Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus

Vastu võetud 29.02.2024 nr 8
RT I, 05.03.2024, 1
jõustumine 08.03.2024

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Reguleerimisala

  (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris” alategevuse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

  (2) Määrust kohaldatakse tegevustele, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju.

  (3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

  (4) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle põhitegevus vastab justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” koodile:
  1) ajutise tööjõu rent (EMTAK jagu N 782);
  2) [kehtetu - RT I, 06.11.2024, 1 - jõust. 09.11.2024]
  3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK jagu R 920);
  4) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK jagu M 69);
  5) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102);
  6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu L);
  7) peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70);
  8) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK jagu A);
  9) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK jagu M 73);
  10) rentimine ja kasutusrent (EMTAK jagu N 77);
  11) tubakatoodete tootmine (EMTAK jagu C 120);
  12) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

  (5) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud juhtudel.

  (6) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.

  (7) Toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele ja tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2.   Toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega

  (1) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035”) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine” saavutamisele.

  (2) Määrusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond” ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud digiühiskonna programmi meetme „Digiriik” tegevuste „Digiriigi arenguhüpped” ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine” tulemuste saavutamisse.

§ 3.   Riigiabi

  (1) Toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2013, edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus), sätestatud abina kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

  (2) Toetust antakse järgmiselt:
  1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE) nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või vähese tähtsusega abi;
  2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või vähese tähtsusega abi.

  (3) Suurettevõtjale antakse toetust kooskõlas VTA määrusega.

  (4) Toetust ei anta:
  1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata;
  2) VTA määrusega kooskõlas abi taotlemisel VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
  3) üldise grupierandi määrusega kooskõlas abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes olevale ettevõtjale;
  4) üldise grupierandi määrusega kooskõlas abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel.

  (5) VTA määrusega kooskõlas antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

  (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt seotud.

§ 4.   Terminid

  (1) Automatiseerimine on protsess, mille käigus rakendatakse tehnoloogiaid, mis võimaldavad tooteid ja teenuseid luua ning neid edastada vähese või olematu inimsekkumisega.

  (2) Digitaalsed tehnoloogiad ja küberfüüsilised süsteemid (edaspidi CPS) ning nende rakendused on:
  1) asjade internet;
  2) kihtlisandustootmine;
  3) robootika;
  4) suurandmed;
  5) integreeritud süsteemid;
  6) küberturvalisus;
  7) pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus;
  8) simulatsioon ja digitaalsed kaksikud;
  9) tehisintellekt;
  10) virtuaalne ja liitreaalsus;
  11) 5G.

  (3) CPS on mehhanism, mis seob läbi infotöötluse füüsilist maailma virtuaalse maailmaga.

  (4) Digitaliseerimine on tegevus, millega võetakse kasutusele digitaalne tehnoloogia, CPS, automatiseeritud lahendus või tarkvaralahendus.

  (5) Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise ning küberturvalisuse esmase taseme põhimõtete kohta ja nimetatud valdkondade kitsakohtade kõrvaldamiseks vajalike investeeringute ülevaadet, hinnangut investeeringute tasuvusele ning digitaliseerimise teekaardi elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja majandustulemustes. Küberturvalisuse esmase taseme põhimõtted avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

  (6) Ettevõtjaväline nõustaja on ettevõtjavälise teenuseosutaja töötaja või ettevõtjavälise teenuseosutaja kaudu toetatava tegevuse elluviimisel osalev füüsiline isik.

  (7) Ettevõtjaväline teenuseosutaja on äriühing, kes osaleb toetatava tegevuse elluviimisel. Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimisel osalemisel koostab ta digitaliseerimise teekaardi.

  (8) Küberturvalisus on olukord, kus tehniliste, füüsiliste ja organisatsiooniliste turvameetmetega kaitstakse võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest.

  (9) Projektimeeskond on ettevõtja esindajatest ja ettevõtjavälistest nõustajatest koosnev töörühm, kes koostab digitaliseerimise teekaardi. Ettevõtjavälistel nõustajatel on teadmised ja kogemused toetust taotleva ettevõtja valdkonnast, valdkonna äriprotsessidest ning valdkonna digitaliseerimise lahendustest.

