Turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise täiendav toetus
Vastu võetud 05.11.2020 nr 68
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Toetuse sihtrühm on turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtja, kelle majandustegevust on negatiivselt mõjutanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud erandlikud asjaolud.
(2) Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2020. a teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis” (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1–9, edaspidi COVID-19 raamistik) osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
(3) Määruse alusel antakse toetust alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest.
(4) Toetuse andmisel kohaldatakse lisaks käesolevale määrusele riigieelarve seaduse § 812 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud tingimusi.
§ 2. Toetuse eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on abi andmine turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjatele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks.
§ 3. Toetuse rakendamine
Toetuse taotlusi menetleb, väljamakseid teeb ja järelevalvet teostab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS).
§ 4. Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) turismiga otseselt seotud majandusharu ettevõtjaks loetakse majutusettevõtjat, reisiettevõtjat, turismiatraktsiooni pidajat, turismiteenuse pakkujat, giidi, rahvusvahelise liiniveo korraldajat ja konverentside korraldajat;
2) majutusettevõtja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mis pakub 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuseid ning kelle tegevusala on justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” (edaspidi EMTAK) sätestatud tegevusala koodiga jagu I 551, 552 või 553 või jagu Q 86905;
3) reisiettevõtja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, mis omab Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) kehtivat akrediteeringut lennupiletite väljastamiseks ja kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 79;
4) turismiatraktsioon on hoone või rajatis, mis on avatud külastajale, sealhulgas üksikkülastajale, ilma broneerimiseta ning tasulise sissepääsu alusel ja mille pidaja pakub aastaringselt või tegutsemishooajal elamust teaduslikul, hariduslikul või meelelahutuslikul eesmärgil;
5) turismiatraktsiooni pidaja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, välja arvatud riigi osalusega äriühing, riigi asutatud sihtasutus või mittetulundusühing, mille liige riik on ja kellele kuulub turismiatraktsiooni sissepääsu eest külastajate poolt makstav tasu;
6) turismiteenuste pakkuja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, mis pakub külastajatele elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid ning mis on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis vastavate kategooriate teenusepakkujana;
7) giid on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud eraõiguslik juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes pakub külastajatele ekskursioone, tutvustab vaatamisväärsusi, vahendab pärandkultuuri ning jagab teavet ekskursiooniprogrammi või teenuste kohta ning on leitav www.puhkaeestis.ee Eesti turismiteenuste andmebaasis vastava kategooria teenusepakkujana või oli 1. märtsi 2020. a seisuga atesteeritud või kutsetunnistusega giid;
8) rahvusvahelise liiniveo korraldaja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud äriühing, mis omab ühistranspordiseaduse § 39 kohast ühenduse tegevusluba rahvusvahelise liiniveo korraldamiseks ning liiniluba;
9) konverentside korraldaja on 1. veebruari 2020. a seisuga äriregistris registreeritud äriühing, kelle põhitegevusala on EMTAK koodiga jagu N 82301;
10) teenuste pakkumise algusaeg on majutusettevõtja puhul esmakordne 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud teenuste Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonis esitamise aeg ja turismiatraktsiooni pidaja puhul esmakordne turismiatraktsiooni külastajatele avamise aeg;
11) vähem kui aasta teenuseid pakkunud ettevõtjaks on taotleja, kes on teenuste pakkumist alustanud hiljem kui 31. juulil 2019. a;
12) tegutsemisaja alguseks loetakse ettevõtja esmakande aega äriregistris;
13) vähem kui aasta tegutsenud ettevõtjaks on taotleja, kes on äriregistris registreeritud hiljem kui 31. juulil 2019. a;
14) tegutsemishooaeg on turismiatraktsiooni avatud olemise periood, juhul kui atraktsioon on avatud hooajaliselt;
15) käibeks loetakse taotleja poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibe suurus, mittekäibemaksukohustuslase puhul kasumiaruande müügitulud ja muud äritulud või füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (vorm E) deklareeritud ettevõtlustulu;
16) 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käive on Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud 9-protsendilise käibemaksumääraga deklareeritud käibe suurus;
17) e-teenindus on EAS-i veebilehel asuv portaal, mille kaudu saab taotleja esitada EAS-ile nõutud dokumente.
§ 5. Vaide esitamine
(1) EAS-i otsuse või toimingu peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaide EAS-ile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast otsusest või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
(2) EAS lahendab vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
2. peatükk Toetuse andmise alused ja toetuse suurus
§ 6. Toetuse liigid
Määruse alusel makstakse järgmisi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenevaid toetusi:
1) majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetus;
2) reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus;
3) turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise toetus;
4) turismiteenuste pakkuja kahjude osalise hüvitamise toetus;
5) giidi kahjude osalise hüvitamise toetus;
6) rahvusvahelise liiniveo korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetus;
7) konverentside korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetus.
