Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.03.2018 Avaldamismärge: RT I, 06.12.2017, 6 Lindude gripi tõrje eeskiri1 Vastu võetud 25.06.2007 nr 111 RTL 2007, 54, 993 jõustumine 15.07.2007 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 17.12.2009 - RTL 2009, 96, 1423 - 01.01.2010 03.08.2011 - RT I, 05.08.2011, 1 - 08.08.2011 25.06.2014 - RT I, 28.06.2014, 76 - 01.07.2014 21.08.2015 - RT I, 29.08.2015, 1 - 01.09.2015 28.11.2017 - RT I, 06.12.2017, 1 - 01.01.2018, tekstis asendatud läbivalt sõnad „Ameti kohaliku asutuse juht” sõnaga „Amet” vastavas käändes. Määrus kehtestatakse «Loomatauditõrje seaduse» § 43 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised põllumajanduslindudel ja teistel tehistingimustes peetavatel lindudel lindude gripi ennetamiseks ja tõrjeks ning taudipuhangu korral koduloomadest imetajatel lindude gripi leviku ennetamiseks, samuti sätestatakse lindude gripi karantiinitingimused ning kõrge ja madala patogeensusega lindude gripi puhul kehtestatud tsoonis rakendatavad kitsendused. § 2. Lindude gripi määratlus (1) Lindude gripp on lindude viirushaigus, mille tekitajaks on Ortomyxoviridae sugukonna Influenzavirus perekonda kuuluva RNA-viiruse A-tüübi H5- või H7-alatüübi või kuue nädala vanusel tibul kõrgema kui 1,2 veenisisese patogeensuse indeksiga (edaspidi VPI) viirustüvi. VPI on üks põhiline kriteerium lindude gripi viirustüve nakatamisvõime ehk patogeensuse määramisel. (2) Kõrge patogeensusega lindude gripi tekitajaks on A-tüüpi RNA-viirus, mille VPI on kuue nädala vanusel tibul kõrgem kui 1,2 või viiruse H5- või H7-alatüübi puhul RNA nukleotiidide järjestuse määramise korral on võimalik näidata, et hemaglutiniini lõhestamispiirkonnas leidub hulgaliselt aluselisi aminohappeid. Madala patogeensusega lindude gripi tekitajaks on H5- või H7-alatüübi A-tüüpi RNA-viirus, mis ei kuulu kõrge patogeensusega lindude gripi tekitaja määratluse alla. (3) Lindude gripi peiteaeg on 3–21 päeva. Lindude gripp levib peamiselt otsekontakti teel ja inimtegevuse vahendusel, samuti õhu kaudu ja transovariaalselt. Nakkus võib erandjuhul üle kanduda inimesele. Lindude gripi looduslikuks reservuaariks on rändavad metslinnud. (4) Koduloomana peetaval linnul (edaspidi kodulind) esinevad lindude gripi kliinilised tunnused varieeruvad sõltuvalt linnuliigist, vanusest ja viirustüve patogeensusest. Kanadel esinevat kõrge patogeensusega lindude grippi iseloomustavad kiire levik, äge kulg ja kliinilised tunnused nagu loidus, isu vähenemine, munatoodangu järsk langus, kõhulahtisus, hingamisraskused, eritised silmadest, närvinähud ning peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ja tsüanoos. Kõrge patogeensusega lindude gripi puhul võib kanade suremus ulatuda kuni 100%-ni. 2. peatükk ENNETAMINE § 3. Lindude gripi epidemioloogilise olukorra seire ja laboratoorsed uuringud (1) Lindude gripi epidemioloogilise olukorra seirekava (edaspidi seirekava) koostab ning epidemioloogilise olukorra seiret ja laboratoorseid uuringuid korraldab Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi Amet). (2) Seirekava põhieesmärgid on: 1) avastada erinevatest liikidest kodulindude nakatumist lindude gripi viiruse alatüüpidesse H5 ja H7 ning 2) aidata kaasa suurendada elanikkonna teadmisi ohtudest, mida kujutavad endast metslinnud seoses lindudelt pärinevate gripiviiruste esinemisega. (3) Laboratoorsed uuringud teeb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (edaspidi laboratoorium). § 4. Vaktsineerimine Lindude gripi vastane vaktsineerimine, välja arvatud §-des 57–64 nimetatud erakorraline ja ennetav vaktsineerimine, on keelatud. [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] § 5. Riskianalüüs Lindude gripi leviku ohu, kahtluse ja diagnoosimise korral analüüsib Amet lindude gripi alast olukorda võttes arvesse epidemioloogilise uurimise tulemusi ning analüüsib taudileviku võimalikke riske (edaspidi riskianalüüs). Riskianalüüsi tegemisse kaasatakse eksperte. § 6. Ennetusmeetmed (1) Loomataudi ohu korral võib Amet tulenevalt riskianalüüsi tulemustest kohaldada loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendatavaid meetmeid. (2) Lindude gripi leviku ennetusmeetmena võib Amet kohaldada «Loomatauditõrje seaduse» § 43^1 kohast ennetavat vaktsineerimist. [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] § 7. Situatsioonplaan Lindude gripi situatsioonplaani koostab Amet «Loomatauditõrje seaduse» § 44 lõike 2 alusel ning esitab selle Euroopa Komisjonile kinnitamiseks. Situatsioonplaan esitatakse kinnitamiseks vähemalt iga viie aasta järel. 3. peatükk TÕRJE 1. jagu Tegutsemisjuhised lindude gripi kahtluse korral § 8. Nakkuskahtlane kodulind, nakatunud kodulind ja nendest teavitamine (1) Nakkuskahtlane kodulind on liha, munade või muude loomsete saaduste saamiseks, uluklindude varude taastootmiseks või nimetatud eesmärkidel peetavate kodulindude aretuseks peetav kodulind (edaspidi põllumajanduslind) või muul eesmärgil, kaasa arvatud lemmikloomana, avalikuks näitamiseks või muul avalikkusele suunatud meelelahutuslikul eesmärgil, aretuseks ja müügiks või muul viisil tasu eest või tasuta üleandmiseks vahendamise eesmärgil peetav kodulind (edaspidi muu kodulind), kellel kliiniliste tunnuste, patoloogilis-anatoomiliste muutuste või laboratoorse uurimise tulemuste põhjal ei saa välistada lindude gripi esinemist. (2) Nakatunud kodulind on kõrge või madala patogeensusega lindude gripi kinnitatud diagnoosiga põllumajandus- või muu kodulind. (3) Lindude gripi kahtlusest või diagnoosimisest teavitatakse «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jaos kehtestatud korras. (4) Ettevõte selle määruse tähenduses on loomapidamishoone või -rajatis või muu loomade pidamiseks piiratud ala, kaasa arvatud haudejaam, tsirkus, loomaaed, lemmikloomakauplus, linnuturg ja lindla, kus peetakse või aretatakse põllumajanduslindu või muud kodulindu. Ettevõtteks ei loeta tapamaja, veovahendit, karantiiniruumi või -keskust, piiripunkti ega lindude gripi viiruse hoidmiseks loa saanud laboratooriumi. (5) Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse teavitamisel esitatakse lisaks «Loomatauditõrje seaduse» § 42 lõikes 1 toodud andmetele ka määruse lisas 1 nimetatud andmed. (6) Amet teavitab Euroopa Komisjoni ja asjakohaseid liikmesriike viivitamata epidemioloogilise uurimise tulemustest, mille kohaselt lindude gripp võis olla teisest liikmesriigist sisse toodud või sinna edasi kantud, loomale lindude gripi suhtes tehtud uurimise tulemustest, tõrjemeetme kohaldamata jätmise kohta kirjaliku loa andmisest, täiendavate tõrjemeetmete ja ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamisest ning ajutise kontrolltsooni kehtestamisest ja seal kohaldatud tõrjemeetmetest. § 9. Loomapidaja kohustus iseärasustest teavitamisel ja veterinaararsti rakendatavad abinõud (1) Loomapidaja teavitab kodulindude äkksurmadest, suurenenud suremusest, sööda tarbimise vähenemisest, hingamisraskustest või munatoodangulangusest viivitamata ettevõtet teenindavat veterinaararsti (edaspidi veterinaararst). (2) Veterinaararst teeb kodulindude kliinilise läbivaatuse, kogub vajalikud andmed ja otsustab lindude gripi kahtluse püstitamise üle. Lindude gripi kahtluse püstitamise korral teavitab veterinaararst sellest viivitamata veterinaarjärelevalveametnikku või volitatud veterinaararsti ja loomapidajat. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Kui veterinaararst on lisanud lindude gripi differentsiaaldiagnooside loetellu, kuid ei ole lindude gripi kahtlust püstitanud, teavitab ta sellest Ametit ja võtab proovid lindude gripi laboratoorseks uurimiseks. Amet võib sellises ettevõttes kohaldada lindude gripi kahtluse korral rakendatavaid asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid. [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 10. Lindude kliiniline läbivaatus, proovide võtmine ja lindude gripi laboratoorne uurimine (1) Volitatud veterinaararst või veterinaarjärelevalveametnik teeb lindude kliinilise läbivaatuse ning võtab laboratoorseks uurimiseks vajalikud proovid komisjoni otsuse 2006/437/EÜ, millega kiidetakse heaks nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ ette nähtud diagnoostika käsiraamat seoses lindude gripiga (ELT L 237, 31.8.2006, lk 1–27), lisas sätestatud diagnoosimise juhendi (edaspidi diagnoosimise juhend) kohaselt. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (2) Uurimismaterjali toimetab laboratooriumisse veterinaarjärelevalveametnik, volitatud veterinaararst või laboratooriumi selle ala spetsialist. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Lindude gripi proove uuritakse laboratoorselt Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis ja laboratoorse uurimise tulemusi hinnatakse diagnoosimise juhendi kohaselt. (4) Laboratooriumist saadetakse isoleeritud viirus viivitamata selle tüübi määramiseks ja diagnoosi kinnitamiseks asjakohasesse ühenduse referentlaboratooriumisse, kui: 1) diagnoositakse lindude gripp, millel ei ole epidemioloogilist seost samas maakonnas esinenud taudipuhanguga (edaspidi esmane taudipuhang); 2) maakonnas esineb suur taudipuhangute arv; 3) põllumajandus- või muul kodulinnul või koduloomana peetaval klassi Mammalia kuuluval loomal (edaspidi koduimetaja) leitakse muu, kui § 2 lõikes 2 nimetatud gripiviirus, mis kujutab tõsist ohtu inimese või looma tervisele. § 11. Lindude gripi kahtluse korral veterinaararsti rakendatavad abinõud (1) Lindude gripi kahtlusest või diagnoosimisest teavitab veterinaararst viivitamata Ametit ning korraldab taudi leviku tõkestamiseks esmaste abinõude rakendamise. [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) Veterinaararst selgitab loomapidajale seoses taudikahtlusega temale õigusaktidest tulenevaid kohustusi ning palub sellise taudikahtlase ettevõtte territooriumil, kus on vähemalt üks nakkuskahtlane kodulind (edaspidi eeldatav taudipunkt), viibival isikul sealt mitte lahkuda kuni veterinaarjärelevalveametniku saabumiseni. Kui inimese ja sõiduki lahkumine eeldatavast taudipunktist on vältimatu, kohaldab veterinaararst meetmeid, et tõkestada nakkuse väljaviimine eeldatavast taudipunktist. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Veterinaararst kohaldab abinõusid, et võimaluse korral välistada kõrvalise isiku, veovahendi ja kodulooma sisenemine eeldatavasse taudipunkti. § 12. Loomapidaja kohustused lindude gripi kahtluse korral (1) Lindude gripi kahtluse korral loomapidaja: 1) eraldab eeldatavas taudipunktis viibiva põllumajandus- ja muud kodulinnud nende pidamisruumi või siseruumi; 2) võtab kasutusele meetmed, et tõkestada põllumajandus- ja muu kodulinnu kokkupuutumine metslinnuga; 3) jääb eeldatavasse taudipunkti kuni veterinaarjärelevalveametniku saabumiseni ja temalt lahkumiseks loa saamiseni ning nõuab seda ka teiselt eeldatavas taudipunktis viibivalt isikult; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 4) täidab nakkuse leviku tõkestamiseks vajalike ettevaatusabinõude rakendamisel veterinaarjärelevalveametniku korraldusi; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 5) abistab veterinaarjärelevalveametnikku vajalike kliiniliste ja patoloogiliste uurimiste tegemisel, samuti epidemioloogilise uurimise tarbeks andmete kogumisel; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 6) esitab veterinaarjärelevalveametniku nõudmisel kõik põllumajandus- ja muude kodulindude ning sööda omandamise ja võõrandamisega seotud dokumendid ning annab nende puudumise korral sellekohast suulist teavet; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 7) kogub andmeid linnuliigiti kitsenduste kehtimisaja jooksul koorunud põllumajandus- ja muude kodulindude, hukkunud põllumajandus- ja muude kodulindude ning koduimetajate kohta, näidates ära nende arvu ja vanuse, ning esitab asjakohased andmed veterinaarjärelevalveametnikule tema nõudmisel; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 8) esitab veterinaarjärelevalveametnikule nimekirja ettevõttes töötavate ja teiste seal viibivate isikute kohta, kelle sisenemine eeldatavasse taudipunkti on vajalik, samuti ettevõtet teenindavate veovahendite loetelu; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 9) välistab kõrvalise isiku pääsu eeldatavas taudipunktis asuvasse loomakasvatushoonesse või -rajatisse või piiratud alale, kus peetakse põllumajandus- ja muid kodulinde; 10) kasutab loomakasvatushoones või -rajatises töötamiseks eraldi ülerõivaid ja jalatseid, mida hoitakse loomakasvatushoone või -rajatise ruumides, ja tagab nende kasutamise ka loomakasvatushoone või -rajatise töötajale; 11) paigutab loomakasvatushoone või -rajatise ja eeldatava taudipunkti väljapääsule desinfektsioonimati, niisutab seda regulaarselt ning desinfitseerib eeldatava taudipunkti territooriumilt väljuva veovahendi Ameti ettenähtud desinfektsioonivahendiga. (2) Kui lõike 1 punkti 1 kohaselt ei ole põllumajandus- ja muude kodulindude eraldada võimalik või kui see ohustab nende heaolu, võib Amet anda kirjaliku loa nende eraldamiseks tema juhiste kohaselt eeldatava taudipunkti alal, kus neil ei ole võimalik põllumajandus- ja muude kodulindude ning koduloomadega kokku puutuda. (3) Eramajapidamiseks loetakse selle määruse tähenduses loomapidamishoonet või -rajatist või loomade pidamiseks piiritletud ala, kus loomapidaja peab või aretab põllumajanduslindu või muud kodulindu üksnes isiklikuks tarbimiseks või lemmikloomana. (4) Eramajapidamises, kus peetakse üksnes muid kodulinde, võib Ameti loal jätta lõike 1 punktis 11 nimetatud desinfektsioonimati paigaldamata ja veovahendi desinfitseerimata. § 13. Lindude gripi kahtluse korral Ameti rakendatavad abinõud [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (1) Lindude gripi kahtluse korral kohaldab Amet eeldatavas taudipunktis järgmisi abinõusid: [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 1) kontrollitakse põllumajandus- ja muude kodulindude ning vajaduse korral koduimetajate pidamise korda. Tehakse vajalikud korraldused nende pidamise muutmiseks ja bio-ohutusmeetmete rakendamiseks, et vähendada võimaliku nakkuse leviku ohtu; 2) registreeritakse põllumajandus- ja muude kodulindude ning koduimetajate arv loomakasvatushoones või -rajatises linnu- ja loomaliigiti, märkides eraldi nakkuskahtlaste kodulindude arvu igas rühmas, samuti hukkunud põllumajandus- ja muude kodulindude ning koduimetajate arvu ja vanuse; 3) tehakse põllumajandus- ja muude kodulindude ning koduimetajate kliiniline läbivaatus, võetakse vajalikud proovid ja korraldatakse proovide saatmine laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt; 4) määratakse kindlaks eeldatava taudipunkti territoorium ja tähistatakse see teavitavate siltidega; 5) tehakse epidemioloogiline uurimine; 6) määratakse loomapidaja esitatud nimekirja alusel kindlaks isikud ja veovahendid, mis võivad olla eeldatavas taudipunktis, ning väljastatakse nende kohta asjakohased Ameti kirjalikud load; 7) kehtestatakse punktis 6 nimetatud isiku ja veovahendi eeldatavast taudipunktist välja ja sinna sisse liikumise kord, samuti eeldatavasse taudipunkti koduimetaja sisseveo ja sealt väljaveo kord. Veterinaarjärelevalveametnik või volitatud veterinaararst vaatab veovahendi enne eeldatavast taudipunktist väljumist üle. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (2) Amet: 1) [kehtetu - RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 2) teeb riskianalüüsi ning otsustab selle alusel kirjaliku loa andmise ja «Loomatauditõrje seaduse» §-des 45^1 –45^3 sätestatud kitsenduste ja abinõude kohaldamise; [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] 3) määrab kasutatava desinfektsioonivahendi ja selle kasutamise korra ning korraldab desinfektsioonivahendi veo eeldatavasse taudipunkti; 4) määrab hukkunud linnu ja koduimetaja hävitamise korra; 5) määrab ettevõttes nakkuse leviku tõkestamiseks kohaldatavad meetmed (edaspidi bio-ohutusmeetmed); 6) kontrollib eeldatavas taudipunktis kitsenduste kehtimise aja vältel korrapäraselt kitsendustega seotud nõuete täitmist ning peab arvestust tehtud kontrollide kohta. § 14. Lindude gripi kahtluse korral Ameti kohaldatavad kitsendused [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (1) Lindude gripi kahtluse korral keelab Amet ilma enda kirjaliku loata: 1) eeldatavast taudipunktist põllumajandus- ja muud kodulindu välja vedada ja sinna sisse vedada; 2) vedada eeldatavast taudipunktist välja tapasaadusi, sealhulgas põllumajanduslinnu liha ja rupskeid (edaspidi linnuliha), muid kodulindude saadusi, sealhulgas mune, korjuseid, põllumajandus- ja muu kodulinnu sööta (edaspidi sööt), söödaga kokkupuutuvaid nõusid, väljaheiteid, sõnnikut, läga, kasutatud allapanu ja muud võimalikku nakkust edasikandvat materjali ning jäätmeid; 3) siseneda isikul ja veovahendil eeldatavasse taudipunkti ja lahkuda sealt; 4) eeldatavast taudipunktist koduimetajat välja vedada ja sinna sisse vedada; 5) vedada eeldatavast taudipunktist välja mune. (2) Kui Amet leiab epidemioloogilise uurimise ja riskianalüüsi tulemusi arvestades, et teatud kodulindude ja munade vedu eeldatavast taudipunktist välja ei ohusta tauditõrjet, võib tema kirjalikul loal: 1) vedada eeldatavast taudipunktist välja ja sinna sisse põllumajandus- ja muud kodulindu ning lõike 1 punktis 2 nimetatud tooteid ja materjali. Veo lubamise otsustamisel arvestab Amet toimetamise sihtkohta ja veol rakendatavaid bio-ohutusmeetmeid; 2) vedada eeldatavast taudipunktist välja mune loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks, kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), sätestatud nõuete kohaselt; [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] 3) vedada eeldatavast taudipunktist välja mune otse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieenieeskirjad (ELT L 139, 30/4/2004, lk 55–205), III lisa X jao II peatükis sätestatud nõuete kohasesse munatooteid käitlevasse ettevõttesse (edaspidi munakäitlemisettevõte), kus mune töödeldakse pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30/4/2004, lk 1–54) II lisa XI peatüki kohaselt. Amet võib anda kirjaliku loa lubada mune selliselt vedada §-s 17 toodud nõuete kohaselt. (3) Amet võib eeldatavas taudipunktis kohaldada §-s 22 nimetatud asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid. Muul viisil kui tapmise teel surmatud (edaspidi hukkamine) põllumajandus- ja muult kodulinnult võetakse proovid lindude gripi uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt. (4) Kui eeldatavas taudipunktis on vähemalt kaks ettevõtte ehituslikult eraldi paiknevat osa, kus peetakse põllumajanduslindu või muud kodulindu ning mida hallatakse üksteisest täiesti eraldi (eraldi töötajad, varustus, vedu, söödavarud ja sõnniku ladustamine) ja mis on erineva epidemioloogilise staatusega (edaspidi erineva epidemioloogilise staatusega üksus), võib Ameti otsusel jätta lõikes 3 nimetatud kitsendused ja abinõud kohaldamata üksuses, kus ei ole nakkuskahtlast põllumajandus- ega muud kodulindu. § 15. Lindude gripi kahtluse korral kitsenduste kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine (1) Lindude gripi kahtluse korral kehtestab Amet pärast lindude gripi kahtlusest teate saamist ettevõttele või piirkonnale kitsendused. (2) Kitsenduste kehtestamisest teatab veterinaarjärelevalveametnik loomapidajale posti teel väljastusteatega või allkirja vastu. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Amet teeb otsuse lõike 1 nimetatud kitsenduste kehtetuks tunnistamise kohta laboratoorse uurimise tulemuste või «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõikes 3 nimetatud ekspertide komisjoni (edaspidi ekspertide komisjon) otsuse alusel, kui need välistavad taudi puhkemise. Amet teatab loomapidajale lindude gripi kahtluse lõpetamisest posti teel väljastusteatega või allkirja vastu 24 tunni jooksul arvates otsuse tegemisest. § 16. Epidemioloogiline uurimine lindude gripi kahtluse korral (1) Amet korraldab epidemioloogilise uurimise lindude gripi situatsioonplaani raames koostatud küsimustike alusel. (2) Epidemioloogilise uurimise käigus selgitatakse välja: 1) tõenäoline nakatumise aeg või ajavahemik, mille jooksul nakkusallikas on olnud ettevõttes või piirkonnas; 2) tõenäoline nakkusallikas; 3) inimese, looma ja veovahendi liikumine ning vedu, mis võis lindude gripi viiruse (edaspidi viirus) ettevõttesse või piirkonda sisse tuua ja sealt välja viia; 4) võimalik ettevõte, millest viirus võib pärineda, ja ettevõte, kuhu viirus võib olla sisse toodud kas tulenevalt ettevõtte asukohast, projektilahendusest, isiku, looma või veovahendi liikumisest või muul põhjusel (edaspidi kontaktne ettevõte). Ettevõte loetakse kontaktseks, kui veterinaarjärelevalveametnik on epidemioloogilise uurimise tulemuse alusel teinud asjakohase otsuse. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] § 17. Nõuded munakäitlemisettevõttesse munade veo ja munakäitlemisettevõttes munade käitlemise kohta (1) [Kehtetu - RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) Munade veol munakäitlemisettevõttesse täidetakse järgmisi nõudeid: 1) munade veoks kasutatav veovahend on puhastatud ja desinfitseeritud; 2) veterinaarjärelevalveametnik plommib ettevõttest väljaveetava munapartii ning plommi ei eemaldata enne partii jõudmist munakäitlemisettevõttesse; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) munad veetakse munakäitlemisettevõttesse ilma vahepeatuseta; 4) veoga seotud isik täidab veterinaarjärelevalveametniku juhiseid ja asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Munakäitlemisettevõttes täidetakse järgmisi nõudeid: 1) mune säilitatakse munakäitlemisettevõttes asuvatest muudest munadest eraldi kuni neist munatoodete valmistamiseni; 2) munakoored kahjutustakse; 3) pakend, kus mune on hoitud, kahjutustakse või puhastakse ja desinfitseeritakse veterinaarjärelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 4) munakäitlemisettevõttes, kaasa arvatud ruumis, kus mune on hoitud, ja veovahendis, kus mune on veetud, rakendatakse asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid kuni puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamiseni. (4) [Kehtetu - RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 18. Ajutise kontrolltsooni kehtestamine (1) Kui epidemioloogiline olukord, eelkõige kodulindude suur asustustihedus, seda nõuab, võib Amet kehtestada eeldatava taudipunkti ümber ajutise kontrolltsooni, kus kohaldatakse põllumajandus- ja muude kodulindude, nende munade ning linnukasvatuses kasutatavate veovahendite liikumiskeeldu. (2) Amet võib kehtestada lõikes 1 nimetatud ajutise kontrolltsooni suuremal alal või kogu Eesti territooriumil. Amet võib kohaldada koduimetajate liikumiskeeldu kuni 72 tunniks või kauemaks, kui seda nõuavad erakorralised asjaolud. (3) Amet võib kohaldada ajutises kontrolltsoonis asuvas ettevõttes §-des 13 ja 14 sätestatud asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid. 2. jagu Tegutsemisjuhised kõrge patogeensusega lindude gripi puhkemise korral § 19. Lindude gripi diagnoosimine Lindude gripi diagnoos pannakse «Loomatauditõrje seaduse» § 37 lõike 3 kohaselt. § 20. Karantiini kehtestamine Viivitamata pärast lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamist kehtestab Ameti peadirektor taudipunktis karantiini «Loomatauditõrje seaduse» § 50 lõike 4 kohaselt. § 21. Kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral taudipunktis kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldab Amet taudipunktis lisaks §-s 14 sätestatud kitsendustele järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) taudipunkti sissesõiduteele paigutatakse viidad selgelt nähtava ja püsiva kirjaga «LINDUDE GRIPP. LÄBIKÄIK KEELATUD». Taudipunktis, kus põllumajandus- või muud kodulindu peetakse üksnes loomapidaja eluruumis, või muus suletud siseruumis, kuhu on takistatud võõra isiku sissepääs, võib Ameti loal jätta viidad paigutamata; 2) taudipunkti territooriumile võib siseneda üksnes Ameti määratud isik ühekordseks kasutamiseks ettenähtud riietes; 3) taudipunktis olevad põllumajandus- ja muud kodulinnud hukatakse viivitamata veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku inimese, looma ja veovahendi liikumisel või muul viisil. Vajaduse korral kohaldatakse asjakohaseid meetmeid, et tõkestada nakkuse ülekandumine metslindudele; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 4) diagnoosimise juhendi kohaselt uuritakse taudipunktis peetavat siga ja vajaduse korral muud koduimetajat, et kinnitada või välistada nendel lindude gripi esinemine või varasem nakatumine lindude grippi; 5) siga on keelatud taudipunktist välja vedada. Amet võib anda kirjaliku loa vedada siga teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse või tapamajja, kui seale diagnoosimise juhendi kohaselt tehtud korduva uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel ei ohusta selline vedu tauditõrjet ning sellega ei kaasne taudi leviku oht; 6) korjused ja munad saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab lindude gripi viiruse (edaspidi viirus) leviku. Amet võib anda kirjaliku loa vedada munad munakäitlemisettevõttesse ilma vahepeatuseta §-s 17 sätestatud nõuete kohaselt. Munakäitlemisettevõttes töödeldakse mune pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki kohaselt. Hukkunud koduimetaja ja metslinnu kahjutustamise korra määrab Amet; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 7) pärast korjuste ja munade loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks äravedu puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse või hävitakse tõenäoliselt viirusega saastunud seadmed, sööt, inventar, väljaheited, sõnnik, läga, kasutatud allapanu ning muu materjal, lindude pidamiseks kasutatud ehitis, karjamaa ja muu ala ning lindude veoks kasutatud veovahend veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all lisas 2 toodud puhastamise ja desinfitseerimise juhiste kohaselt; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 8) sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks, töödeldakse või hävitatakse veterinaarjärelevalveametniku juhiste kohaselt viisil, mis tagab viiruse hävimise; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 9) tehakse epidemioloogiline uurimine. (2) Taudipunktist välja veetud linnuliha ja munade, mis on pärit tõenäolisest nakkuse sissetoomise ajast kuni lindude gripi kahtluse kinnitamiseni, asukoht selgitatakse välja ning sellised munad ja linnuliha kahjutustatakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all. Haudemunast juba välja koorunud tibu võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ja teda uuritakse lindude gripi suhtes diagnoosimise juhendi kohaselt. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Amet võib kohaldada lõikes 1 nimetatud kitsendusi ka ettevõtte suhtes, mis on olnud kaudses kokkupuutes taudipunktiga, või kui muud nakkuse leviku võimalused annavad alust kahtlustada, et see ettevõte on viirusega saastunud. (4) Ameti kirjalikul loal võib taudipunktis jätta hukkamata kodulinnu, keda peetakse erineva epidemioloogilise staatusega üksuses, kus ei ole nakkuskahtlast ega nakatunud kodulindu, või eramajapidamises, tsirkuses, loomaaias, lemmikloomakaupluses või loomapargis peetavat kodulindu või kodulindu, keda peetakse piiratud alal teadusuuringus kasutamiseks või «Looduskaitseseaduse» § 4 lõike 4 tähenduses kaitsealusesse liiki kuuluva linnuliigi (edaspidi kaitsealune linnuliik) või muu haruldase linnuliigi, -alamliigi või -tõu (edaspidi haruldane linnuliik) isendi säilitamiseks. Haruldaste linnuliikide loetelu koostab Amet situatsioonplaani raames. (5) Amet võib lõikes 4 nimetatud kirjaliku loa anda, kui riskianalüüsi tulemuste alusel ei ohusta sellise loa andmine tauditõrjet. § 22. Epidemioloogiline uurimine taudipunktis kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral (1) Kõrge patogeensusega lindude gripi puhangu korral korraldab kohalik loomatauditõrje komisjon taudipunktis epidemioloogilise uurimise § 16 kohaselt ja esitab ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul Ameti peadirektorile aruande, milles on toodud: 1) lindude gripi kahtluse püstitamise kuupäev; 2) lindude gripi ametliku diagnoosimise kuupäev; 3) taudipunkti asukoht; 4) kodulindude arv taudipunktis linnuliikide ja tehnoloogiliste rühmade kaupa; 5) haigestunud ja surnud lindude arv taudipunktis; 6) nakkusallikas (kahtlustatav või kinnitust leidnud); 7) võimalikud kontaktsed ettevõtted. (2) Edaspidi esitatakse lõikes 1 nimetatud aruanne uue teabe laekumise korral, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. § 23. Kontaktses ettevõttes kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Amet kohaldab kontaktses ettevõttes §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kuni lindude gripi ametlik diagnoos kinnitatakse või välistatakse laboratoorse uurimise tulemuste alusel. Kitsendused lõpetab Amet. (2) Amet võib epidemioloogilise uurimise tulemustest lähtudes kohaldada kontaktses ettevõttes lisaks §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendustele ja abinõudele ka §-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kui kontaktne ettevõte asub piirkonnas, kus on suur põllumajanduslindude asustustihedus. Kriteeriumid, mida Ameti arvestab kontaktses ettevõttes tauditõrjemeetmete kohaldamise otsustamisel ja kontaktses ettevõttes peetava kodulinnu hukkamise üle otsustamisel, on toodud lisas 3. Kui veterinaarjärelevalveametnik kohaldab § 21 lõike 1 punktis 3 nimetatud kitsendust, korraldab ta hukatud kodulinnult proovide võtmise laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Kõrge patogeensusega lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamise korral kohaldab Amet kontaktses ettevõttes §-des 13, 14 ja 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. Juhul kui nende kitsenduste ja abinõude kohaldamist on alustatud lõike 2 kohaselt enne lindude gripi diagnoosi kinnitamist, tagab Amet, et pärast korjuste ja munade kahjutustamist puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse või hävitatakse lindude pidamiseks kasutatud ehitis, karjamaa ja muu ala, seadmed, sööt, inventar, väljaheited, sõnnik, läga, kasutatud allapanu ja muu materjal ning lindude veoks kasutatud veovahend veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all lisas 2 toodud puhastamise ja desinfitseerimise juhiste kohaselt. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] § 24. Taudipunktis peetaval seal ja muul koduimetajal kõrge patogeensusega lindude gripi esinemise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Kui § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt tehtud uurimise tulemusena on leitud, et taudipunktis peetaval seal esineb kõrge patogeensusega lindude gripp või ta on olnud sellesse varem nakatunud, siis Amet: 1) kehtestab taudipunktis koduimetaja pidamise nõuded ja vajaduse korral koduimetaja liikumise piirangu; 2) korraldab sea korduva uurimise diagnoosimise juhendi kohaselt; 3) otsustab sea korduva uurimise tulemustest ja riskianalüüsi tulemusest lähtudes sea hukkamise, toiduks surmamise veretustamise teel (edaspidi tapmine) või vedamise teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse. (2) Kui laboratoorse uurimise tulemustest selgub, et seal esinev viirus kujutab ohtu inimese või looma tervisele, korraldab Amet viivitamata taudipunktis sigade hukkamise veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Amet võib anda kirjaliku loa vedada siga enda määratud tapamajja või teise loomakasvatushoonesse või -rajatisse, kui diagnoosimise juhendi kohaselt seale tehtud korduva uurimise tulemuse alusel leitakse, et nakkuse edasise leviku oht on väga väike. (4) Amet võib riskianalüüsi tulemusi arvestades kohaldada ettevõttes, kus on diagnoositud lindude gripp, lõigetes 1–3 sätestatud meetmeid ka selles ettevõttes peetava muu koduimetaja suhtes kui siga, ning kohaldada lõigetes 1–3 sätestatud meetmeid kontaktses ettevõttes peetava koduimetaja suhtes. (5) Koduimetajal lindude gripi avastamise korral võib Amet korraldada viiruse edasise leviku väljaselgitamiseks lisauurimise diagnoosimise juhendi kohaselt. (6) Amet teavitab koduimetaja laboratoorse uurimise tulemustest ja kohaldatud meetmete üksikasjadest viivitamata Euroopa Komisjoni. § 25. Erineva epidemioloogilise staatusega üksustega ettevõte (1) Taudipunktis asuvas erineva epidemioloogilise staatusega üksustega ettevõttes võib Amet lubada pärast riskianalüüsi ettevõtte erineva epidemioloogilise staatusega üksuses jätta seal peetava kodulinnu hukkamata, kui ettevõtte veterinaararst kinnitab, et: 1) selles erineva epidemioloogilise staatusega üksuses ei ole nakatunud ega nakkuskahtlasi kodulinde; 2) ettevõtte struktuur, ruumide suurus ja töökorraldus võimaldavad erineva epidemioloogilise staatusega üksuses kodulinde eraldi pidada ja ettevõtte ruume tuulutada; 3) erineva epidemioloogilise staatusega üksustes tehtavaid toiminguid, eelkõige lindlate hooldus, lindude söötmine ning väljaheidete, sõnniku ja allapanu eemaldamine, teevad erinevad isikud; 4) erineva epidemioloogilise staatusega üksuses kasutatavad masinad, seadmed, tööriistad ja desinfitseerimisseadmed ning sellises üksuses peetavad koduimetajad on üksteisest eraldatud. (2) Amet kohaldab erineva epidemioloogilise staatusega üksuses, kus tema kirjalikul loal kodulinde ei hukata, järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) loomapidaja täidab §-s 12 sätestatud nõudeid; 2) veterinaararst kontrollib erineva epidemioloogilise staatusega üksust korrapäraselt kogu kitsenduste kehtimise aja jooksul, sealhulgas kontrollib kodulindude pidamise korda. Veterinaararst teeb erineva staatusega epidemioloogilises üksuses läbivaatuse ja võtab proovid diagnoosimise juhendi kohaselt; 3) erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud ilma Ameti kirjaliku loata lindu välja viia ja sinna sisse tuua; 4) erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud mune välja viia. Amet võib anda kirjaliku loa vedada mune ilma vahepeatuseta loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks või §-s 17 sätestatud nõuete kohaselt munakäitlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki kohaselt; 5) erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud ilma Ameti kirjaliku loata välja viia korjuseid, linnuliha, põllumajandus- ja muud kodulindu ning neilt pärinevaid saadusi, sööta, söödanõusid, jäätmeid, väljaheiteid, sõnnikut, läga, kasutatud allapanu ja muud materjali, mis võib olla viirusega saastunud; 6) isikul ja veovahendil on keelatud siseneda erineva epidemioloogilise staatusega üksusesse ja lahkuda sealt ilma Ameti kirjaliku loata; 7) erineva epidemioloogilise staatusega üksusest on keelatud ilma Ameti kirjaliku loata koduimetajat välja vedada ja sinna sisse tuua. (3) Kui leitakse, et erineva epidemioloogilise staatusega üksuses peetav kodulind, keda ei hukatud, on taudi leviku seisukohalt ohtlik, on Ametil õigus kohaldada tema suhtes hukkamist ning §-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. § 26. Kõrge patogeensusega lindude gripi puhul taudipunktis erijuhul kodulinnu hukkamata jätmise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Amet võib pärast riskianalüüsi lubada jätta taudipunktis § 21 lõikes 4 nimetatud kodulinnu hukkamata. Sellisel juhul kohaldab Amet § 21 lõike 1 punktides 1, 2, 4–7 ja lõikes 2 sätestatud meetmeid ning §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. (2) Amet võib anda kirjaliku loa vedada taudipunktist välja nakatunud kodulind, kui ekspertide komisjon on laboratoorse uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel kinnitanud, et nakatunud kodulinnu vedu teise ettevõttesse asustamiseks või nakatunud põllumajanduslinnu vedu tapamajja tapmiseks ei ohusta tauditõrjet. Amet määrab veol asjakohaste bio-ohutusmeetmete kohaldamise eest ning pärast vedu veovahendi ja seadmete puhastuse ja desinfitseerimise eest vastutava veterinaarjärelevalveametniku. Amet võib anda kirjaliku loa veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all järgmiste nakatunud kodulindude vedude kohta: [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 1) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta tapamajja viivitamata tapmiseks. Nakatunud põllumajanduslind tapetakse eraldi teistest tapamajas asuvatest põllumajanduslindudest. Tapmisel kohaldatakse asjakohased bio-ohutusmeetmed. Linnuliha edasise käitlemise ja kasutamise viisi määrab Ameti peadirektor; 2) kodulinnu vedu ilma vahepeatuseta veterinaarjärelevalveametniku juhiste kohaselt teise Eestis asuvasse ettevõttesse. Ettevõte võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ja nakatunud lindu uuritakse korrapäraselt lindude gripi suhtes diagnoosimise juhendi kohaselt; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) vedu teise riiki selle riigi pädeva asutuse loal. (3) Kui leitakse, et nakatunud kodulind, keda ei hukatud, on taudi leviku seisukohalt ohtlik, on Ametil õigus kohaldada nakatunud kodulinnu suhtes hukkamist ning §-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. § 27. Puhastamine ja desinfitseerimine (1) Viirusega saastunud ja võimalikult viirusega saastunud ettevõte, tapamaja, piiripunkt, veovahend ja muu ala ning seal asuv sööt, allapanu, esemed ja muu materjal, millega viirus võib levida, puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse ning vajaduse korral tehakse näriliste ja putukate tõrjet veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all tema antud juhiste kohaselt. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (2) Puhastamise ja desinfitseerimise juhised on toodud lisas 2. (3) Kui Amet annab loa lisa 2 punkti 4 kohaselt teha puhastamist ja desinfitseerimist erinevalt lisa 2 punktides 1 ja 2 kirjeldatust, teavitab ta sellest ning kohaldatud puhastamise ja desinfitseerimise üksikasjadest Euroopa Komisjoni. § 28. Kõrge patogeensusega lindude gripi puhangu korral taudipunktis kehtestatud kitsenduste lõpetamine Kõrge patogeensusega lindude gripi puhangu korral taudipunktis kehtestatud kitsendused lõpetab Amet pärast taudipunktis kodulindude hukkamist või taudipunktist kirjaliku loa alusel väljaviimist ning lisas 2 toodud juhiste kohast taudipunkti esmase puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamist. § 29. Ettevõte taasasustamine (1) Ettevõttesse võib tuua terve looma (edaspidi taasasustamine) Ameti kirjalikul loal. (2) Amet annab kirjaliku loa taasasustada ettevõte põllumajanduslindude ja muude kodulindudega, kelle pidamise eesmärk on turustamine või muul viisil tulu saamine, kui § 27 kohasest taudipunkti puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 21 päeva. (3) Nakatunud põllumajanduslinnu või muu kodulinnu pidamiseks kasutatud karjamaad ja muu ala, mida ei ole võimalik § 27 kohaselt puhastada ja desinfitseerida, võib kasutada linnu pidamiseks Ameti loal, kui viirus on seal kahjutustatud või inaktiveerunud. (4) Amet kohaldab lõikes 2 nimetatud ettevõttes vähemalt 21 päeva jooksul arvates ettevõttesse uue põllumajandus- või muu kodulinnu toomisest järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) veterinaararst teeb ettevõttes regulaarselt kodulindude kliinilist läbivaatust. Vähemalt kahe kliinilise läbivaatuse tegemise korral tehakse viimane kodulindude kliiniline läbivaatus 21-päevase või pikema kitsenduste kehtimise ajavahemiku lõpu poole. Veterinaararst võtab proovid laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt; 2) loomapidaja peab arvestust ettevõtte tootmismahu, põllumajanduslindude haigestumise ja suremuse näitajate üle ning ajakohastab neid andmeid. Loomapidaja teavitab viivitamata veterinaararsti ettevõttes põllumajandus- või muu kodulinnu surmast, ettevõtte tootmisnäitajate olulistest muudatustest või linnu tervisliku seisundi muutusest; 3) ettevõttes surnud põllumajanduslindu uuritakse laboratoorselt diagnoosimise juhendi kohaselt; 4) ettevõttesse sisenev ja sealt lahkuv isik järgib asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid; 5) ettevõttest võib põllumajanduslindu välja viia Ameti kirjalikul loal. (5) Amet võib kohaldada lõikes 4 sätestatud kitsendusi ja abinõusid ka lõikes 2 nimetamata ettevõtte suhtes ning ettevõttes peetava muu kodulinnu, kui põllumajanduslind, ja koduimetaja suhtes, kui ta peab seda vajalikuks riskianalüüsi tulemustest lähtudes. 3. jagu Tegutsemisjuhised ohustatud ja järelevalvetsoonis kõrge patogeensusega lindude gripi puhkemise korral § 30. Ohustatud ja järelevalvetsooni kehtestamine (1) Kõrge patogeensusega lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamisest arvates 24 tunni jooksul kehtestab Ameti peadirektor käskkirjaga taudipunkti ümber ohustatud ja järelevalvetsooni, millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu. [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) Amet paigutab koostöös kohaliku omavalitsusega ning politseiasutuse ja Päästeameti kohalike asutustega ohustatud tsooni sissesõiduteele viidad selgelt nähtava ja püsiva kirjaga «LINDUDE GRIPP – OHUSTATUD TSOON». [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (3) Ohustatud tsoon kehtestatakse vähemalt 3 kilomeetri raadiuses ja järelevalvetsoon vähemalt 10 kilomeetri raadiuses taudipunktist. (4) Ohustatud ja järelevalvetsooni piiritlemisel arvestatakse: 1) epidemioloogilise uurimise tulemusi; 2) maastiku geograafilisi iseärasusi ja looduslikke tõkkeid lindude gripi levikule; 3) loomakasvatushoonete ja -rajatiste geograafilist asukohta, nende paiknemise tihedust ning kodulindude hinnangulist arvu; 4) põllumajandus- ja muude kodulindude veoks ning veoks tapmisele, turustamisele ja mujale kasutatavate teede asukohta; 5) põllumajandus- ja muude kodulindude, eelkõige hukkamiseks ja loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks määratud põllumajandus- ja muude kodulindude, nende korjuste, sõnniku, allapanu ja muu materjali, ohustatud ja järelevalvetsooni sisese liikumise üle veterinaarjärelevalve teostamiseks vajalikke inim- ja materiaalseid ressursse. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (5) Uue taudipunkti avastamise korral muudetakse tsoonide ulatust selles paragrahvis sätestatud korras ning sellest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu. § 31. Ohustatud ja järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Amet kohaldab ohustatud ja järelevalvetsoonis järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) koostab viivitamata ohustatud ja järelevalvetsoonis asuvate ettevõtete nimekirja; 2) annab korralduse kohaldada asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid; 3) kehtestab korjuste kahjutustamise või hävitamise korra; 4) kehtestab ohustatud tsoonis asuvas ettevõttes kodulindude läbivaatuse tegemise korra ja määrab kindlaks läbivaatuste tegemise sageduse olenevalt nende viirusega saastumise ohust; 5) määrab ettevõtte ülevaatust tegeva ja proove võtva veterinaararsti; 6) korraldab viivitamata pärast ettevõttes kodulindude haigestumise või suremuse tõusust või tootmisnäitajate langusest teate saamist asjakohased uurimised. (2) Amet: 1) korraldab elanikkonna teavitamise ohustatud ja järelevalvetsoonis kohaldatavatest kitsendustest. Elanikkonda teavitatakse hoiatussiltide ja massiteabevahendite kaudu või muul asjakohasel viisil; 2) korraldab ohustatud ja järelevalvetsoonis põllumajandus- ja muu kodulinnu, linnuliha, munade, korjuste, sööda, allapanu, nakatunud kodulinnuga kokkupuutunud isiku ja linnuga kokku puutunud veovahendi asukoha ja liikumise jälgitavuse võimaldamise; 3) analüüsib koostöös kohaliku loomatauditõrje komisjoniga epidemioloogilise uurimise ja riskianalüüsi tulemusi ning otsustab kirjaliku loa andmise ja lindude gripi leviku tõkestamiseks selle määruse 4. jaos sätestatud lisameetmete rakendamise. § 32. Loomapidaja kohustused ohustatud ja järelevalvetsoonis Ohustatud ja järelevalvetsoonis asuvas ettevõttes loomapidaja: 1) teavitab viivitamata veterinaarjärelevalveametnikku ettevõttes lindude haigestumise või suremuse tõusust või tootmisnäitajate olulisest langusest; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 2) täidab veterinaarjärelevalveametniku korraldusi kitsenduste ja bio-ohutusmeetmete rakendamisel; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) võtab kasutusele meetmed, et tõkestada ettevõttes peetavate lindude kokkupuutumine metslindudega; 4) abistab veterinaarjärelevalveametnikku vajaliku kliinilise ja patoloogilise uurimise tegemisel, samuti epidemioloogilise uurimise tarbeks andmete kogumisel; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 5) esitab veterinaarjärelevalveametniku nõudmisel põllumajanduslinnu ja muu kodulinnu ning munade ettevõttesse sisseveoga ja sealt väljaveoga seotud dokumendid ning annab nende puudumise korral sellekohast suulist teavet; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 6) puhastab ja desinfitseerib ettevõttesse siseneva ja sealt väljuva veovahendi ning tõenäoliselt viirusega saastunud materjali veterinaarjärelevalveametniku juhiste kohaselt viivitamata; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 7) kontrollib ettevõttesse siseneva ja sealt väljuva isiku bio-ohutusmeetmete järgimist; 8) säilitab ettevõtte loomakasvatushoonet või -rajatist külastanud isiku andmeid ning esitab need veterinaarjärelevalveametnikule tema nõudmisel. Loomaaia ja loomapargi külastajate kohta, kellel ei ole juurdepääsu lindude pidamise alale, arvestust ei peeta. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] § 33. Ohustatud tsoonis kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Amet kohaldab ohustatud tsoonis lisaks §-s 31 sätestatud kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) loomapidaja eraldab põllumajanduslinnud ja muud kodulinnud viivitamata nende pidamise ruumi või siseruumi; 2) Ameti määratud veterinaararst teeb viivitamata läbivaatuse ohustatud tsoonis asuvas ettevõttes, kus kodulindu peetakse turustamiseks või muul viisil tulu saamiseks, ning enne ohustatud tsoonis kehtestatud kitsenduste lõpetamist teeb läbivaatuse ka ohustatud tsoonis asuvas eramajapidamises. Veterinaararst teeb ettevõttes peetavatele lindudele diagnoosimise juhendi kohase kliinilise läbivaatuse ja võtab vajaduse korral proovid ning registreerib läbivaatused ja selle tulemused; 3) lindude korjused saadetakse viivitamata loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks veterinaarjärelevalveametniku juhiste kohaselt; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 4) ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kirjaliku loata sisse tuua põllumajanduslindu, muud kodulindu ja koduimetajat, välja arvatud koduimetaja, keda peetakse üksnes eluruumis, kus tal puudub võimalus puutuda kokku põllumajandus- ja muu kodulinnuga ning kus puudub juurdepääs põllumajandus- ja muu kodulinnu puurile ja pidamise alale; 5) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv isik järgib bio-ohutusmeetmeid; 6) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv inimeste veoks kasutatav veovahend, samuti lindude, neilt pärinevate saaduste, sööda, allapanu ning muu võimaliku viirusega saastunud materjali veoks kasutatav veovahend ja viirusega saastunud materjal puhastatakse, desinfitseeritakse ja töödeldakse § 27 kohaselt või kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 7) ettevõttest allapanu, sõnniku ja läga väljavedu on keelatud. Amet võib anda kirjaliku loa ettevõttest allapanu, sõnnikut ja läga välja vedada bio-ohutusmeetmete kohaselt tema määratud ettevõttesse viitamata kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt; 8) turgu, laata, näitust ja muud üritust, kus on võimalik põllumajandus- ja muude kodulindude kokkupuutumine, korraldada on keelatud; 9) uluklindude varude täiendamiseks peetavat lindu vabadusse lasta on keelatud; 10) linnuliha väljavedu tapamajast, ettevõttest, kus käideldakse linnuliha, ja külmhoonest on keelatud. Ameti kirjalikul loal võib ohustatud tsoonist välja vedada väljaspool ohustatud tsooni pärinevalt põllumajanduslinnult pärit linnuliha, mida on säilitatud ja veetud ohustatud tsoonist pärinevast linnulihast eraldi, ning linnuliha, mis on toodetud vähemalt 21 päeva enne lindude gripi esmast taudipuhangut ning mida on säilitatud ja veetud hiljem toodetud linnulihast eraldi; 11) põllumajanduslinnu ja muu kodulinnu, nende munade ja korjuste vedu, välja arvatud nende vedu ilma vahepeatuseta ettevõttesisesel teel ning väljastpoolt kitsendustega piirkonnast pärineva põllumajanduslinnu, kodulinnu, neilt pärinevate munade ja nende korjuste ilma vahepeatuseta ja mahalaadimiseta vedu ohustatud tsooni läbival maanteel või raudteel, on keelatud. (2) Amet korraldab viivitamata lisauurimise diagnoosimise juhendi kohaselt, et avastada võimalik nakkuse esinemine ohustatud tsooni ettevõttes. (3) Juhul kui lõike 1 punktis 1 nimetatud linde eraldada ei ole võimalik või kui see ohustab nende heaolu, võib Amet anda kirjaliku loa eraldada linnud tema juhiste kohaselt sama ettevõtte alal, kus neil ei ole võimalik kokku puutuda muude loomade ning teises ettevõttes peetavate lindudega. (4) Ameti kirjalikul loal võib lõike 1 punktis 11 nimetatud põllumajanduslindu, mune ja korjuseid vedada ohustatud tsoonis, sealt välja ja sinna sisse §-des 34–36 sätestatud nõuete kohaselt, kui see riskianalüüsi tulemuste alusel ei ohusta tauditõrjet. Ohustatud tsoonist välja veetud põllumajanduslindu Eestist välja vedada on keelatud, välja arvatud asjakohases Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud juhul. Veoks kasutatud veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast vedu viivitamata § 27 kohaselt. § 34. Nõuded põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks veo, ohustatud tsooni sisse- või sealt väljaveo kohta ning selliselt linnult pärineva linnuliha käitlemise ja liikumise kohta (1) Amet võib § 33 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa vedada ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest pärinevat põllumajanduslindu ilma vahepeatuseta enda määratud tapamajja viivitamata tapmiseks, kui täidetakse järgmisi nõudeid: 1) veterinaarjärelevalveametnik on 24 tunni jooksul enne päritoluettevõttest põllumajanduslinnu väljavedu teinud tema kliinilise läbivaatuse ja nakkuskahtlast lindu ei leitud. Kui kliinilise läbivaatuse ajal peeti vajalikuks võtta proove, on neid laboratooriumis diagnoosimise juhendi kohaselt uuritud ja uurimise tulemused on negatiivsed; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 2) põllumajanduslindu veetakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all või tema pitseeritud veovahendis; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) enne põllumajanduslinnu vedamist tapamajja on tapamaja üle veterinaarjärelevalvet teostavat veterinaarjärelevalveametnikku sellest teavitatud; [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 4) tapamajas peetakse ohustatud tsoonist pärit põllumajanduslindu ja ta tapetakse teistest põllumajanduslindudest eraldi või pärast teiste tapamajas olevate põllumajanduslindude tapmist, soovitatavalt tööpäeva lõpus. Pärast ohustatud tsoonist pärineva põllumajanduslinnu tapmist ja enne mujalt pärit põllumajanduslinnu tapmist puhastatakse ja desinfitseeritakse tapamaja; 5) tapamajas tehakse ohustatud tsoonist pärinevale põllumajanduslinnule tapaeelne ja tapajärgne läbivaatus. 6) pärast põllumajanduslinnu mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata § 27 kohaselt ning vedaja peab selle kohta dokumenteeritud arvestust; 7) põllumajanduslinnu tapmisel tekkinud kõrvalsaadused käideldakse loomsete kõrvalsaadustena. (2) Lõikes 1 nimetatud ohustatud tsoonist pärinevalt põllumajanduslinnult pärit linnuliha turustada on keelatud. Selline linnuliha märgistatakse põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» kohase või asjakohases Euroopa Komisjoni õigusaktis sätestatud nõuete kohase märgiga ning seda toodetakse, veetakse ja säilitatakse eraldi muust lihast, kaasa arvatud kauplemiseks ja ekspordiks ettenähtud lihast ning lihast, mida kasutatakse kauplemiseks ja ekspordiks ettenähtud lihatoote valmistamiseks. Ameti kirjalikul loal võib selliselt märgistatud linnuliha kasutada turustamiseks ettenähtud lihatoote valmistamiseks, kui linnuliha käideldakse põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 «Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded» lisas 3 sätestatud viisil või asjakohase Euroopa Komisjoni õigusakti kohaselt. (3) Amet võib § 33 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa vedada väljaspool ohustatud tsooni pärinevat põllumajanduslindu ilma vahepeatuseta tema määratud ohustatud tsoonis asuvasse tapamajja viivitamata tapmiseks, kui: 1) vedu on kooskõlastatud tapamaja üle veterinaarjärelevalvet teostava veterinaarjärelevalveametnikuga, kes teavitab päritoluettevõtte üle veterinaarjärelevalvet teostavat veterinaarjärelevalveametnikku põllumajanduslinnu tapmisest; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 2) põllumajanduslindu peetakse ja ta tapetakse ohustatud tsoonist pärinevatest põllumajanduslindudest eraldi või enne ohustatud tsoonist pärinevate põllumajanduslinde tapmist; 3) põllumajanduslinnult pärit linnuliha käideldakse eraldi ohustatud tsooni põllumajanduslindudelt pärit linnulihast; 4) tapmisel tekkinud kõrvalsaadused saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks. (4) Lõikes 3 sätestatud nõuete ja Ameti määratud asjakohaste bio-ohutusmeetmete täitmise korral turustatakse väljaspool ohustatud tsooni pärinevatelt põllumajanduslindudelt pärit linnuliha ja sellest valmistatud tooteid ilma kitsendusteta. § 35. Nõuded ohustatud tsoonist ööpäevase tibu ja noorlinnu väljaveo kohta (1) Amet võib § 33 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa vedada ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest pärinev kuni 72 tunni vanune söötmata või muskuspardi (Cairina moschata) ja tema ristandi puhul ka söödetud põllumajanduslind (edaspidi ööpäevane tibu) ilma vahepeatuseta Eestis asuvasse ettevõttesse või ettevõtte alale, mis asub väljaspool järelevalvetsooni ja ohustatud tsooni, kui täidetakse järgmisi nõudeid: 1) ööpäevane tibu on hautatud munast, mis pärineb väljastpoolt ohustatud ja järelevalvetsooni; 2) ööpäevase tibu haudejaama veterinaarjärelevalveametnik kinnitab haudejaama veo korralduse ja tööhügieeni kontrolli tulemuste alusel, et haudemuna, millest ööpäevane tibu on hautatud, ei ole ohustatud ja järelevalvetsoonist pärinevate munade ega ööpäevaste tibudega kokku puutunud. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (2) Kui ööpäevane tibu ei ole hautatud väljaspool ohustatud tsooni või kui ei ole täidetud lõike 1 punktis 2 sätestatud nõuded, võib Amet anda kirjaliku loa lõikes 1 nimetatud veo kohta, kui on täidetud järgmised nõuded: 1) ööpäevast tibu veetakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all või tema pitseeritud veovahendis; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 2) veo ajal ja sihtkoha ettevõttesse saabumise korral kohaldatakse asjakohaseid bio-ohutusmeetmed; 3) ööpäevase tibu saabumisest arvates võetakse sihtkoha ettevõte kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 4) ohustatud ja järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse ettevõttesse veo korral peetakse seal ööpäevast tibu vähemalt 21 päeva. (3) Amet võib § 34 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa vedada ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest pärinevat põllumajanduslindu, kes on sobivas vanuses sugulinnukarja või tootmiskarja üleviimiseks ja munema hakkamiseks (edaspidi noorlind), ilma vahepeatuseta veole Eestis asuvasse ettevõttesse või ettevõtte alale, mis asub väljaspool järelevalvetsooni ja ohustatud tsooni, kui täidetakse järgmisi nõudeid: 1) veterinaarjärelevalveametnik on teinud noorlinnu päritoluettevõttes põllumajandus- ja muude kodulindude kliinilise läbivaatuse, pöörates erilist tähelepanu noorlinnule, keda tahetakse vedada, ning nakkuskahtlasi linde ei ole leidnud. Kui kliinilise läbivaatuse ajal peeti vajalikuks võtta proove, siis on neid laboratooriumis diagnoosimise juhendi kohaselt uuritud ja uurimise tulemused on negatiivsed; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 2) noorlindu veetakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all või tema pitseeritud veovahendis; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) noorlinnu saabumisest arvates võetakse sihtkoha ettevõte kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 4) ohustatud ja järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse ettevõttesse veo korral peetakse seal noorlindu vähemalt 21 päeva. (4) Amet võib anda kirjaliku loa vedada lõikes 1 nimetatud ööpäevast tibu ja lõikes 3 nimetatud noorlindu ohustatud või järelevalvetsoonis asuvasse ettevõttesse. § 36. Nõuded ohustatud tsoonis munade ja korjuste veo ning sealt munade ja korjuste väljaveo ja sinna sisseveo kohta (1) Amet võib § 33 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa vedada haudemune ilma vahepeatuseta ohustatud tsoonis asuvast ettevõttest tema määratud haudejaama, kui täidetakse järgmisi nõudeid: 1) ettevõtte linnukarja, mille lindudelt haudemunad pärinevad, on uuritud diagnoosimise juhendi kohaselt ja selles linnukarjas ei ole leitud nakkuskahtlasi linde; 2) haudemunad ja nende pakendid on enne väljavedu desinfitseeritud ning haudemunade päritolu on võimalik märgistuse järgi kindlaks teha; 3) haudemune veetakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all või tema pitseeritud veovahendis; 4) haudejaamas kohaldatakse Ameti kohaliku asutuse juhi määratud bio-ohutusmeetmeid. (2) Amet võib § 33 lõike 4 kohaselt anda kirjaliku loa ohustatud tsooni sees ilma vahepeatuseta järgmiste munade vedude kohta: 1) toidumunade vedu asjakohaste bio-ohutusmeetmete kohaselt Ameti määratud ettevõttesse, kus toidumunad pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse (edaspidi pakendamiskeskus); 2) haude- ja toidumunade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud viisil; 3) haude- ja toidumunade vedu loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks. (3) Ameti võib anda kirjaliku loa vedada korjuseid ilma vahepeatuseta loomse kõrvalsaadusena käitlemiseks. § 37. Järelevalvetsoonis kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Amet kohaldab järelevalvetsoonis lisaks §-s 31 sätestatud kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kirjaliku loata sisse tuua põllumajanduslindu, muud kodulindu ja koduimetajat, välja arvatud koduimetaja, keda peetakse üksnes eluruumis, kus puudub võimalus puutuda kokku põllumajandus- ja muu kodulinnuga ning kus puudub juurdepääs põllumajandus- ja muu kodulinnu puurile ja pidamise alale; 2) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv isik järgib bio-ohutusmeetmeid; 3) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv inimeste veoks kasutatav veovahend, samuti lindude, neilt pärinevate saaduste, sööda, allapanu ning muu võimaliku viirusega saastunud materjali veoks kasutatav veovahend ja viirusega saastunud materjal puhastatakse, desinfitseeritakse ja töödeldakse § 27 kohaselt või kahjutustatakse ja kõrvaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 4) ettevõttest allapanu, sõnniku ja läga väljavedu on keelatud. Amet võib anda kirjaliku loa ettevõttest sõnnikut ja läga välja vedada bio-ohutusmeetmete kohaselt tema määratud ettevõttesse viivitamata kahjutustamiseks ja kõrvaldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt; 5) turgu, laata, näitust ja muud üritust, kus on võimalik põllumajandus- ja muude kodulindude kokkupuutumine, korraldada on keelatud; 6) uluklindude varude täiendamiseks peetavat lindu vabadusse lasta on keelatud; 7) põllumajanduslinnu, sealhulgas ööpäevase tibu ja noorlinnu ning neilt pärinevate munade vedu, välja arvatud ilma vahepeatuseta vedu maanteel ja raudteel, mis läbib järelevalvetsooni, on keelatud. Amet võib anda kirjaliku loa vedada põllumajanduslindu, sealhulgas ööpäevast tibu ja noorlindu, ning neilt pärinevaid mune, kui on tagatud tema määratud asjakohaste bio-ohutusmeetmete kohaldamine; 8) põllumajanduslinnu, sealhulgas ööpäevase tibu ja noorlinnu ning neilt pärinevate munade vedu väljaspool järelevalvetsooni asuvasse ettevõttesse, tapamajja, haudejaama, pakendamiskeskusesse või munakäitlemisettevõttesse on keelatud. (2) Amet võib anda kirjaliku loa tema määratud bio-ohutusmeetmete kohaldamise korral järelevalvetsoonis ja sealt välja järgmiste põllumajanduslindude ja munade vedude kohta: 1) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta Ameti määratud tapamajja viivitamata tapmiseks, kui põllumajanduslinnu päritoluettevõttes ei ole 24 tundi enne tema väljavedu veterinaarjärelvalveametniku tehtud kodulindude kliinilisel läbivaatusel ja vajaduse korral diagnoosimise juhendi kohasel laboratoorsel uurimisel leitud nakkuskahtlast lindu ning põllumajanduslinnu vedu on kooskõlastatud tapamaja üle veterinaarjärelevalvet teostava veterinaarjärelevalveametnikuga. Tapamaja üle veterinaarjärelevalvet teostav veterinaarjärelevalveametnik teavitab päritoluettevõtte üle veterinaarjärelevalvet teostavat veterinaarjärelevalveametniku põllumajanduslinnu tapmisest; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 2) noorlinnu vedu ilma vahepeatuseta Eestis asuvasse ettevõttesse, kus ei ole teisi põllumajanduslinde. Ettevõte võetakse sinna noorlinnu saabumisest arvates kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning noorlindu peetakse seal vähemalt 21 päeva; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) ööpäevase tibu vedu ilma vahepeatuseta Eestis asuvasse ettevõttesse, kus teda peetakse vähemalt 21 päeva. Ettevõte võetakse sinna ööpäevase tibu saabumisest arvates kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 4) ööpäevase tibu vedu mis tahes ettevõttesse, kui ta on hautatud väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni pärinevast munast haudejaamas, mille veo korralduse ja tööhügieeni kontrolli tulemusena veterinaarjärelevalveametnik kinnitab, et selle muna kokkupuutumine ohustatud ja järelevalvetsoonist pärinevate munade ja ööpäevaste tibudega on olnud vähetõenäoline; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 5) haudemunade vedu järelevalvetsoonis või järelevalvetsoonist väljaspool asuvasse Ameti määratud haudejaama. Haudemunad ja nende pakendid desinfitseeritakse enne ettevõttest haudemunade väljavedu. Märgistuse järgi peab olema võimalik kindlaks teha haudemunade päritolu; 6) toidumunade vedu Ameti määratud pakendamiskeskusse, kus need pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse; 7) haude- ja toidumunade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud viisil; 8) haude- ja toidumunade vedu nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena. (3) Amet võib anda kirjaliku loa vedada väljaspool ohustatud ja järelevalvetsooni pärinevat põllumajanduslindu ilma vahepeatuseta läbi järelevalvetsooni ohustatud tsoonis asuvasse tapamajja ja vedada selliselt linnult pärit linnuliha ilma vahepeatuseta läbi järelevalvetsooni sellest välja. § 38. Ohustatud ja järelevalvetsoonis kehtestatud kitsenduste lõpetamine (1) Amet lõpetab ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused, kui ohustatud tsoonis asuvas viimases taudipunktis on kodulindude hukkamisest ning lisas 2 toodud juhiste kohasest esmasest puhastusest ja desinfitseerimisest möödunud vähemalt 21 päeva. Ohustatud tsoonis kitsenduste lõpetamise korral kehtivad seal edasi järelevalvetsoonis kehtivad kitsendused, kuni Amet need kitsendused lõpetab. (2) Amet lõpetab järelevalvetsoonis kehtestatud kitsendused, kui järelevalvetsoonis asuvas viimases taudipunktis on kodulindude hukkamisest ning lisas 2 toodud juhiste kohasest esmasest puhastusest ja desinfitseerimisest möödunud vähemalt 30 päeva. § 39. Ohustatud ja järelevalvetsoonis kitsenduste ja abinõude kohaldamata jätmine (1) Kui ohustatud ja järelevalvetsoon määratakse taudipunkti ümber, milleks on eramajapidamine, tsirkus, loomaaed, lemmikloomakauplus või loomapark, kus ei ole põllumajanduslindu, või piiritletud ala, kus ei ole põllumajanduslindu ning nakatunud muud kodulindu peetakse teaduslikuks uuringuks või kaitsealuse või haruldase linnuliigi säilitamiseks, võib Ameti kirjalikul loal: 1) jätta ohustatud tsoonis § 33 lõike 1 punktides 2, 10 ja 11 ning lõikes 2 sätestatud kitsendused ja abinõud kohaldamata; 2) jätta järelevalvetsoonis § 37 lõike 1 punktides 1, 7 ja 8 sätestatud kitsendused ja abinõud kohaldamata. (2) Kui ohustatud ja järelevalvetsoon kehtestatakse haudejaama ümber, võib Ameti kirjalikul loal jätta §-des 33 ja 37 sätestatud asjakohased kitsendused ja abinõud kohaldamata. (3) Ameti kirjalikul loal võib võistlustuvi vedada ohustatud ja järelevalvetsooni sisse ning sealt välja, samuti nende tsoonide sees ja vahel. Sellise veo kohta kirjaliku loa andmisel korraldab Amet võistlustuvi veo üle veterinaarjärelevalve teostamise ja määrab asjakohased bio-ohutusmeetmed. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (4) Selles paragrahvis nimetatud kirjalikke lube võib Amet anda, kui see riskianalüüsi tulemuste kohaselt ei ohusta tauditõrjet. Ettevõttest, ohustatud või järelevalvetsoonist välja veetud kodulindu, temalt pärinevaid saadusi, allapanu, sõnnikut ja läga Eestist välja vedada on keelatud, välja arvatud asjakohases Euroopa Komisjoni otsuses sätestatud juhtudel. 4. jagu Lisameetmed kõrge patogeensusega lindude gripi leviku tõkestamiseks § 40. Piirkondadeks jaotamine (1) Piirkondadeks jaotamine on selline lindude gripi leviala (edaspidi kitsendustega piirkond) piiritlemine, kus kohaldatakse piiranguid kodulindude ja vajaduse korral muude loomade ja loomsete saaduste veole ning nendega kauplemisele, et vältida lindude gripi levikut kitsendustega piirkonnast väljapoole. (2) Kõrge patogeensusega lindude gripi puhul võib Amet riskianalüüsist tuleneval vajadusel kehtestada kitsendustega piirkonna. (3) Kitsendustega piirkonna kehtestamisel võetakse arvesse § 30 lõikes 4 nimetatud andmeid ning haldusüksuste piire ja geograafilisi tõkkeid, mis on olulised viiruse leviku seisukohalt. (4) Amet võib kohaldada kitsendustega piirkonnas selle määruse 3. jaos sätestatud asjakohaseid tõrjemeetmeid. (5) Amet teavitab kitsendustega piirkonnas kohaldatavate meetmete üksikasjadest viivitamata Euroopa Komisjoni. § 41. Ohustatud tsoonis, järelevalvetsoonis ja kitsendustega piirkonnas kohaldatavad lisameetmed (1) Amet võib «Loomatauditõrje seaduse» §-des 45^1 –45^3 sätestatud kitsendusi ja abinõusid kohaldada ohustatud tsoonis, järelevalvetsoonis ja kitsendustega piirkonnas lindude gripi leviku tõkestamiseks lisameetmed ning bio-ohutusmeetmeid munade kogumisega, sööda veoga, põllumajanduslinnu tapamajja veoga ja korjuste loomsete kõrvalsaadustena käilemise veoga seotud isiku ja veovahendi liikumisele ning ettevõttega seotud isiku liikumisele. [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] (2) Lõikes 1 nimetatud bio-ohutusmeetmeid võib kohaldada ohustatud tsoonis, järelevalvetsoonis või kitsendustega piirkonnas asuvas ettevõttes või ettevõtetes, kus peetakse lindude gripi suhtes sama loomatervishoiualase staatusega põllumajandus- ja muud kodulindu ning kus kohaldatakse ühiseid seire-, veterinaarjärelevalve- ja bio-ohutusmeetmeid (edaspidi linnukasvatusala). [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Amet teatab kohaldatavate lisameetmete üksikasjadest viivitamata Euroopa Komisjoni. § 42. Ennetav tauditõrjeprogramm ohustatud tsoonis, järelevalvetsoonis ja kitsendustega piirkonnas (1) Amet võib tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või riskianalüüsist tuleneval vajadusel rakendada ohustatud tsoonis, järelevalvetsoonis ja kitsendustega piirkonnas asuvas ettevõttes või linnukasvatusalal tauditõrjeprogrammi, mis hõlmab põllumajandus- ja muude kodulindude hukkamist või tapmist enne nende diagnoosimise juhendi kohase uurimise tulemuste saamist (edaspidi ennetav tauditõrjeprogramm). (2) Ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamise korral otsustab Amet põllumajandus- ja muu kodulinnu hukkamise või tapmise, võttes arvesse lisas 3 toodud kriteeriume. (3) Ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamise käigus hukatud või tapetud põllumajanduslinnult ja muult kodulinnult võetakse proovid lindude gripi uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt. (4) Ennetava tauditõrjeprogrammi rakendamisest ning kohaldatud kitsendustest ja abinõudest teavitab Ameti peadirektor viivitamata Euroopa Komisjoni. 