistu kinnitab ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määrab või muudab Terviseamet.
3
Terviseamet otsustab nimistu osa üleandmise taotluse rahuldamata jätmise, kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 34 lõigetes 3–6 sätestatud nõuded nimistu osa üleandmiseks.
4
Terviseamet otsustab jätta nimistu osa üleandmise taotlus rahuldamata, kui:
1
täiendava nimistu kinnitamine avaliku konkursi korras täitmata nimistu teeninduspiirkonnale ei ole üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
2
nimistu kinnitamine nimistu osa üleandmise taotluses taotletud perearsti teeninduspiirkonnaga ei ole piirkonna üldarstiabi korralduse ja kättesaadavuse kaalutlustest lähtuvalt põhjendatud;
3
nimistu osa üleandmise taotlus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ning taotleja ei ole Terviseameti määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;
4
nimistu osa üleandmise taotleja keeldub käesoleva seaduse § 34 lõikes 7 sätestatud Terviseameti nõude täitmisest;
5
nimistu osa üleandmise taotluses on teadvalt esitatud ebaõigeid andmeid või valeandmeid;
6
muu olulise avaliku huvi esinemisel.
5
Üldarstiabi parema korralduse ja kättesaadavuse tagamise kaalutlustest lähtuvalt võib Terviseamet määrata perearsti nõusolekul perearstile täiendava teeninduspiirkonna.
6
Terviseamet teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud otsuse perearstile, perearsti teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse üksusele ja Eesti Haigekassale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
7
Perearst on kohustatud alustama üldarstiabi osutamist kuuekümne kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse jõustumisest arvates.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
36
Andmete edastamise kohustus
1
Kehtetu -
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
2
Perearst on kohustatud esitama Terviseametile:
1
digitaalselt allkirjastatud teate muutustest temaga koos töötavate tervishoiutöötajate ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud isikute koosseisus viivitamata alates vastavatest muutustest teadasaamisest, näidates ära muudatuse toimumise kuupäeva;
RT I
2011-01-05
12
105012011012
2011-01-15
2
teate tegevuskoha ja aadressi muutumise kohta 30 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates;
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
3
digitaalselt allkirjastatud teate perearstina tegutsemise ning üldarstiabi osutamise õigusliku vormi või selle muutmise kohta.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
3
Kehtetu -
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
37
Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine
1
Terviseamet teeb otsuse perearstina tegutsemise õiguse ning perearstilt nimistu äravõtmiseks, kui:
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
1
seda taotleb perearst ise;
2
perearsti suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, millega temalt on ära võetud perearstina tegutsemise õigus;
3
perearst ei ole nimistu kinnitamisest ja teeninduspiirkonna määramisest arvates kuuekümne kalendripäeva jooksul alustanud üldarstiabi osutamist või on rohkem kui kuuekümneks kalendripäevaks katkestanud üldarstiabi osutamise;
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
kehtetu -
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
5
osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
5
1) ]]>
perearst ei täida käesoleva seaduse § 8 lõike 61 alusel kehtestatud tööjuhendis ettenähtud nõudeid perearsti nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse tagamisel;
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
6
perearsti ei ole võimalik tema pikaajalise töövõimetuse korral asendada;
7
perearst on tunnistatud teadmata kadunuks;
8
perearst on surnud või tunnistatud surnuks;
9
kehtetu -
RT I
2004
29
192
740491
2004-05-01
10
perearsti pikaajaline asendamine on kestnud kauem kui käesoleva seaduse § 81 lõikes 7 kehtestatud aeg;
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
10
1) ]]>
perearsti asendamine on perearsti töötamise ja asendamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust koosmõjus arvestades kaotanud ajutise iseloomu ning üldarstiabi järjepidev osutamine kinnitatud nimistuga perearsti poolt ei ole tagatud;
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
11
perearst või temaga koos töötav tervishoiutöötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid.
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
2
Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 või punktis 11 sätestatud alusel perearstina tegutsemise õiguse äravõtmist võib Terviseamet teha perearstile ettekirjutuse.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Terviseamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või anda korralduse perearstina tegutsemise õiguse äravõtmiseks.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
RT I
2010
22
108
2011-01-01
5
Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise otsus tehakse perearstile käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 või punktis 11 nimetatud juhtudel teatavaks otsuse andmisest alates viie tööpäeva jooksul. Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
38
Toimingud perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel
1
Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmise korral korraldab Terviseamet perearsti nimistusse kuuluvate isikute ja teeninduspiirkonna teenindamise kuni uue perearsti tegutsemise õiguse kinnitamiseni.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
2
Perearstina tegutsemise õiguse äravõtmisel on perearst või tema pärija kohustatud andma nimistut puudutavad dokumendid üle Terviseametile
.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
39
Perearsti tegutsemise piirangud
Perearst ei või olla eriarstiabi osutamisega tegeleva äriühingu osanik või aktsionär, sellise äriühingu osanikuks või aktsionäriks oleva äriühingu osanik või aktsionär.
3
Tegevusluba
40
Tegevusloa nõue
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
Tegevusluba on nõutav:
1
kiirabi osutamiseks;
1
1) ]]>
perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamiseks;
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
2
eriarstiabi osutamiseks;
3
iseseisvalt õendusabi osutamiseks;
4
iseseisvalt ämmaemandusabi osutamiseks.
RT I
2009
29
176
13186056
2010-04-01
40
1. ]]>
Tegevusloa ulatus
1
Tegevusluba antakse kas ühe või mitme tervishoiuteenuse osutamiseks.
2
Tervishoiuteenuse osutaja võib osutada üksnes neid tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks talle on tegevusluba antud.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
41
Tegevusloa taotlemine
Tegevusloa saamiseks esitab taotleja tegevusloa väljaandjale järgmised dokumendid ja andmed:
1
avalduse, milles märgitakse taotleja nimi, äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood või äriregistrisse mittekantud füüsilisest isikust ettevõtja isikukood ning tegevuskoht, aadress ja sidevahendite numbrid;
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
2
asutamisel oleva juriidilise isiku asutamislepingu või -otsuse ja põhikirja või ühingulepingu ärakirjad;
3
füüsilisest isikust ettevõtja puhul ettevõtja nime, isikukoodi või sünniaja, elukoha ja ärinime;
4
kiirabi osutamise loa taotlemise korral riigi päästeasutuse poolt selle asutuse asukoha, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise numbri, põhimääruse ja kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetuse;
4
1) ]]>
tervishoiuteenuse osutamiseks kaitseväes või kaitseväe kiirabi osutamise loa taotlemise korral kaitseväe struktuuriüksuse asukoha ja põhimääruse ning kõrgemalseisva valitsusasutuse nimetuse;
RT I
2008
58
326
13096421
2009-01-01
5
tervishoiuteenuste loetelu, mille osutamiseks tegevusluba taotletakse;
6
tervishoiutöötajate nimed ja isikukoodid ning esmasel tegevusloa taotlemisel tervishoiutöötajate kirjalikud nõusolekud tegevusluba taotleva tervishoiuteenuse osutaja juurde tööle asumiseks, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa taotlemise korral;
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
6
1) ]]>
iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamiseks loa taotlemisel konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed;
RT I
2013-12-22
1
122122013001
2014-01-01
7
kiirabi osutamise loa taotlemise korral taotletavate kiirabibrigaadide arvu, koosseisu ja varustuse;
8
haiglas eriarstiabi osutamise loa taotlemise korral taotletava haigla liigi;
9
ruumide meditsiinitehnoloogia osa projekti, milles on andmed ruumide, sisseseade ja aparatuuri kohta;
10
andmed andmekaitse järelevalve asutuses delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise kohta;
10
1) ]]>
andmed tervise infosüsteemiga andmevahetuseks esitatavatele nõuetele vastamise kohta.