§ 7. Toetuse tingimused ja toetuse suurus
(1) Majutusettevõtja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda majutusettevõtja, kelle 2020. a augusti ja septembri summaarne 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibe langus Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete kohaselt oli võrreldes 2019. a sama perioodi summaarse 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibega vähemalt 40 protsenti. Juhul kui majutusettevõtja on teenust pakkunud vähem kui aasta, peab tema 2020. a augusti ja septembri aritmeetiline keskmine 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibe langus Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete kohaselt võrreldes perioodi, mis algab teenuse pakkumise algusajast ja lõpeb 29. veebruaril 2020. a keskmise ühe kalendrikuu 9-protsendilise käibemaksumääraga maksustatud käibega olema vähemalt 40 protsenti.
(2) Majutusettevõtjale makstava lõikes 1 sätestatud toetuse suuruseks on 100 protsenti ettevõtja poolt 2019. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 60 000 eurot. Kui majutusettevõtja on teenuseid pakkunud vähem kui aasta, on toetuse suuruseks 100 protsenti perioodi, mis algab teenuse pakkumise algusajast ja lõpeb 31. juulil 2020. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 60 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot.
(3) Reisiettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda reisiettevõtja. Reisiettevõtjale makstava toetuse suuruseks on kuuekordne ettevõtja poolt 2020. a augusti ja septembri eest tasutud sotsiaalmaksu aritmeetiline keskmine ühe kuu kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 60 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot.
(4) Turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda turismiatraktsiooni pidaja, kelle 2020. a augusti ja septembri summaarne käibe langus oli võrreldes 2019. a sama perioodi summaarse käibega vähemalt 40 protsenti. Juhul kui turismiatraktsiooni pidaja on teenuseid pakkunud vähem kui aasta, peab 2020. a augusti ja septembri aritmeetiline keskmine käibe langus võrreldes perioodi, mis algab teenuste pakkumise algusajast ja lõpeb 29. veebruaril 2020. a keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 40 protsenti.
(5) Turismiatraktsiooni pidajale makstava lõikes 4 sätestatud toetuse suuruseks on 40 protsenti turismiatraktsiooni pidaja 2019. a augusti ja septembri käibest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Kui turismiatraktsiooni pidaja on teenuseid pakkunud vähem kui aasta, on toetuse suuruseks 40 protsenti perioodi, mis algab teenuste pakkumise algusajast ja lõpeb 31. juulil 2020. a, kahekordsest aritmeetilisest ühe kuu keskmisest käibest, kuid mitte rohkem kui 50 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot.
(6) Turismiteenuste pakkuja kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda turismiteenuste pakkuja, kelle 2019. aasta käive oli vähemalt 12 000 eurot.
(7) Turismiteenuste pakkujale makstava lõikes 6 sätestatud toetuse suurus on:
1) 3000 eurot, kui taotleja 2019. aasta käive oli vahemikus 12 000–40 000 eurot;
2) 5000 eurot, kui taotleja 2019. aasta käive oli suurem kui 40 000 eurot.
(8) Giidi kahjude osalise hüvitamise toetust võib taotleda giid, kelle 2019. aasta käive oli vähemalt 12 000 eurot.
(9) Giidile makstava lõikes 8 sätestatud toetuse suurus on:
1) 3000 eurot, kui taotleja 2019. aasta käive oli vahemikus 12 000– 40 000 eurot;
2) 5000 eurot, kui taotleja 2019. aasta käive oli suurem kui 40 000 eurot.
(10) Rahvusvahelise liiniveo korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda rahvusvahelise liiniveo korraldaja, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) seisuga 1. veebruar 2020. a teenindas liiniloa alusel vähemalt ühte Eestist algava või Eestis lõppeva marsruudiga rahvusvahelist bussiliini;
2) perioodil 1. juuli kuni 31. august 2020. a teostas regulaarset rahvusvahelist liinivedu liiniloa alusel ja tingimustel;
3) 2020. aasta septembri ja oktoobri summaarne käibe langus oli võrreldes 2019. a septembri ja oktoobri summaarse käibega vähemalt 40 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot.
(11) Rahvusvahelise liiniveo korraldajale makstava lõikes 10 sätestatud toetuse suurus on 100 protsenti ettevõtja 2020. aasta viiekordsest juuni, juuli ja augusti eest tasutud tööjõumaksude aritmeetilisest keskmisest summast, kuid kokku mitte rohkem kui 200 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot.
(12) Konverentside korraldaja käibe languse osalise hüvitamise toetust võib taotleda konverentside korraldaja, kelle 2020. a augusti ja septembri summaarne käibe langus oli võrreldes 2019. a sama perioodi käibega vähemalt 40 protsenti ja kelle 2019. a eest tasutud tööjõumaksude kogusumma oli vähemalt 10 000 eurot. Juhul kui konverentside korraldaja on tegutsenud vähem kui aasta, peab tema 2020. a augusti ja septembri summaarne käibe langus võrreldes perioodi, mis algab tegutsemisaja algusest ja lõpeb 29. veebruaril 2020. a keskmise ühe kalendrikuu käibega olema vähemalt 40 protsenti.
