Teksti suurus:

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2020
Avaldamismärge:RT I, 06.07.2018, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.06.2018 otsus nr 291

Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 14.06.2018

§ 1.  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 87 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tegevteenistus loetakse katkematuks, kui tegevteenistussuhe jätkub eelmise teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast. Katkematusse tegevteenistusse võtmise korral esitab isik käesoleva seaduse § 83 lõikes 2 sätestatud dokumendid Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale.”;

2) paragrahv 90 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 90. Tegevväelase piirvanus

Tegevväelase piirvanuseks on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga.”;

3) paragrahvid 125 ja 126 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 202 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „206, 207,”;

5) paragrahvi 205 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Isikule, kellel on samal ajal õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riiklik pension.”;

6) paragrahvi 205 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 205 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tegevväelasel ning tegevteenistuses, ajateenistuses ja reservteenistuses olnud isikul on õigus töövõimetuspensionile.”;

8) paragrahvid 206–208 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 209 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 209 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „1, 2 ja 4” tekstiosaga „1 ja 2”;

11) paragrahvi 211 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 211 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 211 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Töövõimetuspension määratakse sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui taotlus pensioni määramiseks on esitatud kolme kuu jooksul sellest päevast arvates.”;

14) paragrahvi 212 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas peatükis sätestatud pensioni makstakse järgmiselt:
1) tegevteenistuspension, mis saadakse enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga, töövõimetuspension ja toitjakaotuspension Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu;
2) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatav tegevteenistuspensioni osa sotsiaalmaksust ja seda ületav osa Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.”;

15) paragrahvi 212 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolevas peatükis sätestatud pensioni makstakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.”;

16) paragrahvi 212 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Töövõimetuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses sõltumata sissetuleku suurusest.”;

17) paragrahvi 212 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2.  Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 38. Pensioni maksmise jätkamine kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel”;

2) paragrahvi 38 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 39 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 39. Pensioni suuruse arvutamine kaitseväeteenistuse seaduse jõustumisel”;

4) paragrahvi 39 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kaitseväeteenistuse seaduse § 206 lõikes 2” tekstiosaga „käesoleva seaduse § 393 lõikes 5”;

5) paragrahv 392 tunnistatakse kehtetuks;

6) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 393–399 järgmises sõnastuses:

§ 393. Tegevteenistuspension alates 2020. aasta 1. jaanuarist

(1) Isikul, kes on 2019. aasta 31. detsembril tegevteenistuses ja jätkab katkematult teenistust, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, kui tal on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž.

(2) Isikul, kes on 2019. aasta 31. detsembril ajateenistuses ja jätkab vahetult pärast ajateenistuse lõppemist tegevteenistuses, on katkematu tegevteenistuse korral 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, kui tal on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž.

(3) Isikul, kellel on 2020. aasta 1. jaanuariks vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaž, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile.

(4) Pensioni suuruseks 20-aastase tegevteenistusstaaži puhul on 50 protsenti isiku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva ametikoha palgaastmestiku keskmisest.

(5) Pensioni suuruse arvutamise aluseks on isiku valikul:
1) tegevteenistusest vabastamisel kehtinud tema ametikoha palgaastmestiku keskmine või
2) tegevteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgaastmestiku keskmine rahuaja ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud juhul võetakse pensioni suuruse arvutamise aluseks ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis ajal, kui isik teenis valitud ametikohal.

(7) Isikul, kes on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel kaitseväeteenistuses, on õigus saada iga aasta eest, mille võrra tema tegevteenistusstaaž ületab 20 aastat, pensioni suuruse 50 protsendile juurde 2,5 protsenti.

(8) Isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari ja kes 2019. aasta 31. detsembril on tegevteenistuses ning jätkab katkematult tegevteenistuses, kuni tal on vähemalt 13-aastane tegevteenistusstaaž, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile.

(9) Isikul, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari ja kellel on 2020. aasta 1. jaanuariks 13-aastane tegevteenistusstaaž, on 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile.

