Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord

Vastu võetud 14.11.2022 nr 91
RT I, 16.11.2022, 5
jõustumine 19.11.2022

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Määrus on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse Eesti taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava) kohase tootmisettevõtjate ärimudeli muutmise investeeringu elluviimisele.

  (2) Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

  (3) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotluse rahuldamisele, toetuse maksmisele, tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus).

§ 2.   Riigiabi

  (1) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses ning toetuse andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest:
  1) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevussuuna ja lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevuse toetamiseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi vähese tähtsusega abi määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024, kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a.]
  2) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse projektidele tootearenduseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
  3) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 2 nimetatud tegevuseks väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut ja suurettevõtjale antav toetus on vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
  4) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
  5) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
  6) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 6 nimetatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024]

  (2) Määruse alusel ei anta abi:
  1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;
  2) vähese tähtsusega abi saajale vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
  3) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja regionaalabi puhul artiklis 13 kehtestatud juhtudel.
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024]

§ 3.   Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on kohaliku tootmise toimepidevuse tagamine ja ettevõtja ärimudelit muutvate arendusprotsesside elluviimine viisil, et tooted vastaksid keskkonna ja kliimaneutraalsuse eesmärkidele ja oleksid konkurentsivõimelised, olles vastavuses riigisiseste ja Euroopa Liidu regulatsioonidega.

  (2) Toetuse andmise tulemuseks on taaste- ja vastupidavuskavas kokkulepitust tulenevalt vähemalt 70 projekti toetamine.

  (3) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
  1) ettevõtjate ärimudeli ringsuse ja rohevõimekuse kaardistamine;
  2) ärimudelit muutva arendustegevuse elluviimine.

  (4) Tulemusnäitaja on toetatavate ettevõtete arv.

§ 4.   Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) „ei kahjusta oluliselt” põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;
  2) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;
  3) kestlik areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine eesmärgiga kaotada vaesus, kaitsta keskkonda ja tõsta inimeste heaolu pikaajaliselt jätkusuutliku ühiskondliku toimemudeli kaudu;
  4) ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul tooteid jagatakse, laenatakse, kasutatakse korduvalt, parandatakse, uuendatakse ja olemasolevaid materjale võetakse ringlusse võimalikult kaua;
  5) roheaudit on protsess, mille raames kaardistatakse ettevõtja rohevõimekus, ärimudeli ringsus ja koostatakse teekaart ning mis võib sisaldada organisatsiooni ja toote keskkonnamõju hinnangute ja deklaratsioonide koostamist ja avaldamist, samuti teekaardi arendustegevuste elluviimise „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse analüüsi;
[RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]
  6) roheauditi läbiviija on ekspert või ekspertide grupp, kes omab põhjalikke teadmisi ja kogemusi keskkonna- ja kliimavaldkonnas, ringmajandusest, keskkonnajuhtimissüsteemide- ja strateegiate rakendamisest, toote ja teenuse olelusringi kestlikust kujundamisest või keskkonnamõju hindamisest ning eksperdil on lisaks eelnevale kogemus rohearenduste elluviimises tootmisettevõttes;
  7) rohevõimekus on ettevõtja küpsuse tase ja pädevus keskkonna- ja kliimamõjudega tegelemisel, mis sõltub omaniku tahtest, juhtimissüsteemist, meeskonna teadlikkusest, rohetemaatika sidususe ulatusest äristrateegiaga ning planeeritud rohearendustegevuste ellukutsumisest;
  8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale sätestatud kriteeriumitele;
  9) teekaart on strateegiline dokument, millega antakse hinnang organisatsiooni rohevõimekusele ja ärimudeli ringsusele kogu tarneahela lõikes, mõtestatakse lahti ettevõtja realistlik kasvupotentsiaal ja äritegevuse kestlikumad alternatiivid koos ettepanekutega võimalikeks arendustegevusteks ning luuakse nägemus olulisimatest kestlikku arengut toetavatest arenduseesmärkidest järgnevaks kaheks aastaks;
  10) tulemusnäitaja on taastekavas kokku lepitud ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse;
  11) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele;
  12) ärimudeli ringsus on toote või teenuse olelusringi etappidele tuginev analüüs, mis selgitab välja, mil määral on ringmajanduse põhimõtted juurutatud ettevõtja põhitegevusalasse ning kui perspektiivikas on nende toote- või teenusearendamise rakendamine tulevikus.

§ 5.   Vahendusasutus

  Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus).

