Teksti suurus:

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2013
Avaldamismärge:RT I, 06.12.2012, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.11.2012 otsus nr 188

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 14.11.2012

§ 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõnad „pensioniamet” ja „elukohajärgne pensioniamet” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet” vastavas käändes;

2) paragrahvi 4 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „§ 42” tekstiosaga „§ 6”;

3) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Töövõimetuspensioni määramisel pensionistaaži nõuet ei ole, kui isik on tunnistatud tagasiulatuvalt enne 16-aastaseks saamist lapsinvaliidiks ja püsiva töövõimetuse põhjuseks on sama haigus või vigastus, mis põhjustas tuvastatud lapsinvaliidsuse, ning kui isik ei ole oma haigusest või vigastusest tulenevatel mõjuvatel põhjustel töövõimetuspensioni varem taotlenud.”;

4) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Töövõimetuspensioni korduval määramisel isikule, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 nimetatud isikule, kellele on varem makstud töövõimetuspensioni ja kelle õigus pensionile lõppes, suurendatakse töövõimetuspensioni eelmisel määramisel kohaldatud pensionistaaži nõuet ühe aasta võrra iga kolme aasta kohta, mis on möödunud eelmise töövõimetuspensioni maksmise aja lõppemisest, kuid mitte enam kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud pensionistaaži nõudeni.”;

5) paragrahvi 19 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 19. Üleminek töövõimetuspensionilt vanaduspensionile ja ennetähtaegsele vanaduspensionile”;

6) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Isikule, kellele maksti enne töövõimetuspensioni määramist ennetähtaegset vanaduspensioni, jätkatakse vanaduspensioniikka jõudmisel ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata. Kui töövõimetuspensioni maksmine lõpeb enne, kui isik jõuab vanaduspensioniikka, jätkatakse talle ennetähtaegse vanaduspensioni maksmist ilma pensioniavaldust nõudmata töövõimetuse lõppemise päevale järgnevast päevast.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul rakendatakse ennetähtaegse pensioni arvutamisel sama vähendamisprotsenti, mis võeti aluseks esmakordsel ennetähtaegse vanaduspensioni arvutamisel.”;

7) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Isikul, kelle töövõimetuspensionile on juurde arvutatud käesoleva seaduse §-s 24 ning okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 14 lõigetes 1 ja 4 sätestatud pensionilisa, säilib tema üleviimisel vanaduspensionile või temale ennetähtaegse vanaduspensioni maksmise jätkamisel õigus saada varem makstud pensionilisa.”;

8) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži perioodide arvestamise erisused kehtestab sotsiaalminister määrusega.”;

9) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) kohustuslikus korras tööle rakendatud tingimisi vabadusekaotusega karistatud isiku töötamise aeg, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötatud aeg või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötatud aeg.”;

10) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

§ 281. Pensioniõigusliku staaži tõendamine

(1) Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel. Kui rahvastikuregistris on pensioniõiguslikku staaži tõendavad õiguslikku tähendust omavad andmed, lähtutakse registri andmetest.

(2) Kui rahvastikuregistri andmeid või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole.”;

11) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riikliku pensioni määrab Sotsiaalkindlustusamet.”;

12) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Isikule, kellele makstakse rahvapensioni käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 2 alusel ja kes on tunnistatud tagasiulatuvalt lapsinvaliidiks ning kellel vastavalt käesoleva seaduse § 15 lõikele 21 pensionistaaži nõuet ei ole, määratakse töövõimetuspension avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem lapsinvaliidiks tunnistamise otsuse tegemise päevast.”;

13) paragrahv 33 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 34 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) sissejuhatusest, milles märgitakse otsuse teinud ametniku nimi ja otsuse tegemise kuupäev;”;

15) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklikku pensioni makstakse igal kuul jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile:
1) pensionäri arvelduskontole Eestis;
2) pensionäri Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse arvelduskontole Eestis;
3) pensionäri kulul posti teel kojukandena või
4) pensioni saaja arvelduskontole välisriigis, kusjuures pensioni saaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud.”;

16) paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 40. Vaidluste lahendamine

(1) Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti haldusaktiga, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama, või vahetult pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusakti puhul. Sotsiaalkindlustusamet võib vaiete lahendamiseks moodustada komisjone, kaasates vajadusel eksperte. Vaie lahendatakse 60 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.

(2) Kui isik ei nõustu püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusega, korraldab Sotsiaalkindlustusamet vajaduse korral täiendava ekspertiisi. Vaie lahendatakse 60 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.

