Eurovoci märksõnad (näita)

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistushaldusorganisatsioonriigiteenistusavalik teenistuja

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistushaldusorganisatsioonriigiteenistusriigiteenistuja

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistushaldusorganisatsioonriigiteenistusriigiteenistujate eeskirjad

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistushaldusõigusdistsiplinaarmenetlus

04 POLIITIKA0436 täidesaatev võim ja avalik teenistushaldusõigushaldusvastutus

32 HARIDUS JA KOMMUNIKATSIOON3236 infotehnoloogia ja andmetöötlusandmetöötlusandmebaas

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4406 tööhõivetöösuhte lõpetaminetöölt vabastamine

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4411 tööturgühiskondlik-ametialane kategooriaametnik

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4416 töökorraldus ja töötingimusedtöökorraldustööaeg

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4421 personalihaldus ja töötajate tasustaminepersonalihaldus

44 TÖÖHÕIVE JA TÖÖTINGIMUSED4421 personalihaldus ja töötajate tasustaminetöö tasustamine

HALDUSÕIGUSAvalik teenistus

HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

Teksti suurus:

Avaliku teenistuse seadus (lühend - ATS)

Sisukord

Avaliku teenistuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.07.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:26.03.2013
Avaldamismärge:RT I, 06.07.2012, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
28.06.2012 otsus nr 134

Avaliku teenistuse seadus

Vastu võetud 13.06.2012
jõustumine 01.04.2013
16. juulil 2012 jõustuvad ainult seaduse §-d 108–110 ja § 136 (kehtiva avaliku teenistuse seaduse muutmine).

1. peatükk Üldsätted 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

  Käesolev seadus sätestab avaliku teenistuse korralduse ja ametniku õigusliku seisundi.

§ 2. Seaduse kohaldamisala

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikele ning käesolevas seaduses sätestatud juhtudel riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötajatele.

 (2) Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldatakse käesolevat seadust eriseadustes sätestatud erisustega.

 (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesolevat seadust:
 1) Riigikogu liikmele;
 2) Euroopa Parlamendi liikmele;
 3) Vabariigi Presidendile;
 4) Vabariigi Valitsuse liikmele;
 5) kohtunikule;
 6) õiguskantslerile;
 7) riigikontrolörile;
 8) riiklikule lepitajale;
 9) kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmele;
 10) valla- või linnavalitsuse liikmele;
 11) osavalla- või linnaosavanemale.

§ 3. Töösuhteid reguleerivate seaduste kohaldamine

 (1) Ametnikele ei kohaldata töölepingu seadust, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.

 (2) Töötajate töösuhteid ametiasutuses reguleerivad töölepingu seadus ja teised töösuhteid reguleerivad seadused.

 (3) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 6 nimetatud abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitvatele isikutele ei kohaldata töölepingu seaduse § 10.

§ 4. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 5. Avalik teenistus

  Avalik teenistus on:
 1) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine;
 2) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö.

§ 6. Ametiasutus

 (1) Ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine.

 (2) Riigi ametiasutus käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on:
 1) valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses;
 2) Riigikogu Kantselei;
 3) Vabariigi Presidendi Kantselei;
 4) Riigikontroll;
 5) Õiguskantsleri Kantselei;
 6) kohus;
 7) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei.

 (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on:
 1) valla- ja linnavolikogu kantselei;
 2) valla- ja linnakantselei;
 3) valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega;
 4) osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena;
 5) valla- ja linnavalitsuse amet.

§ 7. Ametnik ja töötaja

 (1) Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes.

 (2) Ametnik nimetatakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu.

 (3) Avaliku võimu teostamine käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses on järgmiste ülesannete täitmine:
 1) ametiasutuse juhtimine;
 2) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, samuti siseauditi läbiviimine;
 3) riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine;
 4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks;
 5) süütegude menetlemine;
 6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises;
 7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja kohtute põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
 8) Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
 9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse.

 (4) Töötaja võetakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel.

 (5) Töötamine käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses on eelkõige:
 1) raamatupidamine;
 2) personalitöö;
 3) asjaajamistöö;
 4) hankespetsialistide tegevus;
 5) haldustöötajate tegevus;
 6) infotehnoloogide tegevus;
 7) muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd.

 (6) Avalikku võimu teostavaks ei loeta ka isikut, kes täidab Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel.

§ 8. Teenistuskoht ja teenistusgrupp

 (1) Teenistuskoht on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.

 (2) Teenistusgrupp käesoleva seaduse tähenduses on valdavas osas sarnaste teenistus- või tööülesannetega teenistuskohtade grupp, mis on jaotatud tasemeteks vastavalt täidetavate ülesannete iseloomule.

§ 9. Avaliku teenistuse arendamine

 (1) Rahandusministeerium juhib avaliku teenistuse arendamist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmiseks Rahandusministeerium:
 1) analüüsib avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide rakendamise praktikat, nõustab neis küsimustes ametiasutusi ning vastab märgukirjadele ja selgitustaotlustele;
 2) koondab, vahendab ja analüüsib teavet avaliku teenistuse arendamise ja juhtimise kohta, annab sellealaseid selgitusi, kujundab sellekohaseid seisukohti ning koostab soovituslikke juhendeid;
 3) korraldab riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu haldamist.

 (3) Rahandusministeerium haldab avaliku teenistuse keskset veebilehte.

§ 10. Vabariigi Valitsuse määruste kehtestamine

 (1) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega:
 1) ametnike haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskusele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks;
 2) ametnike värbamise ja valiku korra;
 3) ametnike koolituse korra;
 4) riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra;
 5) palgajuhendi koostamise ja palgakomponentide määramise korra;
 6) riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise korra.

 (2) Vabariigi Valitsus kehtestab ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning teiste samas määruses nimetatud valitsusasutuste juhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise korra määrusega.

 (3) Vabariigi Valitsus võib kehtestada riigi ametiasutuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ametiasutuse töötajate töölepingu tingimused määrusega.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrused on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, kohtutele ja kohaliku omavalitsuse üksustele soovituslikud. Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikontrollis, Õiguskantsleri Kantseleis, kohtutes ja kohaliku omavalitsuse üksuses lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud kordade kehtestamisel käesolevast seadusest.

§ 11. Ametiasutuse teenistuskohtade koosseis ja liigitamine teenistusgruppideks

 (1) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus määratakse kindlaks vähemalt ametiasutuse teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsus ja koormus.

 (2) Ministeeriumi ja Riigikantselei teenistuskohtade koosseisu kehtestab vastavalt minister või tema volitatud kantsler või riigisekretär.

 (3) Ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab minister või tema volitatud ametiasutuse juht.

 (4) Ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse ja Riigikantselei teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud isik või tema volitatud isik. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.

 (5) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu või tema volitatud isik.
19.11.2013 08:45
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "omavalitsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 15.11.2013 taotlust nr 4-14/13-24/14.

 (6) Riigikogu Kantselei teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada Riigikogu juhatus. Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra võib kehtestada justiitsminister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetamata ametiasutuse teenistuskohtade koosseisude kehtestamisel ja teenistuskohtade teenistusgruppideks liigitamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korrast.

§ 12. Ametnikueetika nõukogu

 (1) Vabariigi Valitsus moodustab Rahandusministeeriumi juurde ametnikueetika nõukogu (edaspidi eetikanõukogu), mille tegevuse eesmärk on ametnike põhiväärtuste ja ametnikueetika tugevdamine.

 (2) Eetikanõukogu on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

 (3) Eetikanõukogu koosseisu kehtestab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul kuni kolmeks aastaks.

 (4) Eetikanõukogu kinnitab ametnike eetikakoodeksi ja toetab selle ühetaolist rakendamist.

 (5) Eetikanõukogu ülesanded on:
 1) anda selgitusi ametnike eetikakoodeksi rakendamiseks;
 2) nõustada ametnikke ja ametiasutusi ametnikueetika küsimustes;
 3) anda ametniku pöördumisel seisukoht tema teo või käitumise vastavuse kohta ametniku eetikanõuetele;
 4) analüüsida ametnike eetikakoodeksi rakendamist ja eetikakoodeksi muutmise vajadust;
 5) osaleda ametnikueetika strateegilisi arengusuundi määravate arengukavade ja õigusaktide koostamisel.

 (6) Eetikanõukogul on õigus:
 1) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuselt oma tööks vajalikku informatsiooni, dokumente ja selgitusi;
 2) kaasata küsimuste lahendamisse eksperte ja teisi isikuid ning moodustada töörühmi.

 (7) Ametnikul on õigus pöörduda selgitustaotlusega eetikanõukogu poole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud küsimustes.

 (8) Eetikanõukogul on õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud ülesande osas ametniku pöördumisel seisukoha andmisest, kui:
 1) samas asjas on ametniku suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus;
 2) ametnik ei ole püüdnud küsimust lahendada ametiasutuse siseselt;
 3) ametnik on pöördunud eetikanõukogu poole teda mitte puudutavas asjas.

 (9) Eetikanõukogu täpsemad ülesanded ja töökorralduse alused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 13. Võrdse kohtlemise põhimõte

  Ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust.

2. peatükk Teenistusse võtmine 

1. jagu Teenistusse võtmise tingimused 

§ 14. Teenistusse võtmiseks esitatavad nõuded

 (1) Ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

 (2) Ametnikuna võib teenistusse võtta ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Ametiasutuse juhtimisega, riikliku järelevalve, riigikaitse ja kohtuvõimu teostamisega, riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või Eesti Vabariigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohale ning ametikohale, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi, võib nimetada ainult Eesti Vabariigi kodaniku.

 (3) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab justiitsminister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata ametiasutuse juht või tema kõrgemalseisev juht või tema volitusel kantsler võib kehtestada käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõudeid täpsustavaid nõudeid ning lisanõudeid isiku teadmistele ja oskustele, kui see on vajalik teenistusülesannete täitmiseks. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku puhul omab eelnimetatud õigust ametisse nimetamise õigust omav isik.

§ 15. Isikud, keda ei või võtta teenistusse

  Teenistusse ei või võtta isikut:
 1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
 2) keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
 3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus – niisugusele ametikohale või tegevusalale;
 4) kes on vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane (edaspidi elukaaslane) või ametniku vanavanem, ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel.

2. jagu Konkursi korras teenistusse võtmine 

§ 16. Konkursi korraldamise kohustus

 (1) Vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

 (2) Konkursi avalikust väljakuulutamisest võib loobuda ja korraldada sisekonkursi, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita konkursi väljakuulutamisega ühe või enama ametiasutuse sees.

 (3) Sisekonkursi korraldamise otstarbekust eeldatakse, kui sisekonkursiga hõlmatud ametiasutuse teenistuses olevate ametnike haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab neil vabal ametikohal täita teenistusülesandeid paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel.

 (4) Konkursi võib jätta korraldamata, kui on põhjendatud alus arvata, et vaba ametikoht on otstarbekas täita ametniku tähtajalise üleviimise teel vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõikele 1. Tähtajalise üleviimise otstarbekust eeldatakse, kui see on vajalik üleviidava ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamiseks ning ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks ning üleviidava ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab tal täita teenistusülesandeid vabal ametikohal.

 (5) Konkurssi ei korraldata, kui ametnik viiakse üle vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktidele 1–3.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatu ei laiene riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ega teiste käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuste juhtide vaba ametikoha täitmisele.

 (7) Konkurssi ei korraldata, kui puuduva ametniku ülesanded antakse üle teisele ametnikule vastavalt käesoleva seaduse §-le 57. Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puuduva ametniku asendamine käesoleva seaduse § 57 kohaselt ei tohi kesta üle kuue kuu aastas.

 (8) Konkursita võib teenistusse võtta riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, Vabariigi Presidendi Kantselei direktori ja Vabariigi Presidendi nõuniku.

§ 17. Konkursi väljakuulutamine

 (1) Avaliku konkursi korraldamisel tuleb vabast või vabanevast ametikohast teatada ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Kandidaatide taotluste esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva avaliku teenistuse kesksel veebilehel konkursikuulutuse avaldamise päevast arvates.

 (2) Sisekonkursi korraldamisel tuleb vabast või vabanevast ametikohast teatada ametiasutusesisese infovahetuskanali kaudu. Kandidaatide taotluste esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva ametiasutusesisese infovahetuskanali kaudu konkursikuulutuse avaldamise päevast arvates.

 (3) Konkursikuulutus peab sisaldama vähemalt teenistusülesannete lühikirjeldust, kandidaadile esitatavaid nõudeid ja määratud ajaks ametikohale nimetamise korral teenistustähtaega.

§ 18. Konkursi korraldamine

 (1) Värbamine ja valik peavad põhinema eelnevalt avalikustatud tingimustel ning kandidaatide võrdsel kohtlemisel.

 (2) Väljakuulutatud konkursist võib loobuda või konkursi avalikustatud tingimusi muuta ainult põhjendatud juhul, teatades sellest kandidaatidele esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning avaliku konkursi korral ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel ning sisekonkursi korral ametiasutusesisese infovahetuskanali kaudu.

 (3) Ametikohale asumise ettepanek tehakse kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.

 (4) Avaliku konkursi ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi ametikohale viib läbi avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon (edaspidi tippjuhtide valikukomisjon).

 (5) Avalik konkurss ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi ametikohale kuulutatakse välja vähemalt kuus kuud enne ametisoleva kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi teenistustähtaja möödumist.

 (6) Tippjuhtide valikukomisjoni esimees on riigisekretär ja selle koosseisu määrab Vabariigi Valitsus.

 (7) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu ametnike värbamise ja valiku korra kehtestab vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra võib kehtestada justiitsminister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike värbamise ja valiku korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata ametiasutuse ametnike värbamise ja valiku täpsema korra kehtestab ametiasutuse juht või tema volitatud isik, lähtudes käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest.

 (9) Konkursil osalenud isikute hulgast võib koostada paremusjärjestuse mitme kandidaadi kohta, kellele ei tehtud ettepanekut ametikohale asumiseks.

 (10) Paremuselt järgmise kandidaadi võib ametikohale nimetada juhul, kui konkursi võitnud isik loobub ametikohale asumisest, ametikohale nimetatud isiku ametikohale nimetamise haldusakt tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud juhtudel või kui ametnik vabastatakse teenistusest katseaja jooksul. Ametisse nimetamise õigust omav isik võib 150 kalendripäeva jooksul konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest arvates teha ilma uut konkurssi välja kuulutamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku ametikohale asumiseks konkursi paremuselt järgmisele kandidaadile.

§ 19. Konkursi luhtumine

 (1) Konkurss loetakse luhtunuks, kui:
 1) sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust;
 2) ametisse nimetamise õigust omav isik loobus ametikohale asumise ettepaneku tegemisest põhjusel, et ühegi kandidaadi haridus, töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldanuks tal teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil.

 (2) Konkursi luhtumine otsustatakse kirjalikult 120 kalendripäeva jooksul pärast konkursil osalemiseks määratud tähtaja möödumist. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole konkursi alusel ühtegi isikut ametikohale nimetatud, loetakse konkurss automaatselt luhtunuks.

 (3) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib 120 kalendripäeva jooksul avaliku konkursi luhtumise kohta otsuse tegemise kuupäevast arvates nimetada ametikohale teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastava isiku ilma konkurssi korraldamata.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel ametikohale nimetatud isik osutub katseaja jooksul ebasobivaks, tuleb ametikoha täitmiseks korraldada uus konkurss.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõiked 3 ja 4 ei laiene riigisekretäri, ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi vaba ametikoha täitmisele.

§ 20. Konkursi tulemustest teavitamine

  Konkursi lõpptulemustest teavitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis konkursi võitnud isikut ja valituks mitteosutunud kandidaate otsuse tegemise päevale järgneva 14 kalendripäeva jooksul.

3. jagu Ametniku teenistusse võtmise kord 

§ 21. Ametniku teenistusse võtmine

 (1) Ametnik võetakse teenistusse ametikohale nimetamisega.

 (2) Ametnik nimetatakse ametiasutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale käesolevas seaduses sätestatud korras.

§ 22. Ametikohale nimetamise õigus

 (1) Ametikohale nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul, samuti organil või tema volitatud isikul (edaspidi ametisse nimetamise õigust omav isik).

 (2) Ministeeriumi kantsleri nimetab ametikohale Vabariigi Valitsus, kuulanud ära tippjuhtide valikukomisjoni arvamuse.

 (3) Tippjuhtide valikukomisjoni lõppotsus kandidaadi sobivuse kohta avaldatakse Riigikantselei veebilehel.

§ 23. Teenistustähtaeg

 (1) Ametnik nimetatakse ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel.

 (2) Määratud ajaks nimetatakse ametikohale järgmiselt:
 1) ajutiselt äraoleva ametniku asendaja – asendatava ametikohale naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni;
 2) ajutise iseloomuga teenistusülesandeid, eelkõige ajaliselt piiritletud ülesandeid ja töömahu ajutise suurenemise tõttu tekkinud ülesandeid täitev ametnik – ülesande täitmise ajaks või töömahu suurenemise ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks või Riigikogu uurimis- või probleemkomisjoni tegevuse lõppemiseni;
 3) riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, valitsusasutuse juht – viieks aastaks;
 4) Vabariigi Presidendi nõunik – Vabariigi Presidendi volituste ajaks;
 5) riigi julgeoleku volitatud esindaja juht – viieks aastaks;
 6) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik – viieks aastaks.

 (3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnik nimetatakse samale ametikohale määratud ajaks järjest rohkem kui kaks korda või kui tema teenistustähtaega pikendatakse rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse ametnik ametikohale nimetatuks määramata ajaks. Isiku nimetamist samale ametikohale loetakse järjestikuseks, kui ametikohalt vabastamise ja ametikohale nimetamise vaheline aeg ei ületa 60 kalendripäeva.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui ametnik viibib rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel.

 (5) Ametnikku ei nimetata käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud ametikohale rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.

§ 24. Katseaeg

 (1) Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt käesoleva seadusega või käesoleva seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele või käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud avaliku teenistuse eriliigi korral eriseadusega või eriseaduse alusel kehtestatud nõuetele (edaspidi teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded).

 (2) Ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametniku katseaja kestus ei tohi olla pikem kui pool tema teenistustähtajast.

 (3) Katseaega ei kohaldata, kui ametnik viiakse üle sama ametiasutuse teisele ametikohale. Kui ametnik viiakse üle sama ametiasutuse teisele ametikohale, kus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded erinevad oluliselt senise ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetest, võib kohaldada ametnikule katseaega.

 (4) Katseaega ei kohaldata:
 1) kui ametnik viiakse tähtajaliselt üle teisele ametikohale vastavalt käesoleva seaduse § 33 lõikele 1;
 2) kui ametnik viiakse tähtajatult üle teisele ametikohale vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktidele 1–3;
 3) kui määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnik nimetatakse samale ametikohale uueks tähtajaks;
 4) Vabariigi Valitsuse või peaministri poolt ametikohale nimetatavale ametnikule;
 5) asekantslerile, Riigikantselei direktorile ja valitsusasutuse juhile;
 6) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule.

 (5) Kui katseajal olev ametnik viiakse vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõikele 1 üle teisele ametikohale, siis tema senine katseaeg jätkub. Kui katseajal olev ametnik viiakse vastavalt käesoleva seaduse § 98 lõikele 1 üle teisele ametikohale, kus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded erinevad oluliselt senise ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetest, võib ametisse nimetamise õigust omav isik määrata ametnikule uue katseaja kestusega kuni neli kuud. Võimaluse korral võetakse uue katseaja tulemuste hindamisel arvesse ka varasema katseaja tulemused.

 (6) Katseaja hulka ei arvata aega, kui avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud alusel.

 (7) Enne katseaja lõppu tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses, mille käigus käsitletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatut. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse esitamiseks.

§ 25. Ametikohale asumiseks esitatavad dokumendid

 (1) Isik, kes soovib ametikohale asuda, esitab isikule, kellel on tema ametisse nimetamise õigus, järgmised dokumendid:
 1) allkirjastatud taotlus koos kinnitusega, et ei esine asjaolusid, mis välistavad ametniku teenistusse võtmise;
 2) elulookirjeldus;
 3) tunnistus või diplom vajaliku hariduse kohta;
 4) isikut tõendav dokument;
 5) muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid.