§ 6.   Vaide esitamine

  (1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (2) Vaide lahendab vahendusasutus.

  (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal 

§ 7.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi ning lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse.

  (2) Määruse alusel toetatakse kahte tegevussuunda:
  1) roheauditi läbiviimine (edaspidi ka I tegevussuund);
  2) arendustegevuse elluviimine ja ärimudeli muutmise rakendamine (edaspidi ka II tegevussuund).
[RT I, 06.09.2024, 1 - jõust. 09.09.2024]

  (3) [Kehtetu - RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]

  (4) Toetust võib taotleda I ja II tegevussuunale eraldiseisvalt.

  (5) II tegevussuuna raames toetatakse järgmiste arendustegevuste läbiviimist:
  1) toote- ja teenuse arendamine;
  2) organisatsiooni ja protsesside arendamine;
  3) nõustamisteenuse ostmine punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks;
  4) ettevõtja juhtkonna ja töötajate koolitamine kestliku arengu, ringmajanduse ja kliimamõju ning selle vähendamise põhimõtete juurutamiseks;
  5) ärimudeli muutmisest tuleneva patendi ja muu immateriaalse vara omandamine, valideerimine ja kaitsmine;
  6) ärimudeli muutmisest tuleneva materiaalse vara ja selle kasutamiseks vajamineva immateriaalse vara omandamine.
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024]

  (5¹) Lõike 5 punktis 6 sätestatud tegevust toetatakse tingimusel, et see on seotud uue toote tootmise või ettevõtja kogu tootmisprotsessi täieliku ümberkorraldamisega üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 tähenduses. Suurettevõtja puhul toetatakse uue toote tootmist tingimusel, et vara omandatakse uueks tegevusalaks üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 51 tähenduses, millel peab olema olemasolevast tegevusalast erinev justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” toodud neljakohaline kood.
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024]

  (6) Kui lõikes 2 toodud tegevussuunad hõlmavad ettevõtja tasandil kasvuhoonegaaside jalajälje hindamist, järgitakse vahendusasutuse veebilehel avaldatud Greenhouse Gas Protocol juhendit ning Kliimaministeeriumi vastavasisulist juhendit ja arvutusmudelit.
[RT I, 05.07.2023, 7 - jõust. 08.07.2023]

  (7) Toetust ei anta projektile, mis on juba ellu viidud, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks.
[RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]

  (8) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ja nendega seotud varade soetamiseks:
  1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud need elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.12.2021, lk 1–30) tehniliste suuniste III lisas sätestatud tingimustele;
  2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem;
  3) prügilatega seotud tegevus;
  4) jäätmepõletustehasega seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes ringlussevõetamatuid ohtlikke jäätmeid töötlevas jaamas või olemasolevas jaamas ning tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga;
  5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub olemasolevas mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamas ja tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks või nende anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga;
  6) tegevus, mille korral võib jäätmete pikaajaline kõrvaldamine kahjustada keskkonda.
[RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]

  (9) Toetust antakse tegevusele, mis vastab keskkonnalastele õigusaktidele.
[RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]

  (10) Toetust antakse tegevusele, mis vastab „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele.
[RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]

§ 8.   Toetatavad kulud

  (1) Toetatavaks kuluks on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks tehtud kulud.

  (2) Paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevussuuna elluviimisel on toetatavaks kuluks roheauditi ostmise kulud.
[RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]

  (3) Paragrahvi 7 lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatavad järgmised kulud:
  1) projektimeeskonna liikmete töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed, võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse sarnaselt töötasuga ning tasult makstavad riiklikud maksud;
  2) uute või kasutatud masinate ja seadmete ostmise kulud ja rendilepingu või liisingulepingu alusel kasutamise kulud vastavalt masinate ja seadmete tegelikule kasutamise määrale projekti raames;
  3) kulu materjalidele ja tarvikutele, mis on eristatav ja projektile eraldatud;
  4) kulu ostetud uuringule, analüüsile, tehnilisele teadmisele, sertifitseerimisteenusele, andmetele ligipääsule, litsentseeritud patendile, arenduseks otseselt vajalikule tarkvaralitsentsile ning kulud arendusprojekti elluviimisega otseselt seotud nõustamisteenusele, ekspertiisi tasu, ja muu samaväärse teenuse kulu.

  (4) Paragrahvi 7 lõike 5 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatav nõustamisteenuse ostmise kulu.

