Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Haldusleping nr 191

Vastu võetud 29.07.2025

Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 rahastamisvahendi sihtfondi
haldamiseks ja rakendamiseks

Eesti Vabariigi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, registrikoodiga 70000734 (edaspidi ministeerium), keda esindab regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, kes tegutseb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimääruse alusel

ja

Maaelu Edendamise Sihtasutus, registrikoodiga 90000245 (edaspidi sihtasutus), keda esindab juhatuse esimees Meelis Annus, kes tegutseb põhikirja alusel,

edaspidi nimetatakse koos „pooled”, sõlmisid käesoleva halduslepingu (edaspidi leping) järgnevas:

1. Reguleerimisala

1.1. Eesti Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027¹ (edaspidi strateegiakava) rahastamisvahend on riiklik ministeeriumi juhitav rahastamisvahend Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060² (edaspidi ühissätete määrus) artikli 59 punkti 2 alapunkti b ning punkti 3 alapunkti c mõistes.

1.2. Strateegiakava rahastamisvahendit (edaspidi rahastamisvahend) rakendatakse vastavalt strateegiakava peatükkides 4.6, 4.7 ja 5.3 sätestatule.

1.3. Rahastamisvahendi kaudu finantseeritakse põllumajandustoodete tootmise ja töötlemise, toidutööstuse, ühistuliste tegevuste ning maapiirkonna ettevõtluse valdkonnas kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid. Rahastamisvahend ei pea toimima isetasuvuse põhimõttel, kuid seda hallatakse kooskõlas aktiivse rahavoogude juhtimise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega.

1.4. Käesolev leping ja selle lisad on avalikud.

2. Rahastamisvahendi poliitikaeesmärgid ja eelhindamine

2.1. Rahastamisvahend peab toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruse nr 2021/2115 (edaspidi strateegiakava määrus) artiklis 5 sätestatud üldeesmärke:
2.1.1. soodustada aruka, konkurentsivõimelise, vastupidava ja mitmekesise põllumajandussektori arengut, mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse;
2.1.2. toetada ja tugevdada keskkonnakaitset, sealhulgas elurikkust, ja kliimameetmeid ning aidata kaasa liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide, sealhulgas Pariisi kokkuleppe kohaste kohustuste täitmisele;
2.1.3. parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda.

2.2. Rahastamisvahend peab leevendama rahastamisvahendite eelhindamisel³ selgunud turutõrkeid.

3. Rahastamisvahendi rakendusülesannete delegeerimine, poolte õigused ja kohustused

3.1. Ministeerium annab sihtasutusele Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 35 lõike 2 ja halduskoostöö seaduse § 14 alusel täitmiseks rahastamisvahendi rakendusülesanded.

3.2. Sihtasutus rakendab, haldab ja jälgib rahastamisvahendit kooskõlas käesoleva lepinguga, kohalduvate ühissätete määruse tingimustega ja muude asjaomaste Euroopa Liidu õiguse sätetega, eelkõige riigiabi eeskirjadega ning asjakohaste Eesti Vabariigi õiguse sätetega.

3.3. Sihtasutuse ülesanne rahastamisvahendi rakendamisel on laenutaotluste ja abitaotluste menetlemine, taotlejate krediidivõimelisuse hindamine, krediteerimise/mittekrediteerimise otsuste langetamine, laenude vormistamine, tagatise seadmise korraldamine, laenude väljastamine, laenude monitooring ja haldamine, sh iga-aastase laenuportfelli auditi võimaldamine ning hinnangu andmine portfelli väärtusele ja kvaliteedile ning punktis 9.4.2 nimetatud andmete esitamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA).

3.4. Sihtasutus on kohustatud rahastamisvahendi rakendamise üldküsimustes konsulteerima ministeeriumiga, võttes täitmiseks juhised, mis on kooskõlas selle lepinguga.

3.5. Ministeeriumi ja sihtasutuse vahelises suhtes kohaldatakse halduskoostöö ja haldusmenetluse seaduses sätestatut.

3.6. Vaatamata asjaolule, et sihtasutus ei ole krediidiasutus, lepivad pooled erisusena kokku, et rahastamisvahendi rakendamiseks moodustab sihtasutus krediidikomitee.

3.7. Sihtasutus täidab oma kohustusi seoses rahastamisvahendiga sama professionaalselt, tõhusalt, läbipaistvalt ja hoolsalt nagu oma enda toimingute tegemisel, kui käesolev leping ei nõua enamat.

4. Rahastamisvahendi rahalised vahendid

4.1. Rahastamisvahendit finantseeritakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi EAFRD) ja riigi eelarvelistest vahenditest.

4.2. Käesoleva lepingu alusel moodustatava rahastamisvahendi sihtfondi algne rahaline maht koos valitsemistasuga on 55 000 000 eurot, sh EAFRD osalus 33 000 000 eurot ja riigi eelarve osalus 22 000 000 eurot, kui pooled ei ole täiendavalt kokku leppinud teisiti.