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
11
kehtetu -
RT I
2002
61
375
184811
2002-08-01
12
kehtetu -
RT I
2002
61
375
184811
2002-08-01
42
Tegevusloa väljaandmise otsustamine
1
Tegevusloa väljaandja kontrollib taotleja esitatud dokumente ja andmeid ning taotleja poolt esitatud tervishoiutöötajate registreeritust Terviseametis. Otsuse tegevusloa väljaandmise või sellest keeldumise kohta teeb tegevusloa väljaandja kahe kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumentide ja andmete esitamisest alates.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
1
1)]]>
Tegevusloa väljaandmise otsuses märgitakse:
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
1
otsuse tegija;
2
tegevusloa saaja nimi ning tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
3
tegevusloa number ja otsuse tegemise kuupäev;
4
otsuse tegemise alused;
5
eriarstiabi osutamise loa korral nende tervishoiuteenuste loetelu, mida isikul on lubatud osutada;
6
kiirabi osutamise loa korral kiirabibrigaadide arv;
7
haiglas eriarstiabi osutamise loa korral haigla liik ja osutatavate tervishoiuteenuste loetelu;
8
tegevusloa kehtivuse aeg;
9
otsuse vaidlustamise kord;
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
10
tervishoiuteenuse osutajate nimi, perekonnanimi ja kutse või eriala, välja arvatud perearsti nimistu alusel üldarstiabi osutamise loa korral;
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
11
iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutamise loa korral konsulteeriva arsti nimi, isikukood ja kontaktandmed.
RT I
2013-12-22
1
122122013001
2014-01-01
2
Enne taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu.
43
Tegevusloa väljaandmine
1
Tegevusloa annab välja Terviseamet.
2
Kehtetu -
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
3
Tegevusloa väljaandmise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4
Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haigla pidajale väljastatakse tegevusluba tervishoiuteenuse osutamiseks ainult temale haiglavõrgu arengukavaga kinnitatud haigla liigi osas.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
5
Kehtetu -
RT I
2008
3
22
12909773
2008-01-28
6
Terviseamet avalikustab veebilehel kõik § 42 lõike 11 punktides 1–10 loetletud andmed.
RT I
2009
29
176
13186056
2009-07-01
44
Tegevusloas esitatavad andmed ja tingimused
Kehtetu -
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
45
Tegevusloa väljaandmisest keeldumine
1
Tegevusluba ei väljastata, kui tegevusloa taotleja:
1
ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud dokumente või andmeid;
2
ei vasta nõuetele, mis esitatakse taotletavate tervishoiuteenuste osutamiseks;
3
on pankrotis;
4
esitab teadvalt valeandmeid;
5
varasem tegevusluba on käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud alustel tunnistatud kehtetuks ja kehtetuks tunnistamisest on möödunud vähem kui üks aasta.
2
Tegevusloa väljaandja teatab tegevusloa taotlejale tegevusloa väljaandmisest keeldumisest kirjalikult keeldumisotsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul.
RT I
2002
61
375
184811
2002-08-01
46
Tegevusloa kehtivus
1
Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks.
2
Tegevusloa tähtaja üle otsustamisel hindab Terviseamet, kas tegevusloa taotleja täidab tervishoidu reguleerivate õigusaktide nõudeid.
3
Kui tegevusloa taotleja taotleb tegevusluba esmakordselt, antakse talle tegevusluba üheks kuni kolmeks aastaks.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
47
Andmete edastamise kohustus
1
Tegevusloa omaja on kohustatud teatama Terviseametile:
1
muutustest tervishoiutöötajate ja käesoleva seaduse § 43 lõikes 1 nimetatud isikute koosseisus ning õendushaiglas konsulteeriva arsti vahetumisest viivitamata alates vastavatest muutustest teadasaamisest, näidates ära muudatuse toimumise kuupäeva;
RT I
2013-12-22
1
122122013001
2014-01-01
2
suurtest tehnilistest riketest ja muudest olulistest muudatustest tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikus aparatuuris kümne päeva jooksul rikete tekkimise või muudatuste toimumise hetkest alates, kui nimetatud rikete ja muudatuste tulemusena on tegevusloa omajal võimatu osutada tegevusloas märgitud tervishoiuteenuseid.
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
1
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teated tuleb esitada elektrooniliselt ja digitaalallkirjaga.
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
2
Tegevusloa omaja on kohustatud käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt koostama tervishoiustatistikat ja tervishoiualase majandustegevuse aruandeid ning esitama need Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusele.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
3
Kaitsevägi esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed Kaitseministeeriumile, kes edastab need Terviseametile või Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusele.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
48
Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
1
Tegevusloa väljaandja tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui:
1
seda taotleb tegevusloa omaja;
2
eriarstiabi, perearsti nimistu alusel üldarstiabi või iseseisvalt õendusabi osutamise ruumid, sisseseade või aparatuur ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
2
1) ]]>
iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur või töövahendid ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
RT I
2009
29
176
13186056
2010-04-01
2
2) ]]>
iseseisvalt õendusabi osutamise ruumid, sisseseade, aparatuur, töövahendid või ravimid ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
RT I
2010
41
240
13332410
2010-09-01
3
kiirabibrigaadi koosseis ja varustus ei vasta käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuetele;
4
muudatused tervishoiutöötajate koosseisus ei võimalda osutada tervishoiuteenust, mille osutamiseks tegevusluba on antud;
5
tervishoiuteenuste kvaliteet ei vasta käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatud nõuetele;
6
tegevusloa omaja ei ole alustanud tervishoiuteenuste, mille osutamiseks talle luba on antud, osutamist ühe aasta jooksul tegevusloa väljaandmisest alates;
7
tervishoiuteenuse osutaja osutab tervishoiuteenuseid, mille osutamiseks tal tegevusluba puudub;
8
eriarstiabi osutav isik, kellel on nakkusohtliku materjali käitlemise õigus, ei täida nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega kehtestatud nakkusohtliku materjali käitlemise nõudeid;
8
1) ]]>
tervishoiuteenuse osutaja või tema töötaja rikub oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid;
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
9
tervishoiuteenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud kohustuse või ilmneb käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alus.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
1
1)]]>
Enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 ja 7–9 sätestatud alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamist võib Terviseamet teha tegevusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
1
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Terviseamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või tunnistada tegevusloa kehtetuks.
