Teksti suurus:

Turismisektori tootearenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord

Väljaandja:Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.10.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 06.10.2021, 3

Turismisektori tootearenduse toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord

Vastu võetud 30.09.2021 nr 60

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 14 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna „COVID-19 kriisiga võitlemine” meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse „Turismisektori elavdamise programm” eesmärkide elluviimiseks.

§ 2.  Kohaldamisala

  (1) Antav toetus on:
  1) vähese tähtsusega abi (edaspidi ka VTA) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut või
  2) turismiinvesteeringuks ettenähtud regionaalabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 mõistes (edaspidi regionaalabi) ja sellele kohaldatakse üldises grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

  (2) Määrust ei kohaldata:
  1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;
  2) vähese tähtsusega abi saajale VTA määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel;
  3) regionaalabi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja artiklis 13 kehtestatud juhtudel.

§ 3.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

  (1) Toetuse andmise eesmärk on arendada Eesti turismitoodete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning seeläbi taastada Eesti turismiteenuste ekspordi kasv COVID-19 kriisi eelsele tasemele.

  (2) Toetuse andmise alaeesmärgid on:
  1) reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks või Eestit külastava turisti külastusaja pikendamiseks uute või uuendatud kestlike ja eristuvate turismitoodete väljaarendamise kaudu;
  2) turismiettevõtja üleminek senisest kõrgemat lisandväärtust loovatele tegevustele vastava kvaliteediga kestlike turismitoodete arendamisega ja sellega kaasnev majandustulemuste parandamine;
  3) turismisektori rohe- ja digipööret toetavate, sihtkohti ühendavate terviklikku külastajateekonda arvestavate kestlike turismitoodete väljaarendamine turismi ökosüsteemi vastupidavama toimimise tagamiseks tulevikus;
  4) sihtkohtade või ettevõtete ülest terviklikku külastajateekonda hõlmav atraktiivne kestliku turismitoote pakkumine.

  (3) Toetuse andmise tulemusena on turul olemas kvaliteetsete ja universaalse disaini põhimõtetele vastavate uute ja uuendatud turismitoodete pakkumine, mille läbi suureneb Eesti turismisektori siseriiklik ja rahvusvaheline konkurentsivõime.

  (4) Toetust saavad projektid peavad panustama meetme „Majanduse elavdamine” tegevuse „Turismisektori elavdamise programm” väljundinäitajasse „Abi saavate ettevõtete arv”.

§ 4.  Terminid

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest turismiteenustest, mida külastaja reisil tarbib;
  2) kestlik turismitoode on terviklik külastuselamus, mis väärtustab kohalikku kultuuri, keskkonda ja kogukonda ning loob majanduslikku kasu ettevõtjale ja sihtkohale;
  3) välisturul eristuv turismitoode on Eesti kultuuril, loodusel, identiteedil või pärandil põhinev külastuselamus, mis eristub teistes riikides pakutavatest turismitoodetest sisu, teeninduskontseptsiooni, asukoha, pakkumisaja, sihtrühma või turundussõnumi poolest;
  4) külastajateekond hõlmab külastaja kokkupuutepunkte teenusepakkujate, sihtkoha, kohalike elanike ja teiste külastajatega külastuse eelsel, aegsel ja järgsel ajal;
  5) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on ettevõtja, mis vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumitele;
  6) väikeettevõtja on ettevõtja, mis annab tööd kuni 50 inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa kümmet miljonit eurot;
  7) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, mis annab tööd kuni 250 inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 50 miljonit eurot;
  8) suurettevõtja on ettevõtja, mis ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I VKE-le sätestatud kriteeriumitele.

§ 5.  Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

  (2) Rakendusüksus on vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 12 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjale Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus või tema õigusjärglane (edaspidi rakendusüksus).

§ 6.  Vaide esitamine

  (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 51.