4.3. Rahastamisvahendist võib pakkuda järgmisi finantstooted: „Mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen”, „Pikaajaline investeerimislaen”, „Käibekapitalilaen” ning muid asjakohaseid finantstooteid, kui vajadus ja võimalus nende lisamiseks selgub rahastamisvahendi jooksva hindamise käigus.

4.4. Rahastamisvahendi finantstoodete rakendamise täpsemad tingimused, sh nende raames tehtavate tegevuste (s.o laenulepingute sõlmimine, maksed lõppsaajale) sihttasemed ja nõuded lepitakse poolte vahel kokku ja sätestatakse iga finantstoote kohta eraldi lepingu lisana.

4.5. Rahastamisvahendi finantstoote raames võib sihtasutus teha tegevusi alates finantstoote avanemise kuupäevast. Pärast rahastamiskõlblikkuse perioodi lõppu 2029. aasta 31. detsembril võib sihtasutus teha uusi tegevusi vaid nende rahaliste vahendite ulatuses, mis kvalifitseerusid 2029. aasta 31. detsembri seisuga rahastamiskõlblikeks kuludeks strateegiakava määruse artikli 80 lõike 5 mõistes.

4.6. Sihtasutuse rahastamisvahendiga seotud maksetaotlusi menetleb PRIA. Sihtasutus esitab PRIA-le perioodilised maksetaotlused punktis 4.5 toodud rahastamiskõlblikkuse perioodi jooksul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2116/2021 (edaspidi horisontaalne määrus) artiklis 32 sätestatud nõuetele vähemalt kord aastas kokkulepitud ajaks. Horisontaalse määruse artiklis 9 sätestatud makseasutusena kontrollib PRIA taotluse menetlemisel rahastamisvahendi rakendamist ja selle kooskõla käesoleva rahastamislepinguga, kohalduvate ühissätete määruse tingimustega ja muude asjaomaste Euroopa Liidu õiguse sätetega, ning asjakohaste Eesti Vabariigi õiguse sätetega ning teeb maksetaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. PRIA teeb maksetaotluse suhtes otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse esitamise päevast.

4.7. Sihtasutus tagab PRIA-le info nende rahastatud laenude kohta, mida pole kajastatud punktis 4.6 esitatud maksetaotlustega 3 kuu jooksul alates sihtasutuse poolt eelarveliste vahendite lõpliku kasutamist, kuid hiljemalt 1. märtsiks 2030.

4.8. PRIA kannab vajalikud rahalised vahendid sihtasutuse maksetaotluse rahuldamise otsuse korral ilma põhjendamatu viivituseta rahastamisvahendi vastavale kontole riigikassas viitenumbriga 3500079198 ning teavitab sellest sihtasutust ja ministeeriumi.

4.9. PRIA võib peatada maksetaotluse menetlemise, teavitades sellest ministeeriumi ja sihtasutust, kui sihtasutuse maksetaotlust ei saa rahuldada põhjusel, et:
4.9.1. see ei vasta mõnes olulises punktis rahastamislepingu sätetele;
4.9.2. on tõsine kahtlus kavandatava kulutuse vastuvõetavuses;
4.9.3. on teatavaks saanud teave, mis viitab olulisele puudusele sihtasutuse sisekontrollisüsteemi või riskijuhtimissüsteemi toimivuses.

4.10. Maksetaotluse menetlemise peatamist peab PRIA põhjendama ja see ei tohi olla tagasiulatuv, peatamine jõustub kuupäevast, millal osapooli sellest teavitati. Makse võib teha alates kuupäevast, millal puudused kõrvaldatakse, taotletud teave esitatakse või täiendavad kontrollid läbi viiakse.

4.11. Sihtasutus valitseb rahastamisvahendit sihtasutuse põhikirja punktis 3.1.2 sätestatu alusel riigieelarvelisi eraldisi oma varast lahus ega seo rahastamisvahendi rakendamist oma vara arvel tehtava tehinguga ja vastupidi.

4.12. Sihtasutus võib rahastamisvahendi vahenditest teha ainult neid tehinguid ja nendel tingimustel, mis on lepingu järgi lubatud. Kõikidel tehingutel peab olema märgitud tehingu toimumise ehk makse tegemise päev.

4.13. Sihtasutus tagastab PRIA-le 31. detsembri 2029. a seisuga kasutamata rahalised vahendid, mis ei kvalifitseeru rahastamiskõlblikeks kuludeks, strateegiakava määruse artikli 80 lõike 5 mõistes, hiljemalt 1. märtsiks 2030.

5. Rahastamisvahendile tagasi makstud rahaliste vahendite, intressi ja muu tulu uuesti kasutamine

5.1. Rahastamisvahendile tagasi makstud vahendeid, intressi ja muud tulu (sh laenulepingu muutmise tasu) kasutatakse ELÜPS § 35 lõike 6 kohaselt uuesti samas rahastamisvahendis kooskõlas ministeeriumi poolt antud juhistega.