1
3)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
RT I
2010
22
108
13310847
2011-01-01
2
Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuses esitatakse:
1
tegevusloa omaja nimi, tegevuskoht ja aadress, füüsilisest isikust ettevõtja puhul tema nimi, isikukood, elukoht ja ärinimi;
2
tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev;
3
tegevusloa kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolud ja viide seadusesättele, mille alusel tegevusluba kehtetuks tunnistatakse;
4
otsuse tegemise kuupäev;
5
otsuse tegija nimi, ametinimetus ja allkiri.
3
Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
RT I
2004
75
520
813527
2004-12-01
49
Tegevusloa osaline kehtetuks tunnistamine
1
Kui tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused esinevad vaid mõne osutatava tervishoiuteenuste osas, võib tegevusloa tunnistada kehtetuks osaliselt.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
2
Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamisel esitatakse vastavas otsuses lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud andmetele need tervishoiuteenused, mille kohta tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtib.
3
Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus tehakse tegevusloa omajale teatavaks otsuse tegemisest alates viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
50
Uue tegevusloa taotlemine
1
Tegevusloa omaja peab taotlema uue tegevusloa väljaandmist:
1
vähemalt kaks kuud enne tegevusloa kehtivusaja lõppemist;
2
kui ta soovib osutada tervishoiuteenust, mille osutamiseks tal luba puudub;
3
kui ta soovib teha muudatusi tervishoiuteenuse osutamise asukohas.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
2
Uus tegevusluba antakse välja käesoleva seaduse §-des 41–45 sätestatud korras.
3
Uue tegevusloa taotlemisel kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 esitab loa taotleja need käesoleva seaduse §-s 41 loetletud andmed, mis ei sisalda Terviseametile juba teadaolevat informatsiooni.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
50
1. ]]>
Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register
1
Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade registreerimiseks
Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri.
2
Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri asutamise ja kasutusele võtmise eesmärk on pidada arvestust üldarstiabi, kiirabi, eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi osutamise õiguse saanud füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate üle ning tagada ministeeriumidele, Eesti Haigekassale ja Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusele seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning tervisestatistika korraldamiseks vajalikud andmed.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
3
Andmete esitamise kohustus volitatud töötlejale on tegevusloa väljaandjal ja registrisse kantud andmete muutmise korral tegevusloa omajal.
4
Volitatud töötlejal on õigus teha registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest registritest.
5
Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklikusse registrisse kogutakse järgmised andmed:
1
tegevusloa omaja kontaktandmed;
2
tegevusloa andmed;
3
organisatsioonilised andmed.
6
Tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riikliku registri vastutav ja volitatud töötleja on Terviseamet.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
50
2. ]]>
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon
1
Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (edaspidi käesolevas paragrahvis komisjon) on nõuandev komisjon, mille eesmärk on patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmine ning hinnangust tulenevalt Terviseametile, Eesti Haigekassale ja tervishoiuteenuse osutajatele ettepanekute tegemine.
2
Komisjoni pädevuses on:
1
anda hinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile;
2
teha ettepanekuid Terviseametile järelevalvemenetluse algatamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevuse üle;
3
teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale tervishoiutöötaja pädevuse hindamiseks ja täienduskoolitusele suunamiseks;
4
teha ettepanekuid tervishoiuteenuse osutajale töökorralduse muutmiseks;
5
teha ettepanekuid Terviseametile tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks;
6
teha ettepanekuid Terviseametile tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa väljaandmisest keeldumiseks;
7
teha ettepanekuid Eesti Haigekassale tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingute ülevaatamiseks.
3
Komisjon ei anna hinnangut patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta, kui:
1
tervishoiuteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui viis aastat,
1
1) ]]>
komisjon on sama juhtumi kohta hinnangu andnud, välja arvatud uute asjaolude ilmsikstulekul,
RT I
2012-07-04
2
104072012002
2012-07-14
2
samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus või
3
samas asjas toimub kohtumenetlus.
4
Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud komisjoni taotluse korral esitama komisjonile patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks vajalikke andmeid ja selgitusi. Komisjoni liige ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid.
RT I
2012-07-04
2
104072012002
2012-07-14
4
1)]]>
Sotsiaalministeerium tagab komisjonile hinnangu andmiseks vajaliku korraldusliku toe. Vajaduse korral võib komisjon kaasata psühholoogi või sotsiaalvaldkonna spetsialisti, kes korraldab suhtlemist hinnangu saamiseks komisjoni poole pöördunud isiku ja komisjoni vahel.
RT I
2012-07-04
2
104072012002
2012-07-14
4
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud ülesannete täitmiseks on Sotsiaalministeeriumi esindajal ja psühholoogil või sotsiaalvaldkonna spetsialistil juurdepääs patsiendi isikuandmetele ning õigus viibida komisjoni koosolekul. Sotsiaalministeeriumi esindaja ja psühholoog või sotsiaalvaldkonna spetsialist ei tohi avaldada oma ülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid.
RT I
2012-07-04
2
104072012002
2012-07-14
5
Komisjon esitab iga kalendriaasta 1. veebruariks sotsiaalministrile aruande kõikidest möödunud kalendriaasta jooksul komisjonile esitatud avaldustest ning komisjoni hinnangutest.
RT I
2012-07-04
2
104072012002
2012-07-14
6
Komisjoni moodustab ja selle koosseisu
.
7
Komisjoni töökorra ja tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise korra
.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
3
1. peatükk]]>
PIIRIÜLESTE TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAMISE KORRALDUS
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
50
3. ]]>
Piiriülene tervishoiuteenus
1
Piiriülene tervishoiuteenus on ravikindlustuse seaduse § 5 tähenduses kindlustatud isikule teises Euroopa Liidu liikmesriigis määratud või osutatud tervishoiuteenus ning selle raames retseptiravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamine ja väljastamine või teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustusega hõlmatud isikule Eestis määratud või osutatud tervishoiuteenus, sealhulgas apteegiteenuse osutamisel retseptiravimite väljastamine ja meditsiiniseadmete müük meditsiiniseadme kaardi alusel.
