Teksti suurus:

Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määruse nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” muutmine

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2014
Avaldamismärge:RT I, 06.12.2013, 2

Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määruse nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” muutmine

Vastu võetud 03.12.2013 nr 71

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 29 lõike 4 punkti 16 ja § 73 lõike 5 ning veeseaduse § 121 lõike 3 ja § 261 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a määruses nr 78 „Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded” (RTL 2003, 5, 48; 2004, 64, 1056) tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulist jäetakse välja viide jäätmeseaduse § 73 lõikele 5;

2) paragrahvi 2 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Reoveesete (edaspidi sete) on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud vee ja tahke aine segu.

(2) Vastavalt jäätmeseaduse § 1 lõike 2 punktile 1 käsitletakse setet kui reovee puhastamise tulemusena tekkinud jäätmeid.

(3) Käesoleva määruse mõistes tähendab sete lisas 1 nimetatud, valdavalt biolagunevast materjalist koosnevaid tavajäätmeid.”;

3) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3. Töödeldud ehk stabiliseeritud sete

(1) Sete on töödeldud ehk stabiliseeritud selle määruse tähenduses, kui selles sisalduv orgaaniline aine on pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomade ja inimese tervisele ohutuks muudetud vähemalt ühe nimetatud toimingu abil:
1) aeroobne või anaeroobne stabiliseerimine, sealhulgas kompostimine;
2) keemiline või termiline töötlemine;
3) settes sisalduva orgaanilise aine mineraliseerimine punktides 1–2 loetlemata viisidel.

(2) Sette aeroobne stabiliseerimine on käesoleva määruse tähenduses orgaanilise aine lagundamine hapnikurikkas keskkonnas, sealhulgas kompostimine.

(3) Sette kompostimine käesoleva määruse tähenduses on sette aeroobne lagundamine mikro- ja makroorganismide abil, mille soodustamiseks sete segatakse puukoore, saepuru, põhu, turba või muu tugimaterjaliga.

(4) Sette anaeroobne stabiliseerimine käesoleva määruse tähenduses on orgaanilise aine lagundamine hapnikuvabas keskkonnas, mesofiilses (30–45 °C) või termofiilses (45–75 °C) temperatuurivahemikus, mille tulemusena saadakse biogaas ja kääritusjääk.

(5) Sette stabiliseerimine algab siis, kui sete on võetud välja reovee puhastusprotsessist, kusjuures tuleb arvestada, et sete ei ole stabiliseeritud, kui settes on vähendatud vaid veesisaldust.”;

4) määrust täiendatakse paragrahviga 31 järgmises sõnastuses:

§ 31. Nõuded sette stabiliseerimise kohta

(1) Käesoleva määruse tähenduses on sete stabiliseeritud, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
1) hapnikutarve on alla 10 mg O2/g KA1 96-tunnise mõõtmisperioodi järel;
2) orgaanilise aine sisaldus on vähenenud vähemalt 38% võrra;
3) põletuskao ja kuivaine suhe OA2/KA on alla 0,6;
4) lenduvate rasvhapete kontsentratsioon on alla 0,43 g KHT3/g OA;
5) biogaasi jääkpotentsiaal on alla 0,25 l/g OA.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud näitaja ei kohaldu lubjaga rikastamise korral.

(3) Näitaja sette stabiilsuse hindamiseks tuleb valida käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1–5 hulgast vastavalt stabiliseerimisprotsessi iseloomule.

(4) Kompostimise kestus peab sõltuvalt kompostitava materjali temperatuurist olema:
1) kompostimisel aunades temperatuuril ≥55 °C vähemalt 10 ööpäeva;
2) kompostimisel aunades temperatuuril ≥65 °C vähemalt 3 ööpäeva;
3) kompostimisel reaktoris temperatuuril ≥60 °C vähemalt 3 ööpäeva.

(5) Aunades kompostimisel tuleb kompostitav materjal regulaarselt mehaaniliselt läbi segada.

(6) Anaeroobse stabiliseerimise kääritusjääk tuleb vajaduse korral suunata järelvalmimisele.

(7) Järelvalmimine on käesoleva määruse tähenduses bioloogiline, keemiline või termiline protsess, mille tulemusena sete lõplikult stabiliseeritakse või hügieniseeritakse.”;

5) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sette põllumajanduses kasutamine käesoleva määruse tähenduses on sette kasutamine põllumajandusmaal, mida kasutatakse põllumajandustoodete tootmiseks ja lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamiseks.”;

7) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

9) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

§ 111. Sette haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamisel kasutamise täiendavad nõuded

(1) Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamisel tohib kasutada ainult stabiliseeritud või stabiliseeritud ja hügieniseeritud setet.

(2) Maa peale laotatud stabiliseeritud sete tuleb viia mulda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust.

(3) Sette kasutamise tingimused prügila sulgemisel määratakse prügila sulgemise projektis.”;

10) paragrahvi 12 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 12. Põllumajanduses, välja arvatud lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine, sette kasutamise täiendavad nõuded”;

11) paragrahvi 12 lõige 4 loetakse lõikeks 3;

12) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põllumajanduses, lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine välja arvatud, tohib kasutada ainult stabiliseeritud ja hügieniseeritud setet.”;

13) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Sette hügieniseerimine on käesoleva määruse tähenduses bioloogiline, keemiline või termiline protsess, mille tulemusena settes sisalduvate haigusttekitavate patogeenide sisaldus settes vastab järgmistele tingimustele:
1) Esherichia coli alla 1000 PMÜ4 ühe grammi töödeldud sette märgkaalu kohta;
2) mitte üle 1 helmintide muna 10 grammi töödeldud sette märgkaalu kohta.”;

14) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) sette analüüsitulemused vastavalt käesoleva määruse § 15 lõigetele 3 ja 4;”;

15) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva määruse nõuete täitmise kontrollimiseks võetavad setteproovid peab võtma akrediteeritud või veeseaduse § 122 lõike 1 mõistes atesteeritud isik ning neid peab analüüsima akrediteeritud labor.”;

16) paragrahvi 15 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Setteproovide analüüsimisel enne sette põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andmist määratakse sette pH; raskmetallide nagu kaadmiumi-, vase-, nikli-, plii-, tsingi-, elavhõbeda- ja kroomisisaldus; kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosforisisaldus ning stabiliseerituse näitaja vastavalt käesoleva määruse § 31 lõikele 1.”;

17) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud näitajatele tuleb enne sette põllumajanduses kasutamiseks andmist määrata Esherichia coli ja helmintide munade arv.”;

18) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses:

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 20. Määruse rakendamine

Haljastuses ja rekultiveerimisel tohib kasutada töötlemata setet kuni 31.12.2014 ning maa peale laotatud töötlemata sete tuleb viia mulda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust. Töötlemata setteks loetakse setet, mis ei ole stabiliseeritud või hügieniseeritud.”;

19) määrust täiendatakse lisaga vastavalt käesoleva määruse lisale.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2014. a.


1 KA – kuivaine.

2 OA – orgaaniline aine (väljendatakse põletuskao kaudu).

3 KHT – keemiline hapnikutarve.

4 PMÜ – pesa moodustav ühik.

Keit Pentus-Rosimannus
Minister

Andres Talijärv
Kantsler

Lisa Reoveesette jäätmekoodide loend

/otsingu_soovitused.json