Abruka looduskaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 01.10.2020 nr 78
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Abruka looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Abruka looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) metsaökosüsteemi, poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ning ohustatud ja kaitsealuseid liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620)3, rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid) (6280*), puisniidud (6530*), vanad laialehised metsad (9020*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) kaitsealuseid linnuliike, keda nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on merikotkas (Haliaeetus albicilla), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea) ja väiketiir (Sterna albifrons);
4) kaitsealuseid taime-, seene- ja samblikuliike. Need liigid on uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum), varjuluste (Bromus benekenii), pori-nõiakold (Circaea lutetiana), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), jalaka-kauss-samblik (Gyalecta ulmi), sire varjusamblik (Chaenotheca gracilenta), harilik koobassamblik (Thelotrema lepadinum), sulgjas õhik (Neckera pennata) ja leht-kobartorik (Grifola frondosa).
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Abruka külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk Kaitseala kaitsekord
§ 5. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Salumetsa sihtkaitsevöönd;
2) Kõrvemetsa sihtkaitsevöönd;
3) Väikesaarte sihtkaitsevöönd.
§ 6. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Salumetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja poollooduslike koosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse.
(2) Kõrvemetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine loodusliku protsessina ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
(3) Väikesaarte sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on poollooduslike koosluste, väikesaartele iseloomuliku elustiku ja kaitsealuste liikide kaitse.
§ 7. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 9 lõikes 2 sätestatud ajal Kõrvemetsa sihtkaitsevööndis, Kasselaiul ja Linnusita saarel.
(2) Lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(3) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise või kaitse korraldamisega seotud tegevustel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(5) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.
(6) Kaitsealal on lubatud kalapüük.
(7) Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. augustist 14. veebruarini, välja arvatud linnujaht, mis on kogu kaitsealal aasta ringi keelatud. Jahipidamine väljaspool lubatud ajavahemikku ja linnujaht on lubatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul kaitse-eesmärgi saavutamiseks ja ulukite tekitatud kahjustuste vältimiseks.
(8) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
2) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
3) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
4) tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning tee ja tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks, kusjuures kaitse-eesmärgist lähtuvalt on kaitseala tarbeks lubatud ehitada ka ehituskeeluvööndisse;
5) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
6) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
7) pilliroo ja adru varumine.
§ 8. Vajalik tegevus
Kaitsealal poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.
§ 9. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine.
(2) Inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse korraldamisega seotud töödel, on keelatud:
1) Kõrvemetsa sihtkaitsevööndis ja Kasselaiul 15. veebruarist 31. juulini;
2) Linnusita saarel 15. aprillist 31. juulini.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 10. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk Lõppsätted
§ 11. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. a määrus nr 132 „Abruka looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks.
§ 13. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” lisas esitatud kaart „Abruka” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud kaardiga (lisatud).
§ 14. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 4. juuni 2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/413 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.
§ 15. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
2 Ala võeti esimest korda kaitse alla 1937. aastal, kui Vabariigi Valitsuse 3. detsembri otsusega nr 98 maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta võeti kaitse alla Abruka saare riigimetsa kvartal nr 26 terves ulatuses lehtmetsa kaitsealana. Vabariigi Valitsuse 8. mai 2007. a määrusega nr 132 „Abruka looduskaitseala kaitse-eeskiriˮ moodustati Abruka looduskaitseala. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 17 hõlmab kaitseala Kura kurgu linnuala ja lisa 1 punkti 2 alapunktist 1 Abruka loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister
Rene Kokk
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 1 Abruka looduskaitseala
Lisa 2 Abruka