2
Kindlustajaliikmesriik on piiriülese tervishoiuteenuse puhul Euroopa Liidu liikmesriik, kes on pädev andma kindlustatud isikule eelloa vajaliku tervishoiuteenuse saamiseks väljaspool elukohaliikmesriiki vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.04.2004, lk 1–123); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1231/2010, millega laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele, keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk 1–3), või nõukogu määrusele (EÜ) nr 859/2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse (EMÜ) nr 574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel (ELT L 124, 20.05.2003, lk 1–3), või kus isik on kindlustatud või kus tal on õigus saada ravikindlustushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele.
3
Ravi osutav liikmesriik on piiriülese tervishoiuteenuse puhul Euroopa Liidu liikmesriik, kelle territooriumil patsiendile tervishoiuteenust osutatakse. Telemeditsiini puhul loetakse, et tervishoiuteenust osutatakse liikmesriigis, kus tervishoiuteenuse osutaja on asutatud.
4
Piiriülese tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevad kulud hüvitatakse Eestis kindlustatud isikule ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
50
4. ]]>
Juurdepääsupiirang Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele
1
määrusega teises Euroopa Liidu liikmesriigis ravikindlustusega hõlmatud patsientidele juurdepääsupiirangu Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele.
2
Juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus võib olla:
1
vajadus tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete tervishoiuteenuste tasakaalustatud valikule või
2
vajadus kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.
3
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruses sätestatakse tervishoiuteenus, millele juurdepääsupiirang kehtestatakse, piirangu kehtestamise eesmärk ja piirangu kehtestamise vajaduse ümberhindamise periood.
4
Juurdepääsupiirangu võib kehtestada vaid sellisele tervishoiuteenusele, mida tervishoiuteenuse osutaja osutab Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel.
5
Kehtestatud juurdepääsupiirang avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, asjasse puutuvate tervishoiuteenuse osutajate ja piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti (edaspidi kontaktpunkt) veebilehel.
6
Eestis piiriülese tervishoiuteenuse saamisele juurdepääsupiirangu kehtestamise korra
.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
50
5. ]]>
Tervishoiuteenuse osutaja, apteegiteenuse osutaja ja meditsiiniseadme müüja kohustused piiriülese tervishoiuteenuse osutamisel
1
Tervishoiuteenuse osutaja esitab patsiendile kogu võlaõigusseaduse §-s 766 loetletud asjakohase teabe, muu hulgas ravivõimaluste, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja ohutuse kohta, ning selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, patsiendi soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.
2
Apteegiteenuse osutaja teavitab retseptiravimite väljastamisel ravimi saajat ravimiseaduse § 33 lõikes 5 nimetatud asjaoludest ning esitab ravimi saajale selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, ravimi saaja soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.
3
Meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadme müüja teavitab ostjat meditsiiniseadme seaduse §-s 321 nimetatud asjaoludest ning esitab ostjale selgesti mõistetavad arved ja andmed hindade kohta, ostja soovi korral ka andmed tegevusloa kohta.
4
Tervishoiuteenuse osutaja peab kohaldama oma territooriumil teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit patsientide suhtes samasugust tervishoiuteenuste hinnaskaalat nagu Eesti patsientidele võrreldavas meditsiinilises olukorras või hinda, mis on arvutatud objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumite alusel, kui Eesti patsientide jaoks võrreldav hind puudub.
5
Piiriülest tervishoiuteenust saada soovivale ja saavale patsiendile tuleb võimaldada kaugjuurdepääs oma ravidokumentidele või tagada võimalus saada nendest koopia.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
50
6. ]]>
Piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt
1
Patsientide teavitamiseks piiriüleste tervishoiuteenuste osutamisega seonduvatest asjaoludest ning Euroopa Liidu liikmesriikide ametiasutuste, tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate vahelise suhtluse hõlbustamiseks luuakse kontaktpunkt.
2
Kontaktpunkti ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium või isik, kellega Sotsiaalministeerium sõlmib halduslepingu kontaktpunkti ülesannete täitmiseks.
3
Kontaktpunkti tegevus teabe jagamisel põhineb koostööl patsientide organisatsioonide, tervisekindlustuse pakkujate, tervishoiuteenuse osutajate ja muude huvigruppidega. Koostöövõrgustikus osalejate ja kontaktpunkti vahel sõlmitakse leping, milles määratakse kindlaks poolte õigused ja kohustused ning muud tingimused.
4
Eesti Haigekassa, Terviseamet ja Ravimiamet osutavad kontaktpunktile kaasabi oma pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisel.
5
Kontaktpunkti ülesanne on jagada teavet Eesti patsientidele eelkõige piiriüleste tervishoiuteenuste kulude katmise, eellubade süsteemi olemasolu ja ulatuse kohta ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides ravikindlustusega hõlmatud patsientidele Eestis piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise üldiste reeglite ja kehtestatud juurdepääsupiirangute kohta.
6
Piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti täpsemad ülesanded teabe jagamisel
.
7
Kontaktpunkti jagatav teave avaldatakse elektrooniliselt ja puudega isikutele kättesaadavas vormis.
8
Kontaktpunkti tegevust rahastab Sotsiaalministeerium.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
4
TERVISHOIU RAHASTAMINE
51
Tervishoiu rahastamise allikad
Tervishoidu rahastatakse:
1
riigieelarvest;
2
valla- ja linnaeelarvest;
3
patsiendi poolt;
4
muudest allikatest.
52
Tervishoiu rahastamine riigieelarvest
1
Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse:
1
kiirabi osutamist;
2
riigi tervishoiuvaru moodustamist, hoidmist ja uuendamist;
RT I
2009
39
262
13201475
2009-07-24
3
tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevust;
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
4
riiklikke tervishoiuprogramme;
5
tervishoiualast teadus- ja arendustegevust;
6
riiklikke investeeringuid Vabariigi Valitsuse kinnitatud haiglavõrgu arengukava alusel;
7
valmisolekut tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras;
7
1) ]]>
valmisolekut mürgistuste raviks antidootidega;
RT I
2012-07-04
3
104072012003
2012-07-14
8
ravikindlustusega hõlmamata isikutele vältimatu abi osutamist;
9
kehtetu -
RT I
2004
29
192
740491
2004-05-01
10
tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulumit;
RT I
2007
25
134
12804512
2008-01-01
11
tervise infosüsteemi, välja arvatud tervishoiuteenuse osutaja kulutusi tervise infosüsteemiga liidestumiseks ja andmete edastamiseks, sealhulgas ravijärjekorra ning meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks vajalike andmete edastamiseks;
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
12
kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi kohaldamist.