  (2) Rakendusasutus lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

  (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale tema nõusolekul kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 7.  Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab §-s 3 nimetatud tulemuste, väljundinäitajate ning eesmärgi saavutamisse järgmiste tegevuste kaudu:
  1) kestliku ja välisturul eristuva uue turismitoote arendamine;
  2) olemasoleva turismitoote uuendamine kestlikuks ja välisturul eristuvaks turismitooteks;
  3) üle-eestilist või erinevaid sihtkohti ühendaval külastajateekonnal pakutavate turismitoodete arendamine;
  4) punktides 1–3 nimetatud tegevuste tulemuse turundamine vähemalt ühel välisturul.

  (2) Toetust ei anta müügi- ja vahendustegevusele.

  (3) Toetust antakse projekti nendele tegevustele, mis on määratletud taotluses sisalduvas tegevusplaanis ja viiakse ellu projekti abikõlblikkuse perioodil.

§ 8.  Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikuks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks taotleja ja partneri poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi ühendmäärus) §-le 2 ning käesoleva määruse tingimustele.

  (2) Juhul kui taotletav toetus on VTA, on abikõlblikud järgmised § 7 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
  1) turismitoote arendamise, testimise ja juurutamise kulud;
  2) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamise kulud;
  3) ehitamisega seotud kulud, sealhulgas ehitusliku projekteerimise, ehitusekspertiisi ning omanikujärelevalve teenuse kulud;
  4) sisekujunduse ja ekspositsiooni rajamisega seotud teenuste ja asjade soetamise kulud;
  5) ressursitõhususe saavutamiseks vajalikud teenuste ja asjade soetamise kulud;
  6) digitaalsete lahenduste soetamise, arendamise ja juurutamise kulud;
  7) patendi ja muu immateriaalse vara valideerimise ja kaitsmise kulud;
  8) välisturundustegevuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kulud, välja arvatud lõike 6 punktis 12 viidatud kulud;
  9) arendatava turismitoote pakkumisega seotud personali koolituskulud;
  10) Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määruse nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” (edaspidi määrus nr 146) §-st 2 tuleneva toetuse kasutamisest teavitamiskohustuse täitmisega seotud kulud;
  11) projekti elluviimisega otseselt seotud personalikulud ühendmääruse §-s 101 nimetatud ühtse määra alusel arvestatuna kümme protsenti projekti abikõlblikest otsestest kuludest, välja arvatud juhul kui tegevust või selle osaks olevat projekti viiakse ellu ainult ehitustööde, asjade või teenuste avaliku hanke kaudu.

  (3) Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, on abikõlblikud järgmised kulud:
  1) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamise kulud;
  2) ehitamisega seotud kulud, sealhulgas ehitusliku projekteerimise, ehitusekspertiisi ning omanikujärelevalve teenuse kulud.

  (4) Arendatava turismitoote pakkumisega seotud personali koolituskulud võivad kokku moodustada kuni kümme protsenti projekti abikõlblike kulude maksumusest.

  (5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud personalikulud, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalikud.

  (6) Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
  1) ühendmääruse § 9 lõikes 6 nimetatud projekti administreerimisega seotud kulud;
  2) kinnisasja soetamise kulud;
  3) pangagarantii;
  4) finants- ja pangakulud;
  5) riigilõiv;
  6) kindlustusmaksed;
  7) liisingu ja kapitalirendi kulud;
  8) tulumaksuseaduse § 49 lõikes 4 nimetatud külaliste vastuvõtukulud;
  9) isikliku sõiduauto kasutamise ja kütusega seotud kulud;
  10) otsesed personalikulud ja projektijuhtimisega seotud töötasu ja projektijuhtimisteenuse kulud, välja arvatud lõike 2 punktis 11 nimetatud ühtse määra alusel makstavad personalikulud;
  11) olmeelektroonika soetamise kulud, välja arvatud otseselt teenuse osutamiseks vajaliku seadme soetamine;
  12) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 ja üldise grupierandi määruse artikli 1 lõike 2 punktis c nimetatud kulud, sealhulgas reklaampinna tasu välisriikides;
  13) makselahenduse loomise, arendamise ja soetamise kulud müügiks välisturul ning müügitöötajate töötasu ja sellega seotud kulud;
  14) külastaja teenindamisega või külastajateekonnaga mitteseotud tehnosüsteemide rajamise või rekonstrueerimisega seotud kulud;
  15) jaotusvõrguga liitumise ja liitumiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud;
  16) muu kulu, mis ei ole seotud abikõlblike tegevustega või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline;
  17) sularahas tasutud kulud.