(13) Konverentside korraldajale makstava lõikes 12 sätestatud toetuse suurus on 100 protsenti ettevõtja 2019. a eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot. Kui konverentside korraldaja on tegutsenud vähem kui aasta, on toetuse suuruseks 100 protsenti perioodi, mis algab tegutsemisaja algusest ja lõpeb 31. juulil 2020. a, eest tasutud tööjõumaksudest, kuid mitte rohkem kui 40 000 eurot. Toetust ei maksta, kui toetuse arvestuslik suurus on väiksem kui 2000 eurot.
3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 8. Toetuse taotlemine
(1) Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister kehtestab käskkirjaga iga §-s 6 sätestatud toetuse liigi rahastamise eelarve ja taotlemise tähtaja.
(2) Juhul kui mõne §-s 6 sätestatud toetuse puhul esitatakse nõuetele vastavaid taotlusi väiksemas summas kui toetuse rahastamise eelarve, suunab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nimetatud toetuse rahastamise eelarve vahendid teiste toetuste rahastamise eelarvetesse.
(3) Paragrahvi 6 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud toetuste taotlemine on jooksev. Taotlusi menetletakse ja toetuse saamine otsustatakse tingimustele vastavate taotluste esitamise järjekorras kuni eelarvevahendite lõppemiseni.
(4) Paragrahvi 6 punktides 2, 3, 6 ja 7 sätestatud toetuste taotlemine on vooruline. Toetuse saamine otsustakse pärast taotluste esitamise tähtaega. Juhul kui toetuse rahastamise eelarvest ei piisa kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks § 7 lõikes 3, 5, 11 või 13 sätestatud määras, jaotatakse toetuse rahastamise eelarve vahendid rahuldamisele kuuluvate taotluste vahel proportsionaalselt sellega, kuidas vastava toetuse rahastamise eelarve suhtub nõuetele vastavate taotluste kogusummasse.
(5) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlemise tähtaegadest annab EAS teada oma veebilehel ja e-teeninduses.
(6) Taotlus esitatakse EAS-ile e-teeninduse kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.
(7) Üks turismiga otseselt seotud majandusharu ettevõtja võib saada ühe §-s 6 sätestatud toetuse.
§ 9. Nõuded taotlejale
Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja ei ole raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–18) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes 31. detsembri 2019. a seisuga;
2) erandina punktis 1 sätestatust võib taotlejaks olla mikro- või väikeettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa tähenduses, kes oli raskustes juba 31. detsembril 2019. a, COVID-19 raamistiku punkti 22 ca tingimustel;
3) taotlejale COVID-19 raamistiku osa 3.1 alusel antud abi koos käesoleva määruse alusel antava toetusega ei tohi ületada 800 000 eurot;
4) taotlejal puudusid 12. märtsil 2020. a riiklikud maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud;
5) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse;
6) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust;
7) füüsilisest isikust ettevõtjast taotlejat ei ole äriregistrist kustutatud taotluse esitamise kuupäeva seisuga ega kustutata enne toetuse taotluse kohta otsuse tegemist;
8) juhul kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele ja makse tähtpäev on saabunud, on tagasimaksed taotluse esitamise hetkeks nõutud summas teostatud;
9) paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2, 4, 5, 6, 7 ja 8 nimetatud taotlejad ei ole saanud toetust väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 29. aprilli 2020. a määruse nr 12 „Turismiga otseselt seotud majandusharude ettevõtjate COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenenud kahjude osalise hüvitamise täiendav toetus”, 29. aprilli 2020. a määruse nr 13 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetus”, kultuuriministri 28. mai 2020. a määruse nr 14 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi spordiobjektide valdajate toetamiseks” või kulutuuriministri 30. aprilli 2020. a määruse nr 9 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale” alusel;
10) juhul kui taotleja on saanud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust põhjustatud kriisi tõttu riigi 2020. a. lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvelt toetust teisest meetmest, muudest riigieelarvelistest vahenditest või kohaliku omavalitsuse üksuselt, teavitab taotleja EAS-i nimetatud toetuse saamisest taotlusvormil.
