Teksti suurus:

Avaliku sektori kohaliku omavalitsuse allsektori lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Riigihalduse minister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.07.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:15.09.2016
Avaldamismärge:RT I, 06.07.2016, 41

Avaliku sektori kohaliku omavalitsuse allsektori lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 04.07.2016 nr 32

Määrus kehtestatakse välisõhu kaitse seaduse § 1194 lõike 7 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

 (1) Määrusega kehtestatakse aastateks 2017–2020 riigi eelarvestrateegias määratud meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” elluviimiseks aastatel 2015–2017 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 54% suuruse osa kohaliku omavalitsuse allsektoris kasutamise tingimused ja kord.

 (2) Meetme eesmärk on avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine või taastuvenergia kasutuse edendamine. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust.

§ 2.  Meetme elluviijad

 (1) Meetme viib ellu Rahandusministeerium.

 (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet halduskoostöö seaduse alusel selleks volitatud isik (edaspidi volitatud isik).

2. peatükk Toetuse andmise alused 

§ 3.  Toetatav tegevus

 (1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, hoone ülalpidamiskulusid, kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu ja taastuvenergia kasutuse edendamist suurendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi energiatõhususe tööd).

 (2) Hoonele esitatavad nõuded on järgmised:
 1) hoonet kasutatakse munitsipaallasteaiana;
 2) hoones tegutsevas munitsipaallasteaias käib Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel 2016. aasta 1. oktoobri seisuga vähemalt 40 last;
 3) hoone munitsipaallasteaia ainukasutuses oleva suletud netopinna ruutmeetrite arvu ja munitsipaallasteaias käivate laste suhtarv on väiksem kui 19.

 (3) Kui hoonet kasutatakse lisaks munitsipaallasteaiale ka muul otstarbel, siis toetatakse hoone energiatõhususe tööde elluviimist juhul, kui munitsipaallasteaia ainukasutuses olev hoone osa vastab lõike 2 punktis 3 sätestatud tingimustele ja taotleja tagab kogu hoone energiatõhususarvu jõudmise § 9 lõike 3 punktis 3 sätestatud vahemikku.

 (4) Kui hoonet kasutatakse lisaks munitsipaallasteaiale ka muul otstarbel, siis sellise hoone energiatõhususe töid toetatakse proportsionaalselt munitsipaallasteaia ainukasutuses oleva hoone osa suletud netopinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone suletud netopinna ruutmeetritest.

§ 4.  Projekti elluviimise periood

 (1) Projekti elluviimise periood on ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõpeb ning tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud.

 (2) Projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise lepingu sõlmimise päev ja lõpp hilisem kui 2018. aasta 31. detsember.

 (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande kinnitamist.

§ 5.  Abikõlblikud kulud

 (1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, energiatõhususe tööde tegemiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil.

 (2) Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja.

 (3) Abikõlblikud on majandus- ja taristuministri 3. juuni 2015. a määruse nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” tähenduses hoone energiakasutust otseselt mõjutavad järgmised energiatõhususe töödega seotud kulud:
 1) soojustamise kulu;
 2) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu;
 3) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu;
 4) ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb hoone soojustamisega kaasnevast vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide uuendamisega kaasneb kasvuhoonegaaside heite vähenemine;
 5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima;
 6) automaatika ja tarkade juhtimisseadmetega, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, seonduv kulu;
 7) päikesekaitse lahenduste kulu;
 8) valgustuse uuendamise kulu;
 9) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks;
 10) käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu;
 11) käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise ja omanikujärelevalve kulu.

 (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
 1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimisega, intressiga, kindlustusega ja muu taolisega;
 2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale;
 3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” alusel koostatud soojusmajanduse arengukavaga, kui kohaliku omavalitsuse üksus on vastava arengukava kinnitanud;
 4) amortisatsioonikulu;
 5) kulu, mis on varem riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud;
 6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
 7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;
 8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu.

§ 6.  Toetuse ja omafinantseeringu suurus

 (1) Toetuse määr on vastavalt toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise metoodikale (lisa 1) 40–70% projekti abikõlblikest kuludest. Põhitegevuse tulusid käsitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-de 7 ja 14 tähenduses.