§ 9.  Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei ole varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäev.

  (3) Juhul kui taotletav toetus on regionaalabi, ei tohi taotleja alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

  (4) Juhul kui ehituslikuks projekteerimiseks taotletav toetus on vähese tähtsusega abi, sätestab rakendusüksus toetuse taotluse esitaja soovil taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kulude osas taotluse esitamise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäeva.

  (5) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2023. a.

  (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale lõppmakse tegemist.

  (7) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2023. a.

§ 10.  Toetuse piirsumma ja osakaal

  (1) Toetuse minimaalne summa taotleja kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa 200 000 eurot.

  (2) Kui toetus antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse maksimaalne osakaal 70 protsenti abikõlblikest kuludest.

  (3) Kui toetus antakse regionaalabina, peab toetuse maksimaalne osakaal vastama toetuse määramise hetkel kehtivale Eesti regionaalabi kaardi osakaalule väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtja puhul.

  (4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

  (5) Taotlejale või partnerile VTA määruse alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava vähese tähtsusega abiga ning komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17) ja komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45–54), antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot.

  (6) Kui taotleja või partner on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi taotlejale või partnerile nimetatud määruse ja VTA määruse alusel jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kolme majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma koos käesoleva määruse alusel VTA-na taotletava toetusega ületada 500 000 eurot.

  (7) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

  (8) Projektile antava toetuse summa ja toetuse osakaal abikõlblikest kuludest sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

  (9) Vähese tähtsusega abi kogusumma arvutamisel lähtutakse VTA määruse artikli 2 lõikes 2 ning artikli 5 lõikes 1 sätestatud regulatsioonist.

  (10) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 

§ 11.  Nõuded taotlejale ja partnerile

  (1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ja riigiasutus.

  (2) Projekti partner on toetuse saaja poolt toetuse taotluses nimetatud Eestis registreeritud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või riigiasutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud ning kes ei ole projektis töövõtja.

  (3) Taotleja ja partner peavad vastama Vabariigi Valitsuse 21. augusti 2014. a määruse nr 133 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse taotlemise ja taotluste menetlemise nõuded ja tingimused toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamiseks” (edaspidi taotluste menetlemise määrus) § 2 nõuetele.

§ 12.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus peab vastama taotluste menetlemise määruse nõuetele.

  (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
  1) taotleja üldandmed;
  2) partneri olemasolul partneri andmed, tegevus projektis ning partneri rahaline panus projekti;
  3) kui taotleja või partner kuuluvad kontserni, siis taotleja ja partneri kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad;
  4) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk, projekti tegevusplaan ja ajakava, toetuse vajaduse põhjendus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
  5) andmed projekti planeeritava tulemuse ja mõju kohta valdkonnale ning turismisektorile;
  6) projekti eelarve ja selle põhjendus;
  7) olemasoleva olukorra kirjeldus;
  8) uue või uuendatava turismitoote kirjeldus;
  9) projekti tegevuste ja nende tulemuse kirjeldus ning selgitus, kuidas need aitavad kaasa toetuse eesmärkide ja tulemuste saavutamisele;
  10) projekti raames arendatava uue või uuendatava turismitoote nõudluse analüüs, mis sisaldab sihtturgude ja -gruppide valiku põhjendust;
  11) projekti raames arendatava uue või uuendatava turismitoote turundusplaan, mis sisaldab turundustegevuste ja -kanalite kirjeldust;
  12) projekti raames arendatava uue või uuendatava turismitoote konkurentsianalüüs;
  13) projekti riskianalüüs;
  14) meeskonna liikmete elulookirjeldused, vastutusvaldkonnad, kompetentsus ja kogemus valdkonnas;
  15) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;
  16) taotleja kahe eelneva aasta majandusaasta aruanne, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav ja selle esitamise kohustus on saabunud;
  17) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelneva kvartali seisuga, välja arvatud juhul kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav;
  18) projekti raames arendatava uue või uuendatava turismitoote finantsanalüüs projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal rakendusüksuse vormil;
  19) kui tegemist on ehitamisega, siis teave kehtivate projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu kohta ja arhitektuurne eskiisprojekt;
  20) muu loa andmed, kui see on tööde teostamiseks nõutav;
  21) projektiga seotud põhivara kasutusõigust tõendav dokument, välja arvatud kinnistu puhul, mis on kinnistusraamatu andmetel taotleja omandis;
  22) riigihankekohustuslasest taotleja või partneri puhul hankeplaan rakendusüksuse kehtestatud vormil;
  23) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