(3) Vaideotsusega mittenõustumisel on isikul õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.”;

17) paragrahvi 42 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eestis elavale isikule välislepingute alusel lepinguosaliste riikide poolt makstavate vanadus- või töövõimetuspensionide kogusumma koos Eesti poolt makstavate pensionidega osutub väiksemaks rahvapensioni määrast, makstakse isikule tema avalduse alusel rahvapensioni määra ja välislepingute alusel saadavate pensionide vahe.”;

18) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Isikule, kes saab lepinguosalisest riigist vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni, ei määrata käesoleva seaduse alusel toitjakaotuspensioni. Määratud toitjakaotuspensioni maksmine lõpetatakse, kui lepinguosaline riik määrab isikule vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni.”;

19) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Eesti mitteresident esitab Sotsiaalkindlustusametile hiljemalt iga aasta 1. märtsiks elukohariigi ametiasutuse poolt kinnitatud tõendi elamise kohta. Ettenähtud tähtpäevaks tõendi esitamata jätmise korral peatatakse pensioni maksmine alates jooksva aasta 1. aprillist. Tõendi hilisema esitamise korral jätkatakse pensioni maksmist tagasiulatuvalt, alates pensioni maksmise peatamisest.

(8) Sotsiaalkindlustusamet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut:
1) mitteresidendist Eesti kodaniku suhtes;
2) mitteresidendi suhtes, kes esitab elukohariigi pädeva ametiisiku kinnitatud taotluse „Residentsuse ja tulu saaja tõendamine välislepingu rakendamiseks”;
3) kui mitteresidendi elukohariigi pädeva asutusega on sõlmitud vastavasisuline andmevahetusleping.”;

20) paragrahvi 45 lõikes 2 asendatakse sõnad „pensionäri elukohajärgne pensioniamet” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet”;

21) paragrahvi 47 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 5 asendatakse sõnad „elukohajärgse pensioniameti pensionikomisjoni” sõnaga „Sotsiaalkindlustusameti”;

22) paragrahvi 47 lõikes 4 ja § 48 lõikes 1 asendatakse sõna „pensionikomisjoni” sõnaga „Sotsiaalkindlustusameti”;

23) paragrahvi 47 lõikes 6 ja § 614 lõikes 4 asendatakse sõna „arveldusarve” sõnaga „arvelduskonto” vastavas käändes;

24) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Riiklik pensionikindlustuse register (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu avaliku teabe seaduse tähenduses.”;

25) paragrahvi 51 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registri pidamise eesmärk on tagada andmete olemasolu riiklike pensionide, toetuste, hüvitiste ja elatisabi määramiseks ja maksmiseks ning riigile üle läinud elatisnõuete sissenõudmiseks.”;

26) paragrahvi 51 lõikes 2 asendatakse sõna „Sotsiaalkindlustusamet” sõnaga „Sotsiaalministeerium”;

27) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Registri volitatud töötleja on Sotsiaalkindlustusamet.”;

28) paragrahvi 52 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt avaliku teabe seadusele, isikuandmete kaitse seadusele, rahvastikuregistri seadusele, sotsiaalmaksuseadusele, sotsiaalhoolekande seadusele, ravikindlustuse seadusele, täitemenetluse seadustikule, tsiviilkohtumenetluse seadustikule, käesolevale seadusele ja teistele seadustele ning riikliku pensionikindlustuse registri pidamise põhimäärusele.”;

29) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) isikuandmeid ja isikuandmetega seotud andmeid, mille allikaks on rahvastikuregister;”;

30) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 53 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) isiku kohta arvestatud sotsiaalmaksu andmeid, mille allikaks on maksukohustuslaste register või tõend arvestatud sotsiaalmaksu kohta. Kui isik on füüsilisest isikust ettevõtja, kantakse registrisse andmed makstud sotsiaalmaksu kohta;”;

32) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud andmete täpse loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;

33) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Registri andmete alusel peetakse arvestust isiku kohta makstud või arvestatud sotsiaalmaksu, pensioniõigusliku ja pensionikindlustusstaaži ning pensionide määramise ja maksmise kohta.”;

34) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tema eest arvestatud või tema poolt makstud sotsiaalmaks;”.

§ 2. Elatisabi seaduse muutmine

Elatisabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elatisabi makstakse vastavalt elatisabi taotleja soovile elatisabi taotleja arvelduskontole või tema Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku arvelduskontole Eestis või elatisabi taotleja arvelduskontole välisriigis, kusjuures viimasel juhul maksab elatisabi saaja oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud.”;

2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kui puuduvad andmed elatisabi saaja aadressi kohta või kui elatisabi saaja ei ela teada oleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.”;

3) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui taotleja või võlgnik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti poolt käesoleva seaduse alusel tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda vaidega Sotsiaalkindlustusameti poole 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest.”;

4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.”;

5) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõnad „pensionikomisjoni otsusega” sõnaga „vaideotsusega”.