 (2) Toetust antakse vastavalt toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise metoodikale (lisa 1) 146–225 eurot ühe rekonstrueeritava hoone suletud netopinna ruutmeetri kohta.

 (3) Kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus, võetakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse, mille arvestusüksusse sõltuv üksus kuulub, põhitegevuse tulud ja elanike arv.

 (4) Taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti finantsilise jätkusuutlikkuse.

 (5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muudelt abiskeemidelt saadud tagastamatut abi.

 (6) Toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse projekti rahastamise lepingus.

3. peatükk Taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded 

§ 7.  Taotlejale esitatavad nõuded

 (1) Taotlejaks võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus, kes on taotluse esitamisele eelnenud kolmel järjestikusel aastal kuulunud ja taotluse esitamise aastal kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksusesse. Kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvat üksust ja arvestusüksust käsitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses.

 (2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised:
 1) taotleja haldusterritooriumil elab rahvastikuregistri andmetel 2016. aasta 1. oktoobri seisuga vähemalt 5000 elanikku ja
 2) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud.

 (3) Kohaliku omavalitsuse üksus või tema arvestusüksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest.

 (4) Taotleja loetakse nõuetele vastavaks, kui ta on alustanud haldusreformi seaduse § 4 lõike 1 või Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigete 1 ja 2 alusel teiste kohaliku omavalitsuse üksustega läbirääkimisi haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks (edaspidi ühinemisläbirääkimised), mille tulemusel moodustub käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimusele vastav kohaliku omavalitsuse üksus ja kõik ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud on vastu võtnud Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 9 lõigete 7 ja 9 kohase otsuse.

 (5) Ühinemisläbirääkimisi alustanud kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuval üksusel on õigus taotlus esitada, kui ta on kuulunud taotluse esitamisele eelnenud kolmel järjestikusel aastal ja taotluse esitamise aastal ühineva kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksusesse ning tal on ühinevate kohalike omavalitsuste, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 ja lõikes 4 sätestatud tingimustele, volikogude nõusolek käesoleva määruse alusel taotluse esitamiseks.

§ 8.  Taotlusele esitatavad nõuded

 (1) Taotleja peab taotluse esitama taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 5 nimetatud dokumendid.

 (2) Taotlus esitatakse iga rekonstrueeritava hoone kohta järgmiselt:
 1) taotleja, kelle haldusterritooriumil elab rahvastikuregistri andmetel 2016. aasta 1. oktoobri seisuga 5000–10 999 elanikku, võib esitada ühe taotluse;
 2) taotleja, kelle haldusterritooriumil elab rahvastikuregistri andmetel 2016. aasta 1. oktoobri seisuga 11 000 või rohkem elanikku, võib esitada kaks taotlust.

 (3) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja.

 (4) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:
 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud, taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga;
 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud projekti elluviimise perioodil;
 3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama käesolevas määruses nõutavale toetuse ja omafinantseeringu määrale;
 4) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega;
 5) taotlusest peab selguma tegevuste ja kulude abikõlblikkus;
 6) taotlusest peab selguma hoone suletud netopinna ruutmeetrite arv, mis on munitsipaallasteaia ainukasutuses, ja munitsipaallasteaias käivate laste arv 2016. aasta 1. oktoobri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel;
 7) taotluses peab sisaldama kinnitus, et projektile või projekti üksikutele tegevustele ei ole taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

 (5) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid:
 1) omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid;
 2) hoone energiaaudit;
 3) kinnitus, et projekti raames rekonstrueeritav hoone ja hoonealune kinnistu kuulub taotlejale ja puuduvad kinnistusraamatusse kandmata lepingud;
 4) ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude otsus käesoleva määruse alusel taotluse esitamiseks ning taotluse ja lepingu allkirjastamiseks käesoleva määruse § 7 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul.

 (6) Volitatud isikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.

§ 9.  Hoone energiaauditile esitatavad nõuded

 (1) Energiaauditi koostamisel juhindutakse vormi ja sisu osas majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruses nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” ja Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2011. a määruses nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule” sätestatud nõuetest.

