Teksti suurus:

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:09.08.2018
Avaldamismärge:RT I, 06.12.2016, 9

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu1

Vastu võetud 01.12.2016 nr 134

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega loetletakse tegevusalad, millel tegutsevad käitajad on kohustatud osalema kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi kauplemissüsteem), sealhulgas tegevusalad, millel tegutsevatel paiksete heiteallikate käitajatel peab olema kasvuhoonegaaside heitkoguse luba (edaspidi heitkoguse luba).

 (2) Määrus ei laiene käitistele või nende osadele, kus toimub uute toodete ja protsesside uurimis- ja arendustöö või testimine või mis kasutavad ainult biomassi. Ainult biomassi kasutavateks tehnilisteks üksusteks loetakse ka sellised üksused, mis kasutavad fossiilkütuseid ainult käivitamise või seiskamise ajal.

§ 2. Paiksete heiteallikate käitajate tegevusalade loetelu

 (1) Energeetikaga seotud tegevusalad, kus heitkoguse luba on kohustuslik:
 1) üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine;
 2) mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine;
 3) koksiahjude käitamine.

 (2) Metallide tootmise ja töötlemisega seotud tegevusalad, kus heitkoguse luba on kohustuslik:
 1) metallimaagi, sealhulgas sulfiidimaagi särdamis- või paagutamistehaste käitamine;
 2) võimsusega üle 2,5 tonni tunnis malmi- või terasetootmise esmase või teisese sulatamise seadmete, sealhulgas pidevvaluseadmete käitamine;
 3) raudmetallide, sealhulgas ferrosulamite tootmiseks või töötlemiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine. Töötlemine hõlmab muu hulgas valtsimispinke, järelsoojendeid, lõõmutusahje, sepikodasid, valukodasid, pindamist ja dekapeerimist;
 4) alumiiniumi esmane tootmine;
 5) alumiiniumi teiseseks tootmiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine;
 6) värviliste metallide tootmiseks või töötlemiseks, sealhulgas sulamite tootmiseks, puhastamiseks ja valamiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine, võttes arvesse kõnealuse tootmisprotsessi kõiki võimsusi, kaasa arvatud kütused redutseerijatena.

 (3) Mineraalsete materjalide töötlemisega seotud tegevusalad, kus heitkoguse luba on kohustuslik:
 1) tsemendiklinkri tootmine pöördahjudes tootmisvõimsusega üle 500 tonni ööpäevas või teistes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;
 2) lubja tootmine või dolomiidi ja magnesiidi kaltsineerimine pöördahjudes või teistes põletusahjudes tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas;
 3) klaasi, sealhulgas klaaskiudu tootvate käitiste käitamine, kui sulatamisvõimsus on üle 20 tonni päevas;
 4) põletamise teel keraamikatooteid, katusekive, telliseid, tulekindlaid telliseid, peenkeraamikat või portselani valmistavate käitiste käitamine, kui tootmisvõimsus on üle 75 tonni ööpäevas;
 5) mineraalvilla tootmine isoleermaterjalina, kasutades klaasi, kivi või räbu, sulatusvõimsusega üle 20 tonni päevas;
 6) kipsi kuivatamine või kaltsineerimine või kipsplaatide ja muude kipstoodete tootmiseks üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine.

 (4) Lisaks lõigetes 1–3 nimetatule on heitkoguse luba kohustuslik järgmistel tegevusaladel:
 1) paberimassi tootmine puidust või muust kiulisest materjalist;
 2) paberi või papi tootmine võimsusega üle 20 tonni ööpäevas;
 3) tahma tootmiseks, mis hõlmab orgaaniliste ainete, näiteks õlide, tõrvade, krakkimis- ja destilleerimisjääkide koksistamist, üle 20 MW summaarse nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamine;
 4) lämmastikhappe tootmine;
 5) adipiinhappe tootmine;
 6) glüoksaali ja glüoksüülhappe tootmine;
 7) ammoniaagi tootmine;
 8) pakendamata orgaaniliste põhikemikaalide tootmine krakkimise, reformingu, täieliku või osalise oksüdeerimise või samalaadsete protsesside abil tootmisvõimsusega üle 100 tonni päevas;
 9) vesiniku (H2) ja sünteesgaasi tootmine reformingu või osalise oksüdeerimise teel tootmisvõimsusega üle 25 tonni päevas;
 10) naatriumkarbonaadi (Na2CO3) ja naatriumvesinikkarbonaadi (NaHCO3) tootmine.

 (5) Lõigetes 1–4 nimetatud tegevusaladel tegutsevate käitajate käitistest lähtuva süsinikdioksiidi kogumiseks ja transportimiseks mööda transporditorustikku maapõues säilitamise eesmärgil on heitkoguse luba kohustuslik.

 (6) Kui üks käitaja tegutseb samal tootmisterritooriumil lõigete 1–4 ühe lõike mitmes punktis nimetatud tegevusaladel, liidetakse nende tegevusalade võimsused kokku.

