Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.12.2016 otsus nr 27

Sotsiaalhoolekande seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 23.11.2016

§ 1.  Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine

Sotsiaalhoolekande seaduse 3. peatükki täiendatakse 9¹. jaoga järgmises sõnastuses:

„9¹. jagu
Üksi elava pensionäri toetus

§ 139¹. Üksi elava pensionäri toetus

(1) Üksi elava pensionäri toetus (edaspidi pensionäritoetus) on Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus.

(2) Pensionäritoetuse saamisele on õigus Eestis elaval isikul, kes jooksval kalendriaastal alates 1. aprillist kuni 30. septembrini vastab järgmistele tingimustele:
1) ta elab rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kohaselt üksi;
2) ta on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas;
3) talle on määratud riiklik pension või pension välislepingu alusel, mille igakuine netosumma on alla pensionäritoetuse maksmise määra.

(3) Pensionäritoetuse saamisele on õigus ka isikul, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tingimustele ning kellele makstakse käesoleva seaduse § 140 alusel sotsiaaltoetust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut ei kohaldata isikule:
1) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elav teine isik on tema eestkostja või eestkostetav;
2) kellele osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust;
3) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elavale teisele isikule osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust;
4) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohas elav teine isik on temalt ülalpidamist saama õigustatud isik perekonnaseaduse § 97 punkti 1 või 2 tähenduses.

(5) Pensionäritoetuse saamisele ei ole õigust isikul, kes viibib vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

(6) Kui isik on olnud vangistuses või eelvangistuses või talle on kohaldatud psühhiaatrilist sundravi statsionaarse ravina, kuid ta mõisteti õigeks või teda ei karistatud vabaduskaotusega, määratakse talle pensionäritoetus tagasiulatuvalt.

§ 139². Isiku teavitamine pensionäritoetuse saamise õiguse tekkimisest

(1) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi, rahvastikuregistri ja vajaduse korral Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete alusel isiku vastavust pensionäritoetuse saamise tingimustele ja teavitab isikut toetuse saamise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet edastab toetuse saamise õiguse tekkimise kohta teate isiku e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud viisil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku vastavust toetuse saamise tingimustele kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
1) isiku üldandmed: isikukood, perekonna- ja eesnimi, rahvastikuregistrisse kantud elukoha ja sideandmed, andmed isiku surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise, eestkoste määramise, vanema hooldusõiguse ning elamisloa või -õiguse kohta;
2) andmed riikliku pensioni määramise ja selle netosuuruse kohta, sealhulgas Sotsiaalkindlustusametil olemasolevad andmed välisriigist saadava pensioni netosuuruse kohta;
3) andmed käesoleva seaduse § 140 alusel makstava sotsiaaltoetuse määramise kohta;
4) andmed ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse kohta;
5) andmed käesoleva seaduse § 139¹ lõike 4 punktis 4 nimetatud isiku haridustaseme kohta.

§ 139³. Pensionäritoetuse suurus, määramine ja maksmine

(1) Pensionäritoetuse maksmise määra ja pensionäritoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toetuse määra arvestamisel võetakse aluseks täisarvuni ümardatud keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, mille Statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.

(2) Pensionäritoetus määratakse Sotsiaalkindlustusameti toiminguga.

(3) Sotsiaalkindlustusamet teeb isikule pensionäritoetuse määramise toimingu teatavaks isiku e-posti aadressil või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud viisil.

(4) Pensionäritoetust makstakse oktoobris jooksva kalendriaasta eest.

(5) Käesoleva seaduse § 139¹ lõikes 2 nimetatud isik, kes soovib saada pensionäritoetust, peab esitama ühekordse vastavasisulise teabe 31. augustiks Sotsiaalkindlustusametile, kui:
1) ta saab välisriigist pensioni – teabe pensioni saamise kohta 1. aprilli seisuga;
2) talle või temaga samas rahvastikuregistrisse kantud elukohas elavale isikule osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust, välja arvatud ööpäevaringne erihooldusteenus ja kogukonnas elamise teenus, – teabe ööpäevaringse hooldusteenuse saamise kohta alates 1. aprillist kuni 30. septembrini või teabe vastava asjaolu muutumise kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 toodud juhul esitab isik Sotsiaalkindlustusametile jooksva kalendriaasta 31. detsembriks ka vastava välisriigi ametiasutuse kinnitatud tõendi välisriigist saadava pensioni igakuise netosumma kohta 1. aprillist kuni 30. septembrini.

(7) Sotsiaalkindlustusamet otsustab käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud teabe alusel pensionäritoetuse määramise või mittemääramise 10 tööpäeva jooksul pärast esitatud teabe kontrollimist.

(8) Pensionäritoetus makstakse välja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-s 28 sätestatud korras, arvestades riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 36 sätestatud erisusi.

(9) Pensionäritoetuse kulud kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.”.

§ 2.  Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 47 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel pensionärile enammakstud pensionisummade või üksi elava pensionäri toetuse sissenõudmiseks;”.

§ 3.  Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.