5.2. Sihtasutus tagab, et igale finantstootele tagasi makstud vahendite, intressi ja muude tulude üle peetakse eraldi arvestust.

6. Rahastamisvahendist rahastatavad tegevused

6.1. Rahastamisvahendist rahastatakse lõplikule saajale investeeringuid materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning käibekapitali, mis vastavad tabelis 1 toodud strateegiakava sekkumiste raames toetatavatele tegevustele, vastavalt tabelis 1 toodud indikatiivsele rahastamisvahendi eelarve jaotusele.

Tabel 1. Abikõlblikud tegevused

6.2. Rahastamisvahendist antakse ainult uusi laene, välistatud on olemasolevate refinantseerimine.

6.3. Rahastamisvahendist ei anta laenu investeeringutele, mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne laenutaotluse rahuldamise otsuse kuupäeva.

6.4. Rahastamisvahendist antud laenu abil teostatav investeeringuobjekt peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil, strateegiakava sekkumise (edaspidi sekkumine) „8.1 – Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks” tegevuse korral peab investeeringuobjekt asuma sekkumislehel kirjeldatud maapiirkonnas.

6.5. Rahastamisvahendist antud laen peab vastama punktis 6.1 toodud sekkumiste tingimustele ning lepingu lisas toodud vastava finantstoote kohta sätestatud täpsematele tingimustele.

6.6. Kui rahastamisvahendist laene andes kohaldatakse Euroopa Liidu riigiabi või vähese tähtsusega abi määruseid või suuniseid (edaspidi riigiabi eeskirjad), peavad laenuga rahastatavad tegevused olema kooskõlas nimetatud riigiabi eeskirjades toodud abikõlblike kuludega ning abil peab olema kohalduvas riigiabi eeskirjas nõutud ergutav mõju.

7. Rahastamisvahendi kombineerimine muude toetustega

7.1. Rahastamisvahendist antavat laenu võib kasutada punktis 1.3 nimetatud valdkondade edendamiseks planeeritud sekkumiste⁴ raames antud toetuste omafinantseeringu osa katmisel, kui toetuse ja laenu brutotoetusekvivalendi summa ei ületa strateegiakava määruse artiklis 73 sätestatud asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja toetuse kogusumma ei ületa vastava sekkumise tingimustes sätestatud toetuse piirsummasid.

7.2. Rahastamisvahendist antavat laenu ei kasutata toetuse eelrahastamiseks.

7.3. Rahastamisvahendist rahastatavaid kulusid ei tohi katta ühegi muu toetusega, sh ka muust Euroopa Liidu eelarvest finantseeritavast rahastamisvahendist antava toetusega, kui laenu summa ja muu toetuse summa ületab asjaomase kuluartikli kogusummat.

7.4. Rahastamisvahendi finantstooteid (välja arvatud Lisas 3 sätestatud käibekapitalilaen) ei või sama investeeringuobjekti puhul omavahel kombineerida.

7.5. Punktide 7.1–7.4 tagamiseks lähtub sihtasutus punktist 12.4 ja teeb koostööd teiste asjakohaste rakendus- ja makseasutustega.

8. Riigiabi

8.1. Rahastamisvahendist antava abi summa, ja muu abi, mida arvestatakse brutotoetusekvivalendina, ei tohi ületada strateegiakava määruse artiklis 73 sätestatud asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja vastava sekkumise tingimustes sätestatud toetuse piirsummasid.

8.2. Sihtasutus juhindub abi andmisel strateegiakava määruse artiklist 145 ja konkurentsiseadusest. Kui riigiabi eeskirjad osadele tegevustele ei kohaldu, kohalduvad siiski kõik muud asjakohased käesoleva lepingu sätted.

8.3. Sihtasutus juhindub abi andmisel asjakohastest riigiabi ja vähese tähtsusega abi eeskirjadest, eelkõige määrusest (EL) 2023/2831⁵, või määrusest (EL) nr 651/2014⁶ (sealhulgas artiklid 14, 41, 46, 47, 53, 55).

8.4. Sihtasutus kohustub andma rahastamisvahendile tehtud avaliku sektori maksetest tuleneva rahalise soodustuse intressimäära vähendamise vormis laenusaajatele täiel määral edasi.

8.5. Brutotoetusekvivalendi alusel arvutatud vähese tähtsusega abi kogusumma laenusaajale ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 punktis 2 sätestatud piirmäära, võttes arvesse abisaajate suhtes kohalduvaid vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid.

8.6. Määruse (EL) nr 651/2014 alusel abi andes ei või laenusaajal olla täitmata sama määruse artikli 1 lõikes 4 nimetatud otsus ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta.