(10) Isikule, kelle tegevteenistuse leping sõlmiti enne 2008. aasta 1. jaanuari ja kes on 2019. aasta 31. detsembril tegevteenistuses ning jätkab katkematult tegevteenistuses, arvutatakse pensioni suurus käesoleva seaduse § 38 lõike 3 alusel.

(11) Isikul, kes on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel kaitseväeteenistuses, on õigus saada pensioni suurusele juurde üks protsent igal rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest.

(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 11 ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud pensioni suurendust kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 9 tingimustele vastavale isikule kuni 2019. aasta 31. detsembrini väljateenitud staaži ja rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise eest.

(13) Pensioni ülemmäär on 75 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.

(14) Tegevteenistuspension määratakse eluajaks.

§ 394. Tegevteenistuspensioni maksmine Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale alates 2020. aasta 1. jaanuarist

(1) Õigus tegevteenistuspensionile ametikohalt vabastamisel sõltumata tegevteenistusstaažist ja vanusest ning Kaitseväe juhataja või Kaitseväe juhataja asetäitja ametikohal oleku ajast on Kaitseväe juhatajal ja Kaitseväe juhataja asetäitjal, kes oli sellel ametikohal enne 2020. aasta 1. jaanuari.

(2) Kaitseväe juhataja tegevteenistuspensioni suurus on 75 protsenti tema ametikohalt vabastamisel kehtinud põhipalgast.

(3) Kaitseväe juhataja asetäitja tegevteenistuspensioni suurus on 75 protsenti tema ametikohalt vabastamisel kehtinud ametikoha palgaastmestiku keskmisest.

§ 395. Tegevteenistuspensioni saamise piirangud

(1) Isikul, kes vabastati tegevteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse § 140 lõike 1 punktis 6 nimetatud alusel, ei ole õigust tegevteenistuspensionile.

(2) Isikul, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, ei ole õigust tegevteenistuspensionile.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, kui isikule maksti tegevteenistuspensioni, lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Tegevteenistuspensionile õiguse kaotamise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.

(4) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teavitama Kaitseväge asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus tegevteenistuspensionile. Kaitsevägi teavitab kohtuotsusest ja tegevteenistuspensionile õiguse kaotamisest Sotsiaalkindlustusametit kahe tööpäeva jooksul kohtult teabe saamisest arvates.

§ 396. Tegevteenistuspensioni taotlemine, määramine ja indekseerimine

(1) Tegevteenistuspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Tegevteenistuspension määratakse arvates sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, milleks on käesoleva seaduse § 393 lõigetes 1–3, 8 ja 9 sätestatud pensioniõigusliku vanuse ja tegevteenistusstaaži täitumisel tegevteenistusest vabastamise päev.

(3) Isikul, kes vabastatakse tegevteenistusest enne, kui tal on täitunud käesoleva seaduse § 393 lõigetes 1–3, 8 ja 9 sätestatud pensioniõiguslik vanus, tekib õigus tegevteenistuspensionile pensioniõigusliku vanuse täitumise päevast.

(4) Tegevteenistuspension määratakse sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui pensioni määramise taotlus on esitatud kolme kuu jooksul sellest päevast arvates.

(5) Kui pensioni määramise taotlus on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaega, määratakse pension taotluse ja teiste pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise päevast.

(6) Tegevteenistuses olnud käesoleva seaduse § 393 lõigetes 1–3, 8 ja 9 sätestatud nõuetele vastavale isikule, kellel on töövõimetuks tunnistamise päevaks tegevteenistuspensioni määramiseks nõutav tegevteenistusstaaž, määratakse tema soovil töövõimetuspension tegevteenistuspensioni suuruses.

(7) Tegevteenistuspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel määratud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel.

(8) Isikule, kellel on samal ajal õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riiklik pension.

(9) Käesolevas seaduses ettenähtud tegevteenistuspensioni taotlevate isikute üle peab arvestust Kaitsevägi.

