Teksti suurus:

„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord

„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord - sisukord
Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.10.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.10.2020, 7

„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord

Vastu võetud 02.10.2020 nr 34

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme 4.1 „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse 4.1.3 „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine” elluviimiseks eesmärkide elluviimist.

  (2) Käesolev määrus on koostatud Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks.

  (3) Kui käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

  (4) Kui käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

  (5) Tegevuse raames antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega.

  (6) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

  (7) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

§ 2.  Mõisted

  (1) Taotlus on rakendusüksusele esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks.

  (2) Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus on teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes ning on vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikele 2 vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud.

  (3) Teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA) on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikkuse toime kohta ning nende teadmiste rakendamine. Teadus- ja arendustegevus hõlmab alus- ja rakendusuuringuid ning eksperimentaalarendust, mis võivad omavahel osaliselt kattuda.

  (4) Rakendusuuringud on vastavalt üldisele grupierandi määrusele kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid.

  (5) Tootearendus on vastavalt üldisele grupierandi määrusele olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Tootearendus on rakenduslik tegevus või uuring, mille tulemus paigutub Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori tasanditele 7–8 (teadus- ja arendustegevuse mõistes eksperimentaalarendus).

  (6) Eksperimentaalarendus on tootearenduse üks etapp, mis põhineb uurimistegevuse tulemusena saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärgid ja tulemused

  (1) Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 4 „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” eesmärgi „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav” saavutamiseks.

  (2) Tegevused toetavad TAI strateegia ja konkurentsivõime kava „Eesti 2020” eesmärkide täitmist ja on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega, kus asjakohane.

  (3) Toetust antakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „Eesti teadus ja kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja nähtav. Teadusasutuste võrk tegutseb tõhusalt ning taristu on nüüdisaegne. Eesti on atraktiivne koht teadus- ja arendustööks ning õppeks. Teadlaskarjäär on populaarne ning erasektoris on teadlaste ja inseneride osakaal suurenenud. Eesrindlikel Eesti ettevõtetel ning TA asutustel on rahvusvahelisi kõrgtehnoloogilisi tellimusi ning nad on integreerunud rahvusvaheliste innovatsioonivõrgustikega, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades” saavutamiseks.

  (4) Toetuse andmise eesmärk on sektoritevahelise koostöö soodustamine, tõstes Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast võimekust ja mitmekesistades teadlaskarjääri läbi teadlaste töötamise eri sektorites.

  (5) Toetuse andmise tulemusena suureneb ettevõtete ja teadlaste koostöös tehtud projektide arv (toetatud projektide arv), mille käigus suureneb teadmusmahukus era- ja avaliku sektori asutustes ning era- ja avaliku sektori kogemusega teadlaste hulk Eestis.

  (6) Toetust saanud projektid panustavad meetme „Eesti T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes teadusalgatustes” tegevuse „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine” väljundnäitaja „Era- ja avaliku sektori asutustes tööle võetud teadlaste arv” sihttaseme saavutamisesse.

§ 4.  Meetme tegevuse juhtimine

  (1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

  (3) Rakendusüksuse nõustamiseks, taotluste hindamiseks, meetme tegevuse arengu- ja tegevussuundade hindamiseks ja kavandamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul ekspertkomisjoni, millesse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ja Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse esindajad, teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid ning rakendusüksuse esindaja vaatlejana. Ekspertkomisjon vaatab läbi hindamisjuhendi ja muud dokumendid enne nende kinnitamist rakendusüksuse poolt ja esitab rakendusüksusele oma ettepanekud.

§ 5.  Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 6.  Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud tulemuse saavutamisse ja mille raames võetakse teadlane tööle Eesti era- ja avaliku sektori asutusse teadus- ja arendustegevuse tunnustele vastavate rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks.

  (2) Toetatakse projekte, mille raames toetuse saaja võtab tööle doktorikraadiga isikuid (edaspidi teadlane), kes:
  1) on taotluse esitamise kuupäevast viimase viie aasta jooksul kokku vähemalt kaks aastat töötanud positiivselt evalveeritud TA asutuses akadeemilise töötaja ametikohal Eestis või
  2) on taotluse esitamise kuupäevast viimase viie aasta jooksul kokku vähemalt kaks aastat töötanud teadlase, õppejõu või inseneri ametikohal välismaal või
  3) ei tööta taotluse esitamise kuupäeval positiivselt evalveeritud TA asutuses, kuid kellel on Eestis tunnustatud doktorikraadi kaitsmisest toetuse taotluse esitamise kuupäevaks möödunud mitte rohkem kui kolm aastat.