5. jagu Tegutsemisjuhised lindude gripi kahtluse ja kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral erijuhtudel § 43. Lindude gripi kahtluse korral ja kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral tapamajas kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Tapamajas lindude gripi kahtluse korral võtab Amet tapamaja viivitamata kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning kohaldab seal järgmisi kitsendusi ja abinõusid: [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 1) tapamajas tehakse põllumajanduslindude kliiniline uurimine ja võetakse proovid diagnoosimise juhendi kohaselt; 2) tapamajas olev põllumajanduslind tapetakse või hukatakse viivitamata veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all. Põllumajanduslinnu tapmise või hukkamise otsustab Amet riskianalüüsi tulemuste põhjal; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) põllumajanduslinnu tapmise korral eraldatakse temalt pärinev linnuliha ja tapasaadused ning põllumajanduslinnu tapmise ja temalt pärineva linnuliha käitlemise käigus viirusega saastuda võinud tapamajas olev muu liha, lihatooted ja tapasaadused viirusega saastumata linnulihast ja tapasaadustest ning säilitatakse eraldatult veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all kuni diagnoosimise juhendi kohase uurimise lõpetamiseni; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 4) põllumajanduslinnu hukkamise korral käideldakse hukatud põllumajanduslinnu korjust viivitamata loomse kõrvalsaadusena või hävitatakse see veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 5) ehitis, seade, veovahend ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all lisas 2 toodud puhastamise ja desinfitseerimise juhiste kohaselt; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 6) tapamajja on keelatud põllumajandus- ja muud kodulindu sisse tuua vähemalt 24 tunni jooksul arvates seal nõuetekohase puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamisest. (2) Tapamajas kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldab Amet seal järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) tapamajas kohaldatakse lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 6 sätestatud kitsendusi ja abinõusid; 2) lõike 1 punktis 3 nimetatud linnuliha, linnulihatoodet ja tapasaadust ning hukatud põllumajanduslinnu korjust käideldakse viivitamata loomse kõrvalsaadusena või need hävitatakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all viisil, mis välistab nakkuse leviku; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) paragrahvi 21 lõikes 2 nimetatud tapamajast välja veetud linnuliha ning tapamajast väljaveetud linnulihatoote ja tapasaaduse asukoht tehakse kindlaks ja neid käideldakse loomsete kõrvalsaadustena veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Amet: 1) korraldab epidemioloogilise uurimise tapamajas ja ettevõttes, millest pärineb tapamajja saadetud nakkuskahtlane või nakatunud põllumajanduslind; 2) määrab veterinaararsti, kes teeb viivitamata ettevõttes, millest pärineb tapamajja saadetud nakkuskahtlane või nakatunud põllumajanduslind, põllumajanduslindude kliinilise uurimise ja võtab proovid diagnoosimise juhendi kohaselt. (4) Amet võtab ettevõtte, millest pärineb tapamajja saadetud nakkuskahtlane või nakatunud põllumajanduslind, kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning kohaldab seal lindude gripi kahtluse korral §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. Ettevõttes kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldatakse seal lisaks §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendustele ja abinõudele ka §-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] § 44. Lindude gripi kahtluse korral ja kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral veovahendis või piiripunktis kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Veovahendis või piiripunktis oleval põllumajandus- või muul kodulinnul lindude gripi kahtluse korral kohaldab Amet viivitamata järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) veovahendis või piiripunktis olevale põllumajandus- ja muule kodulinnule tehakse kliiniline uurimine ning temalt võetakse proovid diagnoosimise juhendi kohaselt; 2) Ameti määratud veterinaararst teeb punktis 1 nimetatud linnu päritoluettevõttes viivitamata lindude kliinilise läbivaatuse ja võtab neilt proovid lindude gripi laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt. Selline ettevõte võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ning seal kohaldatakse §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. Ettevõttes kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldatakse seal ka §-s 21 sätestatud kitsendusi ja abinõusid; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) arvestades riskianalüüsi tulemusi, veovahendis või piiripunktis olev põllumajandus- ja muu kodulind viivitamata tapetakse, hukatakse või eraldatakse teistest lindudest kohas, kus tal ei ole võimalik teiste põllumajandus- ja muude kodulindudega kokku puutuda, veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all kuni punktis 1 nimetatud kliinilise uurimise lõpetamiseni. Ameti kirjalikul loal võib põllumajandus- ja muud kodulindu viia teise ettevõttesse või tapamajja nõuetekohaseks tapmiseks, hukkamiseks või teistest lindudest eraldamiseks; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 4) põllumajanduslinnu tapmise korral eraldatakse temalt pärinev linnuliha, tapasaadused ning põllumajanduslinnu tapmise ja temalt pärineva linnuliha käitlemise käigus viirusega saastuda võinud tapamajas olev muu linnuliha, linnulihatooted ja tapasaadused viirusega saastumata linnulihast ja tapasaadustest ning säilitatakse eraldatult veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all kuni punktis 1 nimetatud diagnoosimise juhendi kohase uurimise lõpetamiseni; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 5) põllumajanduslinnu hukkamise korral käideldakse hukatud põllumajanduslinnu korjust viivitamata loomse kõrvalsaadusena või hävitatakse see veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab nakkuse leviku; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 6) piiripunkti ehitis, seade, veovahend ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all lisas 2 toodud puhastamise ja desinfitseerimise juhiste kohaselt; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 7) piiripunkti on keelatud põllumajandus- ja muud kodulindu sisse tuua vähemalt 24 tunni jooksul arvates seal § 27 kohase puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamisest; 8) veovahendit on keelatud kasutada põllumajandus- ja muu kodulinnu veoks 24 tunni jooksul arvates selle § 27 kohase puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamisest; 9) tehakse epidemioloogiline uurimine. (2) Veovahendis või piiripunktis kõrge patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldab Amet järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) kohaldatakse lõike 1 punktides 1–3 ja 5–9 sätestatud kitsendusi ja abinõusid; 2) lõike 1 punktis 4 nimetatud linnuliha, linnulihatoodet ja tapasaadust ning hukatud põllumajanduslinnu korjust käideldakse viivitamata loomse kõrvalsaadusena või hävitatakse need veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab viiruse leviku. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Ameti kirjalikul loal võib piiripunktis asuva tabandumata põllumajandus- või muu kodulinnu, kes ei ole nakkuskahtlase või nakatunud kodulinnuga kokku puutunud, jätta tapmata või hukkamata. [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 6. jagu Tegutsemisjuhised madala patogeensusega lindude gripi puhkemise korral § 45. Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral taudipunktis kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldab Amet, arvestades riskianalüüsi tulemusi ja lisas 4 sätestatud kriteeriume, taudipunktis järgmisi asjakohaseid kitsendusi ja abinõusid: 1) taudipunktis peetav nakatunud lind hukatakse viivitamata kohapeal veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 2) korjused ja taudipunktis olevad haudemunad saadetakse viivitamata loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) isikul ja veovahendil on ilma Ameti kirjaliku loata keelatud siseneda ettevõttesse ja lahkuda sealt; 4) ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kirjaliku loata tuua sisse ja sealt välja viia koduimetajat, välja arvatud koduimetaja, keda peetakse üksnes eluruumis, kus puudub võimalus puutuda kokku põllumajandus- ja muu kodulinnuga ning kus puudub juurdepääs põllumajandus- ja muu kodulinnu puurile ja pidamise alale; 5) ettevõttest on keelatud välja viia lindude korjuseid, linnuliha ja teisi kodulinnult pärinevaid saadusi, sööta, söödanõusid, jäätmeid, väljaheiteid, sõnnikut, läga, kasutatud allapanu ja muud materjali, millega viirus võib edasi levida; 6) ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kirjaliku loata sisse tuua ja sealt välja põllumajandus- ja muud kodulindu; 7) ettevõttes olevad haudemunad ja korjused saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks; 8) materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse veterinaarjärelevalveametniku juhiste kohaselt või saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 9) viirusega saastunud sõnnik, läga ja allapanu töödeldakse veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all § 27 kohaselt; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 10) lindude pidamiseks kasutatud hoone ja ehitis, tõenäoliselt viirusega saastunud seade ning korjuste, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja muu tõenäoliselt viirusega saastunud materjali veoks kasutatud veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata või töödeldakse § 27 kohaselt. (2) Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral tehakse taudipunktis epidemioloogiline uurimine § 16 kohaselt ning vajaduse korral tehakse diagnostiline uurimine diagnoosimise juhendi kohaselt. (3) Ameti loal võib jätta lõikes 1 nimetatud kitsenduse või abinõu kohaldamata. (4) Lõike 3 kohaselt hukkamata jäetud lind eraldatakse tema pidamise ruumi või muusse siseruumi. Juhul kui teda eraldada ei ole võimalik või kui see ohustab tema heaolu, võib Amet lubada eraldada hukkamata jäetud lind tema juhiste kohaselt sama ettevõtte alal, kus tal ei ole võimalik muude lindude ning loomadega kokku puutuda. Hukkamata jäetud linnu pidamisel järgitakse Ameti määratud bio-ohutusmeetmeid. Hukkamata jäetud põllumajanduslind saadetakse tapamajja tapmiseks. (5) Ameti kirjalikul loal on lubatud taudipunktis olevate ja enne kodulindude hukkamist taudipunktis toodetud munade väljavedu ettevõttest asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid järgides järgmistel juhtudel: 1) ühekordselt kasutatavasse pakendisse pakendatud munade vedu Ameti määratud pakendamiskeskusse; 2) munade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus mune töödeldakse pärast nende saabumist viivitamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatüki kohaselt; 3) munade vedu nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena. [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (6) Taudipunktist välja veetud haudemunade, mis on pärit tõenäolisest nakkuse sissetoomise ajast arvates kuni lindude gripi kahtluse kinnitamiseni, asukoht selgitatakse välja ning sellised munad hautakse välja veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all. Haudemunast juba välja koorunud tibu võetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla ja teda uuritakse lindude gripi suhtes diagnoosimise juhendi kohaselt. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (7) Taudipunktis nakatunud põllumajandus- ja muu kodulinnu hukkamisest, põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks veost ning taudipunktis olevate korjuste ja haudemunade kahjutustamisest teavitab Amet viivitamata Euroopa Komisjoni. § 46. Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kodulinnu hukkamine ja tapamajja tapmiseks saatmine (1) Kui Amet otsustab kitsendusena kohaldada ettevõttes peetava madala patogeensusega lindude grippi nakatunud linnu hukkamist või nakatunud põllumajanduslinnu tapmist, tehakse see veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all viisil, mis tõkestab viiruse leviku. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (2) Amet võib kitsendusena määrata taudipunktis selle põllumajanduslinnu, kellel ei ole diagnoositud madala patogeensusega lindude grippi, saatmise tapamajja tapmiseks ning muu kodulinnu, kellel ei ole diagnoositud madala patogeensusega lindude grippi, saatmise hukkamiseks sõltuvalt viiruse edasise leviku ohust. (3) Amet võib kitsendusena kohaldada võimalikus kontaktses ettevõttes peetava linnu hukkamist või tapamajja tapmiseks saatmist. § 47. Nõuded madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks saatmise kohta (1) Kui Amet on § 45 lõike 3 kohaselt otsustanud jätta nakatunud põllumajanduslinnu hukkamata ja tahab kitsendusena kohaldada taudipunktis peetava põllumajanduslinnu tapamajja tapmiseks saatmist, kohaldab ta taudipunktis lisaks § 45 lõikes 1 sätestatud asjakohastele kitsendustele ja abinõudele järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) korraldab ettevõttes peetavatele lindudele veterinaararsti poolt kliinilise läbivaatuse tegemise; 2) korraldab põllumajanduslinnu laboratoorse uurimise diagnoosimise juhendi kohaselt linnult viiruse eritumise määra kindlakstegemiseks. (2) Amet võib anda kirjaliku loa vedada põllumajanduslindu ilma vahepeatuseta tema määratud tapamajja viivitamata tapmiseks, kui ekspertide komisjon on viiruse eritumise määra laboratoorse uurimise ja riskianalüüsi tulemuste alusel kinnitanud, et viiruse edasise leviku oht on minimaalne. (3) Ettevõttest, kus on diagnoositud madala patogeensusega lindude gripp, põllumajanduslinnu veol tapamajja ja seal tapmisel täidetakse järgmisi nõudeid: 1) enne põllumajanduslinnu vedu tapamajja on tapamaja üle veterinaarjärelevalvet teostavat veterinaarjärelevalveametnikku sellest teavitatud. Põllumajanduslinnu veol ja tapmisel kohaldatakse asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid; [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 2) enne põllumajanduslinnu laadimist kontrollitakse veovahendi korrasolekut ning veovahend pitseeritakse veterinaarjärelevalveametniku poolt või tema kontrolli all pärast laadimist ja veovahend jääb pitseerituks kuni selle jõudmiseni tapamajja; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) pärast põllumajanduslinnu mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse veovahend ja muu veol kasutatud inventar viivitamata § 27 kohaselt ning vedaja peab selle kohta dokumenteeritud arvestust; 4) põllumajanduslinnu tapmisel tekkinud kõrvalsaadusi käideldakse loomsete kõrvalsaadustena. § 48. Taudipunktis kehtestatud kitsenduste lõpetamine Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimisel taudipunktis kohaldatud kitsendused lõpetab Amet. § 49. Kontaktses ettevõttes madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Kontaktses ettevõttes kohaldab Amet madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral §-des 13 ja 14 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kuni kinnitatakse või laboratoorse uurimise tulemusena välistatakse kontaktses ettevõttes lindude gripi esinemine. (2) Amet võib kohaldada kontaktses ettevõttes §-s 45 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kui ta peab seda vajalikuks tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast, eelkõige kui kontaktne ettevõte asub piirkonnas, kus on põllumajanduslindude suur asustustihedus. Kontaktses ettevõttes linnu hukkamise üle otsustamisel arvestatakse lisas 3 toodud kriteeriume ja riskitegureid. (3) Kui Amet kohaldab kitsendusena kodulinnu hukkamist, korraldab ta hukatud kodulinnult proovide võtmise laboratoorseks uurimiseks diagnoosimise juhendi kohaselt, et kinnitada või välistada kontaktses ettevõttes lindude gripi esinemine. (4) Madala patogeensusega lindude gripi ametliku diagnoosi kinnitamise korral puhastatakse ja desinfitseeritakse pärast põllumajandus- ja muu kodulinnu hukkamiseks ning korjuste ja haudemunade loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks eemaldamist lindude pidamiseks kasutatud ehitis, karjamaa, seadmed, sööt, inventar, väljaheited, sõnnik, läga, kasutatud allapanu ja muu materjal ning lindude veoks kasutatud veovahend § 27 kohaselt. § 50. Ettevõte taasasustamine Ettevõte taasasustatakse pärast madala patogeensusega lindude gripi puhangut §-s 29 sätestatud nõuete kohaselt. § 51. Ohustatud tsooni määratlemine madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral (1) Madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral kehtestatakse ohustatud tsoon vähemalt ühe kilomeetri raadiuses taudipunktist. Amet võib jätta ohustatud tsooni taudipunkti ümber kehtestamata. [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (2) Uue taudipunkti avastamise korral muudetakse ohustatud tsooni ulatust §-s 30 sätestatud korras. § 52. Ohustatud tsoonis madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral kohaldatavad kitsendused ja abinõud (1) Amet kohaldab ohustatud tsoonis madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral järgmisi kitsendusi ja abinõusid: 1) Amet koostab viivitamata ohustatud tsoonis asuvate põllumajandusettevõtete nimekirja; 2) Amet korraldab taudipunktist vähemalt ühe kilomeetri raadiuses asuvas põllumajandusettevõttes diagnostilise uurimise diagnoosimise juhendi kohaselt; 3) Amet määrab korjuste hävitamise või kahjutustamise korra ja annab korralduse kohaldada asjakohaseid bio-ohutusmeetmeid; 4) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv isik järgib bio-ohutusmeetmeid; 5) ettevõttesse sisenev ja sealt väljuv veovahend, samuti lindude, neilt pärinevate saaduste, sööda, allapanu ja muu võimalikult saastunud materjali veoks kasutatud veovahend ja materjal, mis võivad olla viirusega saastunud, puhastatakse ja desinfitseeritakse või töödeldakse § 27 kohaselt veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 6) korjused kahjutustatakse viivitamata või saadetakse loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks veterinaarjärelevalveametniku juhiste kohaselt; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 7) ettevõttesse on keelatud ilma Ameti kirjaliku loata põllumajanduslindu, muud kodulindu ja koduimetajat sisse tuua ja sealt välja viia, välja arvatud koduimetaja, keda peetakse üksnes eluruumis, kus puudub võimalus puutuda kokku põllumajandus- ja muu kodulinnuga ning kus puudub juurdepääs põllumajandus- ja muu kodulinnu puurile ja pidamise alale; 8) ettevõttest allapanu, sõnnikut ja läga välja vedada on keelatud. Amet võib anda kirjaliku loa vedada ettevõttest sõnnikut ja läga välja asjakohaste bio-ohutusmeetmete kohaselt tema määratud ettevõttesse viivitamata loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks; 9) turgu, laata, näitust ja muud üritust, kus on võimalik põllumajandus- ja muude kodulindude kokkupuutumine, korraldada on keelatud; 10) uluklindude varude täiendamiseks peetavat lindu vabadusse lasta on keelatud; 11) põllumajanduslinnu ja muu kodulinnu ning nende munade sissevedu ja vedu tsooni sees, välja arvatud nende vedu ilma vahepeatuseta ettevõttesisesel teel ja väljastpoolt ohustatud tsooni pärineva põllumajanduslinnu, kodulinnu, nende munade ja korjuste vedu ilma vahepeatuseta ja mahalaadimiseta ohustatud tsooni läbival maanteel või raudteel ilma Ameti kirjaliku loata on keelatud; 12) põllumajanduslinnu, sealhulgas ööpäevase tibu, noorlinnu, ja muu kodulinnu ning neilt pärinevate munade vedu ohustatud tsoonist välja on keelatud. (2) Amet võib anda kirjaliku loa asjakohaste bio-ohutusmeetmete kohaldamise korral ohustatud tsoonist lõike 1 punktis 12 nimetatud kodulinnu ja temalt pärinevate munade järgmiste vedude kohta: 1) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta Eestis asuvasse tapamajja tapmiseks; 2) põllumajanduslinnu vedu Eestis asuvasse ettevõttesse, kus ei ole põllumajandus- ega muid kodulinde ning kus teda peetakse kõrgendatud veterinaarjärelevalve all vähemalt 21 päeva; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 3) ööpäevase tibu vedu Eestis asuvasse ettevõttesse, kus teda peetakse vähemalt 21 päeva. Ööpäevaste tibude saabumisest arvates võetakse ettevõte kõrgendatud veterinaarjärelevalve alla; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 4) ööpäevase tibu vedu teise ettevõttesse, kui ta on hautatud väljaspool ohustatud tsooni pärinevast munast ning ööpäevase tibu haudejaama veterinaarjärelevalveametnik kinnitab haudejaama veo korralduse ja tööhügieeni kontrolli tulemuste põhjal, et haudemuna, milledest ööpäevane tibu on hautatud, ei ole ohustatud ja järelevalvetsoonist pärinevate munade ega ööpäevaste tibudega kokku puutunud; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 5) haudemunade vedu ohustatud tsoonis või sellest väljaspool asuvasse Ameti määratud haudejaama, kui haudemunad ja nende pakendid desinfitseeritakse enne väljavedu ning haudemunade päritolu on märgistuse järgi võimalik kindlaks teha; 6) toidumunade vedu pakendamiskeskusse, kus nad pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse; 7) haude- ja toidumunade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud viisil; 8) haude- ja toidumunade vedu nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena. (3) Amet võib lisaks selles paragrahvis sätestatud nõuetele kohaldada ohustatus tsoonis «Loomatauditõrje seaduse» §-des 45^1 –45^3 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, millest Amet teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni. [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 53. Ohustatud tsoonis madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral kehtestatud kitsenduste lõpetamine (1) Madala patogeensusega lindude gripi puhul ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused lõpetab Amet. (2) Ohustatud tsoonis madala patogeensusega lindude gripi esinemise korral kehtestatud kitsendused võib lõpetada, kui on täidetud järgmised nõuded: 1) ohustatud tsoonis asuva viimase taudipunkti kodulinnud on hukatud või saadetud tapamajja tapmiseks ning lisas 2 toodud juhiste kohaselt esmase puhastuse ja desinfitseerimise lõpetamisest on möödunud 21 päeva; 2) ohustatud tsoonis on tehtud kodulindude uurimine diagnoosimise juhendi kohaselt ning madala patogeensusega lindude gripi leviku oht on väga väike. [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (3) Kui lõikes 2 sätestatud nõuded ei ole täidetud, võib ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused lõpetada, kui on täidetud vähemalt järgmised nõuded: 1) ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendusi on kohaldatud vähemalt 42 päeva; 2) ohustatud tsoonis on tehtud kodulindude uurimine diagnoosimise juhendi kohaselt ning madala patogeensusega lindude gripi leviku oht on väga väike. [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (4) Amet võib ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendused lõpetada ka Euroopa Komisjoni asjakohases otsuses sätestatud muude nõuete täitmise korral. § 54. Haudejaamas madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral kitsenduste ja abinõude kohaldamata jätmise nõuded (1) Haudejaamas madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral võib Ameti kirjalikul loal: 1) jätta taudipunktis kohaldatavad tõrjemeetmed kohaldamata; 2) jätta ohustatud tsoonis §-s 52 toodud kitsendused ja abinõud kohaldamata. (2) Haudejaamas madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral võib Amet jätta ohustatud tsooni haudejaama ümber kehtestamata. [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] § 55. Kitsenduste ja abinõude kohaldamata jätmine teadusuuringus kasutamiseks või kaitsealuse või haruldase linnuliigi säilitamiseks peetaval linnul madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral (1) Eramajapidamises, tsirkuses, loomaaias, lemmikloomakaupluses või loomapargis peetaval linnul või piiritletud alal teaduslikuks uuringuks peetaval linnul või kaitsealuse või haruldase linnuliigi säilitamiseks peetaval linnul madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral võib Ameti kirjalikul loal: 1) jätta kohaldamata § 45 lõike 1 punktis 1 sätestatud linnu tapmine ja hukkamine; 2) jätta kohaldamata § 45 lõike 1 punktis 7 sätestatud haudemunade loomsete kõrvalsaadustena käitlemine ja lubada selliste munade haudumist; 3) jätta kehtestamata ohustatud tsoon taudipunkti ümber; 4) jätta ohustatud tsoonis kohaldamata §-s 52 toodud kitsendused ja abinõud. (2) Eramajapidamises, tsirkuses, loomaaias, lemmikloomakaupluses või loomapargis peetaval linnul või piiritletud alal teaduslikuks uuringuks peetaval linnul või kaitsealuse või haruldase linnuliigi säilitamiseks peetaval linnul madala patogeensusega lindude gripi diagnoosimise korral võib Amet jätta ohustatud tsooni nende ümber kehtestamata. [RT I, 06.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (3) Kui leitakse, et kodulind, keda Ameti kirjalikul loal ei hukatud ega tapetud, on taudi leviku seisukohalt ohtlik, on Ametil õigus kohaldada selle kodulinnu suhtes tapmist või hukkamist, kohaldada asjakohaseid §-s 45 sätestatud kitsendusi ja abinõusid, kehtestada taudipunkti ümber ohustatud tsoon ning kohaldada seal §-s 52 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. (4) Kui leitakse, et lõike 1 punktis 2 nimetatud haudemunad on taudi leviku seisukohalt ohtlikud, on Ametil õigus kohaldada nende suhtes loomsete kõrvalsaadustena käitlemiseks saatmist. § 56. Erinevate epidemioloogilise staatusega üksustega ettevõte (1) Ettevõttes, kus on vähemalt kaks erineva epidemioloogilise staatusega üksust, võib Amet pärast riskide hindamist ettevõtte madala patogeensusega lindude gripiga nakatumata üksuses lubada jätta seal peetavad kodulinnud hukkamata ning §-s 45 sätestatud kitsendused ja abinõud kohaldamata, kui ettevõte veterinaararst kinnitab, et: 1) selles erineva epidemioloogilise staatusega üksuses ei ole nakkuskahtlast ega nakatunud kodulindu; 2) ettevõtte struktuur, ruumide suurus ja töökorraldus võimaldavad üksuses kodulinde eraldi pidada ja ettevõtte ruume tuulutada; 3) erineva epidemioloogilise staatusega üksustes tehtavaid toiminguid, eelkõige lindlate hooldus, lindude söötmine ning väljaheidete, sõnniku ja allapanu eemaldamine, teevad erinevad isikud; 4) erineva epidemioloogilise staatusega üksuses kasutatavad masinad, seadmed, tööriistad ja desinfitseerimisseadmed ning seal peetavad koduimetajad on üksteisest eraldatud. (2) Amet kohaldab erineva epidemioloogilise staatusega üksuses, kus tema kirjalikul loal kodulindu ei hukata, §-des 13 ja 14 nimetatud kitsendusi ja abinõusid. (3) Kui leitakse, et erineva epidemioloogilise staatusega üksuses peetav kodulind, kes jäeti Ameti kirjalikul loal hukkamata, on taudi leviku seisukohalt ohtlik, võib Amet kohaldada selle kodulinnu suhtes hukkamist ning kohaldada §-s 45 sätestatud kitsendusi ja abinõusid. 4. peatükk VAKTSINEERIMINE 1. jagu Vaktsineerimise üldnõuded § 57. Lindude gripi vastase vaktsineerimise otsustamine Lindude gripi vastase erakorralise või ennetava vaktsineerimise ja selle ulatuse otsustab valdkonna eest vastutav minister riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul, mis põhineb riskianalüüsil. [RT I, 29.08.2015, 1 - jõust. 01.09.2015] § 58. Kasutatav vaktsiin (1) Amet teostab veterinaarjärelevalvet lindude gripi vastase vaktsiini käitlemise, sealhulgas tootmise, sisseveo, ladustamise, jaotamise, kasutamise, hävitamise ja müügi üle. Lindude gripi vastase vaktsiini käitlemine, kaasa arvatud tootmine, sissevedu, ladustamine, jaotamine, kasutamine, hävitamine ja müük toimub «Ravimiseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete kohaselt. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (2) Lindude gripi vastasel vaktsineerimisel kasutatakse «Ravimiseaduse» kohaselt eriloa saanud vaktsiini või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja veterinaarjärelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30/04/2004, lk 1–33), kohaselt Euroopa Liidus kasutamiseks loa saanud vaktsiini. [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] (3) Amet võib korraldada lindude gripi vastaseks vaktsineerimiseks kasutatava vaktsiini varude moodustamise ja ladustamise, teavitades lindude gripi vastase vaktsiini varude liikidest ja kogustest Euroopa Komisjoni. 