§ 397. Tegevteenistuspensioni maksmine

(1) Tegevteenistuspensioni makstakse järgmiselt:
1) enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu;
2) riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatav pensioniosa sotsiaalmaksust ja seda ületav osa Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu.

(2) Tegevteenistuspensioni saavale isikule makstakse pension välja täies ulatuses sõltumata sissetuleku suurusest.

(3) Tegevteenistuspensioni ei maksta, kui isik on tegevteenistuses või politseiteenistuses, ja välislepingus ettenähtud juhul.

§ 398. Pensionisummade tagasinõudmine

Enammakstud tegevteenistuspension nõutakse pensionisaajalt tagasi sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

§ 399. Tegevväelase piirvanus alates 2020. aasta 1. jaanuarist

Seisuga 2019. aasta 31. detsember tegevteenistuses olevate tegevväelaste piirvanuseks on:
1) reamehest või madrusest kuni staabiveeblini – 55 aastat;
2) ülemveeblil – 60 aastat;
3) lipnikust kuni majori või kaptenmajorini – 55 aastat;
4) kolonelleitnandil, kolonelil, kaptenleitnandil ja mereväekaptenil – 60 aastat;
5) brigaadikindralist või kommodoorist kuni kindrali või admiralini – 65 aastat.”.

§ 3.  Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

§ 361. Politseiteenistuse staaži arvestamise alused

(1) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse:
1) teenistusaeg politseiametniku ametikohal;
2) teenistusaeg erialadiplomaadina, kui sellele vahetult eelnes või järgnes teenistus politseiametniku ametikohal;
3) teenistusaeg, mis oli korraldatud politseiteenistuse seaduse §-de 181 ja 52 alusel;
4) teenistusaeg, mis oli korraldatud piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel;
5) teenistusaeg käesoleva seaduse kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtinud § 66 alusel ja alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva 5. peatüki 41. jao alusel, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal või politseiametniku pensionile jäämine;
6) sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei, kohtueelse uurimise või piirivalve erialal õppimise aeg, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal;
7) Kaitseväes aja- või tegevteenistuses või Eestis asendusteenistuses viibitud aeg, kui sellele järgnes teenistus politseiametniku ametikohal.

(2) Teenistusaeg prokurörina pärast 2004. aasta 1. juulit arvatakse politseiteenistuse staaži hulka ja see annab õiguse käesolevas seaduses sätestatud väljateenitud aastate pensionile, kui prokuröriteenistuse ajale eelnenud politseiteenistuse staaž on vähemalt viis aastat.

(3) Piirivalveteenistuse seaduse alusel piirivalveteenistuses olnud isikul, kes nimetati 2010. aasta 1. jaanuaril politsei ja piirivalve seaduse jõustumisel politseiametniku ametikohale, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka piirivalveteenistuse seaduse § 42 alusel arvestatud piirivalveteenistuse staaž 2009. aasta 31. detsembri seisuga.

(4) Politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses olnud isikul, kes nimetati 2010. aasta 1. jaanuaril politsei ja piirivalve seaduse jõustumisel politseiametniku ametikohale, arvestatakse politseiteenistuse staaži hulka politseiteenistuse seaduse § 212 lõigete 1–4 alusel arvestatud politseiteenistuse staaž 2009. aasta 31. detsembri seisuga.

(5) Politsei ja piirivalve seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud isikul, kes vabastati piirivalveteenistusest või politseiteenistusest enne 2010. aasta 1. jaanuari, arvatakse piirivalveteenistuse seaduse § 42 või politseiteenistuse seaduse § 212 lõigete 1–4 alusel arvestatud staaž politseiteenistuse staaži hulka. Staaž arvutatakse viimasest teenistusest vabastamise kuupäeva seisuga.