§ 10. Nõuded taotlusele
Taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni:
1) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress, arveldusarve number;
2) turismiatraktsiooni käibe languse osalise hüvitamise toetus puhul turismiatraktsiooni nimi ning turismiatraktsiooni esmakordse külastajatele avamise aeg;
3) projekti nimi;
4) taotleja majandustegevusele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tingitud mõjude lühikirjeldus;
5) taotletava toetuse summa;
6) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 9 sätestatud nõuetele;
7) kontserni liikmete skeem, kui kontsern ei kajastu äriregistris;
8) kasumiaruanne ja bilanss 31. detsembri 2019. a seisuga, kui see ei ole kättesaadav avalikus registris, füüsilisest isikust ettevõtja 2019. a tuludeklaratsioon ning kontserni kuuluva taotleja kinnitus, et kontsern ei ole raskustes 31. detsembri 2019. a seisuga;
9) kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane, siis asjakohaste kuude kasumiaruanded või raamatupidamise väljavõtted, kui taotleja on füüsilisest isikust ettevõtja, siis tuludeklaratsioon;
10) kui taotleja on reisiettevõtja, siis kehtiv Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) kood;
11) kui taotleja on rahvusvahelise liiniveo korraldaja, siis liiniloa koopia;
12) kui taotleja on giid, siis koopia dokumendist, mis tõendab 1. märtsi 2020. a seisuga kehtiva atesteeringu olemasolu.
4. peatükk Taotluse menetlemine ja toetuse maksmine
§ 11. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb:
1) taotluse registreerimisest;
2) vajadusel selgituste ja lisateabe küsimisest;
3) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist;
4) riigiabi reeglitega kokkusobivuse hinnangu andmisest;
5) taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest.
(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 25 tööpäeva alates taotluse esitamisest jooksva taotlemise korral ning voorulise taotlemise korral taotluste vastuvõtmise lõpetamise tähtpäevast. Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-teeninduses esitab. EAS võib taotluse menetlemise aega põhjendatud juhtudel pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.
(3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
§ 12. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Nõuetele vastava taotleja ja taotluse osas teeb EAS taotluse rahuldamise otsuse või taotluse osalise rahuldamise otsuse.
(2) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse vastavaks tunnistatud taotleja ja taotluse puhul, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik toetuse rahastamise eelarvevahendite lõppemise tõttu, § 8 lõikes 4 sätestatud juhul või kui taotletud summa ei vasta §-s 7 sätestatule.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruse tingimustele, taotleja ei kõrvalda puudusi § 11 lõikes 3 sätestatud tähtajal või § 8 lõikes 3 nimetatud taotluste rahaline maht ületab taotluste eelarve vaba jäägi.
(4) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb EAS ja toimetab selle taotlejale kätte e-teeninduse kaudu.
§ 13. Toetuse maksmise tingimused
Toetus makstakse toetuse saajale välja 10 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
5. peatükk Toetuse saaja ning EAS-i õigused ja kohustused
§ 14. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada EAS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saajal on kohustus:
1) esitada EAS-i nõudmisel informatsiooni ettenähtud viisil ja tähtajal;
2) võimaldada EAS-il, Euroopa Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil ja Euroopa Kontrollikojal teha kohapealset kontrolli ja järelevalvet toetusega seotud dokumentide üle;
3) säilitada taotlusega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale seitse aastat pärast toetuse väljamaksmist;
4) teavitada viivitamatult kirjalikult EAS-i kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist;
5) maksta toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
§ 15. EAS-i õigused ja kohustused
(1) EAS-il on õigus:
1) teostada kohapealset kontrolli;
2) nõuda taotluses sisalduva kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist;
3) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui selgub, et toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
4) pärast toetuse andmist teostada järelkontrolli taotleja riigiabi reeglite nõuetele vastavuse üle, kui see on asjakohane;
5) saada Maksu- ja Tolliametist toetuse rahuldamise otsuse aluseks olnud andmeid seire eesmärgil.
(2) EAS-il on kohustus:
1) nõustada taotlejaid taotlusega seotud küsimustes;
2) teha taotlusvorm ja asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
3) toetuse tagasinõudmisel sätestada vastavas otsuses tagasinõudmise aluse, tagasinõutav summa, otsuse täitmise tähtaeg ja muu otsusega seotud oluline teave;
4) mitte avaldada taotlejate ja taotluste kohta menetluse käigus saadud informatsiooni ega dokumente;
5) pärast rahuldamise otsust teha oma veebilehel kättesaadavaks toetuse saaja nimi, toetusmeetme nimetus ning toetuse summa;
6) säilitada toetuse andmisega seotud dokumente 10 aastat alates toetuse andmisest.
§ 16. Toetuse tagastamine
(1) EAS võib teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasinõudmise otsuse, kui:
1) toetuse saaja on taotlemisel esitanud ebaõiget teavet või teave on jäetud esitamata;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata käesolevas määruses nimetatud kohustuse;
3) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
(2) Toetuse tagasinõude otsuse võib teha ühe aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Kui tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.
(3) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab toetuse andja toetuse tagasi koos intressiga vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile.
(4) Toetuse andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.
Raul Siem
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Ando Leppiman
Kantsler