 (2) Kui ametnik nimetatakse sama ametiasutuse teisele ametikohale, ei pea ta esitama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud dokumente.

 (3) Konkursi lõppvooru jõudnud kandidaadilt võib küsida tema majanduslike ja muude huvide kohta korruptsioonivastase seaduse tähenduses, kui ametikohal, millele ta kandideerib, on deklaratsiooni esitamine korruptsioonivastase seaduse alusel nõutav.

§ 26. Ametikohale nimetamine

 (1) Haldusakt, millega isik nimetatakse ametikohale, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) ametikohale nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
 2) selle ametiasutuse nimetus, kuhu isik ametikohale nimetatakse;
 3) ametikoha nimetus;
 4) avaliku võimu teostamise volitus viitega selle aluseks olevale sättele või käesoleva seaduse § 7 lõikes 3 nimetatud avaliku võimu teostamise ülesandele;
 5) ametniku põhipalk;
 6) ametikoha asukoht, milleks loetakse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub;
 7) ametikohale asumise kuupäev;
 8) teenistussuhte kestus avalikus teenistuses (edaspidi teenistusstaaž) või selle puudumine ametikohale asumise päevale eelneva kuupäeva seisuga;
 9) määratud ajaks ametikohale nimetamise korral – teenistustähtaeg;
 10) katseaja määramisel selle kestus;
 11) osalise tööajaga töötamisel – koormus;
 12) vaidlustamisviide.

 (2) Kui isik nimetatakse ametikohale määratud ajaks käesoleva seaduse § 23 lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul, siis peab ametikohale nimetamise haldusaktis sisalduma sellekohane põhjendus.

§ 27. Ametivanne

 (1) Isik annab esmakordsel teenistusse asumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande:
„Mina, (ametniku nimi), tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pidada mulle usaldatud ametit ausalt.”

 (2) Vande andja allkirjastab vandeteksti ja märgib vande andmise kuupäeva.

§ 28. Teenistuse algus

 (1) Ametnik on teenistuses ametikohale asumise kuupäevast arvates.

 (2) Ametikohale asumise kuupäev ei või olla varasem kui ametikohale nimetamise haldusakti ja ametivande andmise kuupäev.

 (3) Ametniku ametikohale asumise alguse võib ametisse nimetamise õigust omav isik ametniku taotluse alusel mõjuval põhjusel edasi lükata.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mõjuvaks põhjuseks on eelkõige isiku haigus või ootamatult tekkinud isiklik või perekondlik takistus.

 (5) Enne ametniku ametikohale asumist kehtestab ametiasutus ametijuhendi ning tutvustab seda ametnikule. Nimetatud kohustus kehtib ainult juhul, kui ametnik asub ametikohale, kus on ametijuhendi kehtestamine kohustuslik.

§ 29. Ametikohale nimetamise kehtetuks tunnistamine

 (1) Ametisse nimetamise õigust omav isik tunnistab kehtetuks ametikohale nimetamise haldusakti, kui:
 1) ametikohale nimetatud isik esitab enne ametikohale asumiseks määratud kuupäeva sellekohase taotluse;
 2) enne ametikohale asumist ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad ametikohale nimetamise;
 3) isik ei ole mõjuva põhjuseta määratud kuupäevaks ametikohale asunud;
 4) isik keeldub ametivande andmisest.

 (2) Isik, kelle suhtes ametikohale nimetamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud, on kohustatud tagastama kõik ametikohale nimetamise tõttu saadu.

3. peatükk Arendamine ja hindamine 

§ 30. Arengu- ja hindamisvestluse korraldamise põhimõtted

 (1) Vähemalt kord aastas peab vahetu juht temale alluva ametnikuga vestluse, mille käigus hinnatakse ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid, samuti annab ametnik juhile tagasisidet juhtimise kohta (edaspidi arengu- ja hindamisvestlus). Ametniku töötulemuste hindamine ja järgmise perioodi tööalaste eesmärkide läbirääkimine võib toimuda ka eraldi arutelu vormis.

 (2) Arengu- ja hindamisvestluse võib edasi lükata järgmisesse aastasse, kui:
 1) ametniku avaliku võimu teostamise õigus on arengu- ja hindamisvestlusele eelneva aasta jooksul olnud peatatud kokku üle kuue kuu;
 2) ametniku teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust kestnud vähem kui kuus kuud;
 3) ametniku vahetu juhi teenistussuhe on vahetult enne arengu- ja hindamisvestlust kestnud vähem kui neli kuud.

 (3) Arengu- ja hindamisvestluse tulemused vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

 (4) Ametnike arengu- ja hindamisvestluse pidamise korra kehtestab ametiasutuse juht või tema volitatud isik.

 (5) Ministeeriumi kantsleri, asekantsleri, Riigikantselei direktori, ameti ja inspektsiooni peadirektori ning käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nimetatud valitsusasutuse juhi arendamist ja hindamist korraldab Riigikantselei.

§ 31. Koolitus ja koolituskulude hüvitamine

 (1) Ametiasutus peab rakendama abinõusid ametniku ametialaste teadmiste ja oskuste arendamiseks, sealhulgas kavandama ametiasutuse eelarvesse selleks vajalikud vahendid.

 (2) Ametnik peab teenistusülesannete asjatundlikuks täitmiseks oma ametialaseid teadmisi ja oskusi täiendama.

 (3) Ametniku koolitusel osalemise vajaduse otsustab vahetu juht või kõrgemalseisev juht.

 (4) Ametnikku ei või kohustada osalema ressursimahukal koolitusel, kui ressursimahuka koolituse kohta soovib ametiasutus sõlmida halduslepingu, ja rahalist omaosalust nõudval koolitusel. Samuti ei või ametnikku kohustada osalema koolitusel, mis toimub väljaspool tööaega.

 (5) Koolitusele saatmisel peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik arvestama olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul koolitusel viibida.

 (6) Kui ametniku on koolitusele saatnud ametiasutus, hüvitab ametiasutus koolituskulud.

 (7) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu koolituse korra kehtestab vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate koolituse korra võib kehtestada justiitsminister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike koolituse korra kehtestab valla- või linnavalitsus.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetamata ametiasutuse koolituse täpsema korra kehtestab ametiasutuse juht või tema volitatud isik, lähtudes käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest.

 (9) Koolituse puhul võib käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud koolituse korras ette näha ametniku rahalise omaosaluse võimaluse.

 (10) Koolituse ajal säilitatakse ametnikule palk.

§ 32. Ressursimahukas koolitus

 (1) Ressursimahukas koolitus on teenistusalane koolitus, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva ja selle vältel ametniku koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või ületavad ametiasutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud vähemalt viis korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära.

 (2) Ressursimahukal koolitusel osalemiseks võib sõlmida halduslepingu, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast koolituse lõppu ametiasutuses kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat.

 (3) Ametiasutus sõlmib ametnikuga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu, kui ametiasutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud ületavad sada korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega täistööajaga töötamise puhuks kehtestatud kuutöötasu alammäära.

 (4) Vabariigi Valitsus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud koolitusega seonduvate muude kulude loetelu määrusega.

 (5) Kui ressursimahukal koolitusel osalemiseks on ametnikuga sõlmitud haldusleping, peab ametnik koolituskulud hüvitama proportsionaalselt pärast koolituse lõppu töötatud ajaga, kui ta vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse §-s 87, 94 või 95 sätestatud juhul.

 (6) Ressursimahuka koolituse kulud peab ametnik hüvitama kogu ulatuses, kui ta ei osale mõjuva põhjuseta koolitusel või katkestab selle mõjuva põhjuseta.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud mõjuvaks põhjuseks on isiku haigus või ootamatult tekkinud isiklik või perekondlik takistus või ametiasutusest tulenev põhjus.

 (8) Kui ametnikuga sõlmitakse ressursimahukal koolitusel osalemiseks haldusleping ja ta saadetakse koolitusele katseajal, ei teki tal kohustust hüvitada koolituskulusid, kui ta vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud juhul.

 (9) Käesoleva seaduse § 33 alusel tähtajalist üleviimist ei käsitata ametiasutusest lahkumisena enne määratud kohustusliku töötamise tähtaja lõppu.

 (10) Kui isikul on tekkinud kohustus hüvitada ametiasutusele koolituskulud ning ta ei ole kohustust täitnud, pöördub ametiasutus vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule halduskohtusse.

§ 33. Ametniku tähtajaline üleviimine

 (1) Ametniku võib tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale ühe ametiasutuse sees või teises ametiasutuses olevale ametikohale eesmärgiga suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel.

 (2) Ametniku teise ametiasutusse üleviimise korral on ametiasutus, millest ametnik üle viiakse, saatev ametiasutus ning ametiasutus, kuhu ametnik üle viiakse, vastuvõttev ametiasutus.

 (3) Ametniku võib tähtajaliselt üle viia, kui:
 1) ametnik on selleks andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku;
 2) samas ametiasutuses teisele ametikohale üleviimise korral on ametisse nimetamise õigust omav isik andnud nõusoleku või teise ametiasutuse ametikohale üleviimise korral on saatvas ja vastuvõtvas ametiasutuses ametisse nimetamise õigust omavad isikud andnud nõusoleku.

 (4) Tähtajalise üleviimise korral nimetatakse ametnik teisele ametikohale määratud ajaks. Nimetatud tähtaega võib kõigi osapoolte nõusolekul üks kord pikendada.

 (5) Ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus sellel ametikohal, millelt ametnik üle viidi.

 (6) Kui tähtaeg, milleks ametnik üle viidi, lõpeb, tagab saatev ametiasutus ametnikule vähemalt senise ametikoha ja põhipalga, mida maksti sellel ametikohal saatvas ametiasutuses tema tähtajalise üleviimiseni, või kui põhipalk on tõusnud, siis sellise põhipalga.

 (7) Kui saatvas ametiasutuses on ajal, kui ametnik oli üle viidud, toimunud struktuurilised ümberkorraldused, mis puudutavad üleviidud ametniku ametikohta, tagab saatev ametiasutus üleviimise tähtaja lõppedes ametnikule vähemalt samaväärse ametikoha ja põhipalga, mida maksti senisel ametikohal saatvas ametiasutuses tema tähtajalise üleviimiseni, või kui põhipalk on tõusnud, siis sellise põhipalga.

 (8) Tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui ametnik viibib rasedus- ja sünnituspuhkusel, lapsendaja puhkusel või lapsehoolduspuhkusel.

 (9) Vastuvõtva ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametniku tähtajalise üleviimise korral:
 1) ametikohale nimetamisel käesoleva seaduse § 26;
 2) ametikohale nimetamise kehtetuks tunnistamise korral käesoleva seaduse § 29;
 3) tähtajalise üleviimise tähtaja saabumisel ametniku ametikohalt vabastamise korral käesoleva seaduse § 88, 103 ja 104.

 (10) Tähtajalise üleviimise võib kõigi osapoolte nõusolekul enne tähtaja lõppu lõpetada.

 (11) Kui ametnik tuleks teenistusest vabastada ajal, kui ta on üle viidud vastuvõtvasse ametiasutusse, siis lõpetatakse tähtajaline üleviimine vastuvõtva ametiasutuse otsusega enne tähtaja lõppu ning pädevus ametniku vabastamise üle on saatval ametiasutusel.

 (12) Ametniku asendajale teatatakse tähtajalise üleviimise ennetähtaegsest lõpetamisest ette vähemalt 14 kalendripäeva.

 (13) Kui ametnik viiakse üle, siis tema teenistussuhe ei lõpe ja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ei maksta ning puhkuse arvestus jätkub ametiasutuses, kus ametnikul jätkub avaliku võimu teostamise õigus. Sellisel juhul on ametnikul õigus saada puhkust alates üleviimise päevast.

4. peatükk Ametniku õigused 

§ 34. Palk

 (1) Ametnikul on õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka alates ametikohale asumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.

 (2) Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajal ei maksta ametnikule palka ega muud hüvitist, kui seaduses ei sätestata teisiti.

§ 35. Tööaeg

 (1) Ametniku tööaeg on aeg, millal ta täidab teenistusülesandeid.

 (2) Ametniku tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (edaspidi täistööaeg). Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas.

 (3) Ametniku nõusolekul võib kohaldada osalise tööajaga töötamist.

 (4) Tulenevalt teenistushuvidest võib ette näha summeeritud tööaja arvestuse. Summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse ametniku tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

 (5) Summeeritud tööaja kohaldamisel võib ametnikku rakendada ajal, mis ei ole tööajakavas tööajana märgitud, üksnes ametniku nõusolekul.

 (6) Summeeritud tööaja arvestuse kohta koostab ametiasutus tööajakava kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta. Tööajakava tehakse ametnikule teatavaks hiljemalt kümme kalendripäeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust.

§ 36. Töö tegemise aja piirang

  Tööaeg koos ületunnitööga ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

§ 37. Tööaja korraldus

 (1) Ametnik täidab oma teenistusülesandeid ametiasutuse töökorraldusega ettenähtud ajal.

 (2) Pikema kui kuuetunnise töötamise kohta nähakse ette vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka, välja arvatud juhul, kui teenistusülesannete iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning ametiasutus loob ametnikule võimaluse puhata ja einestada tööajal.

 (3) Teenistushuvides võib ametiasutuse juht või tema volitatud isik ametiasutuse tööaja korraldust muuta, teatades sellest ette mõistliku aja jooksul.

§ 38. Valveaeg

 (1) Ametnik peab tulenevalt teenistushuvist olema ametiasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (edaspidi valveaeg), kui nimetatud kohustus sisaldub tema ametijuhendis.

 (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei sisaldu ametniku ametijuhendis, siis võib valveaega kohaldada ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

 (3) Valveaja eest tuleb ametnikule maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 tema palgast, või hüvitada see tema taotlusel täiendava vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 valveaja kestusest.

 (4) See osa valveajast, kui ametnik täidab teenistusülesandeid, loetakse tööajaks.

 (5) Ametiasutus peab arvestama olulisi asjaolusid, mis võiksid takistada valveaja kohaldamist, sealhulgas asjaolu, et ametnik on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

 (6) Valveaja kohaldamisel peab ametnikule olema tagatud igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus.

 (7) Valveaja eest lisatasu maksmisel ei kehti käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir.

§ 39. Ületunnitöö

 (1) Ametiasutus võib ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul võib ületunnitööd kohaldada ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

 (3) Ületunnitöö ei ole teenistusülesannete täitmine väljaspool tööaega juhul, kui selle kohaldamise vajadus tuleneb ametnikust endast.

 (4) Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö arvestusperioodi tööaega ületav teenistusülesannete täitmine.

 (5) Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda ametnikult, kes on rase või kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Ületunnitöö nõudmisel peab ametiasutus arvestama muid olulisi asjaolusid, mis võiksid takistada ületunnitöö tegemist, sealhulgas asjaolu, et ametnik kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

 (6) Ametiasutus hüvitab ületunnitöö, makstes ametnikule 1,5-kordset palka või võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.

 (7) Ületunnitöö hüvitamisel ei kehti käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir.

§ 40. Ööajal ja riigipühal tehtav töö

 (1) Ametiasutus võib ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist ööajal (kell 22.00 kuni 6.00) või riigipühal, kui nimetatud kohustus sisaldub ametniku ametijuhendis või kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja need tuleb täita viivitamata.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul võib öötööd ja riigipühal tehtavat tööd kohaldada ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

 (3) Kui ametniku tööaeg langeb ööajale, maksab ametiasutus ametnikule ööajal töötamise eest 1,25-kordset palka, kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel.

 (4) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab ametiasutus riigipühal töötamise eest 2-kordset palka.

 (5) Ametiasutus peab arvestama olulisi asjaolusid, mis võiksid takistada öötöö ja riigipühal tehtava töö kohaldamist, sealhulgas asjaolu, et ametnik on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

 (6) Ametiasutus võib erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust hüvitada ametniku taotlusel ööajal või riigipühal tehtava töö täiendava vaba aja andmisega. Ööajal töötamise korral peab täiendav vaba aeg moodustama vähemalt poole ööajal töötamise kestusest. Riigipühal töötamise korral hüvitatakse töötamine täiendava vaba ajaga riigipühal töötatud ajaga võrdses ulatuses.

 (7) Ametnik, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast, ei tohi töötada keskmiselt rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta. Keskmise tööaja arvutamisel arvatakse seitsmepäevasest arvestusperioodist välja 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega.

 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isik, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või teenistusülesannete iseloom, ei tohi töötada ühegi 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui kaheksa tundi.

 (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud öötöö piirangut ei kohaldata tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa käesoleva seaduse §-s 36 nimetatud piirangut tegevuste korral, mis nõuavad pidevat riiklikku järelevalvet.

 (10) Ööajal või riigipühal tehtava töö eest lisatasu maksmisel ei kehti käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir.

§ 41. Puhkeaeg

 (1) Ametnikul on 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega (edaspidi igapäevane puhkeaeg).

 (2) Ametnikul on seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega (edaspidi iganädalane puhkeaeg).

 (3) Summeeritud tööaja arvestuse korral on ametnikul seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.

 (4) Kui ametnik töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, antakse talle vahetult pärast tööpäeva lõppu käesoleva paragrahvi lõikele 1 täiendavalt vaba aega võrdselt 13 töötundi ületatud tundide arvuga.

 (5) Üldjuhul antakse iganädalane puhkeaeg laupäeval ja pühapäeval.

§ 42. Tööaja lühendamine

  Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.

§ 43. Puhkus

 (1) Ametnikule kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

 (2) Ametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

 (3) Puhkuse andmise otsustab ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik.

 (4) Puhkusetasu maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.

§ 44. Teenistuslähetusse saatmine ja lähetuskulude hüvitamine

 (1) Teenistuslähetus on ametniku saatmine ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikus täitma teenistusülesannet väljaspool alalise ametikoha asukohta või koolitusele väljaspool alalise ametikoha asukohta.

 (2) Teenistuslähetusse saatmisel arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul lähetuses viibida. Ametnikku, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last, võib teenistuslähetusse saata üksnes tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

 (3) Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse ametnikule ametikoht ja palk.

 (4) Ametiasutus ei tohi teenistuslähetusse saadetud ametnikule anda teenistusülesandeid ajal, kui ametnik täidab Euroopa Liidu institutsioonide juures riikliku eksperdi ülesandeid. Riikliku eksperdi ülesannete täitmise ajaks säilitatakse ametnikule põhipalk ja õigus asuda pärast teenistuslähetuse lõppemist teenistusse endisele või samaväärsele ametikohale.

 (5) Ametniku teenistuslähetusse saatmise ja lähetuskulude hüvitamise, sealhulgas päevaraha määra ning päevaraha maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 45. Pikaajaline välislähetus ja lähetuskulude hüvitamine

 (1) Pikaajaline välislähetus on üle kuue kuu kestev teenistuslähetus välisriiki.

 (2) Pikaajalises välislähetuses oleku ajal makstakse ametnikule lisaks tema palgale iga kuu välislähetustasu.

 (3) Ametniku välislähetustasu arvutatakse, korrutades lähetustasu lähtesumma selle linna koefitsiendiga, kuhu ametnik lähetati. Lähetustasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks välisteenistuse seaduse alusel kehtestatud linnade koefitsiendid või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud linnade koefitsiendid, kui välisteenistuse seaduse alusel vastava linna koefitsienti ei ole kehtestatud.

 (4) Pikaajalise välislähetuse korral hüvitatakse lähetusse saadetava ametniku ja temaga kaasas oleva perekonnaliikme:
 1) kolimiskulu;
 2) majutuskulu;
 3) kindlustus- ja ravikulu;
 4) koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu;
 5) alates viieaastase, või kui asukohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus, siis noorema kaasasoleva lapse põhi- ja keskhariduse omandamise kulu;
 6) Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulu üks kord lähetusaastas.