(6) Politseiteenistuse staaži hulka arvatakse teenistusaeg politseiametnikuna või Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti uurijana või uurimisala juhtivtöötajana alates 1991. aasta 1. märtsist kuni 1994. aasta 1. septembrini sooduskorras kolmekordselt.

(7) Politseiteenistuse staaži arvestatakse aastates, kuudes ja päevades. Pensioni suuruse arvutamisel ümardatakse vähemalt kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž täisaastaks, alla kuue kuu pikkune politseiteenistuse staaž jäetakse arvestamata.”;

2) paragrahv 96 tunnistatakse kehtetuks;

3) seaduse 5. peatüki 10. jagu tunnistatakse kehtetuks;

4) seaduse 6. peatükki täiendatakse 11. jaoga järgmises sõnastuses:

11. jagu
Politseiametniku pensionikindlustus

§ 1111. Politseiametniku väljateenitud aastate pension

(1) Õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile tekib 55-aastasel isikul, kes on:
1) 2019. aasta 31. detsembri seisuga politseiteenistuses ja kellel on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile politseiteenistusest;
2) 2019. aasta 31. detsembri seisuga kadett käesoleva seaduse tähenduses ja kes asub politseiteenistusse kolme kuu jooksul sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisest ning kellel on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile politseiteenistusest;
3) julgeolekuasutuste seaduse § 151 alusel politseiteenistusest vabastatud ning 2019. aasta 31. detsembri seisuga nimetatud ametikohale või võetud tööle teises asutuses või organisatsioonis ja kellel on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile politseiteenistusest.

(2) Vähemalt 20-aastase politseiteenistuse staažiga politseiametniku pensioni suurus on 50 protsenti tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast.

(3) Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab 20-aastast politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast.

(4) Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast.

(5) Õigus väljateenitud aastate pensionile teise täieliku ametiaja lõppemise päevast arvates on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril ja Kaitsepolitseiameti peadirektoril, kes:
1) on olnud sellel ametikohal vähemalt kaks ametiaega enne 2020. aasta 1. jaanuari;
2) on 2019. aasta 31. detsembril Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Kaitsepolitseiameti peadirektor.

(6) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori väljateenitud aastate pensioni suurus on sõltumata vanusest ja üldisest politseiteenistuse staažist 75 protsenti tema pensioni arvutamise aluseks olevast ametipalgast.

(7) Õigust käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile ei teki isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud:
1) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui sellega mõisteti talle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) distsiplinaarsüüteo tõttu.

(8) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.

(9) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni, lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile õiguse kadumise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.

(10) Kohus on kohustatud teatama kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.

§ 1112. Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise alus

(1) Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks olev ametipalk on:
1) tema viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud talle soodsaim palgamäär või diferentseeritud palgamäär ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, ja
2) tema viimasele teenistusastmele vastav teenistusastmetasu.

(2) Politseiametniku pensioni arvutamisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär, punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema politseiteenistusest vabastamise päeval, ning punktis 1 nimetatud viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim palgamäär suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt valitud ametikoha soodsaim palgamäär oli enne käesoleva seaduse jõustumist, arvutatakse pension politseiteenistuse seaduse või piirivalveteenistuse seaduse viimase kehtinud redaktsiooni alusel sõltuvalt sellest, kas politseiametnik oli politseiteenistuses või piirivalveteenistuses.

(4) Politseiametniku pensioni suuruse arvutamisel ei võeta aluseks teenistusastme ajutise ülendamise ajal tema ajutisele teenistusastmele vastavat teenistusastmetasu.

(5) Kui ametnik, kes vabastati piirivalveteenistusest teise valitsusasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni ametikohale nimetamise tõttu, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, mille ametikohale nimetamise tõttu ta piirivalveteenistusest vabastati, ja tema piirivalveametniku piirivalveauastet ei ole politseiametniku teenistusastmega vastavusse viidud, loetakse tema piirivalveametniku piirivalveauaste vastavaks käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 sätestatud politseiametniku teenistusastmele.