4. peatükk Toetuse taotlemine ja menetlemine 

§ 13.  Taotlusvooru avamine, toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

  (1) Toetuse taotlemiseks korraldatakse taotlusvoorud. Taotlus esitatakse rakendusüksuse määratud taotlusvooru tähtpäevaks.

  (2) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel esitamise tähtpäeva ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata.

  (3) Taotlusvooru avamisest, selle rahastamise eelarvest ja taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast teavitab rakendusüksus oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise algust vähemalt 20 tööpäeva ette. Taotlusvoor on avatud vähemalt 35 tööpäeva.

  (4) Rakendusüksus kooskõlastab rakendusasutusega taotlusvooru avamise tingimused.

  (5) Taotlus esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-Toetuse keskkonna (edaspidi e-Toetuse keskkond) kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt.

§ 14.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine koosneb:
  1) taotluse registreerimisest;
  2) taotluse menetlusse võtmisest või menetlusse võtmata jätmisest;
  3) vajadusel selgituse ja lisateabe küsimisest;
  4) taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, sealhulgas riigiabi reeglitele vastavuse hindamisest;
  5) nõuetele vastava taotluse hindamisest;
  6) taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

  (2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisel nõuda rakendusüksuse määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist, täiendamist või lisateavet.

  (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on 45 tööpäeva taotlusvooru lõppemisest arvates. Rakendusüksuse määratud selgituse, ekspertiisi ja lisainformatsiooni ning taotluse täienduse ja muudatuse esitamise tähtajaks võib taotluse menetlemise kuni kümneks tööpäevaks peatada.

  (4) Kui taotluses avastatakse puudus, teavitatakse sellest taotlejat e-Toetuse keskkonna kaudu viivitamatult, näidates, milline puudus tuleb kõrvaldada, andes selleks taotlejale kuni kümnetööpäevase tähtaja.

  (5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul rakendusüksuse küsitud selgitusi ja lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud.

§ 15.  Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

  (1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja ning partneri nõuetele vastavust hindab rakendusüksus.

  (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri nõuetele vastavaks, kui taotleja ja partner vastavad §-s 11 esitatud nõuetele.

  (3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded.

  (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
  1) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
  2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;
  3) taotluste menetlemise määruse § 8 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud asjaolu.

  (5) Taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisega teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust §-s 17 nimetatud tingimuste kohaselt hindamata.

§ 16.  Hindamiskomisjoni moodustamine

  (1) Projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega enne taotluste vastuvõtu avamist. Hindamiskomisjoni koosseis avaldatakse rakendusüksuse veebilehel.

  (2) Rakendusüksus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnangut hindamiskomisjon projekti hindamisel arvestab.

§ 17.  Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord

  (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluses kirjeldatud projekti hinnatakse rakendusüksuse valikumetoodika alusel, mis on rakendusasutusega kooskõlastatud ja rakendusüksuse veebilehel avaldatud enne taotluste vastuvõtu avamist.

  (2) Taotluste valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest, mille osakaalud koondhindes on järgmised:
  1) projekti mõju meetme eesmärgi ja tulemuse saavutamisele, sealhulgas konkurentsi ja nõudluse analüüs – 40 protsenti koondhindest;
  2) taotleja organisatsiooniline võimekus, sealhulgas finantsvõimekus ning projektimeeskonna võimekus – 30 protsenti koondhindest;
  3) projekti põhjendatus, kuluefektiivsus ja ettevalmistuse kvaliteet – 30 protsenti koondhindest.