 (2) Energiaauditi koostab vähemalt kuuenda taseme energiaaudiitor.

 (3) Energiaaudit peab lisaks lõikes 1 nimetatud määrustes nõutule sisaldama vähemalt järgmist:
 1) hoone suletud netopinna ruutmeetrite arv ehitisregistri 2016. aasta 1. oktoobri andmetel;
 2) ülevaade hoonesse viimasel kolmel kalendriaastal keskmiselt tarnitud energiast ja hoone ülalpidamiskuludest, mille alusel määratakse hoone energiaklass;
 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv vahemikku 141–190 kWh/(m²a);
 4) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel.

 (4) Hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia muutumise kalkulatsioonide aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kolme kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks.

4. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 10.  Taotluse esitamine

 (1) Taotluse esitab volitatud isikule elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna.

 (2) Toetust taotletakse ja taotlemisega seotud teave ja dokumendid esitatakse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu.

 (3) Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama §-s 8 sätestatud nõuetele vastava taotluse.

 (4) Taotlusvooru kuulutab välja volitatud isik. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse hiljemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt ühes üleriigilises päevalehes ja volitatud isiku veebilehel.

 (5) Taotlusvooru rahalise mahu ja regionaalse jaotuse kinnitab riigihalduse minister.

 (6) Taotlus esitatakse volitatud isikule hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval.

 (7) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlus tagastatakse taotlejale läbi vaatamata.

§ 11.  Taotluse menetlemine volitatud isiku juures

  Taotluse menetlemine volitatud isiku juures koosneb järgmistest tegevustest:
 1) taotluse registreerimisest;
 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisest ning vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest;
 3) taotluste hindamisest;
 4) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest;
 5) taotluse rahuldamise korral ettepaneku tegemisest projekti rahastamise lepingu sõlmimiseks;
 6) projekti rahastamise lepingu sõlmimisest.

§ 12.  Taotleja ja taotluse hindamine

 (1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 7 sätestatud nõuetele.

 (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui:
 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele;
 2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks;
 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra;
 4) taotluses sisalduva projekti tegevus planeeritakse lõpetada hiljemalt 2018. aasta 31. detsembril;
 5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta.

 (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
 4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele.

 (4) Kui volitatud isik avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

 (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral või taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb volitatud isik taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

 (6) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid §-s 13 sätestatud korras lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel.

 (7) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, milles sisalduvate taotluste rahuldamine toimub riigihalduse ministri kehtestatud taotlusvooru eelarve võimalustest lähtudes.

§ 13.  Taotluse hindamiskriteeriumid

 (1) Taotlusi hinnatakse viies grupis vastavalt taotlejate territoriaalsele paiknemisele Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil (edaspidi territoriaalne grupp).

 (2) Taotluste hindamiskriteeriumid sätestatakse lisas 2.

 (3) Igas territoriaalses grupis moodustatakse lõplik pingerida lisa 2 alusel arvutatud hindamiskriteeriumide punktide kokkuliitmisel ja ümardamisel kaks kohta pärast koma.

 (4) Võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mis on esitatud suurema munitsipaallasteaias käivate laste arvuga hoone kohta.

§ 14.  Taotluse rahuldamine

 (1) Ettepaneku projekti rahastamise lepingu sõlmimiseks teeb volitatud isik 90 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast alates.

 (2) Hindamise tulemusena igas territoriaalses grupis kõrgema punktiarvu saanud taotluste esitajatele tehakse ettepanek projekti rahastamise lepingu sõlmimiseks lähtuvalt taotlusvooru rahastamise mahust.

 (3) Ettepaneku projekti rahastamise lepingu sõlmimiseks teeb volitatud isik taotlejale teatavaks elektrooniliselt.

 (4) Toetuse saaja sõlmib 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti rahastamise lepingu sõlmimise ettepaneku kättesaamist volitatud isikuga projekti rahastamise lepingu. Poolte kokkuleppel on tähtaega võimalik pikendada.