(6) Kui ametnik, kes vabastati politseiteenistusest teise valitsusasutuse või rahvusvahelise organisatsiooni ametikohale nimetamise tõttu, jääb politseiametniku pensionile teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, mille ametikohale nimetamise tõttu ta politseiteenistusest vabastati, ja tema politseiametniku ametinimetust ei ole käesolevas seaduses sätestatud politseiametniku teenistusastmega vastavusse viidud, loetakse tema politseiametniku ametinimetus vastavaks käesoleva seaduse § 116 lõigetes 1 ja 2 nimetatud politseiametniku teenistusastmele.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud juhtudel loetakse politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamise aluseks oleva ametipalga komponendiks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu asemel tema piirivalveametniku piirivalveauastmele või politseiametniku ametinimetusele vastava politseiametniku teenistusastme tasu.

§ 1113. Pensioni määramine ja maksmine

(1) Politseiametniku väljateenitud aastate pensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(2) Politseiametniku väljateenitud aastate pension, välja arvatud jooksva aasta palgamäära ja teenistusastmetasu suuruse alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata osas, mis ei võimaldanud tõsta perioodil 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 31. detsembrini pensionile jäänud politseiametnikele määratud politseiametnike väljateenitud aastate pensione tasemele, mis on arvutatud 2013. aasta 1. jaanuaril kehtinud politseiametnike ametipalkade põhjal.

(4) Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni makstakse riigieelarve vahenditest Siseministeeriumi eelarve kaudu.

(5) Politseiametniku väljateenitud aastate pension määratakse arvates sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, milleks on seaduses sätestatud pensioniõigusliku vanuse täitumise või politseiteenistusest vabastamise päev.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtpäevast määratakse politseiametniku väljateenitud aastate pension siis, kui taotlus pensioni määramiseks on esitatud kolme kuu jooksul sellele pensionile õiguse tekkimisest arvates.

(7) Kui taotlus politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaega, määratakse pension taotluse esitamise päevast arvates.

(8) Politseiametnikule, kellel on samal ajal õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riiklik pension.

(9) Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 113 alusel.

(10) Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ei maksta kaitseväeteenistuses, politseiteenistuses või prokuröriteenistuses oleku ajal. Isikule, kes jätkab töötamist mõnel muul kutsealal või ametikohal, makstakse politseiametniku pensioni täies ulatuses sõltumata sissetuleku suurusest.

(11) Pensioni saav isik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul teavitama Sotsiaalkindlustusametit kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise või selle maksmata jätmise.

(12) Politseiametniku väljateenitud aastate pension määratakse eluajaks.”;

5) paragrahvi 114 pealkirjas asendatakse tekstiosa „§-de 100, 101 ja 106” tekstiosaga „§-de 1111–1113”;

6) paragrahvi 117 pealkirjas asendatakse tekstiosa „§-de 100, 101, 102, 106 ja 107” tekstiosaga „§-de 1111–1113”;

7) paragrahvi 117 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „§ 107 lõike 3” tekstiosaga „§ 1113 lõike 10”;

8) paragrahvi 1198 lõigetes 1, 3 ja 4 asendatakse arv „108” arvuga „361”.

§ 4.  Prokuratuuriseaduse muutmine

Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvid 25 ja 59 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 601 lõike 2 punktides 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „vastavast Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud minimaalsest palgamäärast” tekstiosaga „vastavast kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega või käesoleva seaduse § 22 alusel kehtestatud ametipalgast”;

3) paragrahvi 601 lõikes 3 asendatakse sõna „palgamäära” sõnaga „ametipalga”;

4) seadust täiendatakse §-ga 603 järgmises sõnastuses:

§ 603. Õigus prokuröri vanaduspensionile

(1) Õigus prokuröri vanaduspensionile on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas oleval isikul, kes:
1) töötas prokurörina prokuratuuriseaduse jõustumise ajal või pärast seaduse jõustumist ja on 2020. aasta 1. jaanuariks töötanud prokurörina vähemalt 25 aastat;
2) töötas prokurörina prokuratuuriseaduse jõustumise ajal või pärast seaduse jõustumist ja on 2020. aasta 1. jaanuariks töötanud prokurörina vähemalt 15 aastat ning enne seda kohtunikuna või politseiametnikuna vähemalt kümme aastat;
3) on 2019. aasta 31. detsembril ametis prokurörina ja kellel vanaduspensioniea saabumise ajaks täitub või on täitunud käesoleva lõike punktis 1 või 2 sätestatud prokuröri vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž.