  (3) Taotlust hinnatakse skaalal null kuni neli punkti.

  (4) Iga hindamiskomisjoni liige hindab kõiki taotlusi käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisest.

  (5) Rakendusüksus reastab taotlused lõpliku paremusjärjestuse saamiseks hindamiskomisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. Võrdse koondhinde saanud taotluste korral saab pingereas kõrgema koha lõike 2 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumis kõrgema hinde saanud projekt.

§ 18.  Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

  (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse.

  (2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, mis vastab järgmistele tingimustele:
  1) on § 17 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,6;
  2) ei ole üheski § 17 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähem kui 2,5;
  3) taotluse rahuldamiseks piisab taotlusvooru rahastamise eelarvest, arvestades taotluse kohta § 17 lõike 5 alusel koostatud pingereas.

  (3) Lisaks taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 4 sätestatud teabele esitatakse taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtajad ja väljamaksetaotluste esitamise tingimused.

  (4) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu taotlejat, partnerit või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (5) Taotlus jäetakse rahuldamata taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

  (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsusesse märgitakse taotluste menetlemise määruse § 8 lõikes 5 nimetatud teave.

§ 19.  Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

  (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada taotluste menetlemise määruse § 9 lõikes 1 kehtestatud juhtudel või kui taotleja või partneri VTA vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.

  (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt taotluste menetlemise määruse § 9 lõikele 3 ja käesoleva paragrahvi lõigetele 4 ja 5. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (4) Juhul kui projekt sisaldab ehitusseadustiku § 4 kohast ehitamist, seatakse taotlejale kõrvaltingimuseks kohustus esitada enne ehitustöödega alustamist ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud kohustuslikud load, kooskõlastused ja dokumendid.

  (5) Kui ehitusseadustiku lisa 1 kohaselt on kohustuslik ehitusprojekti koostamine, seatakse taotlejale kõrvaltingimuseks eel- või põhiprojekti staadiumis ehitusprojekti koostamine vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele ning ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud määruses nõutud juhul ehitusprojekti ekspertiis.

  (6) Kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega, ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele ja ettemaksele. Õigus toetusega seotud maksele ja ettemaksele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise või täitmise kohta vastava teabe vormistamist taotluse rahuldamise otsuse juurde.

§ 20.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja vastavasisulise kirjaliku taotluse alusel taotluste menetlemise määruse §-s 10 kehtestatud tingimustel ja korras.

  (2) Toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotluse rakendusüksusele toetuse saaja esindusõigusliku isiku digiallkirjaga.

  (3) Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 20 protsenti võrreldes taotluse rahuldamise otsuses märgituga, tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu.

  (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil või tulemus ei vasta §-s 3 sätestatud eesmärkidele.

  (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta alates muudatustaotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast, kui see aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.

  (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.

  (7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks struktuuritoetuse seaduse § 22 lõigete 3 ja 4 ning § 47 lõike 3 alusel.

§ 21.  Otsuse kättetoimetamine

  Paragrahvides 18–20 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates e-Toetuse keskkonna kaudu.

5. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 

§ 22.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

  (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtaegadel.

  (2) Aruandlusperioodi pikkus vahe- ja lõpparuannete esitamiseks on üks kuni kolm kuud.

  (3) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande koos viimase maksetaotlusega hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (4) Toetuse saaja esitab projekti järelaruande rakendusüksuse nõudmisel.

  (5) Toetuse saaja esitab projekti aruande e-Toetuse keskkonna kaudu.

  (6) Aruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave:
  1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja nimi;
  2) aruande esitamise kuupäev;
  3) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund ja tulemus, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta;
  4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.

  (7) Lõpparuandes esitatakse lisaks lõikes 6 sätestatule toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele.

§ 23.  Toetuse maksmise tingimused

  (1) Maksetaotluse esitamine, menetlemine ja toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 11–14 ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. Toetuse makse tehakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse 3. peatükis ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele.

  (2) Toetuse saaja esitab maksetaotluse e-Toetuse keskkonna kaudu koos vahe- või lõpparuandega.