 (5) Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise korra, lähetustasu lähtesummad, lähetustasu arvutamise ja maksmise korra ning lähetuskulude hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (6) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega linnade koefitsiendid ulatuses, mis ei ole kehtestatud välisteenistuse seaduse alusel. Linnade koefitsientide määramisel lähtutakse elukallidusest, valuutakursside muutusest, turvariskidest ja muudest olulistest asjaoludest.

 (7) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud ravikulude loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (8) Ametnikuga kaasas oleva mittetöötava abikaasa eest suurendatakse ametniku välislähetustasu 25 protsenti.

 (9) Iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse ametniku välislähetustasu Vabariigi Valitsuse määratud summa ulatuses.

 (10) Kaasasolev laps käesoleva seaduse tähenduses on pikaajalises lähetuses oleva ametnikuga alaliselt vähemalt 183 päeva lähetusaasta jooksul kaasas olev alaealine laps või põhi- või keskharidust omandav või abi vajav töövõimetu täisealine laps.

 (11) Kaasasoleva abikaasa eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine ametnikule lõpetatakse, kui abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab käesoleva seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud tasumäära kaks korda. Suurenduse maksmine lõpetatakse kõnealusele kvartalile järgneval kuul.

 (12) Kaasasoleva perekonnaliikme eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine lõpetatakse, kui perekonnaliige viibib lähetusaasta jooksul asukohariigis vähem kui 183 päeva.

 (13) Kaasasoleva perekonnaliikme eest ettenähtud välislähetustasu suurenduse maksmine lõpetatakse, kui perekonnaliige lahkub alaliselt asukohariigist, asub elama ametnikust eraldi leibkonda või asub alaliselt tööle või teenust osutama.

 (14) Kaasasoleva perekonnaliikme eest ametniku välislähetustasu suurendamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (15) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud kulu ei hüvitata ametnikuga kaasas oleva perekonnaliikme eest pikaajalise välislähetuse korral, kui lähetuse ajal ei ole võimalik tagada lähetuse asukohas perekonnaliikme majutust või julgeolekut.

§ 46. Abikaasatasu

 (1) Pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olevale mittetöötavale abikaasale makstakse igal kuul abikaasatasu, mille suurus arvutatakse, korrutades töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära täistööajaga töötamise korral kuus kahega.

 (2) Abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui abikaasa ajutise töötamise või teenuse osutamise eest saadud tulu kvartalis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasumäära vähemalt kaks korda. Sellisel juhul lõpetatakse abikaasatasu maksmine kõnealusele kvartalile järgneval kuul.

 (3) Abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui abikaasa viibib lähetusaasta jooksul asukohariigis vähem kui 183 päeva. Asukohariigist äraolekuks ei loeta kaasasoleva abikaasa kaasasolekut ametniku teenistuslähetuses.

 (4) Abikaasatasu maksmine lõpetatakse, kui abikaasa asub elama ametnikust eraldi leibkonda, asub alaliselt tööle või teenust osutama, mille eest saadav sissetulek on suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral kuus, või lahkub alaliselt asukohariigist.

 (5) Abikaasatasu ei maksta ametnikuga kaasas olevale mittetöötavale abikaasale, kellele tehakse väljamakseid riikliku pensionikindlustuse seaduse, väljateenitud aastate pensionide seaduse, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse või kogumispensionide seaduse alusel. Abikaasatasu ei maksta ka juhul, kui ametniku kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse eripensioni avalikku teenistust reguleeriva eriseaduse alusel.

 (6) Ametniku puhkuse ajal jätkatakse abikaasale, ka asukohariigist äraoleku korral, abikaasatasu maksmist.

 (7) Kui kaasasolev mittetöötav abikaasa on asukohariigist ajutiselt ära sünnituse tõttu Eestis, jätkatakse abikaasatasu maksmist, kuid mitte kauem kui kaks kuud.

 (8) Abikaasatasu maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 47. Teenistusülesannete täitmiseks vajalike kulude hüvitamine

 (1) Ametnikule hüvitatakse teenistusülesannete täitmiseks otseselt vajalikud kulud põhjendatud ulatuses.

 (2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude loetelu ning kulude hüvitamise täpsustatud tingimused ja korra määrusega.

§ 48. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega ametniku teenistustingimused

 (1) Ametnikul, kes on rase või kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on arsti või ämmaemanda väljastatud töövõimetuslehe alusel õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele.

 (2) Kui teenistustingimuste ajutine kergendamine ei ole võimalik, peatatakse ametniku avaliku võimu teostamise õigus töövõimetuslehel märgitud töövabastuse lõpuni.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel peab ametnik esitama vahetule juhile arsti või ämmaemanda otsuse, millest nähtuvad teenistusülesannete täitmisele terviseseisundist tulenevad piirangud ning ettepanekud terviseseisundile vastata võivate teenistusülesannete ja -tingimuste kohta.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel makstakse ametnikule hüvitist ravikindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

 (5) Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on ametnikul õigus kasutada paranenud teenistustingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal.

§ 49. Hüvitis ametniku hukkumise ja töövõime kaotuse korral

 (1) Kui ametnik hukkub seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel, makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist kokku hukkunud ametniku kümne aasta põhipalga ulatuses.

 (2) Ametnikul on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või füüsilised isikud.

 (3) Kui ametnik hukkub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaoludel, korraldab riik tema matuse ning kannab matuse korraldamise kulud, mis on sätestatud riikliku matusetoetuse seaduse §-s 3.

 (4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitist saama õigustatud isikute ning neile makstava hüvitise osakaalu määramise korra, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute määramise avalduse vormi ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud matuse korraldamise kulude ulatuse, tingimused ja korra.

 (5) Kui ametnik tunnistatakse seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel püsivalt töövõimetuks, makstakse talle hüvitist, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusest, järgmiselt:
 1) töövõime osalise kaotuse korral – kuni tema ühe aasta põhipalga ulatuses;
 2) töövõime täieliku kaotuse korral – kuni tema viie aasta põhipalga ulatuses.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hüvitis makstakse välja osade kaupa. Osa suurus sõltub esmakordse või korduvekspertiisi otsuses määratud püsiva töövõime kaotuse kestusest, kuid kokku mitte rohkem esmakordse püsiva töövõime kaotuse ulatusele vastavast käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ulatusest.

 (7) Kui isikule on määratud töövõime täielik kaotus ja tal tuvastatakse korduvekspertiisiga töövõime osaline kaotus, lähtutakse kogu hüvitise maksmisel käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud ulatusest. Kui korduvekspertiisi tulemusena on isikul õigus saada hüvitist väiksemas summas, kui talle on välja makstud, siis enammakstud summat tagasi ei nõuta. Kui isikule korduvekspertiisi tulemusena töövõime kaotust ei määrata, siis talle hüvitist edasi ei maksta.

 (8) Kui isikule määrati esmakordse ekspertiisiga töövõime täielik kaotus ning talle on vahepeal määratud töövõime osaline kaotus, jätkatakse hüvitise maksmist, kui talle määratakse uuesti täielik töövõime kaotus ning talle ei ole hüvitist vajalikus ulatuses makstud. Sel juhul kohaldatakse kogu hüvitise maksmise perioodile koos ajaga, mille eest hüvitist ei makstud, ajalist piirangut, milleks on käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud ulatus alates esmakordse püsiva töövõimetuse algusest.

 (9) Kui korduvekspertiisiga määratud püsiva töövõimetuse periood algab esmakordsele ekspertiisile järgneval kalendriaastal, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat põhipalka töövõimetuse esmakordse määramise aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Kui korduvekspertiisiga määratud töövõimetuse periood algab hiljem, korrigeeritakse hüvitise arvutamise aluseks olevat põhipalka tarbijahinnaindeksite muutustega alates püsiva töövõime kaotuse tuvastamise aastast kuni viimasele korduvekspertiisile eelneva aastani.

 (10) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui ametnik pani käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 5 nimetatud juhul toime:
 1) süüteo;
 2) enesetapu või enesetapukatse;
 3) enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulene teiste isikute õigusvastasest käitumisest.

 (11) Otsuse hüvitise maksmise kohta teeb ametiasutuse juht või tema volitatud isik.

 (12) Käesolevas paragrahvis nimetatud hüvitisi makstakse riigieelarvest selle ametiasutuse eelarve kaudu, kus isik oli teenistuses.

 (13) Ametiasutus võib pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist esitada sellest temale tulenenud kahju hüvitamiseks nõude kahju tekitanud isiku vastu võlaõigusseaduses sätestatud alusel.

5. peatükk Kohustused 

§ 50. Ametniku tegevuse seaduslikkus

  Ametniku tegevus peab vastama Eesti Vabariigi põhiseadusele ning muudele seadustele ja õigusaktidele.

§ 51. Üldised kohustused

 (1) Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt.

 (2) Ametnik peab oma teenistusülesandeid täitma erapooletult, sealhulgas valima teenistusülesandeid täites igaühe õigusi ja vabadusi ning avalikku huvi parimal võimalikul viisil arvestava lahenduse.

 (3) Ametnik peab juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. Kõrgemalseisva juhi juhistest ja korraldustest peab ametnik teavitama vahetut juhti.

 (4) Ametnik peab käituma väärikalt nii teenistuses olles kui ka väljaspool teenistust, sealhulgas hoiduma tegevusest, mis diskrediteeriks teda ametnikuna või kahjustaks ametiasutuse mainet.

 (5) Ametnik peab kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt.

 (6) Ametnik peab teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele.

 (7) Ametiasutus peab teenistus- ja usaldussuhte raames seisma hea ametniku teenistusalaste huvide eest, sealhulgas tagama teenistusülesannete täitmiseks sobivad tingimused.

§ 52. Ametijuhend

 (1) Ametijuhendis määratakse:
 1) ametikoha teenistusülesanded;
 2) ametniku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele kehtestatud nõuded;
 3) summeeritud tööaja, valveaja või öötöö kohaldamise korral sellekohane märge.

 (2) Ametijuhendi kehtestab ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik kõikidele ametiasutuse ametikohtadele. Ametijuhendit ei pea kehtestama Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri, ministri või riigisekretäri poolt ametisse nimetatava ametniku ametikohale.

 (3) Ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta, kui:
 1) muutuvad oluliselt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuded;
 2) muutuvad oluliselt ametijuhendis määratud teenistusülesanded;
 3) ametniku tööaja korraldus muutub seetõttu, et ametijuhendis muudetakse summeeritud tööaja, valveaja või öötöö kohaldamist;
 4) suureneb oluliselt teenistusülesannete maht;
 5) teenistusülesannete muutmise tõttu väheneb põhipalk.

§ 53. Täiendavate teenistusülesannete täitmise kohustus

 (1) Ametnik on kohustatud täitma vahetu juhi antud täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist ega õigusaktidest.

 (2) Täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid võib vahetu juht anda juhul, kui ametiasutuse töökoormus on ajutiselt suurenenud või kui see tuleneb hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel ametiasutuse varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.

§ 54. Korralduse täitmisest keeldumise alused

 (1) Ametnik keeldub korralduse täitmisest, kui korraldus:
 1) on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse või muude õigusaktidega;
 2) tooks kaasa toimingupiirangu rikkumise korruptsioonivastase seaduse tähenduses.

 (2) Ametnik võib korralduse täitmisest keelduda, kui selle täitmine:
 1) on talle tervise tõttu vastunäidustatud;
 2) eeldab sellist haridust ja töökogemust, teadmisi ja oskusi, mida ei ole ametnikult seadusest või seaduse alusel antud õigusaktist või ametijuhendist tulenevalt nõutud.

 (3) Kui ametnik keeldub korralduse täitmisest, teavitab ta korralduse andjat ja tema vahetut juhti viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud asjaolust.

 (4) Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolust, on ta kohustatud korralduse täitma, kui seda korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ametnik jätkuvalt kahtleb korralduse seaduslikkuses, koostab ta enne korralduse täitmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma eriarvamuse ja vabaneb sellega vastutusest korralduse täitmise eest.

 (5) Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolust, ei ole ta kohustatud korraldust täitma, kui see tähendaks kuriteo või väärteo toimepanemist.

 (6) Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolust, ei ole ta kohustatud korraldust täitma ka juhul, kui seda korratakse.

 (7) Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud asjaolust, ei ole ta kohustatud korraldust täitma ka juhul, kui seda korratakse. Korralduse andja või vahetu juhi nõudmisel esitab ametnik arsti või ämmaemanda tõendi.

 (8) Kui ametnik teavitab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud asjaolust, on ta kohustatud korralduse täitma, kui seda korratakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui ametnik täidab korralduse nõuetele mittevastavalt, ei vastuta ta puuduste eest, mis on tingitud korralduse täitmiseks vajaliku hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste puudumisest, mida ei ole enne ülesande täitmist võimalik mõistliku pingutusega omandada.

§ 55. Avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmine

  Ametnik ei tohi nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.

§ 56. Asjaajamise ja vara üleandmise kohustus

  Ametikohalt vabastamisel on ametnik kohustatud asjaajamise ja ametiasutuse poolt talle kasutamiseks antud vara üle andma ametiasutuses selleks kehtestatud korras.

§ 57. Puuduva ametniku ülesannete täitmine

 (1) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib puuduva ametniku asendamiseks juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametikohale nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas:
 1) anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt ühele ametnikule või jagada puuduva ametniku ülesanded täielikult teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest;
 2) anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt või täielikult ühele või mitmele teisele ametnikule, vabastades nad vastavalt kas osaliselt või täielikult nende oma ülesannete täitmisest.

 (2) Ametnik võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel puuduva ametniku ülesandeid täita üle 60 kalendripäeva kalendriaastas ametniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

 (3) Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda ametnik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

 (4) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse lisaks tema oma palgale lisatasu, kui asendamine ei tulene ametniku ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Lisatasu puuduva ametniku ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava ametniku põhipalgast proportsionaalselt asendavale ametnikule antud asendatava ametniku ülesannete mahuga.

 (5) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse vähemalt tema oma ametikohajärgset palka. Kui asendatava ametniku palk on suurem, makstakse suuremat palka.

 (6) Puuduva ametniku asendamise eest lisatasu maksmisel ei kehti käesoleva seaduse § 61 lõikes 5 sätestatud muutuvpalga ülempiir.

§ 58. Etteteatamise kohustus ja teavitamise kohustus

 (1) Ametnik on kohustatud teatama ametiasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 kalendripäeva ette oma soovist naasta teenistusse, kui tema avaliku võimu teostamise õigus on peatunud käesoleva seaduse § 83 punkti 1 alusel, kui ta on rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel.

 (2) Ametnik on kohustatud viivitamata ametiasutust teavitama, kui tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 14 lõikest 1 või 2 või §-st 15.

 (3) Ametiasutus võib nõuda ametnikult hüvitist kahju eest, mis tekkis ametnikule palga maksmise tõttu ulatuses, mis vastab perioodile, kui ametnik jättis käesoleva seaduse § 15 punktides 1–3 nimetatud teenistussuhet välistavast asjaolust vähemalt hooletusest käesoleva seaduse tähenduses teatamata, kuid mitte rohkem kui ametniku kuue kuu põhipalga ulatuses.

 (4) Kahju hüvitamine toimub käesoleva seaduse §-s 81 sätestatud korras.

§ 59. Ametniku streigikeeld

 (1) Ametnik ei tohi streikida.

 (2) Ametnik ei tohi osaleda muudes kollektiivsetes teenistusalastes surveaktsioonides, mis häirivad ametniku teenistusse võtnud ametiasutuse või muu ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Surveaktsioon on kollektiivne, kui selles osalevad vähemalt pooled ametiasutuse ametnikest.

§ 60. Ametniku tegevuspiirangud

 (1) Kui see ei ole seadusega keelatud, võib ametnik kõrvaltegevusena tegutseda ka:
 1) töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel;
 2) valitaval või nimetataval ametikohal;
 3) ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus;
 4) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

 (2) Ametisse nimetamise õigust omav isik keelab haldusaktiga täielikult või osaliselt ametnikul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

 (3) Ametnik peab viivitamata teavitama ametisse nimetamise õigust omavat isikut kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud kõrvaltegevusega.

 (4) Ametnikul on keelatud:
 1) teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga seotud isiku üle käesoleva seaduse § 15 punkti 4 või korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses;
 2) saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema teenistusülesannete hulka. Keeldu ei kohaldata haridusasutuses toimuva teadusliku ja pedagoogilise tegevuse suhtes, kui ametnik on teavitanud oma kõrvaltegevusest käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt.

 (5) Teenistusest vabastatud ametnik ei või ühe aasta jooksul vabastamise päevast arvates saada korruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses seotud isikuks sellise eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle üle ta viimase aasta jooksul on teostanud vahetult või püsivalt järelevalvet.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel keelatud tegevuseks võib kohaliku omavalitsuse üksuse suurust, ametikohtade eripära või esitatavatele nõuetele vastavate isikute vähesust arvestades anda erandliku loa ametisse nimetamise õigust omav isik. Erandlik luba antakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

 (7) Riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise pädevust juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganis ei loeta kõrvaltegevuseks käesoleva seaduse tähenduses.

6. peatükk Palgakorraldus 

§ 61. Palgakomponendid ja palga vähendamise alused

 (1) Ametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 3, § 39 lõikes 6, § 40 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 57 sätestatud lisatasudest.

 (2) Põhipalk on fikseeritud palga osa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.

 (3) Ametniku põhipalka ei tohi ühepoolselt vähendada. Ühepoolselt võib põhipalka vähendada üksnes järgmiste tingimuste koosesinemise korral:
 1) kui esineb üldine majanduslangus ning ametiasutuse eelarve vähendamine on vajalik majanduskeskkonna vastu usalduse säilitamiseks;
 2) kui palga vähendamine ei ületa protsenti, mille võrra ametiasutuse eelarve väheneb.

 (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud alus on ära langenud ja ametiasutuse palgafondi suurendatakse tulenevalt ametiasutuse eelarve suurendamisest, tuleb ametiasutusel leida võimalus põhipalga taastamiseks.

 (5) Muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast.

 (6) Ametiasutus ei maksa ametnikule sellist lisatasu või toetust, mille maksmine ei tulene seadusest.

 (7) Kantsleri põhipalk on 90 protsenti ministrile makstavast ametipalgast.

§ 62. Palga maksmise aeg ja viis

 (1) Ametiasutus maksab ametnikule palka vähemalt üks kord kuus.

 (2) Keskmise palga maksmisel võetakse keskmise palga arvutamisel aluseks töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord.

 (3) Ametiasutus kannab ametniku palga ja muu tasu ametniku määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

 (4) Ametiasutus võib ametniku palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja ametnikule makstud ettemakse, mille ametnik peab ametiasutusele tagastama. Ametiasutus peab ametniku palgast kinnipidamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut.

 (5) Palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113.

§ 63. Palgajuhend

 (1) Palgajuhend on palga määramise ja maksmise kord. Selles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude käesolevas seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord ning palga maksmise aeg ja viis.

 (2) Riigikogu Kantselei palgajuhendi kehtestab Riigikogu juhatus. Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohtu palgajuhendi kehtestab ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi kehtestab justiitsminister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata ametiasutuse palgajuhendi koostamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest.

 (4) Minister ja riigisekretär kehtestavad käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud määrusest lähtudes ja kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga vastavalt ministeeriumi ja Riigikantselei ning ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse palgajuhendi. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei palgajuhendi kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga.

§ 64. Palga maksmine teenistusülesannete täitmise takistuse korral

  Ametnikule säilitatakse palk mõistliku aja eest, kui ametnikult ei saa teenistusülesannete täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral.

§ 65. Palga avalikustamine

 (1) Ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail.

 (2) Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail.

 (3) Ametiasutuse palgajuhend avalikustatakse ametiasutuse veebilehel.

 (4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 7 lõikes 6 nimetatud isikute töötasu ning tööülesannetest tuleneva muu tulu avalikustamisel.

§ 66. Aruandlus

 (1) Rahandusminister esitab kord aastas Riigikogule ülevaate avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ametiasutuste ning teenistusgruppide kaupa.

 (2) Ametiasutused esitavad kord aastas Rahandusministeeriumile vajalikud andmed või annavad loa neile ligipääsuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaate koostamiseks. Andmeid ei pea esitama julgeolekuasutused.

7. peatükk Ametiasutuse töökorraldus 

§ 67. Ametiasutuse töökorraldus

 (1) Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korraldamiseks anda teenistusalaseid akte.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktides määratakse:
 1) tööaja algus ja lõpp;
 2) tööpäevasisesed vaheajad;
 3) töö- ja puhkeaja korraldus;
 4) puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast igapäevase tööaja lõppu ametiasutuses viibimise tingimused ja kord;
 5) teenistusalaste korralduste teatavakstegemise kord;
 6) töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhised;
 7) teenistusest puudumisest teatamise kord;
 8) muu ametiasutuse töökorraldust puudutav.

 (3) Tööaega reguleerivates aktides võib ette näha paindliku tööaja võimaluse, sealhulgas teenistusülesannete täitmise väljaspool ametikoha asukohta ehk kaugtöö niivõrd, kuivõrd teenistushuvid seda võimaldavad.

§ 68. Ametiasutuse töökorralduse tutvustamine ja ametnike informeerimine

 (1) Ametiasutus esitab käesoleva seaduse § 67 lõikes 2 nimetatud valdkondi reguleerivate aktide kavandid ametnikele ning neid esindavatele isikutele ja organisatsioonidele tutvumiseks ja arvamuse andmiseks vähemalt 14 kalendripäeva enne nende kehtestamist.

 (2) Ametiasutus peab teenistusse võtmisel tutvustama ametnikule ametiasutuse töökorraldust ning tagama võimaluse igal ajal tutvuda käesoleva seaduse §-s 67 nimetatud aktidega.

 (3) Ametiasutuse juht või tema volitatud isik tagab ametnike informeerimise muudest ulatuslikest ja olulistest ametiasutuse ametnikke puudutavatest otsustest.

 (4) Enne käesoleva seaduse § 67 lõikes 2 nimetatud valdkondi reguleerivate aktide kehtestamist või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuste vastuvõtmist antakse ametnikele võimalus arvamuse avaldamiseks. Ametnike ning neid esindavate isikute ja organisatsioonide esitatud ettepanekud on ametiasutusele soovituslikud.

8. peatükk Ametnike distsiplinaarvastutus 

§ 69. Distsiplinaarsüütegu

  Distsiplinaarsüütegu on teenistuskohustuse süüline rikkumine.

§ 70. Distsiplinaarkaristuse liigid

  Distsiplinaarkaristuse liigid on:
 1) noomitus;
 2) põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks;
 3) teenistusest vabastamine.

§ 71. Distsiplinaarmenetluse eesmärk

  Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine.

§ 72. Distsiplinaarmenetluse algatamine

 (1) Distsiplinaarmenetluse võib algatada ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirjaga või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta.

 (2) Distsiplinaarmenetluse algatab ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirja või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta ja kui on põhjendatud alus arvata, et distsiplinaarsüüteo aluseks olev teenistuskohustuse rikkumine on oluline.

 (3) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg, kirjeldatakse teadaolevaid asjaolusid ning nimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatav ametnik.

 (4) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale ametnikule kätte distsiplinaarmenetluse algatamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul.

 (5) Kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatava ametniku tuvastamise aluseks olevad asjaolud ei ole piisavad, võib sellise ametniku distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas või korralduses jätta ajutiselt nimetamata. Sellisel juhul toimetatakse distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale ametnikule kätte nimetatud ametniku tuvastamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul.

§ 73. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine

 (1) Distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus on distsiplinaarmenetluse algatajal või tema poolt selleks volitatud isikul.

 (2) Distsiplinaarmenetluse läbiviija kogub distsiplinaarsüüteo kohta tõendeid.

 (3) Ametnikule, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse ametnikule aega vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates.

 (4) Distsiplinaarmenetluse läbiviija võib nõuda sama ametiasutuse ametnikult või töötajalt, kes viibis distsiplinaarsüüteo toimepanemise juures või kellele on teada distsiplinaarsüüteo asjaolud (edaspidi tunnistaja), kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis seletust distsiplinaarsüüteo kohta ja tunnistaja on kohustatud niisuguse seletuse andma. Seletuse andmisest keeldumine on kohustuse rikkumine, välja arvatud juhul, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavalt isikult nõutakse teda kahjustavat seletust või tunnistajalt nõutakse seletust tema abikaasa, elukaaslase või vanavanema kohta või tunnistaja või tema abikaasa või elukaaslase vanema või vanema alaneja sugulase kohta. Vanemaks loetakse ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps.

 (5) Distsiplinaarmenetluse läbiviija koostab distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, allkirjastab selle ja esitab distsiplinaarkaristuse määramise õigust omavale isikule otsustamiseks.

 (6) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
 1) distsiplinaarsüüteo toimepannud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
 2) distsiplinaarsüüteo aluseks olev rikutud teenistuskohustus;
 3) asjas kogutud tõendid;
 4) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht;
 5) ettepanek karistamise, sealhulgas karistuse liigi kohta, või karistamata jätmise kohta koos põhjendusega.

 (7) Enne distsiplinaarkaristuse määramise otsustamist peab distsiplinaarmenetluse läbiviija või distsiplinaarkaristuse määraja andma distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ametnikule kätte allkirja vastu või kui see ei ole võimalik, siis toimetama kokkuvõtte kätte posti teel tähtkirjaga ametniku elukoha aadressil või ametniku nõusolekul elektrooniliselt ning andma ametnikule võimaluse esitada viie tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma arvamus ja vastuväited distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohta.

 (8) Kui distsiplinaarkaristuse määraja ei olnud distsiplinaarmenetluse läbiviija, siis on tal õigus ametnikku enne karistuse määramist isiklikult küsitleda. Selline vestlus protokollitakse.

 (9) Ametnikul, keda distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjassepuutuvaid taotlusi.

§ 74. Süü hindamine

 (1) Ametnik vastutab distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü olemasolu korral.

 (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

 (3) Hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole järgimata jätmine.

 (4) Raske hooletus on ametniku teenistuskohustuse täitmiseks vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.

 (5) Tahtlus on teenistuskohustuse rikkumise teadlik soovimine.

 (6) Süü hindamisel arvestatakse ametniku haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi.

§ 75. Distsiplinaarkaristuse määramine

 (1) Distsiplinaarkaristus määratakse proportsionaalselt distsiplinaarsüüteo raskusastmega.

 (2) Distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse:
 1) süü vormi;
 2) süüteo tagajärgede raskust;
 3) kas ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus;
 4) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist;
 5) rikutud teenistuskohustuse eesmärki, sealhulgas seda, kas kohustus pidi vältima selliste tagajärgede saabumist, mis tekkisid teenistuskohustuse rikkumisel.

 (3) Distsiplinaarkaristus on välistatud sellise teenistuskohustuse rikkumise eest, mis pandi toime:
 1) ametniku vahetu või kõrgemalseisva juhi korraldusel juhul, kui ametnik on jätnud täitmata korralduse, mida ta ei pidanud käesoleva seaduse § 54 kohaselt täitma või on sõltumata täitmisest vastutusest vabastatud;
 2) selliste tagajärgede saabumise vältimiseks, mis on raskemad kui teenistuskohustuse rikkumise tõttu tekkinud tagajärjed;
 3) hädakaitse- või hädaabiseisundis.

 (4) Distsiplinaarsüüteo eest võib teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline.

 (5) Teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud olulisust eeldatakse järgmistel juhtudel:
 1) rikkumine on toime pandud tahtlikult;
 2) ametnikul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumine on vältav või selle aluseks olnud teenistuskohustuse rikkumisega samalaadne rikkumine on korduv;
 3) rikkumine on tekitanud ametiasutusele olulise varalise kahju;
 4) rikkumine on oluliselt kahjustanud ametiasutuse mainet;
 5) rikkumine on tekitanud ametiasutuse teistele ametnikele, töötajatele või kolmandate isikute huvidele või avalikule huvile olulise kahju.

 (7) Käesoleva seaduse § 70 punktis 2 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramisel märgitakse ka karistuse kestus ja ulatus.

 (8) Teenistuskohustuste rikkumise eest määratakse üks distsiplinaarkaristus, välja arvatud juhul, kui rikkumised on iseseisvad ega ole üksteisega sisuliselt ja vahetult seotud.

 (9) Kui teenistuskohustuse rikkumine pannakse toime teoga, mille eest ametnikule võidakse määrata kriminaalkaristus või karistus väärteo eest või mille eest võidakse mõista ametnikult välja kahjuhüvitis, ei välista see ametnikule sama teo eest distsiplinaarkaristuse määramist.

 (10) Ametiasutuse vahetumine ei välista distsiplinaarkaristuse määramist teenistuskohustuse rikkumise eest, mis pandi toime teises ametiasutuses. Sellisel juhul võib distsiplinaarmenetlust läbiviiv ametiasutus küsida selle ametiasutuse arvamust, kelle juures distsiplinaarsüütegu toime pandi, et arvestada arvamust süülisuse ja distsiplinaarkaristuse määramisel. Nimetatud arvamuses tuleb esitada vähemalt käesoleva seaduse § 73 lõikes 6 loetletud andmed.

§ 76. Distsiplinaarkaristuse määramise pädevus

 (1) Distsiplinaarkaristuse määrab ametisse nimetamise õigust omav isik haldusaktiga, hinnates kõiki distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina.

 (2) Kui distsiplinaarkaristuse määraja otsustab ametnikku mitte karistada, lõpetatakse distsiplinaarmenetlus distsiplinaarkaristuse määraja haldusaktiga.

§ 77. Distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad

 (1) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuuekuulise tähtaja kulgemine peatub ajaks, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemises süüdistatava ametniku avaliku võimu teostamise õigus oli käesoleva seaduse § 83 alusel peatunud või kui samas asjas, kuid teise menetluse käigus on hindamisel asjaolud, millel on tähtsust distsiplinaarkaristuse määramisel.

§ 78. Teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarasja menetluse ajaks

 (1) Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine.

 (2) Teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga.

 (3) Ajal, kui ametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.

 (4) Ametnikule makstakse maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast seda, kui teenistusest kõrvaldamise haldusakt on kehtetuks tunnistatud.

§ 79. Distsiplinaarkaristuse kandmine riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse

 (1) Määratud distsiplinaarkaristuse kohta tehakse kanne riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse.

 (2) Distsiplinaarkaristuse kehtivus kustub aasta möödumisel karistuse määramise haldusakti jõustumisest.

 (3) Ametisse nimetamise õigust omaval isikul on õigus enne tähtaja lõppu kustutada distsiplinaarkaristus, kui ametnik ei ole toime pannud uut distsiplinaarsüütegu ning on nõuetekohaselt täitnud teenistusülesandeid.

9. peatükk Ametniku varaline vastutus 

§ 80. Vastutus

 (1) Kui ametnik on teenistuskohustuse süülise rikkumisega tekitanud ametiasutusele varalist kahju, on ta kohustatud selle kahju hüvitama käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud ulatuses.

 (2) Kui kahju on tekitanud mitu ametnikku ühiselt, vastutab iga ametnik oma süüle vastavas ulatuses.

 (3) Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud tahtlikult, vastutab ta tekkinud kahju eest täies ulatuses.

 (4) Kui ametnik on teenistuskohustust rikkunud hooletuse või raske hooletuse tõttu, vastutab ta tekkinud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse:
 1) ametniku teenistusülesandeid;
 2) süü vormi;
 3) talle antud juhiseid;
 4) töötingimusi:
 5) põhipalka;
 6) töö iseloomust tulenevat riski;
 7) teenistussuhte kestust ametiasutuses;
 8) ametniku eelnevat teenistusalast käitumist;
 9) ametiasutuse võimalusi kahjusid vältida;
 10) ametniku teadmisi ja oskusi.

 (5) Kui kahju pole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada ametniku kuuekordset põhipalka.

§ 81. Kahju hüvitamise kord

 (1) Kahju hüvitamiseks teeb ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku (edaspidi kahju hüvitamise ettepanek), märkides kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik vastab kahju hüvitamise ettepanekule kirjalikult, märkides, kas ta nõustub kahju hüvitama või keeldub sellest.

 (2) Kahju hüvitamise ettepaneku võib teha kolme kuu jooksul arvates päevast, millal ametisse nimetamise õigust omav isik sai või pidi teada saama kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.

 (3) Kahju hüvitamise ettepanekule vastamiseks tuleb ametnikule anda aega vähemalt 14 kalendripäeva.

 (4) Kui ametnik ei ole tähtpäevaks kahju hüvitamise ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või on kahju hüvitamisega nõustunud, kuid ei ole kahju hüvitamise ettepanekus esitatud tähtaja jooksul kahju hüvitanud, võib ametiasutus pöörduda kaebusega halduskohtusse.

10. peatükk Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine 

§ 82. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine

 (1) Ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu.

 (2) Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine ei vabasta ametnikku teenistuskohustuste täitmisest.

§ 83. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise alused

  Avaliku võimu teostamise õigus peatub:
 1) ametniku soovi korral kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse alusel ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul, kui teenistushuvid seda võimaldavad;
 2) puhkuse ajaks;
 3) ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses;
 4) aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks;
 5) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma teenistusülesandeid;
 6) ajaks, kui ametnik on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse ajaks käesoleva seaduse § 78 lõike 1 alusel, samuti ajaks, kui ta on teenistusest kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel;
 7) ajaks, kui ametnik on arestis või vahi all;
 8) muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.

§ 84. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine välisesinduses töötamise ja pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise korral

 (1) Lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala ametiasutuse ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumise erisused seoses Eesti Vabariigi välisesinduses tööle asumisega sätestatakse välisteenistuse seaduses.

 (2) Eksperdina pikaajalisel rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleva ametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumise erisused sätestatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses.

§ 85. Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise vormistamine

 (1) Avaliku võimu teostamise õiguse peatumise kehtestab ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirja või korraldusega, välja arvatud avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral käesoleva seaduse § 83 punktis 3 sätestatud alusel. Kui puhkus on ette nähtud puhkuste ajakavas, ei pea avaliku võimu teostamise õiguse peatumist puhkuse perioodil igal üksikul juhtumil eraldi kehtestama.

 (2) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib määrata ametiasutuse ametnikud, kellel on õigus kehtestada käesoleva seaduse § 83 punktis 2 nimetatud alusel avaliku võimu teostamise õiguse peatumine.

11. peatükk Ametniku teenistussuhte lõppemine 

§ 86. Teenistusest vabastamise õigus

  Ametniku võib teenistusest vabastada ametisse nimetamise õigust omav isik.

§ 87. Teenistusest vabastamine ametniku soovil

 (1) Ametnik vabastatakse teenistusest tema enda algatusel kirjaliku taotluse alusel, mille ta on esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule.

 (2) Taotlus tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva.

 (3) Kui teenistusest lahkumise põhjuseks on ametniku töövõime kaotus, haige või puudega perekonnaliikme hooldamise vajadus, kutsumine aja- või asendusteenistusse või kui ametnikul on katseaeg, tuleb taotlus esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva.

 (4) Kokkuleppel isikuga, kellel on ametniku teenistusest vabastamise õigus, võib ametniku teenistusest lahkumise korral kohaldada lühemat etteteatamistähtaega.

 (5) Teenistusest vabastamiseks esitatud taotlusest võib ametnik loobuda üksnes tema ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul.

 (6) Ametniku teenistussuhte viimane päev on taotluses märgitud päev. Kui taotluses ei ole järgitud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tähtaegu, siis on teenistussuhte viimane päev teenistusest vabastamise haldusaktis märgitud päev.

§ 88. Teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

 (1) Teenistustähtaja möödumise tõttu vabastatakse teenistusest ametnik, kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks.

 (2) Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnikku ei vabastata teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu, kui ta nimetatakse uueks tähtajaks samale ametikohale, sama ametiasutuse teisele ametikohale või teise ametiasutuse ametikohale.

 (3) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistustähtaja viimane päev.

§ 89. Teenistusest vabastamine käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud ametikohale nimetamise ja valimise korral

 (1) Kui ametnik asub Riigikogu liikme kohale või astub Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse liikme ametisse, siis tema teenistussuhte viimane päev on ametivande andmise päevale eelnev päev.

 (2) Kui ametnik asub Euroopa Parlamendi liikme kohale, siis tema teenistussuhte viimane päev on vastavalt Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 72 lõikes 4 sätestatule Vabariigi Valimiskomisjoni Euroopa Parlamendi töös osalemise soovist teavitamise päev.

 (3) Kui ametnik nimetatakse käesoleva seaduse § 2 lõike 3 punktides 5–8 nimetatud ametikohale, siis tema teenistussuhte viimane päev on sellele ametikohale nimetamise päevale eelnev päev.

 (4) Kui ametnik valitakse vallavanemaks või linnapeaks, siis tema teenistussuhte viimane päev on vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lõikes 2 sätestatule ametiasutust enda valimisest teavitamise päev.

 (5) Kui ametnik tuleks teenistusest vabastada kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikmeks valimise korral, on tema teenistussuhte viimane päev valla või linna valimiskomisjoni kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös osalemise soovist teavitamise päev.

§ 90. Teenistusest vabastamine koondamise tõttu

 (1) Ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastada koondamise tõttu, kui:
 1) ametiasutus likvideeritakse;
 2) põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus;
 3) põhjendatud juhul muudetakse ametijuhendit ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud;
 4) ametnik on nimetatud ametikohale, millele nimetatakse õigusvastaselt teenistusest vabastamise tõttu teenistusse ennistatud ametnik.

 (2) Ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, kui muudetakse ametijuhendit ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud.

 (3) Koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele.

 (4) Koondamine ei ole lubatud, kui ametikoha ülesandeid muudetakse nii, et ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused sobivad ametikoha muudetud ülesannete täitmiseks või kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks teda mõistliku aja jooksul ametiasutuse kulul ametialasel koolitusel ette valmistada neid täitma ning ametnik on nõus muudetud ülesandeid täitma.

 (5) Kui koondamisel tuleb valida vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel, siis on koondamise korral teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim. Kui nimetatud kriteeriumi alusel ei ole võimalik ametnikke eristada, on teenistusse jäämise eelisõigus kõigepealt ametnikul, kes kasvatab alla seitsmeaastast last, ja seejärel ametnike esindajal või ametnikul, kelle õigustatud ootus vajab suuremat kaitset, arvestades ka ametniku ülalpeetavate arvu.

 (6) Kui ametiasutuse koosseisus kaotatakse ametikoht, on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus ametnik ümber paigutada, vabastades koondamise tõttu ametniku, kelle ametikoht säilib, ning nimetades sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Ametniku ümberpaigutamisel tuleb arvesse võtta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eelisõigust.

 (7) Enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral.

 (8) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

§ 91. Teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu

 (1) Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu võib ametniku teenistusest vabastada ainult juhul, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.

 (2) Enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks.

 (3) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

§ 92. Teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu

 (1) Ametniku võib teenistusest vabastada asjaolu tõttu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel.

 (2) Ametniku teenistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei ole lubatud, kui teda on võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleval ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega ning teenistusülesannete täitmine on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust hoolimata võimalik.

 (3) Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui vabastamisele eelnevalt on talle antud mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid ametnik ei ole puudusi tähtaja jooksul kõrvaldanud. Ametiasutus korraldab ametniku ametialase koolitamise, kui ametniku vahetu või kõrgemalseisev juht peab võimalikuks koolituse tulemusel puudusi mõistliku aja jooksul kõrvaldada ning kui koolitus ei põhjusta ametiasutusele ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.

 (4) Enne ametniku teenistusest vabastamist tuleb talle anda võimalus osaleda vestlusel. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks.

 (5) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

§ 93. Teenistusest vabastamine töövõime vähenemise tõttu

 (1) Ametniku võib teenistusest vabastada töövõime vähenemise tõttu, kui ametnik ei saa oma teenistusülesandeid täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.

 (2) Ametniku võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusest vabastada, kui on alust arvata, et võimetus täita teenistusülesandeid sama aasta jooksul kordub ning seetõttu oleks ametiasutuse töökorraldusele tekkiv lisakoormus ebaproportsionaalselt suur.

 (3) Ametniku teenistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei ole lubatud, kui ametiasutusel on võimalik ametniku nõusolekul kohandada ametikohta, muuta ametniku teenistustingimusi või kui ametnikku on võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, mille ülesannete täitmine vastab ametniku töövõimele ning sobib tema hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskustega.

 (4) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

§ 94. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest

 (1) Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse § 70 punktis 3 sätestatud distsiplinaarkaristusena käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 sätestatud tingimusel.

 (2) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise haldusaktis märgitud päev.

§ 95. Teenistusest vabastamine asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise

 (1) Ametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 14 lõikest 1 või 2 või §-st 15.

 (2) Kui ilmnevad käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 või 2 või § 15 punktis 4 sätestatud teenistusse võtmist välistavad asjaolud, siis vabastatakse ametnik teenistusest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ainult juhul, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleval ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega.

 (3) Ametniku teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise haldusaktis märgitud päev.

§ 96. Ministeeriumi kantsleri vabastamine koostöö mittelaabumise tõttu

 (1) Ministeeriumi kantsler vabastatakse teenistusest, kui ministri hinnangul ministri ja kantsleri koostöö ei laabu.

 (2) Ministeeriumi kantslerit ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist ministri ja kantsleri koos töötamise algusest.

 (3) Ministeeriumi kantsleri teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

§ 97. Maavanema teenistusest vabastamine regionaalministri ja maavanema koostöö mittelaabumise tõttu

 (1) Maavanem vabastatakse teenistusest, kui regionaalministri hinnangul regionaalministri ja maavanema koostöö ei laabu.

 (2) Maavanemat ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel teenistusest vabastada enne kuue kuu möödumist regionaalministri ja maavanema koos töötamise algusest.

 (3) Maavanema teenistussuhte viimane päev on teenistusest vabastamise teates märgitud päev.

§ 98. Ametniku tähtajatu üleviimine

 (1) Ametnik viiakse tähtajatult üle teisele ametikohale, kui:
 1) ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele või teisele ametiasutusele;
 2) ametnik paigutatakse ümber vastavalt käesoleva seaduse § 90 lõikele 6;
 3) ametnikule on võimalik pakkuda teist ametikohta vastavalt käesoleva seaduse § 90 lõikele 7, § 92 lõikele 2, § 93 lõikele 3 või § 95 lõikele 2;
 4) ametnik nõustub asuma sama ametiasutuse teisele ametikohale;
 5) ametnik nõustub asuma ametikohale teises riigi ametiasutuses või teises sama kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuses.

 (2) Kui ametnik viiakse tähtajatult üle vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatule, ei tohi tema teenistussuhte tingimused oluliselt erineda senise teenistussuhte tingimustest, sealhulgas ei tohi tema põhipalk olla väiksem kui senine põhipalk.

 (3) Kui ametniku tähtajatul üleviimisel vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatule muutub ametikoha asukoht, võib ametniku üle viia üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Kui ametnik nõusolekut ei anna, vabastatakse ta teenistusest koondamise tõttu.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul teatab ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule üleviimise kuupäeva kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette. Kui ametikoha ülesanded antakse üle teisele ametiasutusele, teavitab ametnikku vastuvõtva ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omav isik kooskõlastatult saatva ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omava isikuga.

 (5) Ametnik viiakse üle sama ametiasutuse teisele ametikohale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud viisil üksnes ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul.

 (6) Ametnik viiakse üle teise ametiasutuse ametikohale käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud viisil üksnes saatvas ja vastuvõtvas ametiasutuses ametisse nimetamise õigust omavate isikute nõusolekul.

 (7) Ametisse nimetamise õigust omav isik või ametiasutuse vahetumisel teise ametiasutuse ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametniku tähtajatu üleviimise korral:
 1) ametikohale nimetamisel käesoleva seaduse § 26;
 2) ametikohale nimetamise kehtetuks tunnistamise korral käesoleva seaduse § 29.

 (8) Kui ametnik viiakse tähtajatult üle, siis tema teenistussuhe ei lõpe ja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ei maksta ning puhkuse arvestus jätkub teises ametiasutuses. Sellisel juhul on ametnikul õigus saada teises ametiasutuses puhkust alates üleviimise päevast.

 (9) Ametnik vabastatakse seniselt ametikohalt päeval, mis vahetult eelneb teisele ametikohale asumiseks määratud päevale.

§ 99. Teenistussuhte lõppemine surma korral

  Ametniku surma korral on teenistussuhte viimane päev surma päev.

§ 100. Teenistusest vabastamise piirangud

 (1) Käesoleva seaduse § 90, 92 või 93 alusel, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral, ei tohi teenistusest vabastada ametnikku, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele või kes kasvatab alla kolmeaastast last.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse üksnes juhul, kui ametnik on teavitanud vahetut juhti oma rasedusest või lapse olemasolust enne teenistusest vabastamisest etteteatamist või 14 kalendripäeva jooksul pärast seda. Kui teavitamine ei olnud võimalik nimetatud tähtaja jooksul ametnikust olenematutel põhjustel, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust teavitada esimesel võimalusel. Vahetu juhi nõudmisel peab ametnik esitama rasedust kinnitava arsti või ämmaemanda tõendi või lapse sünnitunnistuse.

§ 101. Teenistusest vabastamisest etteteatamine

 (1) Koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette, kui tema teenistusstaaž on kestnud:
 1) alla ühe aasta – vähemalt 15 kalendripäeva;
 2) üks kuni viis aastat – vähemalt 30 kalendripäeva;
 3) viis kuni kümme aastat – vähemalt 60 kalendripäeva;
 4) kümme ja enam aastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

 (2) Ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu, töövõime vähenemise tõttu või katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult vähemalt 15 kalendripäeva ette.

 (3) Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamisest võib ametnikule ette teatada katseaja kestel, kaasa arvatud katseaja viimasel päeval, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega.

 (4) Ministeeriumi kantsleri ja maavanema teenistusest vabastamisest koostöö mittelaabumise tõttu vastavalt käesoleva seaduse §-le 96 või 97 teatatakse kantslerile ja maavanemale kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette.

 (5) Teenistusest vabastamisest ei pea ette teatama, kui ametnik vabastatakse käesoleva seaduse § 88, 94 või 95 alusel.

 (6) Kui käesolevas paragrahvis sätestatud etteteatamistähtaegu ei järgita, makstakse ametnikule lisaks käesoleva seaduse §-s 102 sätestatud hüvitisele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.

 (7) Käesoleva paragrahvi alusel ette teatatud vabastamisest võib loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Kui ametnik nõusolekut ei anna, vabastatakse ta alusel, millest talle ette teatati.

§ 102. Hüvitis teenistusest vabastamise korral

 (1) Koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral makstakse ametnikule hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses.

 (2) Koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral on ametnikul õigus saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.

 (3) Ministeeriumi kantsleri teenistusest vabastamise korral käesoleva seaduse §-s 96 sätestatud alusel makstakse talle hüvitisena põhipalka ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu põhipalk.

 (4) Maavanema teenistusest vabastamise korral käesoleva seaduse §-s 97 sätestatud alusel makstakse talle hüvitisena põhipalka ametiaja lõpuni jäävate kuude eest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu põhipalk.

§ 103. Teenistusest või ametikohalt vabastamise vormistamine

 (1) Ametnik vabastatakse teenistusest või ametikohalt haldusaktiga.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
 1) ametiasutuse nimetus;
 2) ametniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
 3) selle ametikoha nimetus, millelt ametnik vabastatakse;
 4) vabastamise põhjendus;
 5) vabastamise alus viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
 6) ametnikule makstav hüvitis, sealhulgas hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;
 7) lõpparvest kinnipidamine, kui sellekohane vajadus kaasneb seoses teenistusest vabastamisega;
 8) teenistussuhte viimane päev või ametniku üleviimisel seniselt ametikohalt vabastamise päev;
 9) vaidlustamisviide.

§ 104. Lõpparve maksmine

 (1) Ametiasutus on kohustatud maksma ametnikule kõik ametiasutuselt saada olevad summad (edaspidi lõpparve) teenistussuhte viimasel päeval, teenistussuhte lõppemisel surma korral haldusakti andmise päeval.

 (2) Lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma põhipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte rohkem kui ametniku ühe kuu põhipalk.

 (3) Ametiasutus võib ametniku teenistusest vabastamisel lõpparvest kinni pidada puhkusetasu väljateenimata põhipuhkuse eest.

§ 105. Nõudeõigus õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral

 (1) Õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.

 (2) Ametnikul, kes on rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kes kasvatab alla seitsmeaastast last või kes on valitud ametnike esindajaks, on õigus nõuda õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hüvitise piir ei kehti, kui ametnik vabastati teenistusest käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes.

 (4) Ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele või kes kasvatab alla seitsmeaastast last, on õigus õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral hüvitise asemel nõuda vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasust võib maha arvata:
 1) hüvitise, mida õigusvastaselt vabastamise tõttu ametnikule maksti;
 2) teenistusest sunnitult puudutud aja eest saamata jäänud tasu ulatuses, mis on tingitud ametniku süülisest käitumisest menetlusõiguse kuritarvitamisel, sealhulgas põhjusel, et ametnik hoidus tema teenistusest vabastamise õigusvastasust puudutavast menetlusest kõrvale;
 3) teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu ulatuses, milles selle saamine oli tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest.

12. peatükk Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu 

§ 106. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu

 (1) Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu on riigi personali- ja palgaarvestuseks vajalike andmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
 1) tagada asutuste strateegiliseks ja personalijuhtimiseks vajaliku informatsiooni olemasolu;
 2) tagada avaliku teenistuse arendamiseks ning Riigikogule ülevaate koostamiseks vajalike statistiliste andmete olemasolu.

 (2) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (3) Andmekogu sisaldab:
 1) asutuse struktuuri andmeid;
 2) ameti- ja töökohtade andmeid;
 3) teenistuses olevate ja töötavate isikute andmeid;
 4) teenistuses olevate ja töötavate isikute lähedaste andmeid seaduses sätestatud juhul;
 5) teenistus- ja töösuhete andmeid;
 6) palga ja hüvitiste andmeid.

 (4) Andmekogusse kantavate andmete täpsem koosseis ja nende säilitamise tähtaeg sätestatakse andmekogu põhimääruses.

 (5) Andmekogu vastutav töötleja on Riigi Tugiteenuste Keskus.

 (6) Nõusoleku andmekogusse kohaliku omavalitsuse üksuste andmete kandmise kohta annab andmekogu vastutav töötleja.

13. peatükk Teenistusstaaž 

§ 107. Teenistusstaaži arvutamine

 (1) Teenistusstaaži hulka loetakse:
 1) alates 1996. aasta 1. jaanuarist jõustunud avaliku teenistuse seaduse alusel arvestatud teenistusstaaž;
 2) avaliku võimu teostamise õiguse aeg ja aeg, millal avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud käesoleva seaduse § 83 punktide 2–6 ja punkti 8 alusel.

 (2) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega teenistusstaaži arvutamise täpsema korra.

14. peatükk Rakendussätted 

1. jagu Üleminekusätted 

§ 108. Käesoleva seaduse §-de 7 ja 63 rakendamine

 (1) Ametiasutused esitavad käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud ametniku mõistest ja käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 4 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest lähtuvad koosseisud ning käesoleva seaduse § 63 palgajuhendi kehtestamise sätetest ja käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusest lähtuvad palgajuhendid kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Valitsemisala ametiasutused esitavad oma koosseisud ja palgajuhendid ministeeriumide kaudu. Rahandusministeerium hindab ametiasutuste koosseisude kooskõla käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud ametniku mõistega.

 (2) Rahandusminister kehtestab ametiasutuste kaupa ametiasutuste koosseisude ja palgajuhendite esitamise ja kooskõlastamise ajakava määrusega. Ajakava koostamisel arvestatakse ametiasutuse suurust ja sellest tulenevat koosseisu ning palgajuhendi koostamiseks ja kooskõlastamiseks kuluvat aega.

 (3) Rahandusministeerium on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koosseisu ja palgajuhendi läbi vaatama kahe kuu jooksul koosseisu ja palgajuhendi esitamisest arvates ning selle kooskõlastama või jätma põhjendatult kooskõlastamata.

 (4) Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud uued ametiasutuste koosseisud ja palgajuhendid jõustatakse avaliku teenistuse seadusega samal ajal.

 (5) Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu kehtestatud, käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud ametniku mõistest lähtuvad ametiasutuste koosseisud ja käesoleva seaduse § 63 palgajuhendi kehtestamise sätetest lähtuvad palgajuhendid jõustatakse avaliku teenistuse seadusega samal ajal. Koosseisude ja palgajuhendi kehtestamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4.

 (6) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei ja kohtute käesoleva seaduse §-s 7 nimetatud ametniku mõistest lähtuv koosseis ning käesoleva seaduse § 63 palgajuhendi kehtestamise sätetest lähtuv palgajuhend jõustatakse avaliku teenistuse seadusega samal ajal. Koosseisu ja palgajuhendi kehtestamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1–4.

 (7) Enne käesoleva seaduse jõustumist ametiasutuse koosseisus olnud töökohad jäävad töökohtadeks ning nendel töötavate isikutega sõlmitud töölepingud kehtivad kuni nende lõppemise või muutmiseni.

 (8) Julgeolekuasutuste koosseisu ja palgajuhendit ei pea ministeerium Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks esitama.

§ 109. Ametniku teavitamine ametikoha muutumisest töökohaks

 (1) Kui käesoleva seaduse §-s 108 nimetatud koosseisu kehtestamise tõttu muutub ametniku ametikoht töökohaks, teatab töölepingu sõlmimise õigust omav isik sellest ametnikule kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette. Töölepingu sõlmimise õigust omav isik teeb kirjaliku ettepaneku sõlmida soodustingimustel tööleping alates avaliku teenistuse seaduse jõustumisest. Ametnikule esitatakse töölepingu sõlmimise ettepanek (edaspidi ka pakkumus), arvestades käesoleva seaduse §-s 110 ettenähtud soodustingimusi.

 (2) Oma nõusolekust sõlmida soodustingimustel tööleping (edaspidi ka nõustumus) teavitab ametnik kirjalikult töölepingu sõlmimise õigust omavat isikut viimase poolt pakkumuses määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva pakkumuse postiga kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates.

 (3) Kui pakkumuse saanud ametnik ei anna nõusolekut sõlmida soodustingimustel tööleping, vabastatakse ta teenistusest käesoleva lõike alusel avaliku teenistuse seaduse jõustumisest arvates, makstes talle hüvitist ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses.

 (4) Kui pakkumuse saanud ametnik annab nõusoleku sõlmida soodustingimustel tööleping, vabastatakse ta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hüvitiseta käesoleva lõike alusel teenistusest avaliku teenistuse seaduse jõustumisest arvates ja temaga sõlmitakse soodustingimustel tööleping.

 (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametnikule, kelle teenistussuhe on peatunud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 108 kohaselt. Oma nõusolekust sõlmida soodustingimustel tööleping teavitab ametnik kirjalikult ametisse nimetamise õigust omavat isikut viimase määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva pakkumuse postiga kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates.

§ 110. Soodustingimustega tööleping ja soodustingimuste säilimise kord

 (1) Ametnikule, kelle ametikoht muutub töökohaks käesoleva seaduse §-s 108 nimetatud korras, nähakse soodustingimustena töölepingus ette järgmised õigused:
 1) kui ametiasutuses kehtestatud palgajuhendile vastav töötaja töötasu osutub madalamaks tema käesoleva seaduse jõustumisele eelneva kalendrikuu palgast koos perioodiliste lisatasudega, jätkatakse senise palga suuruse töötasu maksmist;
 2) säilitatakse käesoleva seaduse jõustumisel 35-kalendripäevane põhipuhkus;
 3) avalikus teenistuses töötamise aeg riikliku vanaduspensioni suurendamiseks arvestatakse teenistusstaaži hulka vastavalt käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

 (2) Kui pärast käesoleva seaduse jõustumist asub soodustingimustel töötav riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötaja ametiasutuse sees teisele ameti- või töökohale või teise ametiasutuse ameti- või töökohale, säilivad tema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud soodustingimused.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud soodustingimused säilivad üksnes juhul, kui isik on katkematult avalikus teenistuses või jätkab ühest ametiasutusest teenistusest või töölt vabastamise korral teises ametiasutuses ametnikuna või töötajana hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel vabastamisest.

§ 111. Ametniku soodustingimused ja soodustingimuste säilimise kord

 (1) Ametnikule, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajal ametnikuna avalikus teenistuses ja kes jätkab teenistust ametnikuna, säilitatakse järgmised soodustingimused:
 1) kui ametiasutuses kehtestatud palgajuhendile vastav ametniku põhipalk osutub madalamaks tema käesoleva seaduse jõustumisele eelneva kalendrikuu palgast koos perioodiliste lisatasudega, jätkatakse senise palga suuruse põhipalga maksmist;
 2) avalikus teenistuses töötamise aeg riikliku vanaduspensioni suurendamiseks arvestatakse teenistusstaaži hulka vastavalt käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

 (2) Kui pärast käesoleva seaduse jõustumist asub soodustingimustel töötav riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnik ametiasutuse sees teisele ameti- või töökohale või teise ametiasutuse ameti- või töökohale, säilivad tema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud soodustingimused ning õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud soodustingimused ning töötajatel õigus 35-kalendripäevasele põhipuhkusele säilivad üksnes juhul, kui ametnik on katkematult avalikus teenistuses või jätkab ühest ametiasutusest teenistusest vabastamise korral teises ametiasutuses ametnikuna või töötajana hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel vabastamisest.

§ 112. Määratud ajaks teenistusse võetud isiku ülemineku erisused käesoleva seaduse jõustumisel

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel määratud ajaks teenistusse võetud:
 1) ajutiselt äraoleva ametniku asendaja jätkab teenistussuhet soodustingimustel tähtaja saabumiseni;
 2) ajutiselt äraoleva ametniku asendajaga, kelle teenistussuhe muutub käesoleva seaduse § 108 kohaselt töösuhteks, sõlmitakse soodustingimustega tööleping tähtaja saabumiseni;
 3) konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja jätkab teenistussuhet soodustingimustel või temaga sõlmitakse soodustingimustega tööleping, kui isik vastas vahetult enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel ametikohal esitatavatele nõuetele;
 4) konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja jätkab teenistussuhet soodustingimustel määratud ajani või temaga sõlmitakse soodustingimustega tähtajaline tööleping, kui isik ei vastanud vahetult enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel ametikohal esitatavatele nõuetele. Ta vabastatakse teenistusest nelja aasta jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest konkursi korras valitud isiku ametikohale asumise või temaga töölepingu sõlmimise tõttu või hiljemalt nelja aasta möödumisel käesoleva seaduse jõustumisest;
 5) koosseisuväline teenistuja, kelle teenistusülesannete täitmiseks nähakse ametiasutuse koosseisus ette tähtajaline ameti- või töökoht, jätkab ametiasutuses soodustingimustega teenistust määratud ajani või temaga sõlmitakse soodustingimustega tööleping tähtaja saabumiseni.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 3 ja 4 ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 134 nimetatud isikutele.

 (3) Kui käesoleva seaduse § 109 lõikes 5 sätestatud asendatav ametnik ei nõustu sõlmima soodustingimustega töölepingut ja vabastatakse teenistusest, sõlmitakse tema asendajaga soodustingimustega tööleping.

§ 113. Riikliku vanaduspensioni suurendamine teenistusstaaži alusel

 (1) Isikule, kellele makstakse käesoleva seaduse jõustumise ajal riikliku vanaduspensioni suurendust, jätkatakse selle maksmist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7.

 (2) Isikul, kellel on käesoleva seaduse jõustumise ajaks täitunud vajalik teenistusstaaž riikliku vanaduspensioni suurendamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel, säilib õigus saada vanaduspensioni suurendust ja tema riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7.

 (3) Kui käesoleva seaduse alusel sõlmitakse isikuga soodustingimustega tööleping või ta jätkab soodustingimustel teenistust või teenistust käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud ametikohal, siis jätkub tema teenistusstaaži arvestus viie aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku teenistusstaaži hulka arvestatakse:
 1) seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel arvestatud teenistusstaaž;
 2) käesoleva seaduse jõustumisest arvates viie aasta jooksul ametiasutuses ametnikuna või töölepingulise töötajana töötatud aeg, käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud ametikohal töötatud aeg, kohalike omavalitsuste liitude büroos töötatud aeg või Kaitseliidus töötatud aeg käesolevas seaduses sätestatud tingimustel.

 (5) Pärast käesoleva seaduse jõustumist lähtutakse ametnike teenistusstaaži arvestamisel käesoleva seaduse § 107 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest. Töötajate teenistusstaaži hulka loetakse töötamise aeg ja töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud aeg, kui töötajal on õigus keelduda töö tegemisest.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku riiklikku vanaduspensioni suurendatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7.

 (7) Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatud vanaduspensioni suurendatakse järgmiselt:
 1) 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10 protsenti;
 2) 16–20-aastase teenistusstaaži korral – 20 protsenti;
 3) 21–25-aastase teenistusstaaži korral – 25 protsenti;
 4) 26–30-aastase teenistusstaaži korral – 40 protsenti;
 5) üle 30-aastase teenistusstaaži korral – 50 protsenti.

 (8) Riikliku vanaduspensioni suurendust makstakse riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.

 (9) Käesolevas paragrahvis sätestatud vanaduspensioni suurenduse maksmisel rakendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

 (10) Isik, kes vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse § 95 alusel tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu, kaotab õiguse käesolevas seaduses sätestatud riikliku vanaduspensioni suurendusele teenistusstaaži alusel.

 (11) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas seaduses sätestatud riikliku vanaduspensioni suurendusele teenistusstaaži alusel.

 (12) Kui isikule maksti riikliku vanaduspensioni suurendust teenistusstaaži alusel, siis lõpetatakse selle maksmine tema suhtes kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust.

 (13) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus riikliku vanaduspensioni suurendusele.

§ 114. Kohalike omavalitsuste liitude büroo ja Kaitseliidu ametniku kohta kehtiv soodustingimuste rakendamise erisus

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktis 5 nimetatud ametiasutuses käesoleva seaduse jõustumise ajal ametnikuna teenistuses olnud isikul on õigus nõuda kohalike omavalitsuste liitude büroos vahetult edasitöötamiseks järgmiste tingimustega töölepingu sõlmimist:
 1) säilitatakse seniste teenistusülesannetega sarnased tööülesanded;
 2) jätkatakse vähemalt senise palga suuruse töötasu maksmist;
 3) säilitatakse käesoleva seaduse jõustumisel 35-kalendripäevane põhipuhkus;
 4) jätkatakse vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži arvestamist vastavalt käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 2 punktis 9 nimetatud ametiasutuses käesoleva seaduse jõustumise ajal ametnikuna teenistuses olnud isikul on õigus nõuda Kaitseliidus vahetult edasitöötamiseks järgmiste tingimustega töölepingu sõlmimist:
 1) säilitatakse seniste teenistusülesannetega sarnased tööülesanded;
 2) jätkatakse vähemalt senise palga suuruse töötasu maksmist;
 3) säilitatakse käesoleva seaduse jõustumisel 35-kalendripäevane põhipuhkus;
 4) jätkatakse vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži arvestamist vastavalt käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–4 nimetatud soodustingimused säilivad üksnes juhul, kui isik on katkematult tööl kohalike omavalitsuste liitude büroos või avalikus teenistuses või kui teenistus- või töösuhte katkemine nimetatud asutustes ei ületa 90 kalendripäeva.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3–4 nimetatud soodustingimused säilivad üksnes juhul, kui isik on katkematult tööl Kaitseliidus või avalikus teenistuses või kui teenistus- või töösuhte katkemine nimetatud asutustes ei ületa 90 kalendripäeva.

§ 115. Käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikute soodustingimuste rakendamise erisus

 (1) Isikule, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajal käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud ametikohal, jätkatakse vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži arvestamist vastavalt käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatule.

 (2) Seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaaži arvestus käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustel säilib üksnes juhul, kui isik oli olnud seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistuses ametnikuna ja omandanud teenistusstaaži ning jätkab katkematult teenistust senisel ametikohal või avalikus teenistuses või kui teenistus- või töösuhte katkemine senisel ametikohal või avalikus teenistuses ei ületa 90 kalendripäeva.

§ 116. Käesoleva seaduse § 14 lõike 1 rakendamise erisus

  Ametnikule, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajal avalikus teenistuses ning kellele kohaldati seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse §-s 168 sätestatud erandit haridusnõudest, ei kohaldata samal ametikohal edasitöötamiseks käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud keskhariduse nõuet. Nimetatud nõuet ei kohaldata ka juhul, kui see ametnik viiakse üle teisele ametikohale vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 või 98.

§ 117. Käesoleva seaduse § 60 lõike 3 rakendamise erisus

  Käesoleva seaduse jõustumisel tuleb käesoleva seaduse § 60 lõikes 3 sätestatud kohustus täita kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates.

§ 118. Katseajal oleva isiku üleminek

  Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud katseaeg jätkub tähtaja saabumiseni. Muus katseaega puudutavas osas kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud regulatsiooni.

§ 119. Käesoleva seaduse § 65 rakendamise erisused

 (1) Käesoleva seaduse § 65 lõike 1 alusel avalikustatakse ametniku põhipalk kuni 2015. aastani ametiasutuse veebilehel ning alates 2015. aastast avaliku teenistuse kesksel veebilehel.

 (2) Käesoleva seaduse § 65 lõike 2 alusel avalikustatakse ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta alates 2014. aastast kuni 2015. aastani ametiasutuse veebilehel ning alates 2015. aastast avaliku teenistuse kesksel veebilehel.

§ 120. Käesoleva seaduse § 92 rakendamise erisused

 (1) Käesoleva seaduse jõustumisest arvates võib ametniku ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu vabastada mitte varem kui aasta pärast käesoleva seaduse jõustumist.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatut kohaldatakse ametnikule, kes on käesoleva seaduse jõustumise ajal ametnikuna teenistuses ja jätkab samal ametikohal.

§ 121. Käesoleva seaduse § 106 rakendamise erisused

  Käesoleva seaduse § 106 lõikes 1 nimetatud andmekoguga liituvad kõik riigi ametiasutused, välja arvatud Luurepataljon ja julgeolekuasutused, hiljemalt 2014. aasta 31. detsembriks.

§ 122. Atesteerimislehe lõpetamine ja säilitamine

 (1) Ametniku atesteerimisleht lõpetatakse.

 (2) Lõpetatud atesteerimislehte säilitatakse ametiasutuses ametniku või töötaja töötamise ajal koos teiste personalidokumentidega.

 (3) Pärast ametniku teenistusest vabastamist või töötaja töölepingu lõpetamist säilitatakse atesteerimislehte ametiasutuses vähemalt 25 aastat koos teiste personalidokumentidega ametiasutuse dokumentide loetelus ja asjaajamiskorras ettenähtud korras.

§ 123. Avaliku konkursi lõpuleviimine

 (1) Alates 2013. aasta 1. aprillist väljakuulutatud konkurss korraldatakse käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos sätestatud korras.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel väljakuulutatud konkurss, mis ei ole 2013. aasta 1. aprilliks lõppenud, viiakse lõpule seaduse alusel, mille alusel konkurss välja kuulutati.

§ 124. Teenistusleht

 (1) Riigi ametiasutused on kohustatud pidama ametnike kohta teenistuslehte, sealhulgas nende seniste ametnike oma, kelle ametikoht muutub käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud koosseisu kehtestamise tõttu töökohaks, viie aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Viie aasta möödudes edastatakse teenistuslehed Rahandusministeeriumile.

 (2) Kohaliku omavalitsuse ametiasutused on kohustatud pidama ametnike kohta teenistuslehte, sealhulgas nende seniste ametnike oma, kelle ametikoht muutub käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud koosseisu kehtestamise tõttu töökohaks, viie aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Alates 2018. aasta 1. aprillist kuni riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga liitumiseni on kohaliku omavalitsuse ametiasutused kohustatud pidama ametnike kohta teenistuslehte. Isikute, kellel ei jätkata teenistusstaaži arvestamist, teenistuslehed edastatakse Rahandusministeeriumile.
19.11.2013 08:43
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "omavalitsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 15.11.2013 taotlust nr 4-14/13-24/14.

 (3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud asutuses, mis käesoleva seaduse alusel ei ole ametiasutus, töötavate isikute osas, kellel jätkatakse vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži arvestust, peetakse edasi teenistuslehte viie aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist. Viie aasta möödudes edastatakse nende teenistuslehed Rahandusministeeriumile. Isikute, kellel ei jätkata vanaduspensioni suurendamiseks teenistusstaaži arvestamist, teenistuslehed edastatakse Rahandusministeeriumile esimesel võimalusel pärast käesoleva seaduse jõustumist.

 (4) Teenistuslehele kantakse alates käesoleva seaduse jõustumisest ametniku kohta järgmised andmed:
 1) ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
 2) ametivande andmise kuupäev ja koht;
 3) teenistuskäik, sealhulgas teenistusest vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
 4) käesoleva seaduse § 83 punktide 1 ja 7 alusel avaliku võimu teostamise õiguse peatumine;
 5) distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine.

 (5) Vabariigi Valitsus kehtestab teenistuslehe vormi ja teenistuslehe pidamise korra määrusega.

 (6) Ametniku teenistusest vabastamisel või ametiasutuse töötaja töölepingu lõppemisel edastab ametiasutus isiku teenistuslehe Rahandusministeeriumile. Isiku asumisel teisele teenistuskohale muus ametiasutuses saadetakse teenistusleht uude teenistuskohta, kui uus teenistuskoht on ametiasutusele teada.

 (7) Rahandusministeerium säilitab talle edastatud teenistuslehti 75 aastat käesoleva seaduse jõustumisest.

 (8) Isikule, kes lahkub teenistusest, antakse tema soovil teenistuslehe ärakiri.

 (9) Rahandusministeerium edastab hoiul oleva teenistuslehe Sotsiaalkindlustusametile taotluse alusel.

§ 125. Varalise kahju hüvitamine

  Kahju hüvitamisel kohaldatakse teo toimepanemise ajal kehtinud avaliku teenistuse seadust.

§ 126. Varasema ametivande kehtivus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse § 28 alusel antud ametivanne jääb kehtima ja ametnik ei pea andma uut ametivannet vastavalt käesoleva seaduse §-le 27.

§ 127. Varasema distsiplinaarkaristuse kehtivus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist määratud distsiplinaarkaristus kehtib ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Niisugune karistus täidetakse ja see kustub selle seaduse järgi, mille järgi see määrati.

§ 128. Varasema distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramine

 (1) Ametnikule võib enne käesoleva seaduse jõustumist toimepandud distsiplinaarsüüteo eest määrata käesoleva seadusega ettenähtud distsiplinaarkaristuse, kui talle ei ole selle süüteo eest veel karistust määratud, arvestades süüteo toimepanemise ajal kehtinud avaliku teenistuse seaduses sätestatud tähtaegu.

 (2) Kui distsiplinaarmenetlust on alustatud enne käesoleva seaduse jõustumist, siis viiakse see lõpule menetluse alustamise ajal kehtinud menetluskorra järgi.

§ 129. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse kohaldamine

  Alates käesoleva seaduse jõustumisest ei kohaldata ametnikele töötajate distsiplinaarvastutuse seadust, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 127 ja 128 nimetatud juhul.

§ 130. Tööandja eluruumi kasutamine

 (1) Ametnikud, kellele anti tööandja eluruum või hüvitati muu eluruumi kasutamise kulud vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse §-le 55, võivad seda õigust kasutada kuni 2014. aasta 30. juunini.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamise piirmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 131. Lisapuhkuse aegumine ja hüvitamine

 (1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaaži eest antud lisapuhkusepäevad ei säili.

 (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaaži eest antud kasutamata lisapuhkusepäevad aeguvad nelja aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

 (3) Aegumine peatub ajaks, kui ametnik või töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust.

 (4) Kasutamata ja aegumata jäänud lisapuhkusepäevad hüvitatakse töölt või teenistusest lahkumise korral rahas.

§ 132. Varasema eetikakoodeksi kehtivus

  Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud avaliku teenistuse eetikakoodeks kehtib, kuni ametnikueetika nõukogu kinnitab käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud eetikakoodeksi.

§ 133. Määramata ajaks teenistusse võetud riigisekretäri, ministeeriumi asekantsleri, Riigikantselei direktori ning ameti ja inspektsiooni peadirektori teenistustähtaja arvestamine ja käesoleva seaduse § 18 lõike 5 rakendamise erisus

 (1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal määramata ajaks teenistusse võetud riigisekretär, ministeeriumi asekantsler, Riigikantselei direktor ning ameti ja inspektsiooni peadirektor loetakse ametisse nimetatuks seaduse jõustumise päevast järgmiselt:
 1) sellel ametikohal kuni kümneaastase teenistusstaaži korral kuni 2018. aasta 31. detsembrini;
 2) sellel ametikohal kümneaastase ja pikema teenistusstaaži korral kuni 2016. aasta 31. detsembrini.

 (2) Ministeeriumi asekantsleri teenistusstaaži hulka arvestatakse ka sama ministeeriumi teise asekantsleri ametikohal töötatud aeg, kui see eelnes vahetult praegusele ametikohale.

 (3) Avalik konkurss ministeeriumi asekantsleri, Riigikantselei direktori ning ameti ja inspektsiooni peadirektori ametikohale, mis vabaneb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel, kuulutatakse välja vähemalt kolm kuud enne ametisoleva asekantsleri, direktori või peadirektori teenistustähtaja möödumist.

§ 134. Avaliku konkursi korraldamine ministeeriumi asekantsleri ning ameti ja inspektsiooni peadirektori ametikohale, millele on nimetatud kohusetäitja

  Ministeeriumi asekantsleri ning ameti ja inspektsiooni peadirektori ametikohale, kus käesoleva seaduse jõustumise päeval on ametis kohusetäitja, tuleb kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates korraldada avalik konkurss.

2. jagu Seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 135. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkt 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„25) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuste ametnike palga ja teenistusülesannetega seonduva muu tulu ning ametiasutuse palgajuhendi avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras;”.

§ 136. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses (RT I, 1995, 16, 228) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 130 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult, kui tal on avaliku teenistuse staaži (§-d 153–156):
1) alla ühe aasta – vähemalt 15 kalendripäeva ette;
2) üks kuni viis aastat – vähemalt 30 kalendripäeva ette;
3) viis kuni kümme aastat – vähemalt 60 kalendripäeva ette;
4) kümme ja enam aastat – vähemalt 90 kalendripäeva ette.

(2) Atesteerimise ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult vähemalt üks kuu ette. Pikaajalise töövõimetuse tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette.

(3) Teenistujate esindaja teenistusest vabastamisest koondamise tõttu teatatakse talle kirjalikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud tähtajast üks kuu varem.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tähtaega ei järgita, makstakse ametnikule lisaks käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud hüvitisele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 kohaselt ette teatatud vabastamisest võib loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Nõusolekust keeldumisel vabastatakse ametnik alusel, millest talle ette teatati, ning makstakse käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud hüvitist.”;

2) paragrahvi 131 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitist tema ühe kuu keskmise palga ulatuses.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 1811 järgmises sõnastuses:

§ 1811. Käesoleva seaduse § 138 rakendamine alates 2012. aasta 6. juulist

(1) Reservi arvamise viimane päev on 2012. aasta 6. juuli.

(2) 2012. aasta 6. juuli seisuga reservis olevad isikud arvatakse ametnike reservist välja hiljemalt 2013. aasta 6. jaanuaril või käesoleva seaduse § 150 alusel.”

§ 137. Avaliku teenistuse seaduse kehtetuks tunnistamine

Avaliku teenistuse seadus (RT I, 1995, 16, 228) tunnistatakse kehtetuks.

§ 138. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 113 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) tööandja pensionifondi oma töötajate, teenistujate ning tulumaksuseaduse § 9 tähenduses oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete (edaspidi juhtimis- ja kontrollorgani liikmed) eest sissemakseid tegeva tööandja ärinimi, asukoht ja registrikood selle olemasolu korral.”;

2) paragrahvi 113 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Teenistujad käesoleva seaduse tähenduses on ametnikud ja avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikud, samuti teise lepinguriigi avalikud teenistujad.”;

3) paragrahvi 2361 lõigetes 1–3 ja lõikes 5 asendatakse sõnad „avalikele teenistujatele” sõnaga „teenistujatele”.

§ 139. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine

Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 8. Julgeolekuasutuse teenistuskohtade arv ja koosseis

(1) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade arvu määrab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2) Julgeolekuasutuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab asjaomane minister.”;

2) paragrahvid 12–14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12. Teenistuse erisused julgeolekuasutuses

(1) Julgeolekuasutuse ametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Julgeolekuasutuse töötajale laieneb töölepingu seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(2) Teabeametisse suunatud tegevväelasele laieneb kaitseväeteenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Kaitsepolitseiameti politseiametnikule laieneb politsei ja piirivalve seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

(3) Kaitsepolitseiameti politseiametnikule ei laiene käesoleva seaduse §-d 17–20.

§ 13. Teenistuse erisused Riigikantseleis

Riigikantselei ametnikule, kelle ülesanne on julgeolekuasutuste töö koordineerimine, laienevad julgeolekuasutuse ametniku kohta sätestatud erisused.

§ 14. Teenistusse võtmine

(1) Julgeolekuasutuse ametniku ja töötajana võib teenistusse või tööle võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

(2) Teenistusse ja tööle julgeolekuasutusse on keelatud võtta isikut:
1) kes saab pensioni, töötasu või muud regulaarset tasu riigilt, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik või Šveits või mis ei kuulu Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni;
2) kellel puudub vajaliku taseme riigisaladusele juurdepääsu luba või vajaliku taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat, kui see on ameti- või töökohal töötamise eelduseks.

(3) Julgeolekuasutuse ametniku võib ametisse nimetada konkursita.”;

3) paragrahvis 17 asendatakse sõna „toetus” sõnaga „hüvitis” vastavas käändes;

4) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui ametnik on teenistuskohustuste täitmisel õnnetusjuhtumiga seoses pannud toime:
1) enesetapu või enesetapukatse;
2) enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teise isiku õigusvastasest käitumisest.

(5) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil nõudeõigus hüvitisena makstud summa ulatuses süüdioleva isiku vastu. Riiki esindab asjaomane minister või tema volitatud isik.”;

5) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 20. Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja piirangud

Julgeolekuasutuse ametnik ja töötaja ei või:
1) töötada teise tööandja juures, välja arvatud asutuse juhi kirjalikul nõusolekul;
2) osaleda streigis;
3) kuuluda erakonda.”;

6) seadust täiendatakse §-dega 201–203 järgmises sõnastuses:

§ 201. Julgeolekuasutuse ametniku lisapuhkus

Julgeolekuasutuse ametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas.

§ 202. Julgeolekuasutuse ametniku ja töötaja andmete hoidmine

Julgeolekuasutus ei pea esitama andmeid avaliku teenistuse seaduse §-s 106 nimetatud andmekogusse. Julgeolekuasutus tagab oma ametnike ja töötajate kohta avaliku teenistuse seaduse § 106 lõikes 3 sätestatud andmete hoidmise.

§ 203. Ergutus

(1) Julgeolekuasutuse ametnikule ja töötajale kauaaegse laitmatu töö või teenistus- või töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest kohaldatavad ergutused on:
1) tänu avaldamine;
2) teenetemedali andmine;
3) rahalise preemia andmine;
4) hinnalise kingituse andmine;
5) nimelise külm- või tulirelva andmine.

(2) Korraga võib kohaldada mitut ergutust.