  (10) Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatule.

  (11) VKE on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatule.

§ 5.   Toetuse andmise eesmärk ja väljundnäitajad

  (1) Toetuse eesmärk on suurendada ettevõtja teadlikkust tema ettevõtte digitaliseerituse ja automatiseerituse hetkeolukorrast ja küberturvalisuse esmasest tasemest ning luua eeldusi digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks, arendades protsesside tulemuslikkust ning kasvatades seeläbi ettevõtja konkurentsivõimet ja võimekust suurendada digitaliseerimisega oma toodete ja teenuste lisandväärtust.

  (2) Toetuse andmine panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
  1) toetatavad ettevõtjad;
  2) toetustega toetatavad ettevõtjad;
  3) uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid.

  (3) „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega:
  1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest;
  2) kasvuhoonegaaside netoheide CO₂ ekvivalenttonnides;
  3) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
  4) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
  5) ligipääsetavuse näitaja.

§ 6.   Rakendusasutus ja rakendusüksus

  (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

  (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 

§ 7.   Toetatavad tegevused

  (1) Toetust antakse projekti järgmistele tegevustele, mis panustavad §-s 5 nimetatud eesmärgi ja väljundnäitajate saavutamisse:
  1) digitaliseerimise teekaardi koostamine;
  2) digitaliseerimise teekaardis esitatud kitsaskohtade lahendamiseks ja arenguvõimaluste elluviimiseks vajalik nõustamisteenus ja arendustegevus.

  (2) Digitaliseerimise teekaardis esitatakse:
  1) ülevaade ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ja tootmise või teenuse osutamise protsessist;
  2) hinnang, milliseid kitsaskohti tarneahelas ja tootmise või teenuse osutamise protsessis saab lahendada või milliseid arenguvõimalusi ellu viia digitaliseerimise abil;
  3) hinnang punktis 2 nimetatud valdkondades kitsaskohtade kõrvaldamise ja asjakohaste arenguvõimaluste kohta tähtsuse järjekorras, lahenduste maksumusele, tasuvusajale, küberturvalisusele ning mõjule ettevõtja ärimudelile ja majandustulemustele;
  4) punktis 2 nimetatud kitsaskohtade lahenduste ja arenguvõimaluste elluviimise kolme aasta tegevuskava, milles on kirjeldatud punktis 3 sätestatud asjaolusid;
  5) kinnitus digitaliseerimise teekaardis toodud tegevuste ning investeeringute vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”.

  (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud nõustamisteenus ja arendustegevus peavad vastama järgmistele nõuetele:
  1) on seotud digitaliseerimise teekaardil esitatud kitsaskohtadega ja aitavad neid lahendada või toetavad teekaardil esitatud arenguvõimaluste elluviimist;
  2) nõustatakse digitaliseerimise, automatiseerimise ja küberturvalisuse valdkonnas;
  3) arendustegevus on seotud digitaliseerimise teekaardil esitatud digitaliseerimise, automatiseerimise ja küberturvalisuse rakendustega ning viiakse ellu nende juurutamiseks;
  4) nõustamise ja arendustegevuse protsess ja lõpptulemus on dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  (4) Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” vastavuse kinnituse andmisel lähtutakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud teabelehest, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30).

§ 8.   Kulude abikõlblikkus

  (1) Abikõlblikud on ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel kindlasummalise maksena tasutavad kulud, mis vastavad taotluse rahuldamise otsusele ning on vajalikud, et viia ellu toetatavad tegevused ja saavutada väljundnäitajad.

  (2) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks ettevõtjavälise teenuseosutaja nõustamisteenuse kulud.

  (3) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks ettevõtjavälise teenuseosutaja nõustamisteenuse kulud ning välistest allikatest turutingimustel ostetud teadmiste kulud.

  (4) Abikõlbmatud on järgmised kulud:
  1) [kehtetu - RT I, 06.11.2024, 1 - jõust. 09.11.2024]
  2) käibemaks;
  3) tarkvaralitsentsi ostmise kulu;
  4) kulu, mis on tehtud enne rakendusüksusele taotluse esitamist.

