Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetus
Vastu võetud 31.05.2018 nr 35
RT I, 05.06.2018, 2
jõustumine 08.06.2018
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 28.08.2019 | RT I, 06.09.2019, 1 | 09.09.2019 |
Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 5 lõike 1 ja § 19 lõike 1 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava) meetme „Vesiviljeluse jätkusuutlik areng” raames vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamise toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord.
§ 2. Toetatavad tegevused ja toetuse vorm
(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66) artikli 48 lõike 1 punkti e alusel tegevusteks, mis aitavad:
1) vähendada vesiviljelusettevõtte negatiivset keskkonnamõju;
2) suurendada vesiviljelusettevõtte energiatõhusust;
3) edendada vesiviljelusettevõtte üleminekut taastuvale energiaallikale.
(2) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 67 lõike 1 punktis a sätestatud vormis.
(3) Toetatava tegevuse osaks võivad olla lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised ettevalmistavad tööd:
1) tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö;
2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel keskkonnamõju hindamine;
3) taotluse ja tegevuskava ning neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö või teenus;
4) energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 4 nimetatud energiaauditi või eksperdihinnangu tellimine.
§ 3. Toetuse suurus ja omafinantseeringu minimaalne määr
(1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 50 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.
(2) Toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta ei tohi ühes taotlusvoorus olla suurem ühestki alljärgnevast:
1) taotleja viimase kinnitatud majandusaasta aruande omakapitali suurus;
2) taotleja viimase kahe kinnitatud majandusaasta aruandes näidatud keskmine vesiviljelustoodangu müügitulu;
3) 300 000 eurot.
§ 4. Abikõlblikud kulud
(1) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul vesiviljelusettevõtte renoveerimise ja ehitamise kulud;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul seadme soetamise, kapitalirendi ja paigaldamise kulud;
3) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul energiasäästu tagava seadme, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduse soetamise, kapitalirendi ja paigaldamise kulud;
4) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme soetamise, kapitalirendi ja paigaldamise kulud;
5) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul elektrivõrguga liitumise tasu;
6) ettevalmistava töö raames tehtud kulu kuni 12 protsendi ulatuses toetatava tegevuse abikõlblikust maksumusest;
7) toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise kulu.
(2) Lõikes 1 nimetatud abikõlblik kulu peab olema § 2 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalik, mõistlik ja majanduslikult otstarbekas ning tehtud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikliga 65.
(3) Lõikes 1 nimetatud kulu on abikõlblik, kui see on välja toodud energiaauditi aruandes või eksperdihinnangus, mis vastab §-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele.
(4) Paragrahvi 2 lõike 3 punktides 1–3 nimetatud ettevalmistava töö puhul on abikõlblik üksnes kulu, mille kohta on väljastatud kulutuse tegemist tõendav dokument mitte varem kui 1. jaanuaril 2018. aastal ja mille eest on täielikult tasutud enne taotluse esitamist.
(5) Paragrahvi 2 lõike 3 punktis 4 nimetatud ettevalmistava töö puhul on abikõlblik üksnes kulu, mille kohta on väljastatud kulutuse tegemist tõendav dokument taotluse esitamisele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul ja mille eest on täielikult tasutud enne taotluse esitamist.
§ 5. Mitteabikõlblikud kulud
Mitteabikõlblikud kulud on:
1) käibemaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 69 lõike 3 punktis c sätestatud juhtudel;
2) taotleja tööjõukulu;
3) kinnisvara ostmise või rentimise kulu;
4) üld- ja tegevuskulud, kaasa arvatud rendi-, remondi-, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja veokulud;
5) sularahas tehtud kulutused, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega seotud muu kulu;
6) kasutatud seadme ostmise, kapitalirendi ja paigaldamise kulud;
7) seadme paigaldamise kulud ilma ostmise või kapitalirendi kuludeta;
8) kindlustuskulud;
9) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe toetuse saajale üle hiljemalt viimase toetusosa maksmisel;
10) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu;
11) sõiduki või veesõiduki soetamise või rentimise kulud;
12) trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning kohtukulud;
13) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3 nimetatud ettevalmistava töö raames tehtud kulu, mille maksumus on üle 1500 euro;
14) kulud, mis ei ole välja toodud energiaauditi aruandes või eksperdihinnangus.
§ 6. Nõuded energiaauditi kohta
(1) Energiaauditit teevad asjakohase pädevusega füüsilised isikud (edaspidi energiaauditi meeskond), kellest ühel on vähemalt Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku seitsmenda taseme kutsetunnistus energiatõhususe valdkonnas.