(3) Ergutuse kohaldamise õigus on julgeolekuasutuse juhil ja asjaomasel ministril. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult asjaomasel ministril või Teabeameti peadirektoril.

(4) Teenetemedali kirjelduse ning selle andmise ja kandmise korra kehtestab asjaomane minister määrusega.

(5) Silmapaistvate teenete eest võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud ergutusi kohaldada ka nendele isikutele, kes ei ole julgeolekuasutuse ametnikud või töötajad.”

§ 140. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 10 nimetatud juhul isiku võtmisel avaliku teenistuse seaduses nimetatud ametiasutusse teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 15 punktis 2 nimetatud nõudele vastavuse kontrollimisel;”;

2) paragrahvi 20 lõike 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa „punktides 3–5” tekstiosaga „punktides 3–51”.

§ 141. Keeleseaduse muutmine

Keeleseaduses asendatakse läbivalt sõnad „teenistuja” ja „avalik teenistuja” sõnaga „ametnik” vastas käändes.

§ 142. Kogumispensionide seaduse muutmine

Kogumispensionide seaduse § 3 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikute ja ametnike (edaspidi teenistujate) ning tulumaksuseaduse § 9 tähenduses oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja.”

§ 143. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.”;

2) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Volikogu palgalise esimehe või palgalise aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

(42) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.”;

3) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) nimetamisega sama valla või linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks või töötamisega sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel;”;

4) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige avalduse ja käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3–8 sätestatud juhul informatsiooni valla- või linnasekretärile.”;

5) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„19) vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;”;

6) paragrahvi 22 lõike 1 punktid 35 ja 36 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„35) valla- või linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;
36) valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;”;

7) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt;

„(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida valla- või linnavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.”;

8) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;”;

10) paragrahvi 46 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Umbusalduse avaldamine on vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametist vabastamise alus.”;

11) paragrahvi 461 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.”;

12) seadust täiendatakse §-ga 482 järgmises sõnastuses:

§ 482. Valitsuse liikmele esitatavad nõuded

(1) Vallavanemaks või linnapeaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

(2) Vallavanemaks või linnapeaks ei või valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema, linnapea või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu.”;

13) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses:

„(41) Valitsuse liikmed koordineerivad vallavanema või linnapea üleantud volituse piires valla- või linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid.

(42) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

(43) Vallavanema või linnapea ja valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

(44) Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Vallavanema või linnapea ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(45) Kui vallavanema, linnapea või valitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.”;

14) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

„(12) Vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.

(13) Käesoleva paragrahvi 12. lõikes sätestatud juhul on vallavanem, linnapea või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.”;

15) paragrahvi 50 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;”;

16) paragrahvi 54 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse seadus, töölepingu seadus ja käesolev seadus.”;

17) seadust täiendatakse §-ga 542 järgmises sõnastuses:

§ 542. Ametniku asendamise erisus kohaliku omavalitsuse ametiasutuses

(1) Puuduvat ametnikku võib asendada, või juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas, anda puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles ametiasutuses töölepingu alusel töötavale isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval ametikohal esitatavatele nõuetele. Töötaja poolt ametniku asendamine on lubatud vaid juhul, kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata ametnikust asendajat.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punkti 1 alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ametniku asendamine töötajast asendaja poolt ei tohi kesta üle viie kuu kalendriaastas.

(4) Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud töötajast asendajale võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud asendatava teenistusülesannetega.

(6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asendajale kohaldub avaliku teenistuse seadusest tulenev streigikeeld ning ametniku tegevuspiirangud asendamise ajal.”;

18) paragrahvi 571 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Osavalla ja linnaosa vanemale laieneb avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta sätestatu niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.

(12) Osavalla ja linnaosa vanema vaba ametikoha täitmisele ei pea kohaldama avaliku teenistuse seaduse § 16–20.”

§ 144. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmine

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 68 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on volikogu liikme ametiga ühitamatus ametis, peab viie tööpäeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama valla või linna valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu töös või jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda.”

§ 145. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine

Kohtuekspertiisiseaduse § 302 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kuni 2013. aasta 1. jaanuarini töölepingu alusel töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka pensioni suurendamisel avaliku teenistuse seaduse alusel.”

§ 146. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtunikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.”;

2) paragrahvi 12 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 20 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 24 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „seitsmeks” sõnaga „viieks”;

5) paragrahvi 24 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Esimese astme kohtuniku nimetamisel teise astme kohtunikuks ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teise astme kohtus.”;

7) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohtuniku üleviimisel teise sama astme või madalama astme kohtusse, välja arvatud Riigikohtu kohtuniku üleviimisel madalama astme kohtusse, ei maksta talle tema kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub kohtus, kuhu kohtunik üle viidi.”;

8) paragrahvi 59 lõike 1 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 59 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõna „kustumise” sõnaga „kustutamise”;

10) paragrahvi 62 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „lõike 7 alusel” tekstiosaga „lõigete 7 ja 8 alusel”;

11) paragrahvi 70 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohtunik lähtub teenistuskohustuste täitmisel avaliku teenistuse seaduse §-dest 55 ja 56, § 58 lõikest 1 ja §-st 59.”;

12) paragrahvi 77 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtunikupensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 113 alusel.”;

13) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kohtuniku puhkus on 35 kalendripäeva.”;

14) paragrahvi 84 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 99 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kohtunikku ei vabastata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel ametist tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse kestel.

(12) Kohtuniku teenistussuhe lõpeb tema surma korral.”;

16) paragrahvi 122 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 125 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori nimetab ametisse justiitsminister viieks aastaks.”;

18) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori põhipalk ja muutuvpalk määratakse avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 2 alusel justiitsministri kehtestatud palgajuhendis.”;

19) paragrahvis 127 asendatakse sõna „abiteenistujate” sõnaga „töötajate”;

20) paragrahvi 1381 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne 2013. aasta 1. aprilli teenistusse nimetatud kohtudirektor loetakse automaatselt selle kohtu kohtudirektori konkursil osalejaks, kus ta teenistuses on, kui ta ei esita kirjalikku teadet konkursil osalemisest loobumise kohta. Konkursil osalemisest loobumise teade esitatakse hiljemalt enne konkursiteates märgitud tähtaja lõppu.”;

21) seadust täiendatakse §-ga 1389 järgmises sõnastuses:

§ 1389. Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori ametiaeg

Käesoleva seaduse § 125 lõike 3 jõustumisel ametisoleva esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori volitused kehtivad viis aastat seaduse jõustumisest arvates.”;

22) seadust täiendatakse §-ga 13810 järgmises sõnastuses:

§ 13810. Käesoleva seaduse § 84 lõike 2 kohaldamise erisus

Esimese ja teise astme kohtunikule säilitatakse 49-kalendripäevane ning Riigikohtu kohtunikule 56-kalendripäevane puhkus kaheks aastaks alates 2013. aasta 1. aprillist juhul, kui ta on 2013. aasta 1. aprilli seisuga kohtunikuna teenistuses.”

§ 147. Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmine

Kollektiivse töötüli lahendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Riiklikule lepitajale laieneb avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta sätestatu niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.”;

2) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata isiku suhtes, kes töötab selles lõikes nimetatud asutuses või organisatsioonis töölepingu alusel, välja arvatud päästeasutuses töölepingu alusel töötavad päästetöötajad.”

§ 148. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus). Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega.”;

2) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, on käesoleva seaduse §-de 28–30 alusel või teenistus- või tööülesannete täitmisel maksusaladuse kohta teavet saanud ametnikud ja töötajad ning avalik-õiguslikke ülesandeid täitvad isikud kohustatud hoidma saladuses neile maksukohustuslase kohta teatavaks saanud teavet. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus- või töösuhte lõppemisega.”

§ 149. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses asendatakse läbivalt tekstiosa „avaliku teenistuse seaduse § 43 lõike 3” tekstiosaga „avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5”.

§ 150. Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduse § 11 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isikule;”.

§ 151. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 39 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Politseiametnikele ei rakendata avaliku teenistuse seaduses sätestatud arengu- ja hindamisvestlust.”;

3) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politseiteenistusse kandideeriv isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile isikuankeedi. Isikuankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust teenistusse. Lisaks võib küsida andmeid sugulaste ja hõimlaste (vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, endine abikaasa) kohta, samuti abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ning kontaktandmeid.”;

4) paragrahvi 43 lõikest 12 jäetakse välja sõna „avaliku”;

5) paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 47. Ametisse nimetamise vormistamine

Haldusakt, millega politseiametnik ametisse nimetatakse, peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametisse nimetatava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) selle ametiasutuse nimetus, kuhu isik teenistusse võetakse;
3) ametisse nimetatava isiku teenistusaste;
4) ametikoht;
5) avaliku võimu teostamise volitus viitega selle aluseks olevale sättele või avaliku teenistuse seaduses nimetatud avaliku võimu teostamise ülesandele;
6) ametipalk ja lisatasud;
7) ametisse asumise kuupäev;
8) määratud ajaks ametisse nimetamise korral teenistustähtaeg;
9) katseaja määramisel selle kestus;
10) osalise tööajaga töötamise korral koormus;
11) politseiteenistuse staaži pikkus või selle puudumine ametisse nimetamise kuupäeva seisuga;
12) vaidlustamisviide.”;

6) paragrahvi 60 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „avaliku teenistuse seaduse §-des 40, 43, 50–52, 55, 59–65 ja 67–78” tekstiosaga „avaliku teenistuse seaduse §-d 44–45, 48, 50–60, 127”;

7) paragrahvi 70 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 70 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Politseiametnike palgajuhendi kehtestab siseminister avaliku teenistuse seaduse § 63 lõikes 4 sätestatud korras.”;

9) paragrahvi 75 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Politseiametnikul on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või isikud.

(22) Siseminister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud hüvitist saama õigustatud isikute määramise korra määrusega.”;

10) paragrahvi 76 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Politseiametniku töö- ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

11) seadust täiendatakse §-ga 781 järgmises sõnastuses:

§ 781. Öötöö piirang

Avaliku teenistuse seaduses nimetatud öötöö piirangut ei kohaldata politseiametnikule tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa avaliku teenistuse seaduse §-s 36 nimetatud piirangut.”;

12) paragrahvi 81 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Politseiametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas.”;

13) paragrahvi 81 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 84 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ergutusi kohaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ametnikele ja töötajatele, kes ei ole politseiametnikud.”;

15) paragrahvi 88 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ametipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks;”;

16) paragrahvi 88 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel.”;

17) paragrahvi 90 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Politseiametnikele distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegadele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.”;

18) paragrahvi 91 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta;”;

19) paragrahvi 94 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige politseiametnikul, kes esindab seaduses sätestatud alustel teisi ametnikke ja töötajaid, seejärel laitmatu teenistuskäigu ja paremate teenistusalaste näitajatega politseiametnikul, kelle ametikoht on teenistuskohtade koosseisus.”;

20) paragrahv 98 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 98. Teenistusest vabastamise haldusakt

(1) Teenistusest vabastamise haldusakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametiasutuse nimetus;
2) politseiametniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
3) politseiametniku teenistusaste;
4) selle ametikoha nimetus, millelt politseiametnik vabastatakse;
5) vabastamise põhjendus;
6) vabastamise alus viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
7) politseiametnikule makstav hüvitis, sealhulgas hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;
8) väljateenitud politseiteenistuse staaž;
9) ametist vabastamise kuupäev.

(2) Teenistusest vabastamise haldusakti koopia antakse teenistusest vabastatud politseiametnikule.”;

21) paragrahvi 99 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Politseiametniku pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 113 alusel.”

§ 152. Prokuratuuriseaduse muutmine

Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvides 7, 13, 151, 16, 19, 43 ja 55 asendatakse tekstiosa „konkursi- ja atesteerimiskomisjon” sõnaga „konkursikomisjon” vastavas käändes;

2) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) kes on prokuröri ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi abikaasa, elukaaslane või vanavanem või kes on ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi või nende abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka prokuröri ametikoha vahetu kontrollija või vahetu juhi ametikoha täitmisel;”;

3) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Prokuröride palgaastmetele vastavad palgamäärad ning avaliku teenistuse seaduses sätestatud muutuvpalga maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, juhindudes kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses sätestatud kohtunike ametipalkade määramise põhimõtetest.”;

4) paragrahvi 22 lõiget 32 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Riigi peaprokurörile ei maksta muutuvpalka.”;

5) paragrahvi 22 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 221 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Prokuröri puhkus on 35 kalendripäeva.”;

7) paragrahvi 221 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 31 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 31 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „kuni 25% võrra” tekstiosaga „kuni 30 protsenti”;

10) paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Distsiplinaarsüüteo eelmenetluse läbiviija võib distsiplinaarmenetluse ajaks kõrvaldada prokuröri ametist.

(2) Ametist kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga.

(3) Ajal kui prokurör on käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ametist kõrvaldatud, makstakse talle 60 protsenti tema viimase kuue kuu keskmisest ametipalgast, kuid mitte vähem, kui on töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Kui prokuröri süü ei leia tõendamist määras, mis tooks kaasa teenistusest vabastamise, ning teda ei karistata distsiplinaarkorras teenistusest vabastamisega, makstakse talle maksmata jäänud ametipalk tagantjärele.”;

11) seaduse 4. peatüki 6. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

6. jagu
Konkursi korraldamine, arendamine ja hindamine
”;

12) paragrahvi 43 lõikes 1 asendatakse sõna „atesteerib” sõnaga „hindab”;

13) paragrahv 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 44. Konkursi korraldamise nõuded

Konkursi korraldamise nõuded kehtestab justiitsminister.”;

14) seadust täiendatakse §-ga 441 järgmises sõnastuses:

§ 441. Prokuröri arengu- ja hindamisvestlus

Arengu- ja hindamisvestluse peab prokuröri vahetu juht temale alluva prokuröriga avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.”;

15) seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:

§ 581. Käesoleva seaduse § 221 lõike 2 kohaldamise erisused

Prokuröri abile säilitatakse 42-kalendripäevane ja muule prokurörile 49-kalendripäevane põhipuhkus kaheks aastaks alates 2013. aasta 1. aprillist juhul, kui nad on 2013. aasta 1. aprilli seisuga kas prokuröri abina või muu prokurörina teenistuses.”

§ 153. Päästeteenistuse seaduse muutmine

Päästeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse sõna „teenistuskohale” sõnaga „töökohale”;

2) paragrahvi 5 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „ametikoht” sõnaga „teenistuskoht” vastavas käändes;

3) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päästeametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses ning vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.”;

4) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päästeteenistuja töötulemuste, läbitud täienduskoolituse tulemuslikkuse ja kutsesobivuse nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab siseminister määrusega.”;

5) paragrahvi 9 lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 9 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Hindamistulemuste põhjal teenistus- või töökohale mittevastava päästeteenistuja võib üle viia madalamale teenistus- või töökohale või teenistusest vabastada avaliku teenistuse seaduse § 95 alusel.”;

7) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Päästeteenistujate palgajuhendi kehtestab siseminister avaliku teenistuse seaduse § 63 lõikes 4 sätestatud korras.”;

8) paragrahvi 11 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Päästeteenistujale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 113.”;

10) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Päästeametniku töö- ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse ning päästetöötaja töö- ja puhkeaeg töölepingu seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

11) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Päästeametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse riigipühal tehtavale tööle rakendamise tingimusi ning öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa avaliku teenistuse seaduse §-s 36 nimetatud piirangut. Päästetöötajale ei kohaldata töölepingu seaduse öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästetöötaja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepinguseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.”;

12) paragrahvi 20 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Valveaja, sealhulgas erakorralise valveaja kohaldamisel ei rakendata päästeametnikule avaliku teenistuse seaduse §-s 38 sätestatut ja päästetöötajale töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut.”;

13) paragrahvi 201 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

„(2) Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda päästeteenistujalt, kes on rase või kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust.

(3) Ametiasutus hüvitab ületunnitöö, makstes ametnikule 1,5-kordset palka või võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses.”;

14) paragrahvi 202 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Päästeteenistujale võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas.”;

15) paragrahvi 202 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvis 22 asendatakse tekstiosa „§-s 40” tekstiosaga „§-s 44”.

§ 154. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse muutmine

Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Avalikus teenistuses oleva eksperdi avaliku võimu teostamise õigus asjakohases ametiasutuses peatub missioonil osalemise ajaks, kui ei lepita kokku teisiti.”;

2) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõna „teenistussuhte” sõnadega „avaliku võimu teostamise õiguse”.

§ 155. Rakenduskõrgkooli seaduse muutmine

Rakenduskõrgkooli seaduse § 24 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „laienevad avaliku teenistuse seaduse lisas 1 sätestatud põhimõtted ja kohustused” tekstiosaga „laieneb ametniku eetikakoodeks”.

§ 156. Ravikindlustuse seaduse muutmine

Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ametnik, tegevväelane, Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohtunik, õiguskantsler, riigikontrolör, riiklik lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige, linna- ja vallavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, kelle eest on kohustatud maksma oma asutuste kaudu sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus;”;

2) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 6. Töötaja, ametniku, tegevväelase, Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riikliku lepitaja, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liikme, linna- ja vallavalitsuse liikme ning osavalla- ja linnaosavanema kindlustuskaitse kestus

(1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekib tööle või ametikohale asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel, kui tööandja esitab isiku ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul isiku tööle või ametikohale asumisest. Kui tööandja esitab vajalikud dokumendid pärast eelnimetatud seitsmepäevase tähtaja möödumist, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest, kuid mitte varem kui tööle või teenistusse asumisest või ametisse nimetamisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.

(2) Kui ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid esitatakse isiku kehtiva kindlustuskaitse ajal, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.

(3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel töösuhte lõppemisest või ametist vabastamisest. Tööandja on kohustatud teatama haigekassale töö- või teenistussuhte lõppemisest või ametist vabastamisest kümne kalendripäeva jooksul.

(4) Käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel ajast, kui tööandja ei maksa sotsiaalmaksu ilma isikuga töösuhet lõpetamata või teda ametist vabastamata. Tööandja on kohustatud teatama sotsiaalmaksu mittemaksmisest haigekassale kümne kalendripäeva jooksul maksmise lõpetamisest arvates.

(5) Pärast kindlustuskaitse peatumist sotsiaalmaksu maksmise jätkamise korral on tööandja kohustatud sellest teatama haigekassale kümne kalendripäeva jooksul sotsiaalmaksu maksmise jätkamisest arvates. Andmete saamisel jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata.

(6) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata, kui kindlustatud isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist.”;

3) paragrahvi 51 lõike 1 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) kindlustatud isiku terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või teenistustingimuste ajutine kergendamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel;
4) kindlustatud isiku tööst keeldumine töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel või ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 2 alusel.”;

4) paragrahvi 52 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Ämmaemandal on töövõimetuslehe väljakirjutamise õigus ainult raseda töötingimuste ajutiseks kergendamiseks või ajutiselt teisele tööle üleviimiseks töölepingu seaduse § 18 lõigete 1 ja 2 alusel ja teenistustingimuste ajutiseks kergendamiseks avaliku teenistuse seaduse § 48 alusel ning isiku rasedus- ja sünnituspuhkuse korral.”;

5) paragrahvi 53 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „viia ta üle kergemale ametikohale ja kirjeldatakse soovituslikku tööd või teenistustingimusi” tekstiosaga „kergendada ajutiselt tema teenistustingimusi avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel ja kirjeldatakse soovituslikku tööd või teenistustingimusi.”;

6) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „või teenistuja on ajutiselt üle viidud teisele ametikohale või tema teenistustingimusi on ajutiselt kergendatud” tekstiosaga „või kui ametniku teenistustingimusi on ajutiselt kergendatud avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel”;

7) paragrahvi 56 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja ajutine keeldumine tööülesannete täitmisest töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel või käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud isiku ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 2 alusel, siis arvutatakse hüvitist teisest päevast, millal töötaja või käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetatud isik keeldus tööülesannete ajutisest täitmisest või vabastati ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.”;

8) paragrahvi 56 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui haigushüvitise maksmise kohustuse aluseks on töötaja terviseseisundile vastava töö andmine töölepingu seaduse § 18 lõike 1 alusel või ametniku teenistustingimuste ajutine kergendamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lõike 1 alusel, siis arvutatakse hüvitist esimesest päevast, millal töötaja asus tegema terviseseisundile vastavat tööd või ametnik asus teenistusse kergendatud teenistustingimuste alusel.”