8.7. Määruse (EL) nr 651/2014 artikli 14 alusel investeeringuteks ettenähtud regionaalabi taotledes kohustub abisaaja kinnitama, et kahe aasta jooksul enne abitaotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist ettevõttesse, kuhu tehakse taotletud abi alusel algne investeering. Samuti võtab abisaaja kohustuse, et sellist ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotletud abi alusel on algne investeering tehtud.

8.8. Riigiabi saaja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses, kui selline nõue tuleneb asjakohasest Euroopa Liidu õigusaktist.

9. Rakendamiskord

9.1. Tegevus ja toimingud

9.1.1. Rahastamisvahendi haldamiseks rakendab sihtasutus tulemusliku ja tõhusa sisekontrolli- või riskijuhtimissüsteemi. Sihtasutuse juhatus kinnitab rahastamisvahendi krediidikomitee reglemendi ning määrab selle koosseisu enne laenude väljastamise algust.

9.1.2. Sihtasutus peab rakendama järjekindlat laenude andmise poliitikat, mis võimaldab usaldusväärset krediidiportfelli valitsemist ja riskide hajutamist, tegutsedes samal ajal Euroopa Liidu ja ministeeriumi finantshuvidele ja poliitikaeesmärkidele. Eesmärk on jõuda vastava finantstoote rakendamise täpsemaid tingimusi sätestavas lisas toodud sihttasemeteni ja hankemenetluses esitatud äriplaanis kavandatud sihttasemeteni ning suure hulga laenusaajateni.

9.1.3. Ministeerium ja PRIA ei osale üksikutes rahastamisvahendist tehtavates laenuotsustes.

9.1.4. Sihtasutus tagab, et rahastamisvahendi krediidi ja riski hajutamisega seotud otsuseid tehakse läbipaistvalt ja erapooletult ja sõltumatult.

9.1.5. Rahastamisvahendi vahenditest laenutegevuse andmise korraldamiseks kasutab sihtasutus juba kehtivaid reegleid kooskõlas lepingu ja ministeeriumi juhistega või teeb kooskõlas lepingu ja ministeeriumi juhistega sobivad erireeglid. Mõlemal juhul on sihtasutus kohustatud esitama ministeeriumile rahastamisvahendi vahenditest laenutegevuse korraldamiseks kehtestatud reeglid ja nende muudatused enne nende kohaldamisele asumist.

9.1.6. Rahastamisvahendist antud laenu tuleb kasutada eesmärgipäraselt. Juhindudes määruse (EL) nr 2021/1060 lisast XIII tõendatakse laenu kasutust mh laenutaotluse või taotleja äriplaaniga, krediteerimisotsuse ja laenulepinguga. Rahastamisvahendist antud laenuga finantseeritavate tegevuste muutmine on lubatud vaid kokkuleppel sihtasutusega.

9.1.7. Sihtasutus tagab isikuandmete kaitse⁷. Konfidentsiaalsuskohustus ei takista nõuetekohast aruandlust ministeeriumile, sertifitseerimisasutusele ja PRIA-le.

9.1.8. Pakkumuses esitatud vastutavad isikud peavad osalema halduslepingu täitmises. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus pakkumuses esitatud vastutavate isikute vahetuseks ja/või täiendamiseks, peab sihtasutus selle eelnevalt ministeeriumiga kooskõlastama.

9.1.9. Enne vastutava isiku vahetamist tuleb ministeeriumi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerida ja esitada nõutele vastavuse kontrolliks vastavad dokumendid, ministeerium annab oma otsusest teada 5 tööpäeva jooksul.

9.1.10. Vastutavate isikute vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vastutavad isikud, kes vastavad vähemalt hankes sätestatud vastutavatele isikutele esitatud miinimumnõuetele ning vastutava isiku haridust ja kogemust kontrollitakse kooskõlastamisele saatmise kuupäeva seisuga. See tähendab, et vastutavatel isikutel, kelle puhul oli nõutud kogemuse omandamine riigihanke algamisele eelneval ajaperioodil, vahetumisel kontrollitakse tingimusele vastavust kooskõlastamisele saatmisest arvates.

9.2. Sihtfondi valitsemine (valitsemistasu, kahju, tagastamata summade sissenõudmine)

9.2.1. Sihtasutus peab nõuetekohast ja täpset raamatupidamist, sh iga finantstoote kohta.

9.2.2. Sihtasutus säilitab rahastamisvahendiga seotud finants- ja raamatupidamisdokumente seitse aastat pärast rakendusperioodi lõppu või rahastamislepingu lõppu või rahastamisvahendi alusel toimuva tegevuse lõppu, olenevalt sellest, milline neist perioodidest on kõige pikem.

9.2.3. Sihtasutusel on rahastamisvahendi rakendamisel õigus valitsemistasule. Valitsemistasu arvelt kaetakse kõik rahastamisvahendi rakendamisega seonduvad kulud.