(2) Prokurörina töötamise aja hulka arvatakse ka prokuratuuri uurijana töötamise aeg.

(3) Prokuröri vanaduspensioni suurus on 65 protsenti tema viimasele ametikohale vastavast või teenistuse viie viimase aasta ametikohtade hulgast, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest, valitud talle soodsaimast kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega või käesoleva seaduse § 22 alusel kehtestatud ametipalgast, arvestamata eripiirkonnas töötamisest tulenevat ametipalga suurendust. Pensioni arvutamisel võetakse aluseks ametipalk suuruses, mis kehtis prokuröri prokuröriteenistusest vabastamise päeval. Soodsaima ametipalga valimisel võetakse arvutamise aluseks ametipalk, mis kehtis prokuröri üleviimise päeval.

(4) Prokuröri vanaduspension, välja arvatud jooksva aasta palga alusel arvutatud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse §-s 21 nimetatud kõrgeima palgamäära indeksiga.

(5) Prokuröri vanaduspensioni seda osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel arvutatava vanaduspensioni, makstakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi eelarve kaudu.

(6) Prokuröri vanaduspensioni ei maksta prokurörina töötamise ajal. Kui pensionile läinud prokurör teeb muud tööd, makstakse talle prokuröri vanaduspensioni täies ulatuses sõltumata töötasu suurusest.

(7) Prokuröri vanaduspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(8) Prokuröri vanaduspensioni ei määrata ega maksta isikule, kes on teenistusest vabastatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu.

(9) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, ja kelle suhtes jõustus süüdimõistev kohtuotsus pärast 2009. aasta 10. märtsi, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile.

(10) Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensioni, lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile õiguse kadumise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.

(11) Kohus on kohustatud kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult teatama Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, millega seoses kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud prokuröri vanaduspensionile.”.

§ 5.  Väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmine

Väljateenitud aastate pensionide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 62 järgmises sõnastuses:

§ 62. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka arvatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist käesolevas seaduses nimetatud kutsealal või ametikohal töötatud aeg.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 26 järgmises sõnastuses:

§ 26. Käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud isikutel, kellel on enne 2020. aasta 1. jaanuari tekkinud õigus väljateenitud aastate pensionile ning kes 2020. aasta 1. jaanuaril töötavad §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal või kes on töötanud §-s 12 nimetatud kutsealal või ametikohal vähemalt 20 aastat ja jätkavad sellel töötamist kuni väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkeni, säilib õigus saada väljateenitud aastate pensioni sel kutsealal või ametikohal töötamise korral üksnes juhul, kui nad töötavad katkematult õigust andval kutsealal või ametikohal või jätkavad ühelt õigust andvalt kutsealalt või ametikohalt vabastamise korral töötamist samal või teisel õigust andval kutsealal või ametikohal hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel endiselt kutsealalt või ametikohalt vabastamisest arvates.”.

§ 6.  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 14. mai otsuse „Väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta” kehtetuks tunnistamine

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 14. mai otsus „Väljateenitud aastate pensionide seaduse rakendamise kohta” tunnistatakse kehtetuks.

§ 7.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.

  (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub üldises korras.

  (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 14 jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.

  (4) Käesoleva seaduse § 4 punktid 2 ja 3 jõustuvad üldises korras ning muudatus kehtib kuni 2021. aasta 1. juulini.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json