§ 9.   Projekti abikõlblikkuse periood

  (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

  (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobril 2029.

  (3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist.

  (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on:
  1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusel kuni kuus kuud;
  2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusel kuni 12 kuud.

  (5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. oktoobril 2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamist võib taotleda kuni projekti lõppemiseni. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood kesta lõikes 4 sätestatud perioodist kuni kuus kuud kauem.

  (6) Projekt lõpeb, kui projekti väljundnäitajad ja tulemused on saavutatud ning rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse maksnud.

§ 10.   Toetuse summa ja osakaal

  (1) Toetuse maksimumsumma ühe projekti kohta on:
  1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral 10 000 eurot;
  2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral 35 000 eurot.

  (2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 50 protsenti.

  (3) VTA määrusega kooskõlas toetust saava ning väljaspool Harjumaad ja Tartu linna registreeritud äriühingu toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti.

3. peatükk Nõuded taotlejale ning taotlusele 

§ 11.   Nõuded taotlejale

  Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta põhitegevuse keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruandele on vähemalt 200 000 eurot;
  2) ei ole § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuseks saanud toetust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus” või väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 21. jaanuari 2021. a määruse nr 3 „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord” alusel.

§ 12.   Nõuded taotlusele

  Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:
  1) taotleja nimi ja registrikood;
  2) toetust taotleva ettevõtja suurus;
  3) projekti algus- ja lõppkuupäev;
  4) projektimeeskonna iga liikme elulookirjeldus ja ülesanded;
  5) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;
  6) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele;
  7) projekti kirjeldus ja projekti eelarve koos kuludega;
  8) paragrahvi 7 lõikes 1 nimetatud tegevuse elluviimisel ettevõtjavälise teenuseosutaja mõistele vastavatelt äriühingutelt vähemalt üks hinnapakkumus, kui teenuse maksumus käibemaksuta on väiksem kui 20 000 eurot;
  9) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse tegevuskava ja eelarve kavand rakendusüksuse vormil;
  10) punktis 8 nimetatud äriühingutelt vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust, mille maksumus käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem;
  11) projektimeeskonna võimekust näitav teave iga ettevõtjavälise nõustaja ja iga arendustegevust teostava meeskonna liikme projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme teostatud töö kohta;
  12) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali seisuga;
  13) kinnitus, et taotluses kirjeldatud ettevõtjaväline teenuseosutaja ega ettevõtjaväline nõustaja ei ole taotleja volitatud esindaja;
  14) kinnitus, et tegevus, mille elluviimiseks toetust taotletakse, on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega;
  15) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” ja kinnitus, et taotleja on selle põhimõtte rakendamisest teadlik;
  16) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest.

4. peatükk Toetuse taotlemine 

§ 13.   Toetuse taotlemine

  (1) Toetust taotletakse jooksvalt § 1 lõikes 1 nimetatud alategevuse rahastamise eelarve ammendumiseni või toetuse taotluste vastuvõtmise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

  (2) Määruse alusel antakse samale äriühingule toetust üks kord § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuseks ning üks kord § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevuseks.

  (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetleb menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel.

5. peatükk Taotluse menetlemine 

§ 14.   Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest.

  (2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel pikendada kümne tööpäeva võrra.

  (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15.   Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus

  Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele.

§ 16.   Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord

  (1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotlusele antakse positiivne või negatiivne hinnang järgmiste valikukriteeriumite alusel, lähtuvalt kriteeriumi täitmisest:
  1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele;
  2) projekti põhjendatus;
  3) projekti kuluefektiivsus;
  4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia;
  5) projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega.

  (2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotlust hinnatakse valikumetoodika, mille on rakendusüksus koostanud järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine:
  1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 30 protsenti;
  2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti;
  3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest kümme protsenti;
  4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 30 protsenti;
  5) projekti kooskõla Eesti „2035” aluspõhimõtete ja sihtidega– koondhindest kümme protsenti.

  (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotluse puhul hinnatakse projekti valikukriteeriumite lõikes skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.