§ 3. Summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamine

 (1) Paikse heiteallika käitaja heitkoguse loa omamise kohustuse hindamiseks arvutatakse käitise summaarne nimisoojusvõimsus, liites kõigi nimetatud käitise osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused, kus põletatakse kütuseid. Nimetatud arvutuse juures ei võeta arvesse tehnilisi üksusi nimisoojusvõimsusega alla 3 MW ja ainult biomassi kasutavaid tehnilisi üksusi.

 (2) Kui tehnilist üksust kasutatakse tegevusalal, mille läviväärtus ei ole väljendatud summaarse nimisoojusvõimsusena, hinnatakse paikse heiteallika käitaja heitkoguse loa omamise kohustust selle tegevuse võimsuse läviväärtuse põhjal.

 (3) Kui käitis ületab §-s 2 nimetatud tegevuse võimsuse läviväärtust, võetakse heitkoguse loas arvesse kõik tehnilised üksused, kus põletatakse kütuseid, välja arvatud üksused, mis on ette nähtud ohtlike või olmejäätmete põletamiseks.

§ 4. Õhusõidukite käitajate tegevusalade loetelu

 (1) Kõik lennutranspordiga tegelevad õhusõidukite käitajad, kelle õhusõidukid saabuvad lennuväljale või lahkuvad lennuväljalt Euroopa Majanduspiirkonnas, peavad osalema kauplemissüsteemis.

 (2) Kauplemissüsteemis osalemine ei ole kohustuslik järgmistel juhtudel:
 1) lennud, mida sooritatakse eranditult muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi lähetuses viibiva valitseva monarhi ja tema lähimate pereliikmete, riigipea, valitsusjuhi ja valitsuse ministrite transpordi eesmärgil, kui see on lennuplaanis tõendatud asjakohase staatusega;
 2) sõjalennud, mida sooritavad sõjalised õhusõidukid, ning tolli- ja politseitegevusega seotud lennud;
 3) otsingu- ja päästelennud, tuletõrje-, humanitaarabi- ja kiirabilennud asjaomase pädeva asutuse volitusel;
 4) mistahes lennud, mida sooritatakse 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni II lisas kindlaks määratud visuaallennureeglite järgi;
 5) lennud, mille jooksul ei tehtud vahemaandumisi ja mis lõpevad samal lennuväljal, kust õhusõiduk õhku tõusis;
 6) õppelennud, mida sooritatakse eranditult lennukijuhi litsentsi omandamise või lennumeeskonna liikmete hindamise eesmärgil, kui see on lennuplaanis tõendatud asjakohase staatusega, tingimusel, et lendu ei kasutata reisijate või kauba transpordiks või õhusõidukite positsioneerimiseks või vedamiseks;
 7) lennud, mida sooritatakse eranditult teadusuuringute eesmärgil või õhusõidukite nii õhus kui ka maa peal kasutatavate seadmete kontrollimiseks, katsetamiseks või sertifitseerimiseks;
 8) lennud, mida sooritavad õhusõidukid, mille maksimaalne sertifikaadi järgne stardimass on alla 5700 kg;
 9) lennud, mida sooritatakse seoses nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2408/92 ühenduse lennuettevõtjate juurdepääsu kohta ühendusesisestele lennuliinidele (EÜT L 240, 24.08.1992, lk 8–14) ette nähtud avaliku teenuse osutamise kohustusega Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 nimetatud äärepoolseimate piirkondade lennuliinidel või sellistel lennuliinidel, mille maht ei ületa 30 000 istekohta aastas;
 10) lennud, mida sooritab ärilise lennutranspordi teostaja, kelle lendude arv kolmel järjestikusel neljakuulisel perioodil on vähem kui 243 lendu perioodi kohta või kelle tekitatud iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkogus kokku on alla 10 000 tonni aastas. Nimetatud erandit ei kohaldata lendudele, mida sooritatakse eranditult Euroopa Liidu liikmesriigi lähetuses viibiva valitseva monarhi ja tema lähimate pereliikmete, riigipea, valitsusjuhi ja valitsuse ministrite transpordi eesmärgil;
 11) lennud, mida sooritab alates 1. jaanuarist 2013. a kuni 31. detsembrini 2020. a mitteärilise lennutranspordi teostaja, kui lendude tekitatud süsinikdioksiidi heitkogus kokku on alla 1000 tonni aastas.

 (3) Ärilise lennutranspordi teostaja on õhusõiduki käitaja, kes tasu eest osutab avalikkusele regulaar- ja mitteregulaarlendude teenust reisijate, kauba või posti veoks.

§ 5. Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2017. a.


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32–46);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/101/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et lisada lennutegevus ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 8, 13.01.2009, lk 3–21);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 140, 05.06.2009, lk 63–87).

Jüri Ratas
Peaminister

Kaia Iva
Sotsiaalkaitseminister keskkonnaministri ülesannetes

Heiki Loot
Riigisekretär

/otsingu_soovitused.json