  (5) Paragrahvi 7 lõike 5 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimisel on toetatav:
  1) koolituse läbiviija tasu;
  2) koolitaja ja koolitatava personali otseselt koolitusprojektiga seotud lähetuse transpordikulu ja majutuskulu.

  (6) Paragrahvi 7 lõike 5 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetatav ärimudeli muutmisest tulenev patendi ja muu immateriaalse vara omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulu.

  (6¹) Paragrahvi 7 lõike 5 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks on toetatav materiaalse ja immateriaalse vara turutingimustel ostmise või kapitalirendi vormis omandamise kulu, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetele 6 ja 8. Suurettevõtja puhul peab omandatav vara olema uus. Suurettevõtja puhul on immateriaalse vara kulud toetatavad kuni 50 protsendi ulatuses alginvesteeringu kõigist toetatavatest kuludest. Vara seadistamise, transpordikulu ja transportimiseks vajalik kindlustuskulu on abikõlblik juhul, kui see sisaldub vastava vara soetusmaksumuses.
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024]

  (6²) Uue toote tootmiseks suurettevõtjale või väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale antud toetuse puhul peavad toetatavad kulud ületama vähemalt 200 protsenti uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele vahetult eelnenud majandusaastal.
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024]

  (7) Toetatavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalikud.

  (8) Ei toetata järgmiseid kulusid:
  1) kinnisasja soetamise kulu;
  2) pangagarantii;
  3) finants- ja pangakulu;
  4) riigilõiv;
  5) kindlustusmakse;
  6) puhkusetasu ja haigushüvitis;
  7) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulu;
  8) käibemaks;
  9) sularahas tasutud kulu;
  10) muu kulu, mis ei ole seotud toetatavate tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline.

§ 9.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on I tegevussuuna projekti elluviimisel kuni kuus kuud ja II tegevussuuna projekti elluviimisel kuni 18 kuud.

  (3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele.

  (4) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. mail 2026. a.
[RT I, 06.09.2024, 1 - jõust. 09.09.2024]

  (5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale lõppmakse tegemist.

  (6) Projekti rakendamise käigus tekkinud takistuste või muude ettenägematute asjaolude korral võib lõppsaaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt lõikes 4 sätestatud tähtajaks. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 2 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.
[RT I, 06.09.2024, 1 - jõust. 09.09.2024]

§ 10.   Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused

  (1) I tegevussuuna toetuse maksimaalne summa on 10 000 eurot.

  (2) II tegevussuuna toetuse maksimaalne summa on 200 000 eurot.

  (3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti toetatavatest kuludest on 50 protsenti. Kui taotletav toetus on vähese tähtsusega abi ning projekt viiakse ellu väljaspool Harjumaad või Tartu linna, on toetuse maksimaalne osakaal toetavatest kuludest 70 protsenti.

  (4) Üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel tootearenduseks antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtjate puhul 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja puhul 35 protsenti ja väikeettevõtja puhul 45 protsenti toetatavatest kuludest.

  (4¹) Kui toetust antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel, peab toetuse maksimaalne osakaal vastama toetuse määramise hetkel kehtivas Eesti regionaalabi kaardis esitatud osakaalule.
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024]

  (5) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama taotluses sellekohase teabe.

  (6) Projektile antav toetuse summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (7) Vähese tähtsusega abi summa arvutamisel lähtutakse vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist.

3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele 

§ 11.   Nõuded taotlejale

  (1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, kelle põhitegevusala vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” sätestatud jaole B – mäetööstus või C – töötlev tööstus, välja arvatud kivi- ja pruunsöe kaevandamine (jagu B, alajagu 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, alajagu 06 ja 091) ning tubakatoodete tootmine (jagu C, alajagu 12).

  (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja raskustes ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
  2) vähese tähtsusega abi määruse kohaselt taotlejale antud vähese tähtsusega abi koos määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ja käesolevas paragrahvis nimetamata vähese tähtsusega abiga ei tohi ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära;
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024, kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a.]
  3) kui taotleja on saanud käesolevas määruses nimetamata vähese tähtsusega abi, võetakse toetuse andmisel arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid;
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024, kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a.]
  4) taotleja on taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse hindamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.
[RT I, 06.09.2024, 1 - jõust. 09.09.2024]