§ 3. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduse § 209 lõikes 5 asendatakse sõnad „oma elukohajärgsele pensioniametile” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametile”.

§ 4. Ohvriabi seaduse muutmine

Ohvriabi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna „pensioniamet” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet” vastavas käändes;

2) paragrahvi 21 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse alusel makstav hüvitis makstakse vastavalt hüvitise saaja soovile hüvitise saaja arvelduskontole või tema Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku arvelduskontole Eestis või hüvitise saaja arvelduskontole välisriigis, kusjuures viimasel juhul maksab hüvitise saaja oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.”;

3) paragrahvi 62 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Isikul, kellele keeldutakse psühholoogilise abi kulu hüvitamast, on õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.”;

4) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.”;

5) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõnad „taotleja Sotsiaalkindlustusameti piirkondlikule pensioniametile” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametile”;

6) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hüvitise taotlemise vormi ja vajalike dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.”;

7) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui hüvitise taotleja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti otsusega, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(2) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.”

§ 5. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmine

Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 71 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seaduse alusel makstav rahaline hüvitis makstakse vastavalt hüvitise saaja soovile hüvitise saaja arvelduskontole või tema Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku arvelduskontole Eestis või hüvitise saaja arvelduskontole või hüvitise saaja arvelduskontole välisriigis, kusjuures viimasel juhul maksab hüvitise saaja oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud.”;

2) seadust täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses:

41. peatükk
VAIDLUSTE LAHENDAMINE

§ 162. Otsuse vaidlustamine

(1) Kui isik ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti poolt käesoleva seaduse alusel tehtud otsusega, on tal õigus pöörduda vaidega Sotsiaalkindlustusameti poole 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest.

(2) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.”

§ 6. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduse § 106 lõikes 3 asendatakse sõnad „oma elukohajärgset pensioniametit” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametit”.

§ 7. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna „arveldusarve” sõnaga „arvelduskonto” vastavas käändes;

2) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) toetusesaaja arvelduskontole välisriigis, kusjuures toetusesaaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud.”;

3) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vaie esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.”;

4) paragrahvi 23 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kolme kuu jooksul” tekstiosaga „30 päeva jooksul”;

5) paragrahvi 23 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Vaie lahendatakse 60 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.

(6) Vaideotsusega mittenõustumisel võib isik pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast.”

§ 8. Riikliku matusetoetuse seaduse muutmine

Riikliku matusetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Matusetoetuse taotlemiseks esitab matusekorraldaja Sotsiaalkindlustusametile avalduse, millele lisab:”;

2) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Matusetoetuse määramise otsuse teeb Sotsiaalkindlustusamet.”;

4) paragrahvi 9 lõikes 1 ja §-s 13 asendatakse sõna „pensioniamet” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet” vastavas käändes;

5) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Matusetoetus makstakse ühekordse maksena maksja kulul matusekorraldaja arvelduskontole.”;

6) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui matusetoetuse taotleja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti otsusega, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.

(3) Vaideotsusega mittenõustumise korral on toetuse taotlejal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast.”;

7) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõna „arvele” sõnaga „arvelduskontole”.

§ 9. Riiklike peretoetuste seaduse muutmine

Riiklike peretoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna „pensioniamet” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet” vastavas käändes;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 51 lõikes 2” tekstiosaga „§-s 130”;

3) paragrahvi 17 lõikes 1 asendatakse sõnad „oma elukohajärgsele pensioniametile” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametile”;

4) paragrahvi 17 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 20 lõikes 4, § 21 lõikes 4 ja § 29 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „kohtuotsus” sõnaga „kohtumäärus” vastavas käändes;

6) paragrahvi 22 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 22 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) sissejuhatusest, milles märgitakse otsuse teinud ametniku nimi ja otsuse tegemise kuupäev;”;

8) paragrahvi 22 lõike 3 punktid 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) märkest otsuse teatavaks tegemise viisi kohta;
7) otsuse teinud ametniku allkirjast.”;

9) paragrahvi 24 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „elukohajärgse pensioniameti kaudu”;

10) paragrahvi 24 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning § 332 lõigetes 2 ja 4 asendatakse sõnad „arve” ja „arveldusarve” sõnaga „arvelduskonto” vastavas käändes;

11) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) toetuse saaja arvelduskontole välisriigis, kusjuures toetuse saaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.”;

12) paragrahv 27 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 29 lõikes 1 ja § 332 lõikes 2 asendatakse sõnad „elukohajärgne pensioniamet” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet” vastavas käändes;

14) paragrahvi 30 lõikes 2 asendatakse sõna „pensionikomisjoni” sõnaga „Sotsiaalkindlustusameti”;

15) paragrahvi 32 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui peretoetuste taotleja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti otsusega, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.