 (5) Kui toetuse saaja loobub projekti rahastamise lepingu sõlmimisest, tehakse lepingu sõlmimise ettepanek sama territoriaalse grupi pingereas esimesele väljapoole rahastamise mahtu jäänud taotlejale ulatuses, mis ei ületa territoriaalse grupi taotlusvooru rahalist mahtu ja tema taotletud summat.

 (6) Kui pärast lõigetes 4 ja 5 nimetatud lepingute sõlmimist tekib territoriaalse grupi sees raha jääk, tehakse ettepanek rahastamise lepingu sõlmimiseks alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üle-eestilises pingereas.

 (7) Kui lõigete 5 ja 6 alusel rahastamisele kuuluva taotluse suurus ületab raha jääki, on volitatud isikul õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise osas, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume.

§ 15.  Taotluste rahuldamata jätmise otsus

 (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb volitatud isik 90 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast alates.

 (2) Volitatud isik teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
 1) taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada;
 2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet.

 (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
 1) otsuse tegija;
 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
 3) toetuse taotleja andmed;
 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
 6) otsuse vaidlustamise kord.

 (4) Volitatud isik esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt.

5. peatükk Toetuse kasutamine, hangete läbiviimine ja toetusele viitamine 

§ 16.  Projekti rahastamise leping

 (1) Toetuse kasutamiseks sõlmivad toetuse saaja ja volitatud isik projekti rahastamise lepingu.

 (2) Projekti rahastamise lepingus märgitakse vähemalt:
 1) lepingupooled ja nende andmed;
 2) projekti nimetus;
 3) toetuse summa, abikõlblike kulude kogumaht ja projekti elluviimise periood;
 4) projekti rahastamiskava aastate lõikes;
 5) toetuse maksimaalne summa ja selle osatähtsus projekti abikõlblikest kuludest;
 6) poolte õigused ja kohustused;
 7) projekti eelarve muutmine ilma lepingut muutmata;
 8) vara sihtotstarbelise kasutamise ja säilitamise tingimused ja kord;
 9) järelevalve tingimused ja kord;
 10) toetuse andmisega ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas CO2 heitkoguse kokkuhoiust raporteerimine;
 11) toetuse väljamaksmise tingimused ja kord;
 12) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord;
 13) lepingu muutmise tingimused;
 14) lepingu lõppemise ja ülesütlemise kord;
 15) vaidluste lahendamise kord;
 16) teadete kättetoimetamise vorm ja viis;
 17) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve kohaseks teostamiseks.

§ 17.  Projekti hangete läbiviimine

 (1) Projekti elluviimisega seotud hanketeadet ei või avaldada enne projekti rahastamise lepingu sõlmimist.

 (2) Toetuse saaja esitab lihthanke piirmäära ületava hanke dokumentide eelnõud volitatud isikule enne hanke väljakuulutamist ülevaatamiseks.

 (3) Toetuse saaja viib lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi elektrooniliselt riigihangete registris.

 (4) Toetuse saaja peab hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, küsima kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega volitatud isikule koos sõlmitud lepinguga.

 (5) Toetuse saaja esitab volitatud isikule hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist.

 (6) Toetuse saaja esitab enne hankedokumentide või hankelepingu muutmist volitatud isikule ülevaatamiseks muudatuse eelnõu.

 (7) Toetuse saaja esitab volitatud isikule hankelepingu reservi kasutamise põhjenduse enne reservi kasutamist.

§ 18.  Toetusele viitamine

  Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projektipiirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt:
 1) projekti nimetus;
 2) tööde teostaja;
 3) valmimise tähtaeg;
 4) lisainfo sõnastuses „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik”;
 5) Rahandusministeeriumi ja volitatud isiku logo.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 19.  Määruse jõustumine

  Käesoleva määruse § 7 lõiked 4 ja 5 ning § 8 lõike 5 punkt 5 jõustuvad 2016. aasta 25. juulil.

Arto Aas
Riigihalduse minister

Veiko Tali
Kantsler

Lisa 1 Toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse arvutamise metoodika

Lisa 2 Taotluste hindamiskriteeriumid

/otsingu_soovitused.json