§ 12.   Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet ulatuses, mis võimaldab hinnata taotleja ja taotluse nõuetele vastavust:
  1) taotleja nimi ja registrikood;
  2) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja toetuse vajaduse põhjendus;
  3) projekti elluviimise koht;
  4) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;
  5) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;
  6) projektis kavandatud tulemus- ja väljundnäitajad;
  7) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ning vastutusvaldkonnad projektis;
  8) projektimeeskonna liikmete ja ettevõtjavälise nõustaja elulookirjeldused;
  9) taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja andmed ei ole avalikult kättesaadavad;
  10) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele;
  11) teave taotleja suuruse kohta, millest on näha kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;
  12) projekti eelarve vahendusasutuse kehtestatud vormil ja selle põhjendus;
  13) taotluse esitamisele eelneva kvartali kasumiaruanne ja bilanss;
  14) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
  15) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;
  16) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
  17) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa avalikustatakse;
  18) kinnitus, et toetatav tegevus vastab keskkonnaalastele õigusaktidele;
[RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]
  19) taotleja kinnitus, et kahe aasta jooksul enne taotluse esitamist ei ole toimunud ümberpaigutamist üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 61a tähenduses ettevõttesse, kuhu taotletud toetusest tehakse investeering, ning et taotleja võtab kohustuse, et ümberpaigutamist ei toimu kahe aasta jooksul pärast seda, kui toetusest on investeering tehtud.
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024]

  (2) Taotlus, mis on suunatud I tegevussuuna elluviimisele, peab lisaks lõikes 1 sätestatud teabele sisaldama roheauditi läbiviija kinnitust, et ta ei ole seotud analüüsitava ettevõtja, selle omaniku ega juhtkonnaga määral, mis tekitaks kahtlusi roheauditi läbiviija sõltumatuses ja erapooletuses.

  (3) Taotlus, mis on suunatud II tegevussuuna elluviimisele, peab lisaks lõikes 1 sätestatud teabele sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) arendustegevuse projektiplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil;
  2) paragrahvi 7 lõike 5 punktides 1–5 toodud tegevuse puhul kaheaastane tegevuskava, mis sisaldab arendustegevusi, nende prioriteetsust, kestust ja järjestatust;
[RT I, 06.09.2024, 1 - jõust. 09.09.2024]
  2¹) paragrahvi 7 lõike 5 punktis 6 toodud tegevuse puhul teekaart, mis vastab lõikes 5 sätestatud nõuetele;
[RT I, 06.09.2024, 1 - jõust. 09.09.2024]
  3) ettevõtja majandusnäitajate prognoos vahendusasutuse kehtestatud vormil;
  4) riigihankekohustuslasest taotleja puhul hankeplaan vahendusasutuse kehtestatud vormil;
  5) hindamise aruanne ja kinnitus projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele.

  (4) Lõike 3 punktis 5 nimetatud „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele vastavuse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 58/01 ja vahendusasutuse juhendist hindamise läbiviimise ja vormi kohta, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel vahendusasutuse kodulehel.

  (5) Teekaart peab sisaldama:
  1) organisatsiooni rohevõimekuse kaardistust, mis koosneb äristrateegia, juhtimissüsteemi, tootearenduse ja -disainijuhtimise praktikate ja muude ringmajanduse põhimõtete edukaks integreerimiseks vajaminevate aspektide kirjeldusest ning ettepanekuid rohevõimekuse tõstmiseks;
  2) ärimudeli ringsuse, selle kasvupotentsiaali ning äritegevuse kestlikumate alternatiivide analüüsi koos ettepanekutega kliimaneutraalsust hoogustavate praktikate kasutuselevõtuks ja üleminekuks madala süsinikuga majandusele;
  3) hinnangut punktides 1 ja 2 välja pakutud kestlikku arengut toetavate arendustegevuste prioriteetsusele, mis on piisava täpsusastmega sisendiks edasiste arendustegevuste planeerimiseks ja hinnastamiseks;
  4) arendustegevuste kestust, järjestatust ja kahe aasta tegevuskava.

  (6) I tegevussuunale toetuse taotlemisel esitatakse roheauditi läbiviimise kohta vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist, mille koostanud pakkujad ei ole tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 tähenduses seotud isikud. Kui kahte hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumist, esitatakse sellekohane põhjendus.

  (7) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks järgmine teave:
  1) käitise kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus Euroopa Liidu tehingulogis nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177, 27.07.2019, lk 3–62) artiklis 5;
  2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta;
  3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus;
  4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam tulenevalt komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.03.2021, lk 29–34), esitatakse selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik.
[RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]

  (8) Toetuse taotlemisel § 7 lõike 8 punktides 4 või 5 sätestatud tingimusel esitatakse koos taotlusega nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid iga jaama kohta eraldi.
[RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]

4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine 

§ 13.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetust taotletakse jooksvalt.