(2) Energiaauditi tulemusel koostatakse energiaauditi aruanne, mis sisaldab järgmisi andmeid:
1) üksikasjalik ülevaade vesiviljelusettevõtte tehnilisest seisukorrast ja energiakadudest, sealhulgas töö raames tehtud fotod ja graafikud ning andmed mõõtmise kohta;
2) ettevõtte kirjeldus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate kohta;
3) andmed energia kokkuhoiuks ja sisekliima parandamiseks rakendatavate meetmete kohta vesiviljelusettevõtete kaupa;
4) andmed meetme rakendamisega kaasneva energiasäästu kohta energiasäästuprojekti eluea jooksul, sealhulgas andmed meetme tasuvusaja kohta;
5) energiasäästuprojekti maksumuse arvutuskäik;
6) ülevaade meetmete rakendamisega kaasnevatest riskidest ja ohtudest, mis võivad mõjutada energia kokkuhoidu;
7) taastuvale energiaallikale ülemineku puhul hinnang selle kohta, kui suur peaks olema taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme võimsus, arvestades vesiviljelusettevõtte kahe viimase aasta keskmist energiavajadust;
8) ettepanekud meetmete rakendamise järjekorra kohta;
9) energiaauditi meeskonna ja töö elluviimisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos nende rollide ja tegevuse kirjeldusega ning nende kutsetunnistuste numbrid.
§ 7. Nõuded eksperdihinnangu kohta
(1) Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks teeb eksperdihinnangu isik, kellel on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 15 nimetatud keskkonnamõju hindamise litsents.
(2) Eksperdihinnangus peab olema selgitatud, kas, millisel määral ja kuidas aitab taotleja kavandatav tegevus vähendada vesiviljelusettevõtte põhjustatud negatiivset keskkonnamõju, ning kas, millisel määral ja kuidas on hinnatud selle kulutõhusust.
§ 8. Hinnapakkumus
(1) Toetuse taotlemise korral küsib toetuse taotleja üksteisest sõltumatute ettevõtjate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile (edaspidi hinnapakkumus).
(2) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik.
(3) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö või teenuse eest tasutava hinnaga. Taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud.
(4) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikult tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.
§ 9. Nõuded toetuse taotleja ja taotluse kohta
(1) Toetust võib taotleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 28 tähenduses mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja, kes tegeleb majandustegevusega vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal (edaspidi taotleja).
(2) Taotleja peab vastama kalandusturu korraldamise seaduse § 27 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
(3) Taotlus peab vastama kalandusturu korraldamise seaduse § 27 lõikes 4 sätestatud nõuetele.
(4) Kinnisasi, mille kohta § 2 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetust taotletakse, peab olema taotleja omandis või peab sellele taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus, kasutusõigus või kasutusvaldus tähtajaga vähemalt viis aastat arvates viimase toetusosa väljamaksmisest. Hoonestusõiguse, kasutusõiguse või kasutusvalduse seadmise kanded peavad olema tehtud kinnistusraamatusse.
(5) Kui toetust taotletakse § 2 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks, peab vesiviljelusettevõttele olema tehtud nõuetekohane energiaaudit, mille tulemusel on koostatud §-s 6 sätestatud vesiviljelusettevõtte energiaauditi kohta esitatavatele nõuetele vastav energiaauditi aruanne.
(6) Kui toetust taotletakse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks, peab vesiviljelusettevõttele olema tehtud nõuetekohane eksperdihinnang, mis vastab §-s 7 sätestatud vesiviljelusettevõtte eksperdihinnangu kohta esitatavatele nõuetele.
(7) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) järgmised andmed (edaspidi taotlus):
1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed;
2) taotleja registrikood;
3) paragrahvis 8 nimetatud hinnapakkumused ning § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel asjakohane selgitus;
4) omafinantseeringut tõendav dokument;
5) kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama määruse artikli 10 lõikes 3 nimetatud pettust;
6) energiaauditi aruanne või eksperdihinnang;
7) toetatava tegevuse raames tehtavate investeeringute tegevuskava, milles sisalduvad ka energiaauditi aruandes nimetatud energiasäästu valikud ja nende põhjendus;
8) ehitusloa ärakiri ja väljavõte ehitise põhiprojekti põhijoonistest, milles muu hulgas kajastuvad kavandatava ehitise asendiplaani, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused, ning väljavõte projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega, kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik ehitusluba;
9) andmed vesiviljelusettevõtte viimase kahe aasta keskmise energiatarbimise kohta ja paigaldatava taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme võimsuse kohta, kui toetust taotletakse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks;
10) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 7 nimetatud tegevusloa ning keskkonnamõju hindamise aruande ärakiri, kui toetatava tegevuse elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine.
(8) Taotluse esitamise tähtaja avalikustab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 30 kalendripäeva.
§ 10. Taotluse menetlemise tingimused ja kord
(1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-st 28 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 508/2014 artikli 10 lõikest 5.
(2) PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:
1) tegevuse põhjendatus, mille puhul hinnatakse, kas tegevuse eesmärgipüstitus on põhjendatud ja tegevuse ajakava on realistlik;
2) tegevuse kulutõhusus, mille puhul hinnatakse tegevuse eelarve selgust ja mõistlikkust ning omafinantseeringu suurust;
3) taotleja suutlikkus tegevus ellu viia, mille puhul hinnatakse taotleja müügitulu vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas;
4) tegevuse mõju meetme eesmärkide saavutamisele, mille puhul hinnatakse, kas tegevusega panustatakse meetme eesmärkide saavutamisse.