9.2.4. Valitsemistasu makstakse tulemuspõhise tasuna nii, et rahastamisvahendisse sissemakstud vahenditest väljastatud laenude valitsemistasu ei ületata määruse 2021/2115 artiklis 80 lõikes 5 toodud ülemmäära. Kulud, mis ületavad nimetatud ülemmäärasid, katab sihtasutus omavahenditest.

9.2.5. Valitsemistasu makstakse 7% laenusaajatele väljastatud laenude kogusummast abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Tagasitulnud raha arvelt laenusaajatele väljastatud laenude eest abikõlblikkuse perioodi jooksul valitsemistasu ei rakendata.

9.2.6. Valitsemistasu makstakse punktis 4.6 nimetatud maksetaotluste raames. Valitsemistasu arvestamine algab esimese laenu väljastamisest.

9.2.7. Valitsemistasu arvestab sihtasutus alates 2031. aastast eelneva aasta eest tagantjärele nii, et sihtasutus kasutab selleks rahastamisvahendisse laekunud intresse ja muid tulusid, mis rahastamisvahendi rakendamisel on tekkinud kooskõlas määruse nr 2021/1060 artikli 60 lõikega 2.

9.2.8. Alates 1. jaanuarist 2031. aastal makstakse valitsemistasu laene pakkuvate rahastamisvahendite puhul 2% väljastatud laenude summalt, mida ei ole veel rahastamisvahendile tagasi makstud. Valitsemistasu arvestatakse kuni laenu tagasi maksmiseni, tagasinõudmismenetluse lõpuni või lepingu lõpetamise kuupäevani olenevalt sellest, milline hetk on varasem.

9.2.9. Sihtasutus teeb iga laenulepingu alusel asjakohased sammud, sh peab kohtuvaidlust, et nõuda sisse kõik asjaomased laenusaajatelt vastavate tehingute alusel saadaolevad summad.

9.3. Taotluste vastuvõtmine ja rahuldamine

9.3.1. Vastu võetud taotlustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

9.3.2. Taotluste vastuvõtmine ja menetlemine toimub sihtasutuse poolt jooksvalt vastavalt sihtfondis ja vastavas finantstootes kasutada olevatele vahenditele.

9.3.3. Taotluste menetlemist korraldab, taotlemiseks nõutavate dokumentide korra ja taotlusvormide sisu kehtestab sihtasutus.

9.3.4. Laenu- ja abitaotluse taotlemiseks nõutavad andmed ja dokumendid:
9.3.4.1. taotlus, mis sisaldab vähemalt üldandmeid taotleja kohta, sh ärinimi, registrikood, postiaadress, tegevuskoht, telefoninumber, e-posti aadress, tegevusala(d) EMTAK koodide järgi, kontaktisik, esindusõigusliku isiku andmed, omanikud, nende osaluse suurus protsentides;
9.3.4.2. taotletud laenu summa (eurodes), laenu pikkus ja eesmärk;
9.3.4.3. laenu taotlemisel aktsionäride või osanike nimekiri laenu taotlemise seisuga, v.a kui kehtiv nimekiri on kättesaadav äriregistrist;
9.3.4.4. laenu taotlemisel eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne peab olema kättesaadav äriregistrist, kui taotleja on raamatupidamisaruande kohuslane, kelle raamatupidamisaruande seadusjärgne esitamise tähtaeg on saabunud. Kui raamatupidamisaruande seadusjärgne esitamise tähtaeg ei ole saabunud, siis esitada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, mis on kinnitatud vähemalt taotleja esindusõigusliku isiku allkirjaga;
9.3.4.5. kui laenutaotleja on FIE, siis tuleb esitada esindusõigusliku isiku allkirjaga kinnitatud eelmise majandusaasta e-vorm, majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri ning pikaajaliste ja lühiajaliste kohustuste loetelu, milles näidatakse ära kreeditori nimi ja kohustuste saldo;
9.3.4.6. laenu taotlemisel jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole vanemad kui 3 kuud;
9.3.4.7. laenu taotlemisel ettevõtja äriplaan, mis hõlmab ka ülevaadet ettevõtja senisest tegevusest ja tulevikukavast;
9.3.4.8. sihtasutuse nõudmisel tema poolt aktsepteeritud vara hindaja eksperthinnang tagatiseks pakutava vara kohta;
9.3.4.9. teave selle kohta, kas laenuga plaanitud tegevuse elluviimiseks kasutatakse ka toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ja kui, siis millist;
9.3.4.10. teave, kas ettevõtja on mikro-, väikeste- või keskmise suurusega ettevõtete komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 lisa 1 mõistes;
9.3.4.11. muud sihtasutuse poolt nõutavad või abi andmiseks vajalikud andmed ning seireks vajalikud dokumendid või teave;
9.3.4.12. taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
9.3.4.13. määruse (EL) nr 651/2014 alusel abi andes peab laenu- ja abitaotlus sisaldama nimetatud määruse artiklis 6 nimetatud teavet;
9.3.4.14. määruse (EL) nr 651/2014 artikli 14 alusel investeeringuteks ettenähtud regionaalabi andes peab laenu ja abitaotlus sisaldama nimetatud määruse artikli 14 lõikes 16 nimetatud abisaaja kinnitust.

9.3.5. Sihtasutus võib jätta laenutaotluse või abitaotluse osaliselt või täielikult rahuldamata, kui:
9.3.5.1. laenutaotleja ei vasta vastava finantstootes taotlejale esitatud nõuetele või tema krediidivõime või pakutav tagatis pole sihtasutuse hinnangul küllaldane;
9.3.5.2. sihtasutuse hinnangul on laenutaotleja tegevus kõrge riskiga;
9.3.5.3. laen ei vasta punktis 6 nimetatule ja/või finantstootes kehtestatud nõuetele;
9.3.5.4. sihtasutusele on esitatud valeandmed või jäetud tõesed andmed esitamata. Sihtasutus võib jätta taotluse rahuldamata usaldamatuse tõttu ka siis, kui samad isikud või nendega seotud isikud on temale või PRIA-le varem esitanud valeandmeid või jätnud tõesed andmed esitamata;
9.3.5.5. laenu taotlemisel esinevad asjaolud, mis võivad tingida tehingute tühisuse või tühistamise;
9.3.5.6. rahastamisvahendis ei ole piisavalt vahendeid või vastava finantstoote sihttase on täidetud või sekkumise indikatiivne osatähtsus rahastamisvahendi eelarves lepingu punkti 6.1 mõttes on täidetud;
9.3.5.7. abitaotluse puhul ei vasta riigiabi andmisel taotleja või taotluse sisu asjaomase riigiabi nõuetele, mis tulenevad EL õigusaktidest või muudest asjakohastest normidest;
9.3.5.8. abitaotluse täielikul rahuldamisel ületatakse asjaomasele abile ettenähtud abi ülemmäära või mahtu;
9.3.5.9. muudel juhtudel, mis võivad sihtasutuse hinnangul viia laenu tagasi maksmise kohustuse täitmata jätmisele;
9.3.5.10. laenu taotleja, tema juhatuse liikmed või omanikud, ei ole sihtasutuse hinnangul usaldusväärsed, mh on nemad ja/või nendega seotud ettevõtted varasema tegevusega põhjustanud sihtasutusele või sihtasutuse poolt hallatavale sihtfondile varalist kahju ja/või olnud sihtasutusele võlgu vähemalt 60 kalendripäeva järjest viimase 12 kuu jooksul;
9.3.5.11. laenu taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb põllumajandustootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, on toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 209¹, 210, 389¹, 391 või 393 sätestatud süütegu, mis on seotud Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 rahastamisvahendi sihtfondi toetusega seotud rikkumise;
9.3.5.12. laenu taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb põllumajandustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, on toime pannud karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 365¹, 365², 367, 368, 368¹, 368², 368³, 368⁴, 368⁵, 368⁶, 411, 412 või 412¹ sätestatud keskkonnaalast süüteo.

9.3.6. Sihtasutus kontrollib, kas laenutaotleja on samade abikõlblike kulude jaoks saanud toetust või taotleb toetust strateegiakava sekkumistest või saanud muud riigiabi või vähese tähtsusega abi. Vastavalt punktile 7.1 ei tohi nimetatud abi kumuleeruda sihtasutuse antava abiga, kui selle kumuleerumise tulemusel ületab abi osatähtsus asjakohase abi määruse ülemmäärasid, strateegiakava määruse artikli 73 lisas sätestatud asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja vastava sekkumise tingimustes sätestatud toetuse piirsummasid. Laenu ja toetuse summad kokku ei tohi ületada asjaomase kuluartikli kogusummat.

9.3.7. Laenu- ja abitaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva alates nõuetekohase taotluse saamisest. Kui sihtasutus on andnud taotlejale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja/või küsinud täiendavat informatsiooni, siis taotluse menetlemise aeg peatub.

9.3.8. Abina antava laenu puhul hakkab abitaotluse menetlemise tähtaeg kulgema laenutaotleja poolt sihtasutusele edastatud laenupakkumise kirjaliku nõusoleku saamisest.

9.3.9. Sihtasutus jätab laenu- või abitaotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole kõrvaldanud laenu- või abitaotluses esinevaid puudusi sihtasutuse poolt antud tähtaja jooksul.

9.3.10. Sihtasutus jätab abitaotluse läbi vaatamata, kui taotleja on esitanud abitaotluse, kuid sihtasutus ei ole esitanud taotlejale abina antava laenu pakkumist.

9.3.11. Kui laenutaotleja ja laenutaotlus vastavad nõuetele ning punktis 3.6 nimetatud krediidikomitee on teinud positiivse otsuse sõlmib sihtasutus taotlejaga laenulepingu.