  (3) Taotleja ei saa taotleda toetust rohkem kui kahe teadlase palkamiseks abikõlblikkuse perioodi jooksul. Teadlasel on võimalus töötada toetuse saaja juures ka osalise tööajaga (osalise koormusega) minimaalselt 0,5 koormusega.

  (4) Toetust ei anta projektile, kus esinevad järgmised tingimused:
  1) projekti raames tööle võetav teadlane, tema abikaasa, tema vanavanem või tema abikaasa vanem ning tööle võetava teadlase vanema alaneja sugulane, sealhulgas tööle võetava teadlase laps ja lapselaps, on toetust taotlevas asutuses osanik või kuulub toetust taotleva asutuse juhtorganisse;
  2) projekti raames tööle võetav teadlane on toetust taotlevas asutuses taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul töötanud kokku vähemalt 3 kuud;
  3) projekti raames on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevused tehtud enne taotluse esitamist.

§ 7.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas määruses kehtestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega.

  (2) Abikõlblikud on järgmised § 6 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
  1) ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud vastavalt lisale;
  2) ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna punktis 1 nimetatud tööjõukuludest, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 25 punktis 3 toodud tingimustele.

  (3) Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist alustatud tegevuste kulud abikõlblikud.

  (4) Mitteabikõlblikud on kulud, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodule ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” §-s 4 nimetatud kulud.

§ 8.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses märgitud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 12. oktoober 2020 kuni 30. juuni 2023. Projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev ei tohi olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood on minimaalselt kolm kuud ning maksimaalselt kaks aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevast.

§ 9.  Toetuse piirsumma ja osakaal

  (1) Projekti abikõlbliku kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks lisas toodud tööjõukulude ühikuhind, millele lisandub 40% ülejäänud abikõlblike kulude katmiseks.

  (2) Projekti abikõlblik kogumaksumus sõltub kuude arvust, mille jooksul teadlane toetuse saaja juures töötab, ning teadlase tööajast (koormusest).

  (3) Taotletava toetuse maksimaalne piirmäär on kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest ja omafinantseering on vähemalt 30%.

  (4) Projekti omafinantseeringu määr sõltub toetuse saaja suurusest ning on määratud vastavalt üldise grupierandi määruse lisa I artiklile 2.

  (5) Toetuse maksimaalne piirmäär juhul, kui teadlase töö sisuks toetuse saaja juures on rakendusuuring, on:
  1) kuni 70% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele;
  2) kuni 60% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele;
  3) kuni 50% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele.

  (6) Toetuse maksimaalne piirmäär juhul, kui teadlase töö sisuks toetuse saaja juures on tootearendus, on:
  1) kuni 45% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele;
  2) kuni 35% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele;
  3) kuni 25% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele.

  (7) Kui teadlase töö sisuks toetuse saaja juures on nii rakendusuuring kui ka tootearendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile.

  (8) Riigiabi puhul peavad käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja toetuse maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele.

  (9) Vähese tähtsusega abi puhul peab käesoleva määruse §-s 6 nimetatud toetuse maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat.

  (10) Juhul kui toetuse saaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

  (11) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 10.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotleja võib olla Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud) või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, välja arvatud korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud TA asutused ning tehnoloogia arenduskeskused), kes võtab tööle doktorikraadiga teadlase.

  (2) Toetuse taotleja peab vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) §-s 2 ja § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele.

§ 11.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele;
  2) esitama rakendusüksuse nõudmisel lisateavet või täiendavaid dokumente nõutud vormis ja tähtaja jooksul;
  3) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust;
  4) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;
  5) teavitama rakendusüksust viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
  6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 12.  Nõuded taotlusele

  Taotlus peab lisaks taotluste menetlemise määruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:
  1) projekti raames tööle võetava teadlase andmed;
  2) taotlust esitava ettevõtte või asutuse andmed;
  3) projekti, eesmärgi, tulemuste ja mõju kirjeldus;
  4) projekti läbiviimise koht;
  5) projekti eelarve, teadlase töökoormus ja projekti ajakava, sealhulgas selle alguse ja lõpukuupäev;
  6) andmed projekti kvalifitseerumise kohta rakendusuuringuks või tootearenduseks;
  7) kinnitus toetuse saaja rahalise panuse kohta;
  8) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest;
  9) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.  Taotlusvooru avamine

  (1) Toetust saab taotleda taotlusvooru piires jooksvalt.