RT I
2013-12-13
3
113122013003
2014-01-01
1
1)]]>
Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise käigus osutatud iseseisvat õendusabi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalse maksumuse hulgas.
RT I
2008
58
329
13099718
2009-01-01
2
Riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu rahastatakse:
1
kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist;
2
kohtupsühhiaatriaekspertiisi kriminaalmenetluses, tsiviilkohtumenetluse hagita menetluses ja tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrollimise menetluses;
RT I
2013-12-13
3
113122013003
2014-01-01
3
kohtuarstlikku ekspertiisi;
4
seksuaalkurjategijate kompleksravi ja vangistuse asemel kohaldatud üheksa kuu pikkust narkomaanide sõltuvusravi.
RT I
2012-06-15
2
115062012002
2013-06-01
2
1)]]>
Riigieelarvest Kaitseministeeriumi kaudu rahastatakse:
1
tervishoiuteenuste osutamist Kaitseministeeriumi valitsemisalas;
2
kaitseväekohustuslase, tegevväelase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist kaitseväeteenistuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud arstlikes komisjonides;
RT I
2012-07-10
2
110072012002
2013-04-01
3
rahuaja ja sõjaaja tervishoiukorralduse toimimiseks vajalike kaitseväe meditsiinivarude, sealhulgas ravimite, moodustamist, hoidmist ja uuendamist;
4
kaitseväelase, asendusteenistuja, teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud isiku, rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise ajal teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelase perekonnaliikmele ning okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 ning § 4 lõikes 1 nimetatud isiku taastusravi;
RT I
2012-07-10
2
110072012002
2013-04-01
5
investeeringuid kaitseväe meditsiinikeskuste ehitamiseks ja renoveerimiseks.
RT I
2008
58
326
2009-01-01
2
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktis 4 nimetatud taastusravi osutamise ulatuse ja korra
.
RT I
2008
58
326
2009-01-01
3
Riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud vahenditest rahastatakse tervishoidu ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.
4
Tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele.
RT I
2007
25
134
12804512
2008-01-01
5
Kui süüdimõistetu on nõustunud seksuaalkurjategijate kompleksraviga või narkomaanide sõltuvusraviga vastavalt karistusseadustiku §-le 692, kannab riik süüdimõistetu kompleksravi ja üheksa kuu pikkuse sõltuvusravi kulud vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 4.
RT I
2012-06-15
2
115062012002
2013-06-01
53
Tervishoiu rahastamine valla- ja linnaeelarvest
Valla- või linnaeelarvest rahastatakse tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid valla- või linnavolikogu otsuse alusel.
54
Patsient tervishoiu rahastajana
Käesoleva seaduse §-des 52 ja 53 sätestamata juhtudel maksab tervishoiuteenuse osutamise eest patsient.
4
1. peatükk]]>
ERIARSTI LÄHTETOETUS
RT I
2011-12-21
2
121122011002
2012-06-01
54
1. ]]>
Eriarsti lähtetoetus
1
Eriarsti lähtetoetus (edaspidi lähtetoetus) on eriarstina tööle asuvale arstile ühekordselt makstav toetus.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2013-09-01
2
Lähtetoetust võib kolme kuu jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest arvates taotleda arst, kes:
1
on lõpetanud residentuuri ning omandanud peremeditsiini eriala või käesoleva seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt kesk-, üld- või kohalikus haiglas kohustuslikult osutatava tervishoiuteenuse osutamiseks nõutava eriarstiabi eriala;
2
asub viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest arvates omandatud erialal tööle või tegutsema eriarstina ja
3
töötab eriarstina töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas või töötab või tegutseb nimistuga perearstina.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2013-09-01
3
Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud eriala, välja arvatud peremeditsiini eriala, omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub omandatud erialal käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud koormusega eriarstina tööle:
1
haigla pidaja juures, kes ei pea haiglat Tallinna või Tartu linnas;
2
käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud ühes või mitmes kesk-, üld- või kohalikus haiglas;
3
töökohal, millele vastaval erialal tervishoiuteenuse osutamine on käesoleva seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt arsti töökoha haiglale kohustuslik, ja
4
töökohal, millel töö tegemise koht on väljaspool Tallinna või Tartu linna.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2013-09-01
4
Peremeditsiini eriala omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub perearstina tegutsema perearsti nimistu alusel ning perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht asuvad väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid.
RT I
2011-12-21
2
121122011002
2012-06-01
54
2. ]]>
Lähtetoetuse suurus ning lähtetoetuse taotlemine, maksmine ja tagasinõudmine
1
Lähtetoetuse saamiseks õigustatud arst esitab Sotsiaalministeeriumile lähtetoetuse taotluse hiljemalt viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest arvates. Eriarstiabi eriala omandamise järel rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibiva arsti või ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslase arsti õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel viibimise aja või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2013-09-01
2
Sotsiaalministeerium otsustab lähtetoetuse andmise kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Lähtetoetus makstakse arsti pangakontole ühe kuu jooksul lähtetoetuse andmise otsuse tegemisest arvates.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2013-09-01
3
Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2013-09-01
4
Kehtetu -
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2013-09-01
5
Lähtetoetust saanud arst on kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetuse, kui tema pidev töötamine või tegutsemine käesoleva seaduse § 541 lõigetes 2–4 nimetatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse saamisest. Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning arsti töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine või tegutsemine loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku eriarstina töötamise staaž käesoleva seaduse § 541 lõigetes 2–4 sätestatud tingimuste kohaselt ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga. Lähtetoetus tuleb maksta tagasi lähtetoetuse tagasimaksmise teatise esitamisest arvates kolme aasta jooksul igal aastal ühe kolmandiku suuruses osas tagasimaksmisele kuuluvast lähtetoetuse summast.
RT I
2011-12-21
2
121122011002
2012-06-01
6
Lähtetoetust saanud arst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud lähtetoetust juhul, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lähtetoetust saanud nimistu alusel tegutsev perearst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui tema tegevus perearstina lõpeb temast sõltumatutel asjaoludel.
RT I
2011-12-21
2
121122011002
2012-06-01
7
lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korra.
RT I
2011-12-21
2
121122011002
2012-06-01
5
TERVISHOIU JUHTIMINE
55
Haiglavõrgu arengukava
1
haiglavõrgu arengukava, milles määratakse:
1
tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse tagamiseks piirkondlike haiglate, keskhaiglate, üldhaiglate, kohalike haiglate, taastusravihaiglate ja õendushaiglate loetelu (edaspidi haiglate loetelu);
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2014-01-01
2
vajalikud investeeringud haiglate loetelus nimetatud haiglate ehitamiseks, renoveerimiseks ja ümberprofileerimiseks.