9.3.12. Sihtasutuse ja taotleja vahelise lepingu sõlmimisel kohaldataks võlaõigusseaduse sätteid sõltuvalt rahastamisvahendi ja sihtasutuse ning taotleja vahelise tehingu olemusest, käesolevas lepingus sätestatud erisustega.

9.4. Aruandlus

9.4.1. Sihtasutus esitab ministeeriumile iga aasta 1. märtsiks rahastamisvahendi rakendamise kumulatiivse aruande eelneva aasta 31. detsembri seisuga, mis sisaldab mh ühissätete määruse 2021/1060 artikli 42 lõikes 3 nimetatud andmeid.

9.4.2. Sihtasutus esitab PRIA-le iga aasta regionaalministri 12. juuli 2023. a määruses nr 42 „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” seire, aruandlus ja hindamine” sätestatud kuupäevadeks eelmise eelarveaasta kohta käivad ning tulemusaruandeks vajalikud andmed ja teabe, lähtudes strateegiakava määruse artikli 134 punktist 10, komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2022/1475 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2023/130 sätestatust.

9.4.3. Ministeerium võib nõuda rahastamisvahendi rakendamise kohta lisaandmete esitamist või vastava aruande täpsustamist ning sellisel juhul peab sihtasutus esitama asjakohased lisaandmed, sealhulgas vajalikud dokumendid või täpsustatud aruande.

9.4.4. Sihtasutus esitab PRIA-le ja ministeeriumile rahastamisvahendi kohta väljamaksete prognoosi PRIA poolt esitatud teabenõude alusel hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

9.4.5. Lepingu punktides 9.4.1 ja 9.4.2 nimetatud aruannete vormid, mis mh sisaldavad infot sihtasutuselt nõutavate andmete kohta, lepitakse kokku poolte vahel enne rahastamisvahendi rakendamist sihtasutuse poolt.

9.5. Auditeerimisnõuded, kontrollid ja järelevalve

9.5.1. Sihtasutus lubab sertifitseerimisasutusel, ministeeriumil, PRIA-l, Riigikontrollil, Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal läbi viia kontrolle ja auditeid, mis on seotud rahastamisvahendi rakendamisega.

9.5.2. Sihtasutus tagab, et komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/128, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 rakenduseeskirjad seoses makse- ja muude asutustega, finantsjuhtimisega, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmisega, kontrollidega, tagatistega ja läbipaistvusega, lisa III nimetatud dokumendid (sh dokumendid mis tõendavad, et laenusaajatele antud laen tuleb kasutada ettenähtud otstarbel), oleksid kontrollijatele ja audiitoritele kättesaadavad sihtasutuses ja kajastaksid antud laenu tõest ja täpset olukorda. Sihtasutus ei kehtesta laenusaajale andmete säilitamise nõudeid, mis ületavad nende kohustuse täitmiseks vajalikud nõuded.

9.5.3. Sihtasutus viib läbi auditites tuvastatud vigade ja puuduste laadi ja ulatuse analüüsid ning võtab kasutusele asjakohased meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks sätestatud tähtaja jooksul.

10. Nähtavus

10.1. Sihtasutus teavitab laenu ja abisaajaid, et rahastamisvahendit rakendatakse strateegiakava raames ja seda kaasrahastab EAFRD ning avaldab oma veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites, kui need on olemas, rahastamisvahendi lühikirjelduse koos eesmärkide ja planeeritavate tulemustega, tuues välja EAFRD kaasrahastuse.

10.2. Sihtasutus tagab Euroopa Komisjoni rakendusmääruse EL 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid, III lisas sätestatud juhtudel abitaotlejate teavitamise EAFRDst toetatavate tegevuste teavitamise kohustusest.

10.3. Rahastamisvahendit tutvustavatel sihtasutuse väljaannetel peab olema Euroopa Liidu embleem vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmääruse nr 2022/129 lisas II sätestatule.

10.4. Sihtasutus konsulteerib ministeeriumiga enne rahastamislepinguga seotud edu- ja olukorraaruannete, väljaannete, pressiteadete ja uuendatud teabe avaldamist.

10.5. Sihtasutus koostöös PRIA-ga tagab ministeeriumile regulaarse kumulatiivse ülevaate laenude kasutamisest, vabadest vahenditest ning tagasilaekunud summadest. Ülevaate detailne sisu, esitamise vorm ja tähtajad lepitakse kokku kolmepoolselt.

11. Poolte vahel informatsiooni vahetamine

11.1. Kui sihtasutusel ilmnevad lepingu täitmisel takistused või sellised asjaolud, mille vastu ministeeriumil võib olla huvi, siis peab sihtasutus pöörduma kirjalikult ministeeriumi poole juhiste saamiseks ja ministeerium on kohustatud neid juhiseid andma. Juhised on sihtasutusele täitmiseks kohustuslikud.

