Teksti suurus:

Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:16.08.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.08.2019, 4

Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 01.08.2019 nr 71

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Nehatu looduskaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Nehatu looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
  1) eluslooduse mitmekesisust, eelkõige rannikulõukaid ja Litoriinamere rannalõukast tekkinud Nehatu sood ning selle eri kinnikasvamisastmes jäänukjärvi, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, vee- ja rannikulinnustiku pesitsus-, sulgimis- ja toitumisalasid ning rändepeatuspaiku, kaitsealuseid liike ning laane-, salu- ja soovikumetsi ja neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust;
  2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on rannikulõukad (1150*)3, laiad madalad lahed (1160), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad) (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lood (alvarid) (6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);
  3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ning nende elupaiku. Need liigid on merikotkas (Haliaeëtus albicilla), hüüp (Botaurus stellaris), laululuik (Cygnus cygnus), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), suurkoovitaja (Numenius arquata), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) ja punajalg-tilder (Tringa totanus);
  4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning nende elupaiku. Need on tiigilendlane (Myotis dasycneme), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja emaputk (Angelica palustris);
  5) kaitsealuseid ja ohustatud taimeliike ning nende kasvukohti. Need liigid on vahelmine-näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) ja kärbesõis (Ophrys insectifera);
  6) kaitsealuseid linnu- ja käsitiivaliste liike ning nende elupaiku. Need on mustsaba-vigle (Limosa limosa), rooruik (Rallus aquaticus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), põhja-nahkhiir (Epitesicus nilssonii) ja pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii);
  7) hallhanede (Anser anser) koondumis- ja sulgimisalasid;
  8) Porsiku kadakaid ja kaitsealale jäävaid kaitstavaid looduse üksikobjekte.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Hõbesalu, Muriste, Nehatu, Paatsalu, Pivarootsi ja Rame külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Muriste sihtkaitsevööndis.

  (2) Kaitsealal on lubatud:
  1) telkimine ja lõkketegemine õuemaal, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul ning kohtades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;
  2) telkimine piiranguvööndis.

  (3) Kaitsealal on lubatud:
  1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldustöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas põllu- ja metsamajandustöödel.

  (4) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga sõitmine ja kalapüük, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Muriste sihtkaitsevööndis.

  (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht ja jahipidamine § 12 punktis 3 sätestatud ajal Muriste sihtkaitsevööndis.

§ 6.  Vajalik tegevus

  (1) Kaitsealal poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu taastamiseks ja säilitamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine.

  (2) Sookoosluste esinemisaladel on nende taastamiseks vajalik kraavide sulgemine.

§ 7.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 8.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 9.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
  1) Muriste sihtkaitsevöönd;
  2) Nehatu sihtkaitsevöönd;
  3) Tõitse sihtkaitsevöönd.

§ 10.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  (1) Muriste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on säilitada ja taastada metsa-, soo- ja poollooduslike koosluste soodsat seisundit ning tagada merikotka ja tema elupaiga kaitse.

  (2) Nehatu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kaitsta Kiissa lahe rannikulõugast ja Nehatu sood, säilitada ja taastada metsa-, soo- ja poollooduslike koosluste soodsat seisundit ning tagada veelindude rändepeatuspaikade ja kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

  (3) Tõitse sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on säilitada ja taastada Tõitse madalsoo ning seda ümbritsevate poollooduslike ja metsakoosluste soodsat seisundit, samuti tagada kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

§ 11.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud kohas.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas;
  2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
  3) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi taastamine;
  5) tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
  6) tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;
  7) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
  8) adru ja pilliroo varumine.

§ 12.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) inimeste viibimine Muriste sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 13.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Nehatu piiranguvöönd.

§ 14.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on säilitada ühtlast metsamassiivi ning tagada soo- ja poollooduslike koosluste ja rannikulõugaste soodne seisund, kaitsta Porsiku kadakaid, Paadrema jõe suudmeala, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike.

§ 15.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
  2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
  2) turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit;
  3) lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar;
  4) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  5) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
  6) roo varumine külmumata pinnasel.

§ 16.  Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.

  (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 17.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 18.  Määruste muutmine

  (1) Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruses nr 59 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas” tehakse järgmised muudatused:

 1) paragrahvi 1 lõike 1 punktid 13, 18 ja 19 tunnistatakse kehtetuks;

 2) määruse lisas esitatud Kangruaadu, Oademetsa ja Porsiku hoiuala kaardid tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määruse nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas” lisas esitatud Väinamere hoiuala kaart asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga (lisatud).

§ 19.  Määruse ja otsuste kehtetuks tunnistamine

  (1) Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrus nr 39 „Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 21. novembri 1984. a otsuse nr 267 „Looduskaitse objektide nimekirja täpsustamine” lisa nr 1 „Haapsalu rajooni kohalikku tähtsust omavad looduskaitse objektid” V osa „Põlised puud” punkt 8, millega võeti kaitse alla Porsiku kadakad (KLO1000069), tunnistatakse kehtetuks.

  (3) Lihula Rajooni TSN Täitevkomitee 25. aprilli 1958. a otsuse nr 34 „Looduskaitse olukorrast Lihula rajoonis” lisa nr 1 „Kohaliku looduskaitse alla kuuluvad pargid ja looduslikult kaunid paigad Lihula rajoonis” punkt 19, Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsus nr 253 „Looduskaitse objektide kohta rajoonis” lisa 3 „Pärnu rajoonis asuvate kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektide nimekiri” punkt 58 ja Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruse nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta” lisa 1 „Kohaliku tähtsusega objektide nimekiri. Kaitsealad, maastiku üksikelemendid” punkt 57, millega võeti kaitse alla Paatsalu põlispuude grupp ehk endine Paatsalu park (KLO1200418), tunnistatakse kehtetuks.

§ 20.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 24. novembri 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/1161 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 21.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.


1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 „Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s” kaitse alla võetud Nehatu soo botaanilis-zooloogilise keeluala põhjal. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrusega nr 39 „Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri” nimetati ala Nehatu looduskaitsealaks. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 66 ja punkti 2 alapunktist 517 hõlmab Nehatu looduskaitseala Väinamere linnu- ja loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt on Nehatu looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Jüri Ratas
Peaminister

Rene Kokk
Keskkonnaminister

Aivar Rahno
Riigikantselei istungiosakonna juhataja riigisekretäri ülesannetes

Lisa 1 Nehatu looduskaitseala

Lisa 2 Väinamere

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json