§ 157. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 119 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Vaidlustuskomisjoni liikmele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 14–24, 30, 33, 45–46, 52–54, 57, 61, 63, 67, 91 ja 98.”

§ 158. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1573 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Riigikogu Kantselei direktorile ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 24 nimetatud katseaega.”;

2) paragrahvi 1573 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigikogu Kantselei direktor nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Kantselei ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu.”;

3) paragrahvi 1573 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigikogu Kantselei struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestab ning teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks võib kehtestada Riigikogu juhatus.”

§ 159. Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmine

Riigikogu liikme staatuse seaduse § 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigikogu liikmele ei laiene avaliku teenistuse seadus ega töölepingu seadus.”

§ 160. Riigikogu valimise seaduse muutmine

Riigikogu valimise seaduse § 74 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Valituks osutunud kandidaat, kes valimistulemuste väljakuulutamise ajal on Riigikogu liikme ametiga ühitamatus ametis, peab viie päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates teavitama Vabariigi Valimiskomisjoni, kas ta soovib osaleda Riigikogu töös või jätkata oma senises ametis ja mandaadist loobuda.”

§ 161. Riigikontrolli seaduse muutmine

Riigikontrolli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) määrab Riigikontrolli auditiosakondade ja teenistuste arvu, nimetused ja tegevusvaldkonnad, kehtestab auditiosakondade ja teenistuste põhimäärused, määrab ametnike ametikohtade ja töötajate töökohtade arvu;”;

2) paragrahvi 15 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kehtestab teenistusse võtmise ja töölepingu sõlmimise täiendavad nõuded, nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikontrolli ametnikud ning sõlmib töölepingu ja lõpetab töölepingu Riigikontrolli töötajatega;”;

3) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

5. peatükk
TEENISTUS- JA TÖÖSUHTED RIIGIKONTROLLIS
”;

4) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 30. Riigikontrollis töötavad isikud

Riigikontrollis töötavad ametnikud ja töötajad. Töötajad võetakse tööle töölepinguga.”;

5) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:

§ 301. Riigikontrolli ametnikule esitatavad nõuded

Riigikontrolli ametnik on avaliku teenistuse seaduse kohaselt ametisse nimetatud isik, kellel on akadeemiline kõrgharidus.”;

6) paragrahv 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 31. Avaliku teenistuse seaduse kohaldamine

Riigikontrolli ametnikele, samuti riigikontrolörile kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.”;

7) paragrahvid 32–34 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 36 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 36. Ametnike surveaktsioonides osalemine

Riigikontrolli ametnikud ei tohi streikida. Samuti ei tohi Riigikontrolli ametnikud osaleda muudes teenistusalastes surveaktsioonides, mis häirivad Riigikontrolli tegevust.”;

9) paragrahvi 547 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni saamise ajal ei ole isikul õigust saada teisi riiklikke pensione. Ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 113 alusel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.”;

10) paragrahvi 547 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ametipensioni ei maksta riigikontrolöri ametist tagandamisel või Riigikontrolli peakontrolöri ametikohalt vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 91, 92, 94 või 95 alusel, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 15 punktis 4 sätestatud asjaoludel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.”

§ 162. Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse kehtetuks tunnistamine

Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 163. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmine

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 3 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töötaja on töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel töötav isik, ametnik ja muu avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isik. Töötajana käsitatakse ka tööle või teenistusse soovijat;”.

§ 164. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine

Sotsiaalmaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna „teenistuja” sõnaga „ametnik” vastavas käändes;

2) kogu seaduse tekstis asendatakse sõnad „avalik teenistuja” sõnaga „ametnik” vastavas käändes;

3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isik;”;

4) paragrahvi 2 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ametniku puhul, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 83 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;”;

5) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) välisteenistuse seaduse § 67 ja avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel abikaasatasu saav isik.”

§ 165. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõna „riigiteenistuja” sõnaga „diplomaat”;

2) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isik.”;

3) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 1, 2 ja 15 ning § 48 lõikes 3 asendatakse sõnad „avalik teenistuja” sõnaga „ametnik” vastavas käändes;

4) paragrahvi 13 lõike 3 punktides 7, 8 ja 10 asendatakse sõna „teenistuja” sõnaga „ametnik” vastavas käändes.

§ 166. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse muutmine

Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolevat seadust kohaldatakse seadusega ettenähtud juhtudel, arvestades nendes sätestatud erisusi. Käesolevat seadust ei kohaldata töölepingulistele suhetele.”

§ 167. Töötajate usaldusisiku seaduse muutmine

Töötajate usaldusisiku seaduse § 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus reguleerib töötajate usaldusisiku (edaspidi usaldusisik) tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike (edaspidi töötaja) esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega.”

§ 168. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab töötajate ja ametnike (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.”

§ 169. Töötuskindlustuse seaduse muutmine

Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõnad „avalik teenistuja” sõnaga „ametnik” vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse mõttes on kindlustatu töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui ta on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.”;

3) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige;”;

4) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu” tekstiosaga „avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastamisega”;

5) paragrahvis 141 asendatakse tekstiosa „avaliku teenistuse seaduse § 115 või 116 alusel” tekstiosaga „avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel”;

6) paragrahvi 40 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „või hüvituselt”;

7) paragrahvi 40 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „, hüvituselt”.

§ 170. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine

Vabariigi Presidendi töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Vabariigi Presidendi Kantselei direktor vabastatakse teenistusest, kui Vabariigi Presidendi hinnangul tema koostöö direktoriga ei laabu. Vabariigi Presidendi Kantselei direktorit ei tohi teenistusest vabastada koostöö mittelaabumise tõttu enne kuue kuu möödumist Vabariigi Presidendi ja direktori koos töötamise algusest.

(22) Teenistusest vabastamise korral käeoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud alusel makstakse Vabariigi Presidendi Kantselei direktorile hüvitisena kuue kuu ametipalk.”;

2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Avaliku teenistuse seaduse § 33 alusel ametniku Vabariigi Presidendi nõunikuks üleviimise korral ei tohi üleviimise tähtaeg ületada Vabariigi Presidendi volituste aega.”

§ 171. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõike 7 kolmandas lauses asendatakse sõna „teenistus” sõnaga „volitused”;

2) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Vabariigi Valitsuse liikme kasutamata aegumata puhkus säilib ja selle arvestus jätkub senises korras juhul, kui isik nimetatakse uuesti Vabariigi Valitsuse liikmeks.”;

3) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 39 lõikes 2 asendatakse arv „2” arvuga „6”;

5) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused peavad personali- ja palgaarvestust Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise korra kohaselt.

(8) Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused esitavad oma asutuse personali- ja palgaarvestuse andmed riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse, mille asutab Vabariigi Valitsus.”;

6) paragrahvi 49 lõike 1 punktid 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja, Välisministeeriumis peadirektori või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluva nõuniku või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu;”;

7) paragrahvi 49 lõike 1 punktis 11 asendatakse sõna „teenistujate” sõnaga „teenistuskohtade”;

8) paragrahvi 53 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 53 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kantsler nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister.”;

10) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus. Kantsler nimetatakse ametisse avaliku teenistuse seaduse § 22 lõikes 2 sätestatud korras.”;

11) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui kantsler ei saa haiguse tõttu või muul põhjusel ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb minister käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest või struktuuriüksuse juhtidest.”;

12) paragrahvi 73 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) sõlmib ja lõpetab ametiasutuse töötajatega töölepingud, nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti või inspektsiooni koosseisu kuuluvad ametnikud, samuti kohalike asutuste juhid;”;

13) paragrahvi 79 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Riigisekretär nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei direktori, tugitegevuste juhi ja struktuuriüksuse juhi või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu.”;

14) paragrahvi 82 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 83 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahv 831 tunnistatakse kehtetuks;

17) paragrahvi 84 punktis 12 asendatakse sõna „teenistujate” sõnaga „teenistuskohtade”;

18) paragrahvi 84 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„13) sõlmib ja lõpetab maavalitsuse töötajatega töölepingud, nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu kuuluvad ametnikud, samuti maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste juhid, kui seaduses või seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti;”;

19) seadust täiendatakse §-ga 1072 järgmises sõnastuses:

§ 1072. Käesoleva seaduse § 43 lõike 8 rakendamine

Käesoleva seaduse § 43 lõikes 8 nimetatud andmekoguga liituvad kõik valitsusasutuste hallatavad asutused hiljemalt 2014. aasta 31. detsembriks.”

§ 172. Vandetõlgi seaduse muutmine

Vandetõlgi seaduse § 9 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks.

§ 173. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 113 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglaametniku ametikohale võib nimetada vähemalt keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

(2) Vanglaametniku vaba ametikoha võib täita konkursita.

(3) Vanglaametniku ametikohale nimetamisel võib ametnikule panna ametiastmele vastava vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustuse.

(4) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või panna isikule, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiitsministeeriumi vanglateenistusse kuuluva ametniku ametikohal.

(5) Vangla direktor nimetatakse ametisse viieks aastaks.

(6) Praktika läbimise ajaks võib vangla koosseisus ette näha praktikantide ametikohti.

(7) Vangla hoolitseb eelneva vanglateenistuse kogemuseta vanglaametniku juhendamise eest, et tagada tema valmisolek täita oma tööülesandeid.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 1131 järgmises sõnastuses:

§ 1131. Vanglaametnikule esitatavad nõuded

(1) Vanglaametnik peab vastama vanglaametniku teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse nõuetele ning isiku teadmistele, oskustele ja isiksuseomadustele kehtestatud nõuetele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ametiastmete kaupa ning nendele vastavuse hindamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.

(3) Vangla direktori ametikohale esitatavad nõuded ning tema värbamise ja valiku, arendamise ja hindamise korra kehtestab justiitsminister määrusega.”;

3) paragrahv 114 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 114. Isikud, keda on keelatud võtta vanglateenistusse

Vanglasse teenistusse või tööle ei või lisaks avaliku teenistuse seaduse §-s 15 nimetatud isikutele võtta isikut:
1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;
2) kes on kandnud vangistuslikku karistust, olenemata karistusandmete kustutamisest, või
3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav.”;

4) paragrahvi 1141 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1141. Taustakontroll”;

5) paragrahvi 1141 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglasse teenistusse või tööle või vanglaametniku erialale õppima (edaspidi vanglasse tööle) asuda sooviv isik esitab Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale või vanglale isikuandmete ankeedi.”;

6) paragrahvi 116 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ettevalmistusteenistuses viibimise aeg arvatakse teenistusstaaži hulka, kui isik asus pärast ettevalmistusteenistuse lõpetamist kolme kuu jooksul teenistusse vanglaametnikuna;”;

7) paragrahvi 116 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 116 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Vanglaametniku kandidaadi võib ametisse nimetada vastava õppeasutuse juhi loal ja vanglas vaba ametikoha olemasolu korral. Vaba ametikoha puudumisel nimetatakse vanglaametniku kandidaat ametisse käesoleva seaduse § 113 lõikes 6 nimetatud ametikohale.”;

9) paragrahvi 116 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistusele praktikandi ametikohal ei laiene avaliku teenistuse seadus, välja arvatud §-des 44, 50, 51, 53–57 ja 60 sätestatu.”;

10) paragrahvi 116 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „koosseisuväline teenistuja”;

11) paragrahvi 116 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahv 122 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 122. Vanglaametniku hindamine

Vanglaametnikku hinnatakse tema teadmiste, oskuste, isiksuseomaduste, hariduse, töökogemuse ja kehalise ettevalmistuse järgi vastavalt ametiastme nõuetele, samuti tema teenistuslikke saavutusi.”;

13) paragrahvid 123–125 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 127 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vanglaametniku edutamine on vanglaametniku nimetamine kõrgemale ametiastmele vastavale ametikohale.”;

15) paragrahvi 128 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Vanglaametnikku ei tohi tema nõusolekuta üle viia vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, kui ametikoha vahetuse tõttu muutub ametniku elukoht või pikeneb oluliselt töölejõudmise aeg.”;

16) paragrahvi 128 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Vanglaametniku teenistusele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 33.”;

17) paragrahvi 129 lõike 3 teisest lausest jäetakse välja sõnad „või arvata reservi”;

18) seadust täiendatakse §-ga 1351 järgmises sõnastuses:

§ 1351. Vanglateenistuse eetikakoodeks

Justiitsminister kehtestab vanglateenistuse ametnike ja töötajate eetikakoodeksi.”;

19) paragrahvi 1361 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglaametnike palgamäärad ning põhipalga määramise ja lisatasude maksmise kord kehtestatakse justiitsministri määrusega.”;

20) paragrahvi 137 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.”;

21) paragrahvis 137 asendatakse sõnad „tööaja üldnorm” sõnaga „täistööaeg” vastavas käändes;

22) paragrahvi 140 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vanglaametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas.”;

23) paragrahvi 141 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valveajal peab vanglaametnik olema kokkulepitud kohas kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks. Valveaja kohaldamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 38 käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.”;

24) paragrahv 149 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 149. Distsiplinaarvastutus

Vanglaametnikele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse 8. peatükis sätestatud distsiplinaarvastutuse regulatsiooni käesolevas seaduses sätestatud erisustega.”;

25) paragrahv 150 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 150. Distsiplinaarkaristused

(1) Distsiplinaarsüüteo toime pannud vanglaametnikule võib määrata järgmisi distsiplinaarkaristusi:
1) noomitus;
2) põhipalga vähendamine kuni 30 protsenti kuni kuueks kuuks;
3) ühe astme võrra madalamale ametiastmele või madalamale ametikohale üleviimine üheks aastaks käesoleva seaduse § 128 lõike 1 punkti 2 alusel;
4) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud distsiplinaarkaristuse määramisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 144 ning aasta möödudes on vanglaametnikul õigus vaba ametikoha olemasolul saada tagasi endisele ametiastmele või ametikohale.”;

26) paragrahv 1501 tunnistatakse kehtetuks;

27) seaduse 6. peatüki 7. jaotise pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja vanglaametnike reserv”;

28) paragrahv 154 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 154. Teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise ja ametiastmele mittevastavuse tõttu

(1) Vanglaametnik vabastatakse ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu teenistusest avaliku teenistuse seaduse §-s 92 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Vanglaametnik vabastatakse ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest, kui ta ei ole ettenähtud tähtaja jooksul läbinud ametisse nimetamise tingimuseks olnud ettevalmistusteenistust.”;

29) seadust täiendatakse §-ga 1542 järgmises sõnastuses:

§ 1542. Vanglaametniku teenistusest vabastamine koondamise tõttu

(1) Vanglaametnik vabastatakse teenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(2) Koondamise tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse vanglaametnikule kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva enne vabastamise tähtaega.

(3) Koondamise tõttu teenistusest vabastamise korral makstakse vanglaametnikule hüvitist vastavalt tema teenistusstaažile järgmiselt:
1) alla kolme aasta – kahe kuu põhipalk;
2) kolm kuni viis aastat – kolme kuu põhipalk;
3) viis kuni kümme aastat – viie kuu põhipalk;
4) üle kümne aasta – kümne kuu põhipalk.

(4) Kui koondamise tõttu vanglateenistusest vabastatud ametnik nimetatakse ametisse vanglateenistusse enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmise aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti nimetatakse ametisse vanglateenistusse vanglaametniku ametikohale.”;

30) paragrahv 155 tunnistatakse kehtetuks.

§ 174. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine

Võrdse kohtlemise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) töötaja on töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel töötav isik, ametnik ja muu avaliku teenistuse seaduse §-s 2 nimetatud isik. Töötajana käsitatakse ka tööle või teenistusse soovijat;”;

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Konkursi voliniku ametikohale viib läbi sotsiaalminister.”;

3) paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Volinikku abistavad tema töös tema poolt ametisse määratud ametnikud või töölepingu alusel tööle võetud isikud.”;

4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Voliniku ajutisel äraolekul täidab tema ülesandeid asetäitja-nõunik. Asetäitja-nõunik täidab voliniku ülesandeid ka kuni uue voliniku ametisse nimetamiseni voliniku volituste lõppemise korral käesoleva seaduse §-s 20 märgitud alustel ja tema ametist vabastamise korral vastavalt käesoleva seaduse §-le 21.”

§ 175. Välisteenistuse seaduse muutmine

Välisteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Välisteenistuse seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse avaliku teenistuse seadust. Diplomaadile ja haldusteenistujale ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 10 lõiget 2.”;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 1 täiendatakse tekstiosaga „palgaaste 17”;

3) paragrahvi 56 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Palgaastmetele vastavad kuupalgamäärad ning preemia ja lisatasu maksmise korra kehtestab välisminister palgajuhendiga, mis on kooskõlastatud Rahandusministeeriumiga.”;

4) paragrahvi 56 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 59 lõiked 2, 3 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 62 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;

7) paragrahvi 77 punktis 4 ja § 78 punktis 3 asendatakse arv „118” arvuga „94”;

8) paragrahvi 80 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „edutamise,”.

§ 176. Õiguskantsleri seaduse muutmine

Õiguskantsleri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õiguskantsler kantselei juhina kehtestab kantselei ja selle struktuuriüksuste põhimäärused, struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja võib kehtestada teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks.”;

2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Õiguskantsler kehtestab ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, ning ametnike värbamise, valiku, hindamise, arendamise ja koolituse korra.”;

3) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õiguskantsler otsustab kantselei ametnikele ja töötajatele allkirjaõiguse andmise ja selle ulatuse.”;

4) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õiguskantsleri nõunikud on nooremnõunik, nõunik ja vanemnõunik.”;

5) paragrahvi 38 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õiguskantsleri nooremnõunikuks võib nimetada isiku, kellel on kõrgharidus või kes seda omandab.”;

6) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Õiguskantsleri nõunikuks võib nimetada kõrgharidusega isiku, kes on töötanud kohtunikuna, notarina, vandeadvokaadina või kõrgkooli õppejõuna vähemalt kolm aastat või olnud muus avalikus teenistuses vähemalt kolm aastat.”;

7) paragrahvi 39 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õiguskantsleri asetäitjale-nõunikule laienevad käesoleva seaduse §-des 12 ja 13 sätestatud piirangud.

(2) Õiguskantsleri nõunikule laienevad käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1 ja 2, lõikes 2 ning §-s 13 sätestatud piirangud. Õiguskantsleri nõunik võib õiguskantsleri loal olla käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktis 1 sätestatud ametis, kui ametikoha sisuks on teaduslik või pedagoogiline töö.

(3) Õiguskantsleri nõunik võib õiguskantsleri nõusolekul väljaspool teenistuskohustusi tegutseda töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, tegutseda ettevõtjana, olla täisosanik täis- või usaldusühingus või olla juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, välja arvatud juhul, kui sellele kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistuskohustuste täitmist või kui kõrvaltegevus võib kaasa tuua teenistuskohustuse rikkumise, takistada avaliku võimu ülesannete täitmist või kahjustada selle mainet.”;

8) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Töö tasustamine

Õiguskantsleri asetäitjate-nõunike, nõunike ning kantselei ametnike ja töötajate tööd tasustatakse avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse alusel.”;

9) paragrahvi 437 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni saamise ajal ei ole isikul õigust saada teisi riiklikke pensione. Ametipensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 113 alusel. Kui isikul on õigus saada mitut liiki riiklikku pensioni, määratakse talle üks pension tema valikul.”;

10) paragrahvi 437 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Ametipensioni ei maksta õiguskantsleri ametist tagandamisel või õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametikohalt vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 91, 92, 94 või 95 alusel, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse § 15 punktis 4 sätestatud asjaoludel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.”

3. jagu Seaduse jõustumine 

§ 177. Seaduse jõustumine

 (1) Käesoleva seaduse §-d 108–110 ja 136 jõustuvad üldises korras.

 (2) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.

Ene Ergma
Riigikogu esimees