(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul antakse hindepunkte järgmiselt:
1) null punkti, kui tegevuse raames tehtav investeering ei ole objektiivselt põhjendatud;
2) üks punkt, kui toetatava tegevuse raames tehtav investeering on objektiivselt põhjendatud ja tegevuse ajakava on realistlik;
3) kaks punkti, kui toetatava tegevuse raames tehtav investeering on objektiivselt põhjendatud ja tegevuse ajakava on realistlik ning tehtav investeering tagab energiaauditi kohase energiasäästu, aitab üle minna taastuvale energiaallikale või vähendab negatiivset keskkonnamõju.
(4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul antakse hindepunkte järgmiselt:
1) null punkti, kui tegevuse elluviimise kulud ei ole realistlikud võrreldes sama töö või teenuse turuhinnaga;
2) üks punkt, kui tegevuse elluviimise kulud on realistlikud võrreldes sama töö või teenuse turuhinnaga;
3) üks lisahindepunkt iga viie protsendi omafinantseeringu eest, mis ületab omafinantseeringu minimaalset määra.
(5) Lõike 2 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul antakse hindepunkte järgmiselt:
1) null punkti, kui taotleja ei ole vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas müügitulu saanud;
2) üks punkt, kui taotleja on vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas saanud müügitulu vähemalt viimase kolme aasta jooksul;
3) kaks punkti, kui taotleja viimase kolme aasta vesiviljelustoodete tootmise müügitulu on iga aasta järk-järgult suurenenud.
(6) Lõike 2 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul antakse hindepunkte järgmiselt:
1) null punkti, kui tegevus ei ole seotud meetme eesmärkide saavutamisega;
2) üks punkt, kui tegevuse tulemusena vähendatakse vesiviljelusettevõtte negatiivset keskkonnamõju või edendatakse vesiviljelusettevõtte energiatõhusust või üleminekut taastuvale energiaallikale;
3) kaks punkti, kui tegevuse tulemusena vähendatakse vesiviljelusettevõtte negatiivset keskkonnamõju ja edendatakse vesiviljelusettevõtte energiatõhusust või üleminekut taastuvale energiaallikale.
(7) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on iga hindamiskriteeriumi eest saanud ühe hindepunkti.
(8) PRIA koostab nõuetekohaste taotluste hindamise tulemusena taotluste paremusjärjestuse, lugedes paremaks suurema koondhinde saanud taotluse. Taotluse koondhinne saadakse hindepunktide liitmise teel. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse varem esitatud taotlust.
[RT I, 06.09.2019, 1 - jõust. 09.09.2019]
§ 11. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõike 4 punkti 2 alusel ning taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 30 lõikes 9 sätestatud alustel.
(2) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu põhjendatud, võib PRIA taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 45 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtaja lõppemisest arvates.
(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse taotlejale teatavaks kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
§ 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord
(1) Toetust makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on tegevuse elluviimisel järginud kõiki ettenähtud nõudeid.
(2) Töö ja teenus, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse makse tegemist, peavad olema lõpetatud ning toetuse saaja peab olema need vastu võtnud ja nende eest tasunud.
(3) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA-le maksetaotluse, mis sisaldab järgmiseid andmeid:
1) selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve ärakiri, kellelt taotleja tellis teenuse, ning taotleja rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte ärakiri;
2) tehtud töö või soetatud vara üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakiri;
3) kapitalirendilepingu ja maksegraafiku ärakiri, kui kapitalirendile andja ja toetuse saaja on sõlminud kapitalirendilepingu.
(4) Kuludokumendi või rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte koopial näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.
(5) Toetuse viimase osa väljamaksmise taotlemisel pärast toetatava tegevuse elluviimist peab ehitise kohta olema antud ehitise kasutusluba ehitusseadustikus sätestatud juhtudel.
(6) Toetuse saaja võib maksetaotluse koos tõendavate dokumentidega esitada kuni neljas osas ühe taotluse kohta.
§ 13. Toetuse maksmine
(1) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul § 12 lõikes 3 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates.
(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse toetuse saajale teatavaks kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(3) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates.
§ 14. Toetuse saaja kohustused
(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab PRIA-le kõik tehtava investeeringuga seotud kuludokumendid 12 kalendrikuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.
(2) Kui toetuse saaja müüb vesiviljelusettevõttesse paigaldatud taastuvast energiaallikast toodetud energiat elektrienergiat müüvale elektriettevõtjale, on tal kohustus müüdud energiast tagasi osta vähemalt 99%.
(3) Toetuse saaja jätkab toetuse abil soetatud investeeringuobjekti sihipärast kasutamist vähemalt viie aasta jooksul viimase toetusosa maksmisest arvates.
(4) Toetuse saaja kasutab toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil, järgides toetatava tegevuse elluviimisel kalandusturu korraldamise seaduses ja selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid.
(5) Toetuse saaja tagab, et toetatava tegevuse kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid on tema muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad.
§ 15. Dokumentide säilitamine
(1) Toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid tõendeid säilitatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja jooksul.
(2) Kalandusturu korraldamise seaduse § 34 lõikes 3 sätestatud tähtaja algusest ja lõpust teavitab toetuse saajat PRIA.
§ 16. Määruse muutmine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Facebook
Twitter