  (4) Rakendusüksus kooskõlastab lõikes 2 sätestatud valikumetoodika enne selle avalikustamist rakendusasutusega.

  (5) Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alguskuupäeval.

  (6) Taotluseid hindavad eksperdid peavad täitma järgmised nõuded:
  1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatule;
  2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama.

§ 17.   Taotluse rahuldamise ja taotluse rahuldamata jätmise ning osalise rahuldamise tingimused ja kord

  (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ja taotlus kuulub lõike 2 või 3 kohaselt rahuldamisele.

  (2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel rahuldatakse taotlus, millele on antud kõigi § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumite alusel positiivne hinnang.

  (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel rahuldatakse taotlus, mille puhul on täidetud järgmised nõuded:
  1) taotluse koondhinne on § 16 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel vähemalt 2,50;
  2) taotlust ei ole § 16 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel hinnatud kokku hindega alla 2,00.

  (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:
  1) projekti elluviimise tingimused;
  2) aruannete esitamise tähtajad ja kord.

  (5) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele või kui taotluse rahastamise maht ületab taotluste rahastamise vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 

§ 18.   Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Kui toetuse saaja soovib muuta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodi, taotletakse taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

  (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast sellekohase taotluse saamist. Toetuse saajale puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks tähtaja andmisel otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul.

  (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitud muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil.

  (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti tulemusi, on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi tingimustega.

§ 19.   Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

  Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:
  1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
  2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustil 2029.

7. peatükk Aruannete esitamine 

§ 20.   Aruannete esitamine

  (1) Projekti aruanne esitatakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

  (2) Projekti aruanne sisaldab järgmist:
  1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti tulemusel valminud digitaliseerimise teekaarti;
  2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse saamisel nõustamisteenuse ja arendustegevuse kirjalikku aruannet;
  3) teavet projekti tulemuste saavutamise kohta;
  4) toetuse saaja hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
  5) kirjeldust „Eesti 2035” aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta.

  (3) Rakendusüksus kinnitab aruande 20 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja aruannet nõutud tähtajaks ei täienda, rakendusüksus aruannet ei kinnita ja toetust ei maksta.

  (4) Toetuse saaja esitab kaks aastat pärast projekti elluviimist järelaruande. Järelaruanne on ettevõtja enesehindamise küsimustik, kus ettevõtja annab hinnangu digitaliseerimise teekaardi toodud kitsaskohtade ja arenguvõimalustele, teekaardiga seotud tegevuste elluviimisele ja nende mõjule ettevõttele ning teekaardis nimetatud investeeringutele. Järelaruande allkirjastab toetuse saaja juhatuse liige.

  (5) Eksperdi kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.

8. peatükk Toetuse maksmise tingimused 

§ 21.   Toetuse maksmise tingimused

  (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt kindlasummalise maksena. Tulemuse osalise saavutamise korral toetust ei maksta.

  (2) Toetuse maksmise eeldus on projekti aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt.

  (3) Toetuse maksmise eelduseks on tegevuste, mille elluviimiseks otsustati toetust anda, täielik teostamine ja nende tõendamine rakendusüksusele:
  1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse vastamine § 5 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja digitaliseerimise teekaardi vastamine § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
  2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse vastamine § 5 lõikes 1 nimetatud eesmärgile ja § 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele.

9. peatükk Toetuse saaja õigused ja rakendusüksuse õigused ning kohustused 

§ 22.   Toetuse saaja õigused

  Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

§ 23.   Rakendusüksuse õigused ja kohustused

  (1) Rakendusüksusel on õigus:
  1) teha kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid;
  2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;
  3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisaandmete ja dokumentide esitamist;
  4) peatada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
  5) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et projekti teostamine on ohustatud.

  (2) Rakendusüksus täidab järgmisi kohustusi:
  1) teeb taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale rakendusüksuse veebilehel kättesaadavaks;
  2) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente välja arvatud punkti 2 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;
  3) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided 

§ 24.   Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

  (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

  (2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Toetuse tagasinõudmise korral järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.

§ 25.   Vaide esitamine

  Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus.