Teksti suurus:

Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.09.2017
Avaldamismärge:RT I, 06.07.2017, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.06.2017 otsus nr 145

Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus

Vastu võetud 14.06.2017

§ 1.  Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „käesoleva seaduse tähenduses”;

2) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Metsamaaks” sõnadega „käesoleva seaduse tähenduses”;

3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu.”;

4) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Töögrupis peavad olema esindatud ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku huvi esindajad.”;

5) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riik peab metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister).

(2) Metsaregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

6) paragrahvi 10 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõnad „ja metsamajandamiskava koostamist”;

7) paragrahvi 10 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetust võib saada erametsaomanik, metsaühistu või konsulent, sealhulgas eelistatakse toetuse saajana väiksema metsaomandiga erametsaomanikku.”;

8) paragrahvi 10 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Toetuse saaja peab olema:
1) maksuvõimeline, tema vara ei tohi olla sekvesteeritud ja tema suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti;
2) täitnud kõik oma riiklike ja kohalike maksudega seotud kohustused;
3) kasutanud talle varem antud metsandusalaseid toetusi sihipäraselt;
4) kehtiva kustutamishoiatuseta.”;

9) paragrahvi 10 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja esitas valeandmeid, ei kasutanud toetust sihipäraselt või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, nõuab Keskkonnaministeerium või käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (edaspidi toetuse andja) toetuse saajalt toetusena saadud raha tagasimaksmist.”;

10) paragrahvi 10 lõike 91 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei maksta, kui:”;

11) paragrahvi 10 lõike 91 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid või sama toetusliigi toetuse korral on valeandmete esitamisest möödas vähem kui aasta;”;

12) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 93 järgmises sõnastuses:

„(93) Toetusena saadud raha jäetakse tagasi nõudmata, kui tagasinõutav summa on alla 100 euro.”;

13) paragrahvi 10 lõikes 14 asendatakse sõnad „Keskkonnaministeerium või käesoleva seaduse § 6 lõike 3 alusel Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik” sõnadega „toetuse andja”;

14) paragrahvi 11 lõike 42 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eeltoodu ei kehti uuendusraie tegemisel metsakaitseekspertiisi akti alusel ning kinnisasja kohta, kus juriidilisele isikule kuuluval kinnisasjal on metsa pindala väiksem kui kaks hektarit ja füüsilisele isikule kuuluval kinnisasjal väiksem kui viis hektarit.”;

15) paragrahvi 122 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

„(41) Tunnistus antakse viieks aastaks.

(42) Tunnistuse kehtivuse pikendamiseks peab seda omav isik tunnistuse kehtivuse ajal osalema kahel agentuuri korraldatud koolitusel, millest vähemalt ühel harjutatakse takseerimist.

(43) Tunnistuse kehtivuse pikendamiseks tuleb esitada taotlus agentuurile vähemalt 30 päeva enne selle kehtivusaja lõppemist.”;

16) paragrahvi 122 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „andmise” sõnadega „, kehtivuse pikendamise ja kehtetuks tunnistamise”;

17) paragrahvi 122 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Agentuur võib metsakorraldaja tunnistuse kehtetuks tunnistada, kui tunnistust omav isik on:
1) rikkunud metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid kuue kuu jooksul 20 protsendil katastriüksustel, mille metsade inventeerimisandmed on esitatud metsaregistrisse kandmiseks;
2) moonutanud vähemalt ühel metsaeraldisel puistu kõrguse, rinnasdiameetri, vanuse, rinnaspindala või koosseisu andmeid nii, et see võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt 6400 eurot.

(52) Isik, kelle metsakorraldaja tunnistus on kehtetuks tunnistatud, võib 24 kuud pärast selle kehtetuks tunnistamise kuupäeva esitada taotluse metsakorraldaja eksami ja katsetöö sooritamiseks.”;

18) paragrahvi 23 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.”;

19) paragrahvi 23 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas korraldab vääriselupaiga kaitset maa omanik või tema volitatud esindaja, riigimetsas riigimetsa majandaja valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Nimetatud määrusega võib vääriselupaigas piirata või keelata majandustegevust vääriselupaiga kaitse-eesmärgi alusel.