(3) Vaideotsusega mittenõustumise korral on toetuse taotlejal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse isikule teatavaks tegemise päevast.”

§ 10. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1114 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Isik, kes leiab, et Sotsiaalkindlustusamet või rehabilitatsiooniteenuse osutaja on haldusmenetluse käigus või haldusaktiga rikkunud tema õigusi või piiranud tema vabadusi, võib esitada vaide.

(2) Vaie esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.”;

2) paragrahvi 1114 lõigetes 3 ja 5 asendatakse tekstiosa „kolme kuu jooksul” tekstiosaga „30 päeva jooksul”;

3) paragrahvi 1114 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kolme kuu jooksul” tekstiosaga „60 päeva jooksul”;

4) paragrahvi 231 lõikes 2 asendatakse sõnad „elukohajärgsele pensioniametile” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametile”;

5) paragrahvi 231 lõikes 3 asendatakse sõnad „elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet”;

6) paragrahvi 231 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „sotsiaaltoetuse saaja elukohajärgse pensioniameti kaudu”;

7) paragrahvi 231 lõike 5 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „arveldusarve” sõnaga „arvelduskonto” vastavas käändes;

8) paragrahvi 231 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „pensioniametis” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametis”;

9) paragrahvi 231 lõikes 6 asendatakse sõnad „oma elukohajärgsele pensioniametile” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametile”.

§ 11. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14 lõikes 1 ja §-s 15 asendatakse sõnad „taotleja elukohajärgne pensioniamet” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet” vastavas käändes;

2) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse läbivalt sõna „pensioniamet” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet” vastavas käändes;

3) paragrahvi 14 lõikes 4 asendatakse sõnad „elukohajärgne pensioniamet” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet”;

4) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse määramise otsustab Sotsiaalkindlustusamet.”;

5) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) sissejuhatusest, milles märgitakse otsuse teinud ametniku nimi ja otsuse tegemise kuupäev;”;

6) paragrahvi 18 lõike 2 punktist 7 jäetakse välja sõnad „või ametnike allkirjadest”;

7) paragrahvi 19 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „toetuse saaja elukohajärgse pensioniameti kaudu”;

8) paragrahvi 19 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „arveldusarve” sõnaga „arvelduskonto” vastavas käändes;

9) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) toetusesaaja arvelduskontole välisriigis, kusjuures toetusesaaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud.”

§ 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „pensioniametilt” sõnaga „Sotsiaalkindlustusametilt”.

§ 13. Vanemahüvitise seaduse muutmine

Vanemahüvitise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna „pensioniamet” sõnaga „Sotsiaalkindlustusamet” vastavas käändes;

2) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on vanemahüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud üle-eelmise kalendriaasta keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kolmekordne suurus. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu alusel. Sotsiaalkindlustusamet arvutab ja avaldab järgmise kalendriaasta ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalse suuruse oma kodulehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks.”;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:

„(81) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikule makstakse vanemahüvitist eelmise lapse eest, tekib tal õigus käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud hüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitamisele alates eelmise lapse eest makstava vanemahüvitise lõppemise päevale järgnevast päevast kuni sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevani.”;

4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui isiku suhtes on jõustunud kohtuotsus vangistusega karistamise kohta ning vangistus on pööratud täitmisele, peatatakse vanemahüvitise maksmine karistuse kandmise ajaks.”;

5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui puuduvad andmed isiku aadressi kohta või kui isik ei ela teada oleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.”;

6) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui hüvitise taotleja hüvitise määramise otsusega või hüvitise tagasinõudmisega ei nõustu, on tal õigus esitada vaie Sotsiaalkindlustusametile 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest.

(2) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide registreerimisest Sotsiaalkindlustusametis.

(3) Kui hüvitise taotleja ei nõustu vaideotsusega, on tal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse teatavaks tegemise päevast.”;

7) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) 2013. aasta ühe kalendrikuu vanemahüvitise maksimaalse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva seaduse § 3 lõike 4 alusel kinnitatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suurus 2013. aastaks.”

§ 14. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–7 ja punktid 12 ja 19 ning § 13 punkt 4 jõustuvad 2013. aasta 1. mail.

Ene Ergma
Riigikogu esimees