  (2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. Toetuse taotlemise kuulutab välja rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

  (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ja taotlusvooru eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

  (4) Rakendusüksus kaasab taotluste sisuliseks hindamiseks ja seireks ekspertkomisjoni, kelle ettepanekul võib rakendusüksus kuulutada välja ka suunatud taotlusvoorusid.

  (5) Taotlemine lõppeb eelarve ammendumisel või ekspertkomisjoni ettepanekul.

§ 14.  Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 3 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Taotlusi menetletakse vooru piires jooksvalt.

  (2) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

  (3) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Kui e-toetuse keskkonna toimimises esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist.

5. peatükk Taotluste menetlemine 

§ 15.  Taotluse menetlemine

  (1) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus tähtaega ennistamata otsusega vastu võtmata perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 3 alusel.

  (2) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse vastu võtmata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest arvates.

  (3) Esitatud taotluse menetlemise käigus kontrollib rakendusüksus taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste ja muudatuste küsimisest, taotluste hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.

  (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab rakendusüksus kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 16.  Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded.

  (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 12 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotleja ei võimalda perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 7 alusel kohapealse kontrolli raames tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.

  (4) Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17.  Ekspertkomisjoni moodustamine

  (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul ekspertkomisjoni.

  (2) Rakendusüksus kaasab ekspertkomisjoni ettepanekul vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid ekspertkomisjon projektide hindamisel arvestab.

  (3) Hindamises osalevad ekspertkomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad vastama perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lõikes 4 sätestatud tingimustele. Ekspertkomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest.

§ 18.  Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:
  1) projekti vastavus teadus- ja arendustegevuse tunnustele (tegemist on rakendusuuringu ja/või tootearendusega): jah/ei;
  2) projekti mõju meetme eesmärkidele: 30% koondhindest;
  3) projekti teaduslik tase, sealhulgas teadus- ja arendusprojekti teaduslik kvaliteet ja metoodika, teadlase võimekus projekti ellu viia, tegevus- ja ajakava läbitöötamise tase: 30% koondhindest;
  4) projekti põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas vastavus ettevõtte või asutuse vajadustele, ettevõtte või asutuse valmisolek teadus- ja arendustöötaja töölevõtmiseks, ettevõtte või asutuse võimekus teadus- ja arendustegevusest saadavat tulemit rakendada, ettevõtte omafinantseeringu tasumise suutlikkus: 30% koondhindest;
  5) projekti mõju läbivatele teemadele, sealhulgas seotus Eesti majandusega, regionaalse arenguga, keskkonnahoiuga, kodanikuühiskonna arenguga, soolise võrdõiguslikkusega ja võrdsete võimaluste tagamisega, ühtse riigivalitsemisega, infoühiskonna edendamisega: 10% koondhindest.

  (2) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist ekspertkomisjoniga ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval, kooskõlas taotluste menetlemise määruse § 7 lõikega 3.

  (3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti vastavust teadus- ja arendustegevuse tunnustele skaalal jah/ei. Projekte hinnatakse lõike 1 punktides 2–5 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinded võib anda sammuga 0,5 punkti. Juhul kui valikukriteerium nr 1 saab negatiivse hinnangu või valikukriteeriumi nr 2 hinne on alla 3 punkti või valikukriteeriumite nr 3–5 hinne on alla 2,5 punkti, teeb ekspertkomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku ja taotlust lõpuni ei hinnata.

  (4) Ekspertkomisjon teeb vastavalt lõigetes 1–4 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud tulemustele rakendusüksusele ettepaneku taotluste rahuldamise kohta ning vajadusel motiveeritud ettepaneku taotlejatega täpsemate rahastamise tingimuste osas läbirääkimiste pidamiseks.

  (5) Ekspertkomisjon esitab lõigetes 1–4 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud koondhinnangul põhineva koondettepaneku ning iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus või jätta taotlus rahuldamata. Ekspertkomisjon võib seejuures teha ettepaneku projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks.

  (6) Hindamise täpsem korraldus reguleeritakse hindamisjuhendis.

§ 19.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Rahuldamisele kuuluvad kõik käesoleva määruse § 18 lõikes 4 toodud lävendid ületanud taotlused.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatule aruannete esitamise tähtajad ja maksetaotluste esitamise tingimused.

  (3) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on toetuste menetlemise määruse § 8 lõike 6 kohaselt taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses.

§ 20.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

  (1) Taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva määruse § 15 lõikes 1, § 18 lõikes 4 ning taotluste menetlemise määruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

  (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 sätestatud teave.

  (4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuse keskkonna kaudu 10 tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 21.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses taotluste menetlemise määruse § 10 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 18 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel ekspertkomisjoni.

