Teksti suurus:

Sotsiaalministri määruste muutmine

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:09.11.2013
Avaldamismärge:RT I, 06.11.2013, 1

Sotsiaalministri määruste muutmine

Vastu võetud 31.10.2013 nr 36

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõike 2, § 262 lõike 3 ja § 56 lõike 1 punkti 7 alusel.

§ 1.  Sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määruses nr 25 „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 47 täiendatakse pärast sõna „vastuvõtuüksuse” tekstiosaga „või haigla”;

2) määrust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses:

§ 471. Päevaraviüksuses peab olema voodi või funktsionaalne tool igale patsiendile. Haiglas võib päevaraviks kasutada teiste osakondade voodeid.”;

3) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Päevakirurgiaüksuses peab olema voodi või funktsionaalne tool igale patsiendile. Haiglas võib päevakirurgiaks kasutada teiste osakondade voodeid.”.

§ 2.  Sotsiaalministri 19. märtsi 2010. a määruses nr 22 „Iseseisvalt osutatavate ämmaemandusabi tervishoiuteenuste loetelu” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused”;

2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused.”.

§ 3.  Sotsiaalministri 15. detsembri 2004. a määruses nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kasutama kliinilist auditit, enesehindamist ja ravidokumentide kontrolli ning koostama ja rakendama puuduste korral abinõude plaani;”;

2) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamiseks kehtestab tervishoiuteenuse osutaja tegevusjuhised:
1) haiglanakkuste kontrollimiseks ja vältimiseks vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega kehtestatud nõuetele;
2) ravimite, sealhulgas antibiootikumide määramiseks koos haigla ravimformulariga vastavalt ravimiseadusega kehtestatud nõuetele;
3) patsiendi ohutuse tagamiseks;
4) patsiendi kukkumisriskide ennetamiseks ja hindamiseks;
5) patsiendi valu hindamiseks ja käsitlemiseks.”;

3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Tervishoiuteenuse osutaja kehtestab vastavalt oma tegevusvaldkonnale tegevusjuhised:
1) kiirguse kasutamiseks diagnostika- ja raviprotseduuride tegemisel vastavalt kiirgusseadusega kehtestatud nõuetele;
2) patsiendi operatsioonieelse seisundi hindamiseks;
3) transfusioonravi korraldamiseks;
4) lamatiste ennetamiseks ja ravimiseks ning lamatise tekkeriski hindamiseks.”;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

„(32) Iseseisvalt statsionaarse õendusabi osutaja peab pidama eraldi arvestust tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud lamatiste, patsiendi raske vigastuse või surmaga lõppenud kukkumiste ja haiglasisese transpordi käigus juhtunud õnnetuste kohta.”;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Tervishoiuteenuste osutamisega otseselt tegelevaid tervishoiutöötajaid abistavate hooldajate ametikohtadele koostab tervishoiuteenuse osutaja ametijuhendid. Ametijuhendites tuleb kindlaks määrata:
1) ametikoht organisatsioonis;
2) kohustused;
3) õigused;
4) vastutus.”;

6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Tervishoiuteenuse osutaja tagab hooldajate arendamiseks ja pädevuse tõstmiseks hooldajate iga-aastase koolitamise. Tervishoiuteenuse osutaja koostab hooldajate koolitusplaani iga kalendriaasta kohta. Tervishoiuteenuse osutaja peab tagama igale hooldajale kutsealase koolituse vähemalt 16 tunni ulatuses.”.

§ 4.  Määruse § 3 jõustub 1. jaanuaril 2014. a.

Taavi Rõivas
Minister

Marelle Erlenheim
Kantsler

/otsingu_soovitused.json