  (2) Vahendusasutus kehtestab enne taotluste vastuvõtu alustamist toetuse rahastamise eelarve, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

  (3) Taotluste vastuvõtu alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab vahendusasutus teada oma veebilehel.

  (4) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab vahendusasutus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

§ 14.   Taotluse menetlemine

  (1) I tegevussuuna taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva ja II tegevussuuna taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Kui vahendusasutus avastab taotluses puudusi, teatab sellest viivitamata taotlejale ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

  (2) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet.

  (3) Ekspertide kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata.

§ 15.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab vahendusasutus.

  (2) Vahendusasutus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 11 esitatud nõuetele.

  (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotluses on esitatud andmeid, mis on mittetäielikud või pole õiged;
  3) taotleja ei ole § 14 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul andnud vahendusasutuse küsitud selgitusi ja lisateavet.

  (5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisel teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. II tegevussuuna taotluse kohta tehakse rahuldamata jätmise otsus taotlust § 17 kohaselt hindamata.

§ 16.   II tegevussuuna taotluste hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) II tegevussuuna taotluste hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

  (2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.

  (3) II tegevussuuna taotluste hindamisel kaasab vahendusasutus hindamisprotsessi vajadusel lisaeksperte.

§ 17.   II tegevussuuna projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord

  (1) II tegevussuuna projekte hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
  1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju ettevõtja arengule ja Eesti majandusele – 40 protsenti koondhindest;
[RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]
  2) hindamiskriteerium 2 – projekti tegevuste mõju kliimaneutraalsele majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele, muu hulgas hinnatakse ringmajanduse põhimõtete asutusesisest kasutuselevõttu ja transpordi- ja ladustamise lahenduste üleviimist uutele alustele ning kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu vähenemist – 20 protsenti koondhindest;
[RT I, 05.07.2023, 6 - jõust. 08.07.2023]
  3) hindamiskriteerium 3 – projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust – 20 protsenti koondhindest;
  4) hindamiskriteerium 4 – taotleja võimekus projekti ellu viia, mille raames hinnatakse taotleja rohe- ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust – 20 protsenti koondhindest.

  (2) Hindamiskriteeriume hinnatakse skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null. Koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest.

  (3) Vahendusasutus kehtestab taotluste hindamise juhendi kooskõlastatult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldab selle hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval oma veebilehel.

§ 18.   Taotluse rahuldamine

  (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

  (2) Taotlus rahuldatakse järgmiste asjaolude esinemisel:
  1) I tegevussuuna puhul panustab projekt §-s 3 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse;
  2) II tegevussuuna puhul on projekt § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5, ei ole üheski hindamiskriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,0 ning ei ületa toetuse rahastamise eelarvet.

  (3) Lõikes 1 nimetatud otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;
  3) projekti nimetus ja number;
  4) projekti kogumaksumus ja toetatavate kulude kogumaksumus;
  5) toetuse summa;
  6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta;
  7) projekti tulemus- ja väljundnäitajad;
  8) projekti eesmärk;
  9) projekti abikõlblikkuse periood;
  10) lõppsaaja kohustused;
  11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;
  12) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
  13) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
  14) otsuse tegija andmed;
  15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui tegemist on taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsusega;
  16) toetuse maksmise tingimused.

§ 19.   Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui:
  1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses nimetatud nõudele;
  2) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
  3) hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele;
  4) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;
  5) taotleja ei ole nõus § 20 lõike 2 kohaselt tehtud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta;
  6) taotleja ei ole nõus § 20 lõike 4 alusel kõrvaltingimuse seadmisega;
  7) taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada;
  8) taotlus ei vasta „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele.

  (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:
  1) otsuse tegemise kuupäev;
  2) taotleja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;
  3) projekti nimetus;
  4) otsuse põhjendus;
  5) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;
  6) muu vajalik teave.

§ 20.   Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.

  (2) Vahendusasutus teeb enne taotluse osalist rahuldamist taotlejale taotluse osalise rahuldamise ettepaneku, mis sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks.

  (3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

  (5) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse põhjal ei teki lõppsaajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib lõppsaajal siis, kui vahendusasutus on tuvastanud lõppsaaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise.

§ 21.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ja väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu.