  (3) Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ühendmääruse § 14 lõike 1, § 15 lõike 1 ja 5 alusel või ettemaksena ühendmääruse §-de 19 ja 20 alusel.

  (4) Personalikulud hüvitatakse ühendmääruse §-s 101 nimetatud ühtse määra alusel arvestatuna kümme protsenti vähese tähtsuse abina taotletavatest projekti abikõlblikest otsestest kuludest, välja arvatud juhul kui tegevust või selle osaks olevat projekti viiakse ellu ainult ehitustööde, asjade või teenuste avaliku hanke kaudu.

  (5) Kuludokumendi abikõlblik summa peab olema vähemalt 35 eurot.

  (6) Rakendusüksus menetleb tegelike kulude alusel esitatud maksetaotluse 40 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest arvates.

  (7) Tegelike kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:
  1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude tasumine vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 1 või kulude tasumine vähemalt käesoleva määruse §-s 10 sätestatud omafinantseeringu määra ulatuses vastavalt ühendmääruse § 14 lõike 1 punktile 2, järgides ühendmääruse § 14 lõigetes 3, 4 ja 5 esitatud tingimusi;
  2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava dokumendi või selle koopia esitamine rakendusüksusele rakendusüksuse nõutavas ulatuses, arvestades ühendmääruse § 11 lõikes 4 sätestatud erandit riigiasutusele.

  (8) Põhjendatud juhul võib enne kulude abikõlblikkuse tõendamist ühendmääruse §-des 19 ja 20 kehtestatud tingimustel teha toetuse saajale riigiabi ettemakse. Riigiabi ettemakse tõendamata summa võib moodustada kuni 20 protsenti toetuse summast. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ettemakse kasutamise tõendamiseks abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavad dokumendid 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (9) Riigiabi ettemakse tegemise aluseks on toetuse saaja rakendusüksusele esitatud maksetaotlus, kus on märgitud ettemakse vajadus, kulude prognoos, krediidiasutuse garantii ja muud rakendusüksuse nõutud dokumendid.

  (10) Rakendusüksus menetleb ettemaksetaotluse kümne tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest arvates.

  (11) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikes kuludes ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse piirsumma.

  (12) Rakendusüksus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 1 sätestatud alustel.

  (13) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
  1) esitatud maksetaotlus, kulu- või maksedokument ei vasta nõuetele;
  2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja eesmärgile.

  (14) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

6. peatükk Toetuse saaja, partneri ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 

§ 24.  Toetuse saaja ja partneri kohustused

  (1) Lisaks struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatule kohustub toetuse saaja:
  1) kasutama toetust vastavalt taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud otstarbele;
  2) osutama auditi ja kontrolli kiireks läbiviimiseks abi;
  3) viivitamatult kirjalikult informeerima rakendusüksust projekti teostamise käigus ilmnenud asjaolust, mis ohustab projekti tulemuse saavutamist ning projekti edasise jätkamise otstarbekust;
  4) juhul kui tema või partner ei pea järgima riigihangete seadust ja tehingu hind vastab struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 sätestatule, esitama vähemalt kolm omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja sisu poolest võrreldavat hinnapakkumist ning kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus.

  (2) Partner peab täitma struktuuritoetuse seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi.

§ 25.  Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõikes 2 sätestatule kohustub rakendusüksus:
  1) edastama toetuse taotluse, projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
  2) teostama vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi registrisse;
  3) teostama projekti elluviimise kontrolli;
  4) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  5) teostama meetme tegevuse rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate rakendusasutusele;
  6) koostama meetme tegevuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle rakendusasutusele;
  7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;
  8) teavitama rakendusasutust toetuse kasutamise takistusest.

  (2) Rakendusüksusel on õigus:
  1) vähendada toetuse suurust toetuse saaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse;
  2) vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  3) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud või kui toetuse saaja või partner rikub struktuuritoetuse seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi.

§ 26.  Finantskorrektsioonid

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ning ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule.

  (2) Toetus nõutakse tagasi vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 48 ning ühendmääruse §-le 23, arvestades konkurentsiseaduse erisusi.

  (3) Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

Andres Sutt
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

Ando Leppiman
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json