(4) Vääriselupaiga kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu (edaspidi leping), mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingut saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaiga kaitseks.”;

20) paragrahvi 24 lõiget 3 ja § 25 lõike 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „loo” sõnadega „, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu”;

21) paragrahvi 28 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Valikraiet tehakse püsimetsana majandamise eesmärgil puistus, mis on saavutanud käesoleva seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud raievanuse, üksikute puude ja väikehäilude raiumisega. Väikehäilude läbimõõt võib olla kuni 20 meetrit. Püsimetsas säilitatakse säilikpuud § 29 lõike 1 punkti 3 järgi.”;

22) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Raie tegemisel harvesteriga peab selle operaatorile olema kutseseaduses ja selle alusel sätestatud korras antud harvesterioperaatori kutse 4. tase.”;

23) paragrahvi 29 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kuuse lageraie korral 60–120 aastat;”;

24) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Aegjärkse raie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas puid hajali üle raielangi kahe või enama raiejärguna.”;

25) paragrahvi 30 lõiget 6 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) säilitatakse säilikpuud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punkti 3 järgi.”;

26) paragrahvi 37 lõike 3 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„3) raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping või akt suulise lepingu sõlmimise kohta;
4) raiet registreeriv kanne või metsakaitseekspertiisi akt metsaregistris;”;

27) paragrahvi 37 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Raieõiguse võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta, milles märgitakse vähemalt:”;

28) paragrahvi 37 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis metsamaterjali võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta.”;

29) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Teatis esitatakse müügi- või ostutehingu sooritamise aastale järgneva aasta 10. jaanuariks väljastusteatega tähtkirjaga, digitaalallkirjaga varustatud e-kirjaga või e-maksuameti kaudu.”;

30) paragrahvi 41 lõike 1 punkti 2 algusesse lisatakse sõnad „metsaregistrisse kandmata”;

31) paragrahvi 41 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Metsateatist võib esitada paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või isiku ühest tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali kaudu.”;

32) paragrahvi 41 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, registreerimise ja menetlemise korra ning tähtajad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

33) paragrahvi 41 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks.”;

34) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris. Kui metsateatis on esitatud paberil või e-kirjaga, saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte.”;

35) paragrahvi 41 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(13) Metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.”;

36) paragrahvi 41 lõige 131 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 41 lõige 132 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(132) Metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu võib teha ka hiljem kui 12 kuud pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.”;

38) paragrahvi 41 lõikest 14 jäetakse välja sõnad „või metsaressursi arvestuse riiklikus registris registreerimata”;

39) paragrahvi 41 lõike 15 teises lauses asendatakse sõna „päeva” sõnaga „tööpäeva”;

40) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist.”;

41) paragrahvi 43 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsetavat riigimetsa majandab ja selle majandamist finantseerib Riigimetsa Majandamise Keskus.”;

42) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Asustusüksuse lähedal asuva metsa majandamisel kaasab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kohaliku kogukonna või elanikud.”;

43) paragrahvi 80 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmises sõnastuses:

„(7) Enne käesoleva lõike jõustumist välja antud metsakorraldaja tunnistus kehtib viis aastat käesoleva lõike jõustumisest arvates.

(8) Käesoleva seaduse § 28 lõige 10 jõustub 2022. aasta 1. septembril.

(9) Käesoleva seaduse § 42 lõige 3 jõustub 2020. aasta 1. septembril.”.

§ 2.  Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kaitstaval loodusobjektil valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.”;

2) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse neljanda lausega järgmises sõnastuses:

„Ranna ja kalda piiranguvööndis valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse lisas sätestatud tingimustega.”;

3) seadust täiendatakse lisaga (lisatud).

§ 3.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. septembril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

Lisa Valik- ja turberaie tingimused kaitstava loodusobjekti ning ranna ja kalda piiranguvööndis

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json