  (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

§ 22.  Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 22 lõikele 3 või sama seaduse § 47 lõikele 3.

  (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada, kui taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt.

7. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 23.  Toetuse maksmine

  (1) Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 13.

  (2) Toetust makstakse standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 5.

  (3) Toetus makstakse toetuse saajale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Toetuse saaja peab esitama maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis e-toetuse registri kaudu.

  (4) Juhul kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.

  (5) Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg).

  (6) Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.

  (7) Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Kuni lõpparuande kinnitamiseni makstakse käesoleva määruse §-s 6 nimetatud tegevuste puhul toetusest välja mitte rohkem kui 90% tegevuse toetuse summast.

8. peatükk Aruannete esitamine 

§ 24.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas projekti elluviimise kohta aruande vähemalt iga kuue kuu järel. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Aruande vormi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult ekspertkomisjoniga.

  (2) Aruannete menetlemisel rakendusüksus:
  1) kontrollib kümne tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud;
  2) puuduste esinemisel aruandes annab toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
  3) juhul kui aruandes puudusi ei esine, suunab selle 5 tööpäeva jooksul ekspertkomisjonile, kes hindab aruannete sisu, kaasates vajadusel täiendavaid eksperte ja teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projektide jätkuvaks rahastamiseks, või rahastamise lõpetamiseks;
  4) teeb ekspertkomisjoni ettepaneku alusel 5 tööpäeva jooksul haldusotsuse muudatuse.

  (3) Projekti lõppedes esitab toetuse saaja rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas lõpparuande.

  (4) Lõpparuande menetlemisel rakendusüksus:
  1) kontrollib kümne tööpäeva jooksul lõpparuande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud;
  2) puuduste esinemisel lõpparuandes annab toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks;
  3) juhul kui lõpparuandes puudusi ei esine, suunab selle viie tööpäeva jooksul ekspertkomisjonile, kes hindab lõpparuande sisu, kaasates vajadusel täiendavaid eksperte ja teeb rakendusüksusele 30 tööpäeva jooksul ettepaneku projekti tulemuste heakskiitmiseks ja lõpliku toetuse väljamaksmiseks.

  (5) Juhul kui aruande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

  (6) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
  1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
  2) andmed projekti progressi kohta (teostatud tööd ja tegevused, erinevused võrreldes planeerituga);
  3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  4) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise kohta, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta.

9. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 25.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja tagab perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 sätestatud kohustuste täitmise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, ning:
  1) sõlmima pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist ühe kuu jooksul teadlasega lepingu, milles on sätestatud osapoolte omavahelised õigused ja kohustused, sealhulgas toetatava rakendusuuringu või tootearenduse käigus tekkiva intellektuaalomandi varaliste õiguste kuuluvus ja jaotus;
  2) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
  3) esitab aruandeid vastavalt käesoleva määruse §-s 24 sätestatule.

§ 26.  Toetuse saaja õigused

  (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

  (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud juhtudel ja puuduste kõrvaldamise raames.

§ 27.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) kontrollida projekti täitmise üle järelevalve teostamise raames toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas viibida toetuse saaja ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale;
  2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuskava elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja rikub perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;
  3) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
  4) vajadusel algatada toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine, teavitades toetuse saajat sellest eelnevalt kirjalikult;
  5) teostada muid perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

  (2) Rakendusüksus on kohustatud täitma lisaks perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
  1) korraldama taotlusvoorude läbiviimist, sealhulgas koostama vajalikud juhendid, vormid ja töökorrad;
  2) seirama meetme tegevuse rahalisi jääke ja vajadusel esitama ekspertkomisjonile ning rakendusasutusele ülevaateid selle kohta;
  3) menetlema toetuse kasutamise aruandlust, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja poolt koostatud projekti aruanded, vajadusel täiendama ja kooskõlastama toetuse saajaga ning edastama kinnitatud aruanded ekspertkomisjonile teadmiseks;
  4) koostama ja avalikustama kodulehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
  5) teavitama rakendusasutust ja ekspertkomisjoni toetuse kasutamise häiretest;
  6) teostama kontrolle toetuse saaja juures vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 40 lõikele 2 ja §-le 42;
  7) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente 10 aastat alates päevast, mil meetme alusel anti viimane üksikabi;
  8) riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisel esitama antud abi kohta andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3;
  9) muud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toimingud.

§ 28.  Finantskorrektsioonid

  Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaole ja ühendmääruse 4. peatükis sätestatule.

Mailis Reps
Minister

Mart Laidmets
Kantsler

Lisa Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine”

/otsingu_soovitused.json