2
Kehtetu -
RT I
2004
56
400
778828
2004-08-01
3
Haiglavõrgu arengukava töötatakse välja vähemalt 15 aastaks ning Vabariigi Valitsus teeb selles vajaduse korral täiendusi ja muudatusi. Haiglavõrgu arengukava koostamist korraldab Sotsiaalministeerium, kaasates sellesse asjassepuutuvaid valitsusväliseid organisatsioone.
4
Haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelu võib täiendada ning muuta sotsiaalministri ettepaneku alusel, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
5
Sotsiaalministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga, haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelu täiendamiseks juhul, kui haigla pidaja on tegutsenud kooskõlas seadusega ja talle väljastatud tegevusloaga ning ta ei ole rikkunud Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
6
Sotsiaalministril on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, mis on kooskõlastatud Eesti Haigekassaga, haigla pidaja haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelust väljaarvamiseks, kui haigla pidaja ei tegutse kooskõlas seadusega, talle väljastatud tegevusloaga või ta rikub Eesti Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingut. Kui haiglat pidava isiku tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või haigla tegevus on lõpetatud, teeb sotsiaalminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku haigla pidaja kohe haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglate loetelust välja arvata. See ettepanek ei vaja kooskõlastamist Eesti Haigekassaga.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
7
Kehtetu -
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
8
Haiglate loetelus nimetatud haiglatesse riigieelarve vahenditest investeerimise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
9
Haiglavõrgu arengukava väljatöötamise kulud kaetakse riigieelarvest.
56
Sotsiaalministri ülesanded
1
Lisaks käesolevas seaduses nimetatud õigusaktidele kehtestab sotsiaalminister:
1
;
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
2
kehtetu -
RT I
2004
75
520
813527
2004-12-01
3
nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja
;
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2012-09-01
4
;
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
5
kehtetu -
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
6
;
7
.
8
kehtetu -
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
9
kehtetu -
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
10
kehtetu -
RT I
2004
29
192
740491
2004-05-01
2
Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutus avaldab eelmise kalendriaasta tervishoiu statistilised andmed iga aasta kolmandas kvartalis veebipõhiselt.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
57
Terviseamet
1
Käesoleva seaduse 2. ja 3. peatükis sätestatud ülesandeid täidab Terviseamet.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
2
Terviseamet peab kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ja avaliku teabe seadusega tervishoiutöötajate ja tegevuslubade registreid, olles nimetatud riiklike registrite vastutavaks töötlejaks.
RT I
2007
12
66
12789344
2008-01-01
3
Terviseamet korraldab vajaduse korral perearsti nimistu alusel tegutsevate perearstide ajutist asendamist, sealhulgas tagab käesoleva seaduse § 81 lõigetes 2 ja 3 reguleerimata juhtudel või ettenägematu ja vältimatu vajaduse ilmnemisel perearsti ajutise asendaja leidmise.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
57
1. ]]>
Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded
1
Tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumine ning koondandmete avaldamine on Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutuse ülesanne.
2
Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusel on õigus anda käesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmine halduslepinguga üle kohaliku omavalitsuse üksusele.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
57
2. ]]>
Riigi antidootide varu moodustamine, hoidmine, kasutamine ja uuendamine
1
Riigi antidootide varu (edaspidi antidootide varu) on elu ohustavate mürgistuste raviks vajaliku tervishoiuteenuse osutamiseks kasutatavate vastumürkide kogum.
2
Antidootide varu moodustab Terviseamet, kes määrab varu nomenklatuuri, kogused ja jaotuse.
3
Terviseamet tagab varu ja selle kasutamiseks andmise, kasutamise ja mahakandmise dokumenteerimise.
4
Antidoodid antakse tervishoiuteenuse osutajale üle tasuta. Terviseametilt tasuta antidoote saanud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi saada nende eest hüvitist tervishoiuteenuse eest maksjalt.
5
Terviseamet tagab tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni kättesaadavuse antidootide varu kohta.
6
Tervishoiuteenuse osutaja tagab Terviseameti poolt talle kasutamiseks antud antidootide nõuetekohase hoidmise, eesmärgipärase kasutamise ja aegunud antidootide kahjutustamise ning teavitab antidootide kasutamisest Terviseametit.
7
Antidootide varu moodustamist ja uuendamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud jaotusele rahastatakse riigieelarvest käesoleva seaduse § 52 lõike 1 punkti 71 alusel.
RT I
2012-07-04
3
104072012003
2012-07-14
57
3. ]]>
Tervisetehnoloogiate hindamine
1
Sotsiaalministeerium koordineerib tervisetehnoloogiate hindamisega tegelevaid asutusi ja isikuid ühendava tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku tegevust. Nimetatud võrgustik põhineb hea valitsemistava põhimõttel, mis hõlmab läbipaistvust, objektiivsust, eksperdihinnangute sõltumatust, õiglasi menetlusi ja asjakohaseid konsultatsioone sidusrühmadega.
2
Tervisetehnoloogiate hindamise võrgustiku loomise eesmärk on:
1
toetada koostööd asutuste ja isikute vahel;
2
toetada võrgustiku liikmeid objektiivse, usaldusväärse, õigeaegse, läbipaistva, võrreldava ja edastamiskõlbliku teabe koostamisel tervisetehnoloogiate suhtelise tõhususe ning vajaduse korral lühi- ja pikaajalise tõhususe kohta ning võimaldada kõnealuse teabe vahetamist asutuste ja isikute vahel;
3
toetada vahetatava teabe sisu ja liigi analüüsimist;
4
vältida hinnangute kordamist;
5
anda vajaduse korral Sotsiaalministeeriumile, Eesti Haigekassale, Terviseametile ja Tervise Arengu Instituudile arvamus hüvitatavate tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete ja ravimite loetelu koostamisel, ravimite ja immuunpreparaatide hankimisel ning rahvatervise programmide koostamisel.
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09
58
Maavanema ülesanded
Kehtetu -
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
59
Tervishoiukorraldus hädaolukorras
1
Tervishoiukorraldus hädaolukorras ning elutähtsate tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamise korraldus
, milles määratakse:
1
Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri, Terviseameti ja tervishoiuvaldkonnas teenust osutava isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja pädevus ja ülesanded hädaolukorra lahendamisel ning hädaolukorraks valmistumise korraldamisel;
2
tervishoiukorralduse toimimiseks vajaliku riigi tervishoiuvaru uuendamise, hoidmise ja kasutamise kord ning riigi tervishoiuvaru uuendamisest laekuva tulu kasutamise kord;
3
tervishoiuteenuse osutaja ravimite ja meditsiinivahendite tegevusvaru moodustamise tähtajad, kogused ja kord.
2
Tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud tegutsema hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorras ning teenuse toimepidevuse tagamisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusele.