11.2. Punktis 11.1 nimetatud asjaolude all peetakse silmas ka rahastamisvahendi rakendamisel tekkida võivaid valikuid ning muid küsimusi, kus ei ole üheselt selge, milline lahendusviis vastab paremini ministeeriumi huvidele.

11.3. Juhised võib ministeeriumi nimel anda valdkonna eest vastutav asekantsler.

11.4. Protseduurid abi, toetuste, ja laenudega seotud andmete vahetamiseks sihtasutuse ja PRIA vahel lepitakse kirjalikult kokku sihtasutuse ja PRIA vahel.

12. Lepingu muutmise tingimused ja kord

12.1. Lepingu pooled võivad muuta lepingutingimusi, sealhulgas suurendada või vähendada selle rahalist mahtu, muutmata lepingu üldist olemust. Lepingut võib reeglina muuta poolte kirjalikul allkirjastatud kokkuleppel, milles on täpsustatud muudatuse jõustumise kuupäev, välja arvatud juhul, kui lepingus on kokku lepitud, et üks lepingu pool võib ühepoolselt nõuda lepingu muutmist.

12.2. Lepingu rahalist mahtu võib suurendada kuni 70 000 000 euroni.

12.3. Rahastamisvahendi mahtu võib suurendada ja vähendada järgmiste asjaolude esinemisel:
12.3.1. esialgne maht ei vasta tegelikule nõudlusele; või
12.3.2. turuolukord on muutunud (nt suurem huvi, inflatsioon, geopoliitilised riskid, Euroopa Liidu maaeluarengu toetamisel jne); või
12.3.3. rahastamisvahendi hindamise käigus selgub, et turutõrgete leevendamiseks pole rahastamisvahendi mahud selleks piisavad või on liialt suured; või
12.3.4. esineb muu mõjuv põhjus.

13. Lepingu täitmise kord

13.1. Lisaks alustele lepingu lõpetamiseks, mis tulenevad seadustest, on ministeeriumil õigus leping üles öelda ka siis, kui Euroopa Liidu õigus ei võimalda selle jätkamist või kaob vajadus lepingujärgse teenuse järele (s.o kui rahastamisvahendi hindamise käigus selgub, et rahastamisvahend ei sobi enam turutõrgete leevendamiseks). Ministeerium teavitab vastavast otsusest sihtasutust kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

13.2. Ministeerium võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui:
13.2.1. sihtasutus on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti oluliselt või korduvalt rikkunud ja see on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale;
13.2.2. ministeeriumi ettekirjutus on jäetud korduvalt täitmata;
13.2.3. ilmnevad muud seaduses või lepingus sätestatud alused.

13.3. Sihtasutus võib lepingu täitmise ühepoolselt peatada, kui selle täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu sihtasutuse tegevuse jätkuvuse. Kui ilmneb, et niisugused asjaolud võivad olla püsiva iseloomuga, võib sihtasutus lepingu lõpetada ülesütlemise teel. Nii peatamiseks, kui lõpetamiseks tuleb sihtasutusel esitada ministeeriumile sellekohane kirjalik teade.

13.4. Lepingu lõpetamisel lõpetab sihtasutus uute laenude väljastamise ja koostab ühe kuu jooksul lõpparuanded. Lõpetamisel rahastamisvahendi kontol olnud rahaliste vahendite üleandmine ministeeriumi osundatud isikule ning rahastamisvahendi raames sõlmitud lepingute edasine haldamine lepitakse kokku täiendavalt. Sihtasutus annab rahalised vahendid ja lepingud üle ühe kuu jooksul alates vastava kokkuleppe sõlmimise kuupäevast kui pooled ei lepi kokku teisiti.

13.5. Sihtasutus ei loovuta ühtegi rahastamislepingust tulenevat õigust või kohustust tervikuna või osaliselt ühelegi kolmandale isikule ilma ministeeriumi kirjaliku nõusolekuta.

14. Vastutus

14.1. Sihtasutus vastutab rahastamislepingust tulenevate kohustuste täitmise eest professionaalse hoolikuse ja hoolsusega, ning nende tahtlikust üleastumisest või raskest hooletusest tingitud kahju eest. Sihtasutus on kohustatud hüvitama ministeeriumile kogu kahju, mis tuleneb lepingu või haldusülesande täitmist reguleeriva õigusakti rikkumisest.

14.2. Osaline, kes on saanud vääramatu jõu osaliseks, ei vastuta käesolevast rahastamislepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest, kui nende täitmine oli tal takistatud vääramatu jõu tõttu.

15. Lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks

15.1. Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, ehk asjaoludest, mida lepingupooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid, seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama sobivaid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

16. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg

16.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja on sõlmitud tähtajatult.

Poolte andmed:

Lisa 1 Finantstoote „Mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen” rakendamise täpsemad tingimused

Lisa 2 Finantstoote „Pikaajaline investeerimislaen” rakendamise täpsemad tingimused

Lisa 3 Finantstoote „Käibekapitalilaen” rakendamise täpsemad tingimused