2. jagu Erakorraline vaktsineerimine § 59. Erakorraline vaktsineerimine Kui Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on Eesti naaberriik, esineb kõrge patogeensusega lindude gripi puhang või Eesti naaberriigis, mis ei ole Euroopa liidu liikmesriik, on põllumajandus- või muul kodulinnul diagnoositud lindude gripp ning riskianalüüsi tulemusena selgub tõsine oht taudi Eestisse levikuks, võib taudi leviku tõkestamise lühiajalise erakorralise meetmena kohaldada põllumajandus- ja muude kodulindude vaktsineerimist lindude gripi vastu (edaspidi erakorraline vaktsineerimine). § 60. Erakorralise vaktsineerimise korraldamine (1) Erakorralise vaktsineerimise vajadusest teavitab Amet Euroopa Komisjoni, esitades Euroopa Komisjonile erakorralise vaktsineerimise programmi, mille Euroopa Komisjon kinnitab oma otsusega. (2) Erakorralise vaktsineerimise tegemise korraldab Amet pärast Euroopa Komisjoni poolt erakorralise vaktsineerimise programmi kinnitamist. (3) Amet võib korraldada erakorralise vaktsineerimise tegemise enne Euroopa Komisjoni asjakohase otsuse kehtestamist, kui riskianalüüsi tulemuste kohaselt ei ohusta erakorraline vaktsineerimine tauditõrjet. Enne erakorralise vaktsineerimise alustamist teavitab Amet Euroopa Komisjoni erakorralise vaktsineerimise tegemise otsusest ja määrab geograafilise piirkonna, kus peetavaid põllumajandus- ja muid kodulinde kavatsetakse vaktsineerida (edaspidi vaktsineerimispiirkond). (4) Kui Amet korraldab erakorralise vaktsineerimise enne Euroopa Komisjoni poolt erakorralise vaktsineerimise programmi kinnitamist, keelab Ameti peadirektor põllumajandus- ja muude kodulindude ning neilt pärinevate saaduste veo vaktsineerimispiirkonnas ning sinna sisse ja sealt välja. Amet võib anda kirjaliku loa vedada põllumajandus- ja muud kodulindu ning neilt pärinevaid saadusi. § 61. Erakorralise vaktsineerimise programm () Amet kehtestab erakorralise vaktsineerimise programmi, mille kohaselt vaktsineeritud nakatumata looma on võimalik eristada vaktsineeritud nakatunud loomast epideemilise e väliviiruse vastaste antikehade avastamise teel diagnoosimise teste ja vaktsineerimata katselinde kasutades («Differentiating Infected from Vaccinated Animal» – edaspidi DIVA põhimõte). Erakorralise vaktsineerimise programmis esitatakse järgmine teave: 1) erakorralise vaktsineerimise vajaduse tinginud olukorra kirjeldus; 2) vaktsineerimispiirkonna ulatus, seal asuvate ettevõtete arv ja nende ettevõtete arv, kus vaktsineerimine kavatsetakse teha; 3) vaktsineeritavad linnud liikide ja lindude pidamise eesmärkide (aretuskarja lind, munakarja lind, broiler jne) kaupa või linnukasvatusalad, kus vaktsineerimine kavatsetakse teha; 4) vaktsineeritavate põllumajandus- ja muude kodulindude ligikaudne arv; 5) kasutatava vaktsiini koostise ja omaduste kirjeldus; 6) erakorralise vaktsineerimise kavandatav kestus; 7) nõuded vaktsineeritavate põllumajandus- ja muude kodulindude veo kohta; 8) kriteeriumid, mida arvestatakse kontaktses ettevõttes erakorralise vaktsineerimise tegemise otsustamisel; 9) nõuded vaktsineeritud põllumajandus- ja muude kodulindude üle arvestuse pidamise ning andmete ajakohastamise ja säilitamise kohta; 10) kliinilised ja laboratoorsed uuringud, mis tehakse ettevõttes, kus kodulinde kavatsetakse vaktsineerida, ning vaktsineerimispiirkonnas asuvas muus ettevõttes, epidemioloogilise olukorra selgitamiseks ning erakorralise vaktsineerimise tõhususe ning põllumajandus- ja muude kodulindude liikumise piirangute tõhususe kontrollimiseks. § 62. Nõuded vaktsineerimispiirkonnas kodulindude ja neilt pärinevate saaduste veo kohta enne Euroopa Komisjoni poolt erakorralise vaktsineerimise programmi kinnitamist kohaldatava vaktsineerimise korral (1) Erakorralisel vaktsineerimisel enne Euroopa Komisjoni poolt erakorralise vaktsineerimise programmi kinnitamist Ameti peadirektori § 60 lõike 4 kohaselt kehtestatud veokeelu korral võib Ameti loal põllumajandus- ja muud kodulindu vedada vaktsineerimispiirkonnas ning sinna sisse ja sealt välja selles paragrahvis sätestatud nõuete kohaselt. Veoks kasutatud veovahend puhastatakse ja desinfitseeritakse viivitamata pärast vedu § 27 kohaselt. (2) Vaktsineerimispiirkonnast pärinevat kodulindu ja temalt pärinevaid saadusi Eestist välja vedada on keelatud. Ameti kirjalikul loal võib vaktsineerimispiirkonnast pärinevat kodulindu ja temalt pärinevaid loomseid saadusi Eestist välja vedada, kui sihtkohariigi pädev asutus lubab sellise linnu ja temalt pärinevate saaduste sissevedu. (3) Amet võib anda kirjaliku loa vaktsineerimispiirkonna sees põllumajandus- ja muu kodulinnu ning neilt pärinevate loomsete saaduste järgmistele vedudele: 1) haudemunade vedu ilma vahepeatuseta haudejaama, kui nad pärinevad aretuskarjast, mille lindudel diagnoosimise juhendi kohasel uurimisel ei ole diagnoositud lindude grippi, ning kui munad on enne äravedu desinfitseeritud Ameti määratud viisil. Selliste munade hautamine korraldatakse haudejaamas selliselt, et seal oleks võimalik kindlaks teha nende haudemunade asukoht; 2) vaktsineeritud või vaktsineerimata lindude karjast, mida peetakse munatootmise eesmärgil (edaspidi munatootmiskari) ning mille lindudel ei ole diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena diagnoositud lindude grippi, pärinevate munade vedu Ameti määratud pakendamiskeskusse, kus munad pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse. Selliste munade veol järgitakse Ameti määratud bio-ohutusmeetmeid; 3) vaktsineeritud või vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille lindudel ei ole diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena diagnoositud lindude grippi, pärinevate munade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus mune käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud nõuete kohaselt; 4) punktis 1 nimetatud nõuete kohasest haudemunast hautatud ööpäevase tibu vedu lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde; 5) vaktsineeritud või vaktsineerimise programmi kohaselt vaktsineerimata linnu vedu lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde, kui talle on tehtud diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja nende tulemused on lindude gripi suhtes negatiivsed; 6) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta Ameti määratud tapamajja tapmiseks, kui enne tema laadimist veovahendile on talle tehtud diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja nende tulemused on lindude gripi suhtes negatiivsed. (4) Amet võib anda kirjaliku loa vaktsineerimispiirkonnast väljaspool asuvast ettevõttest vaktsineerimispiirkonnas asuvasse ettevõttesse kodulinnu, temalt pärinevate munade ja linnuliha järgmiste vedude kohta: 1) haudemunade vedu ilma vahepeatuseta vaktsineerimispiirkonnas asuvasse haudejaama, kus nende munade hautamine korraldatakse selliselt, et seal oleks võimalik kindlaks teha nende haudemunade asukoht; 2) munade vedu vaktsineerimispiirkonnas asuvasse Ameti märatud pakendamiskeskusse, kus need pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse. Selliste munade veol järgitakse Ameti määratud bio-ohutusmeetmeid; 3) munade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus neid käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud nõuete kohaselt; 4) ööpäevase tibu vedu vaktsineerimispiirkonnas asuvasse lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde; 5) kodulinnu vedu vaktsineerimispiirkonnas asuvasse lindlasse või ehitisse, kus ei ole põllumajanduslinde ning kus teda vajaduse korral vaktsineeritakse; 6) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta vaktsineerimispiirkonnas asuvasse tapamajja viivitamata tapmiseks. (5) Amet võib anda kirjaliku loa vaktsineerimispiirkonnast linnu või temalt pärinevate loomsete saaduste järgmiste vedude kohta: 1) haudemunade vedu ilma vahepeatuseta haudejaama, kui need munad pärinevad aretuskarja lindudelt, kellel diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena ei ole diagnoositud lindude grippi, ning kui munad on enne äravedu desinfitseeritud Ameti määratud viisil. Selliste munade hautamine korraldatakse haudejaamas selliselt, et seal oleks võimalik kindlaks teha nende haudemunade asukoht; 2) vaktsineeritud või vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille lindudel diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena ei ole diagnoositud lindude grippi, pärinevate lindude munade vedu Ameti määratud pakendamiskeskusse, kus munad pakendatakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse. Selliste munade veol järgitakse Ameti määratud bio-ohutusmeetmeid; 3) vaktsineeritud või vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille diagnoosimise juhendi kohasel uuringute tulemusena ei ole leitud lindude grippi, pärinevate lindude munade vedu munakäitlemisettevõttesse, kus mune käideldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa XI peatükis sätestatud nõuete kohaselt; 4) lõike 3 punktis 1 või lõike 4 punktis 1 nimetatud nõuete kohasest haudemunast hautatud vaktsineerimata ööpäevase tibu vedu lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde; 5) vaktsineerimata põllumajandus- ja muu kodulinnu, kellele on tehtud diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja nende tulemused on lindude gripi suhtes negatiivsed, vedu lindlasse või varjualusesse, kus ei ole põllumajanduslinde; 6) põllumajanduslinnu vedu ilma vahepeatuseta Ameti määratud tapamajja tapmiseks, kui enne tema laadimist veovahendile on talle tehtud diagnoosimise juhendi kohased uuringud ja nende tulemused on lindude gripi suhtes negatiivsed. (6) Vaktsineerimispiirkonnas peetavalt põllumajanduslinnult pärinevat linnuliha võib turustada ilma kitsendusteta, kui linnuliha pärineb lõike 3 punkti 6 või lõike 5 punkti 6 kohaselt tapamajja saadetud põllumajanduslinnult, kes vastab ühele järgmistest nõuetest: 1) põllumajanduslind on vaktsineeritud DIVA põhimõtte kohase vaktsiiniga, teda on korrapäraselt uuritud diagnoosimise juhendi kohaselt, tal ei ole diagnoositud lindude grippi ja veterinaarjärelevalveametnik on ta 48 tunni jooksul enne veovahendile laadimist kliiniliselt läbi vaadanud. Vajaduse korral teeb veterinaarjärelevalveametnik sama ettevõte vaktsineerimata testlinnule kliinilise läbivaatuse 48 tunni jooksul enne põllumajanduslinnu laadimist veovahendile; [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] 2) põllumajanduslind on vaktsineerimata ning tal ei ole diagnoosimise juhendi kohaste uuringute tulemusena leitud lindude grippi. (7) Ameti kirjalikul loal võib korjused ja munad ettevõttest saata nende käitlemiseks loomsete kõrvalsaadustena. 3. jagu Ennetav vaktsineerimine [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] § 63. Ennetav vaktsineerimine ja selle korraldamine [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] (1) Kui riskianalüüsi tulemusena selgub, et teatud piirkonna, linnukasvatusala, linnukasvatusviisi või põllumajandus- ja muu kodulinnu liigi puhul esineb suur lindude grippi nakatumise oht, võib lindude gripi leviku tõkestamise pikaajalise ennetava meetmena kasutada põllumajandus- ja muude kodulindude vaktsineerimist lindude gripi vastu (edaspidi ennetav vaktsineerimine). [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] (2) Ennetava vaktsineerimise vajadusest teavitab Amet Euroopa Komisjoni, esitades Euroopa Komisjonile kinnitamiseks ennetava vaktsineerimise programmi, mille Euroopa Komisjon kinnitab asjakohase Euroopa Liidu õigusaktiga. [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] (3) Amet korraldab ennetava vaktsineerimise pärast ennetava vaktsineerimise programmi kinnitamist. [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] § 64. Ennetava vaktsineerimise programm [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] Amet kehtestab DIVA põhimõtte kohase ennetava vaktsineerimise programmi, milles esitatakse järgmine teave: [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] 1) ennetava vaktsineerimise tinginud olukorra üksikasjalik kirjeldus koos taudialase ajalooga; [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] 2) piirkond või linnukasvatusala ja selle ulatus või linnukasvatuse tüüp lindude pidamise eesmärgi järgi, kus vaktsineerimine kavatsetakse teha; 3) vaktsineerimispiirkonnas asuvate ettevõtete arv ja nende ettevõtete arv, kus vaktsineerimine kavatsetakse teha; 4) vaktsineeritavad linnud liikide ja lindude pidamise eesmärkide (aretuskarja lind, munakarja lind, broiler jne) kaupa; 5) vaktsineeritavate põllumajandus- ja muude kodulindude ligikaudne arv; 6) kasutatava vaktsiini koostise ja omaduste kirjeldus; 7) ennetava vaktsineerimise kavandatav kestus; [RT I, 05.08.2011, 1 - jõust. 08.08.2011] 8) nõuded vaktsineeritavate põllumajandus- ja muude kodulindude veo kohta; 9) kriteeriumid, mida arvestatakse kontaktses ettevõttes erakorralise vaktsineerimise tegemise otsustamisel; 10) nõuded vaktsineeritud põllumajandus- ja muude kodulindude üle arvestuse pidamise ning andmete ajakohastamise ja säilitamise kohta; 11) diagnoosimise juhendi kohaselt tehtavad kliinilised ja laboratoorsed uuringud, mida tehakse ettevõttes, kus vaktsineeritakse kodulinde; 12) kliinilised ja laboratoorsed uuringud, mis tehakse ettevõttes, kus kodulinde kavatsetakse vaktsineerida, ning muus vaktsineerimispiirkonnas asuvas ettevõttes ja linnukasvatusalal, mille arv on asjakohane epidemioloogilise olukorra selgitamiseks ning erakorralise vaktsineerimise tõhususe ja põllumajandus- ja muude kodulindude liikumise piirangute tõhususe kontrollimiseks. 5. peatükk RAKENDUSSÄTE § 65. [Käesolevast tekstist välja jäetud.] § 66. Määruse jõustumine Määrus jõustub 15. juulil 2007. a. 1  Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L10, 14.01.2006, lk 16–65), muudetud direktiiviga 2008/73/EÜ (ELT L 219, 15.07.2008, lk 40–54). [RT I, 28.06.2014, 76 - jõust. 01.07.2014] Lisa 1 Lindude gripi esinemisest ja kohaldatud tauditõrjemeetmetest Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide pädevate asutuste teavitamisel edastatavad andmed Lisa 2 Puhastamise ja desinfitseerimise juhised Lisa 3 Ennetava tauditõrjeprogrammi raames ja kontaktses ettevõttes tauditõrjemeetmete kohaldamise otsustamise kriteeriumid Lisa 4 Madala patogeensusega lindude gripi diagnoosiga kodulinnu hukkamise ning kodulinnu ja temalt pärinevate munade veo lubamise üle otsustamise kriteeriumid