RT I
2009
39
262
13201475
2009-07-24
5
1. peatükk]]>
TERVISE INFOSÜSTEEM
RT I
2008
3
22
184811
2008-09-01
59
1. ]]>
Tervise infosüsteem
1
Tervise infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse tervishoiuvaldkonnaga seotud andmeid tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks.
RT I
2013-12-13
2
113122013002
2013-12-23
2
Tervise infosüsteemi vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium.
3
Tervise infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse
.
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
59
2. ]]>
Andmete edastamine tervise infosüsteemi
1
Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud edastama tervise infosüsteemi andmed:
1
ravijärjekorra pidamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel sätestatule;
2
meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel sätestatule;
3
patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta ning tervishoiu juhtimiseks, sealhulgas seaduse alusel asutatud tervislikku seisundit kajastavate registrite pidamiseks, vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sätestatule.
1
1)]]>
Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on kohustus edastada tervise infosüsteemi andmeid surma põhjuse kohta, kui kohtuekspertiisi käigus selgub, et surm on saabunud haiguse või vigastuse tagajärjel.
RT I
2011-03-10
1
110032011001
2013-01-01
2
Sotsiaalminister kehtestab määrusega:
1
;
2
.
3
Meditsiiniliste ülesvõtete liigid, neile esitatavad infotehnoloogilised nõuded ning kättesaadavaks tegemise tingimused ja korra
.
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
59
3. ]]>
Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamine
1
Patsiendil on juurdepääs oma isikuandmetele tervise infosüsteemis. Patsiendi elu või tervise kaitseks võib tervishoiuteenuse osutaja andmete infosüsteemi edastamisel määrata kuni kuuekuulise tähtaja, mille jooksul saab patsient esmakordselt tutvuda isikuandmetega ainult tervishoiutöötaja vahendusel.
2
Tervishoiuteenuse osutajal on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele tervishoiuteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks.
3
Patsiendil on õigus keelata tervishoiuteenuse osutaja juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele.
4
Patsiendi väljendatud tahte alusel on tervishoiuteenuse osutajal kohustus kohe keelata juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele.
5
Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstlikul eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele isiku vigastuse tunnuste selgitamiseks kriminaalmenetluse seadustiku § 88 lõike 1 punkti 2 alusel ja surnu kohtuarstliku lahangu tegemiseks.
5
1)]]>
Sotsiaalministeeriumi tervisestatistika andmete analüüsiga tegeleval ametnikul ja Sotsiaalministeeriumi hallatava asutuse tervisestatistikat tegeval töötajal on tervisepoliitika juhtimiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajalike ülevaadete, analüüside ja tervisestatistika tegemiseks juurdepääs järgmistele tervise infosüsteemis olevatele patsiendi isikuandmetele viisil, mis ei võimalda patsiendi tuvastamist:
1
andmed patsiendi isiku kohta;
2
andmed tervishoiuteenuse osutaja kohta;
3
andmed statsionaarse tervishoiuteenuse kohta;
4
andmed ambulatoorse, sealhulgas päevaravi tervishoiuteenuse kohta;
5
andmed diagnooside kohta;
6
andmed patsiendi tervislikku seisundit kirjeldavate näitajate kohta;
7
andmed ravimite kohta;
8
andmed tehtud operatsioonide, analüüside, uuringute ja protseduuride kohta.
RT I
2013-12-13
2
113122013002
2013-12-23
5
2)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 51 nimetatud andmete tagasikodeerimine ja patsiendi tuvastamiseks täiendavate andmete töötlemine on keelatud.
RT I
2013-12-13
2
113122013002
2013-12-23
6
Muudel isikutel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui see õigus tuleneb seadusest.
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
59
4. ]]>
Tervise infosüsteemi eetikakomitee
1
Tervise infosüsteemi eetikakomitee hindab tervise infosüsteemist teadusuuringu või statistika vajadusteks isikuandmete väljastamise vajalikkust ja põhjendatust ning töötab välja hea tava juhised. Eetikakomitee hinnang ei ole õiguslikult siduv.
2
Eetikakomitee lähtub oma tegevuses üldtunnustatud meditsiinieetika ja isikuandmete kaitse põhimõtetest ning rahvusvahelistest ja siseriiklikest õigusaktidest.
3
Taotlus isikuandmete väljastamiseks teadusuuringu või statistika vajadusteks esitatakse tervise infosüsteemi vastutavale töötlejale. Taotlus peab vastama heale teadusuuringute tavale.
4
eetikakomitee töökorra, komitee liikmete arvu ja määramise korra.
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
6
JÄRELEVALVE
60
Tervishoiu järelevalve
1
Käesoleva seadusega tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet Terviseameti selleks volitatud ametnikud ja Kaitseministeerium.
RT I
2012-07-10
2
110072012002
2013-04-01
2
Kehtetu -
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
3
Terviseameti selleks volitatud ametnikud teostavad järelevalvet üldarstiabi osutajate, kiirabi osutajate, eriarstiabi osutajate, iseseisvalt õendusabi osutajate ja iseseisvalt ämmaemandusabi osutajate tegevuse üle.
RT I
2009
67
461
13252426
2010-04-01
4
Kaitseministeerium teostab järelevalvet tervishoiuteenuste kättesaadavuse üle oma valitsemisalas.
RT I
2012-07-10
2
110072012002
2013-04-01
61
Järelevalve teostaja õigused
Järelevalve teostajal on käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks õigus:
1
siseneda kontrollitava isiku tegevuskohta;
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
2
tutvuda tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentidega;
3
saada seletusi kontrollitava isiku juhtorganitelt ja tervishoiutöötajatelt;
4
teha kontrollitavale isikule ettepanekuid tegevuse parandamiseks ning ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks.
62
Ettekirjutus
1
Ettekirjutus peab olema kirjalik.
2
Ettekirjutus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1
isiku andmed, kellele ettekirjutus tehakse;
2
andmed nõutud toimingu kohta;
3
ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4
ettekirjutuse tegemise põhjendus;
5
ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht, ametinimetus ja allkiri.
3
Ettekirjutuse saanud isik võib ettekirjutuse vaidlustada halduskohtus.
4
Ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral võib järelevalve teostaja:
1
rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras,
2
otsustada perearstina tegutsemise õiguse äravõtmine,
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
3
peatada tervishoiutöötaja registreeringu käesoleva seaduse § 271 lõike 1 alusel asutatud registris või
4
tunnistada tegevusluba kehtetuks vastavalt käesolevas seaduses sätestatule.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
4
1)]]>
Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
RT I
2010
22
108
13310847
2011-01-01
5
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral kaitseväes on järelevalve teostajal õigus peatada tervishoiuteenuste osutamine kuni puuduste kõrvaldamiseni.