  (2) Lõppsaaja võib teha projektis muudatusi vaid vahendusasutuse vormistatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse alusel, kui muudetakse:
  1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;
  2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;
  3) projekti abikõlblikkuse perioodi;
  4) toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.

  (3) Kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega ning projekti tulemus- ja väljundnäitajad ei muutu, võib lõppsaaja teha projektis lõikes 2 nimetamata muudatusi, kooskõlastades muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla §-s 3 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.

  (7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
  1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;
  2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
  3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei täideta;
  4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
  5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

  (8) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse tagastamisele kuuluv toetuse summa.

§ 22.   Otsuse kättetoimetamine

  Paragrahvides 18–21 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.

5. peatükk Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine 

§ 23.   Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele I tegevussuuna projektide puhul lõpparuande ning II tegevussunna projektide puhul vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.

  (2) II tegevussuuna projektide aruandlusperioodi pikkus on neli kuni kuus kuud.

  (3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (4) Vahendusasutus kinnitab vahe- ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle vahendusasutuses registreerimisest.

  (5) Vahe- või lõpparuande tulemuste saavutamise hindamiseks on vahendusasutusel õigus kaasata väliseid eksperte. Ekspertide kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra.

  (6) Vahe- ja lõpparuandes kajastatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule vähemalt järgmine teave:
  1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;
  2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.

§ 24.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel.

  (2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktis 1 sätestatud tingimustele.

  (3) Kuludokumendi toetatava kulu summa peab olema vähemalt 50 eurot.

  (4) Tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
  1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine;
  2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele vahendusasutuse nõutavas ulatuses.

  (5) Vahendusasutus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva selle esitamisest alates.

  (6) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule toetatavatest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.

  (7) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
  2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile.

  (8) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, toetatavate kulude kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

§ 25.   Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

  Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. maiks 2026. a.
[RT I, 06.09.2024, 1 - jõust. 09.09.2024]

6. peatükk Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused 

§ 26.   Lõppsaaja kohustused

  (1) Lõppsaaja kohustub:
  1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;
  2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;
  3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtpäevaks;
  4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;
  5) esitama vahendusasutuse poolt ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;
  6) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta ning tagama, et tema raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses kajastatud summaga;
  8) võimaldama vahendusasutusel ja taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud auditeerival asutusel teha kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja maksedokumentide, soetatud seadmete ja materjalide ning tehtud tööde osas, sealhulgas võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;
  9) maksma kõik projekti raames tehtud kulud välja talle kuuluvalt pangakontolt;
  10) andma punktis 8 nimetatud kontrollija käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates;
  11) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  12) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU”;
  13) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale pärast lõppmakse tegemist kolm aastat kui toetuse summa on väiksem kui 60 tuhat eurot ja viis aastat kui toetuse summa on 60 tuhat eurot või sellest suurem;
  14) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  15) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla;
  16) kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, järgima riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid;
  17) riigihanke korral peab lõppsaaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel oma omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registrikoodid, iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ja omanike andmed, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa;
  18) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande ning kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita, lisatakse sellekohane põhjendus.

  (2) Lõppsaaja, kellele antud toetus on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses, kohustub lisaks lõikes 1 sätestatule:
  1) säilitama investeeringu alusel soetatud vara pärast projekti lõppemist suurettevõtja puhul vähemalt viis aastat, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja puhul vähemalt kolm aastat;
  2) tagama, et materiaalne vara asendatakse sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on purunenud või aegunud, tingimusel, et asjaomases piirkonnas jätkatakse majandustegevust punktis 1 sätestatud perioodi jooksul.
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024]

§ 27.   Vahendusasutuse õigused ja kohustused

  (1) Vahendusasutus on kohustatud täitma lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 sätestatule järgmist:
  1) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;
  2) kontrollima projekti elluviimist;
  3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  4) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaateid ja aruandeid;
  5) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsusest arvates;
  6) täitma taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõigetes 4 ja 5 sätestatud aruandluskohustust.

  (2) Vahendusasutusel on õigus:
  1) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust lõppsaaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui lõppsaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui lõppsaaja rikub määruse või taaste- ja vastupidavuskava määruse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi.

7. peatükk Määruse rakendamine 

§ 28.   Määruse rakendamine

  2024. aasta jaanuaris vastu võetud § 2 lõike 1 punkti 1 ja § 11 lõike 2 punktide 2 ja 3 muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a.
[RT I, 30.01.2024, 1 - jõust. 02.02.2024]