62
1. ]]>
Vaide esitamine
Isik, kes leiab, et Terviseameti aktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada sotsiaalministrile vaide.
RT I
2002
61
375
184811
2002-08-01
7
RAKENDUSSÄTTED
63
Kehtetu -
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
64
Tegevusloa väljaandmine
1
Isik, kelle tegevusala käesoleva seaduse jõustumise ajal on tervishoiuteenuste osutamine ning kellel selle seaduse kohaselt on tervishoiuteenuste osutamiseks vaja tegevusluba, peab tegevusloa taotlema seaduse jõustumisest alates kolme aasta jooksul.
2
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul taotluse esitamata jätmise korral või juhul, kui isikule ei väljastata tegevusluba käesoleva seaduse § 45 lõike 1 punktides 1–4 loetletud alustel, kaotab isik õiguse osutada tervishoiuteenuseid.
65
Perearstina tegutsemine
1
Kuni 2005. aasta 1. jaanuarini võivad nimistu alusel perearstina tegutseda üldarst ja lastearst, kui nad on saanud perearstina tegutsemise õiguse enne käesoleva seaduse jõustumist ja kui nad õpivad perearsti residentuuris või perearstiks spetsialiseerumise kursustel.
2
Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 10 nimetatud perearsti töölt eemalviibimise alguskuupäeva arvestatakse 2007. aasta 1. juulist.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
3
Perearst, kelle nimistu osas on maavanem enne 2013. aasta 1. jaanuari kooskõlastatult Eesti Haigekassaga lubanud kõrvalekaldeid kehtestatud nimistu piirsuurusest, peab viima oma nimistu vastavusse käesoleva seaduse § 8 lõigetes 41 ja 42 sätestatud nõuetega hiljemalt 2014. aasta 1. jaanuariks.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
4
Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nimistusse kantud isikute arv ületab käesoleva seaduse § 8 lõike 41 punktis 1 sätestatud maksimaalse piirmäära, peab perearst hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks tagama nimistusse kuuluvatele isikutele üldarstiabi osutamise selliselt, et koos perearstiga osutaks üldarstiabi vähemalt üks arsti kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
66
Riigi ja kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine
1
Riigi hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduses sätestatud korras.
2
Kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamine eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras.
3
Riigi või kohalike omavalitsuste hallatavate tervishoiuasutuste ümberkujundamisel eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks lähevad kehtivad töölepingud üle asutatavatele eraõiguslikele juriidilistele isikutele.
66
1. ]]>
Kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepingute kehtivus
Enne 2007. aasta 1. jaanuari kiirabibrigaadi pidajatega sõlmitud lepinguid uuendatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 17 lõikes 42 ning halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustest.
RT I
2006
56
416
12762344
2007-01-01
66
2. ]]>
Seaduse rakendamine
Enne 2008. aasta 1. jaanuari asutatud tervishoiutöötajate riiklik register ja tervishoiuteenuste osutamise tegevuslubade riiklik register viiakse kooskõlla käesoleva seaduse §-des 271 ja 501 sätestatuga 2008. aasta 1. aprilliks.
RT I
2006
56
416
12762344
2008-01-01
66
3. ]]>
Tervise infosüsteemi kasutuselevõtmise korraldamine
1
Tervise infosüsteemile ülemineku ajakava tervise infosüsteemi sisestatavate andmete kaupa kehtestab sotsiaalminister.
2
Tervise infosüsteem tervikuna võetakse kasutusele hiljemalt 2013. aasta 1. jaanuaril.
RT I
2008
3
22
12909773
2008-09-01
66
4. ]]>
Lähtetoetuse taotlemine 2012. aastal
Lähtetoetust võivad 2012. kalendriaastal taotleda arstid, kes omandavad käesoleva seaduse § 541 lõike 2 punktis 1 nimetatud eriarstiabi eriala ning lõpetavad residentuuri 2012. kalendriaastal.
RT I
2011-12-21
2
121122011002
2012-06-01
66
5. ]]>
Üldarstiabi ning tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandluse korraldamise ülesannete üleminek Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutusele
1
Üldarstiabi korralduse üleminekul Terviseameti pädevusse annavad maavanemad Terviseametile üle üldarstiabi korraldamisega seotud asjaajamise ja dokumentatsiooni.
2
Kõik üldarstiabi korraldusega seonduvad õigused ja kohustused, mis isikutel olid kuni 2012. aasta 31. detsembrini maavanema ees, on neil alates 2013. aasta 1. jaanuarist Terviseameti ees. Käesolevas seaduses sätestatud ajavahemikud ja tähtajad seoses üldarstiabi korralduse üleminekuga Terviseameti pädevusse ei katke.
3
2012. aasta 31. detsembril füüsilisest isikust ettevõtjana üldarstiabi osutavad perearstid ja üldarstiabi osutavad äriühingud peavad hiljemalt 2014. aasta 30. juuniks taotlema Terviseametilt üldarstiabi osutamise tegevusloa. Tegevusloa taotlemine on riigilõivuvaba.
RT I
2013-12-22
1
122122013001
2014-01-01
4
Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete kogumise üleminekul Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutuse pädevusse annavad maavanemad asutusele üle tervisestatistika korraldamisega seotud aruandluse ja dokumentatsiooni.
5
Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruanded kogub ning koondandmed avaldab alates 2013. aasta 1. jaanuarist Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutus.
6
Kõik tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandlusega seonduvad õigused ja kohustused, mis tervishoiuteenuse osutajatel olid kuni 2012. aasta 31. detsembrini maavanema ees, on neil alates 2013. aasta 1. jaanuarist Sotsiaalministeeriumi või sotsiaalministri määratud asutuse ees. Käesolevas seaduses sätestatud ajavahemikud ja tähtajad seoses tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruandluse üleminekuga ei katke.
RT I
2012-06-29
4
129062012004
2013-01-01
67
§ 67.
–
72
§ 72.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
72
1. ]]>
Tegevuslubade kehtivus
Enne 2014. aasta 1. jaanuari hooldusravi osutamiseks välja antud eriarstiabi osutamise tegevusload kehtivad nende kehtivusaja lõpuni.
RT I
2013-06-11
2
111062013002
2014-01-01
73
Seaduse jõustumine
1
Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.
2
Käesoleva seaduse § 22 lõige 2 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril ja §-d 12–15 jõustuvad 2005. aasta 1. jaanuaril.
RT I
2002
110
661
234236
2003-01-01
3
Käesoleva seaduse § 592 lõige 11 jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.
RT I
2011-03-10
1
110032011001
2011-03-20
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/24/EL patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius (ELT L 88, 04.04.2011, lk 45–65).
RT I
2013-11-29
1
129112013001
2013-12-09