Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine

Vastu võetud 25.05.2012 nr 4
RT I, 13.11.2012, 27
jõustumine 01.11.2012

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse Eesti Panga seaduse § 2 lõike 2 punkti 7 ning krediidiasutuste seaduse § 91 lõigete 1 ja 3 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse:
  1) nõuded määruse §-s 3 nimetatud aruannete (edaspidi aruanded) sisule ja struktuurile;
  2) määruse § 3 lõikes 1 nimetatud aruannete Finantsinspektsioonile esitamise tähtajad ja kord;
  3) määruse § 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.

§ 2.   Määruse kohaldamine

  Määrusega kehtestatud aruandeid on kohustatud koostama ja esitama kõik Eestis tegutsevad krediidiasutused ja krediidiasutuse filiaalid (edaspidi krediidiasutus), välja arvatud määruse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud aruanne, mille on kohustatud esitama ainult need krediidiasutused, mis ei ole krediidiasutuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjad.

2. peatükk ARUANDED, NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE 

§ 3.   Aruanded ja nende koostamine

  (1) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja Finantsinspektsioonile esitama järgmised aruanded:
  1) „Ressursside käivete aruanne” koodiga 231 (lisa 1);
  2) „Ressursside jääkide aruanne” koodiga 211 (lisa 2);
  3) „Laenude käivete aruanne” koodiga 232 (lisa 3);
  4) „Laenude jääkide aruanne” koodiga 212 (lisa 4);
  5) „Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne” koodiga 238 (lisa 5);
  6) „Väärtpaberite aruanne” koodiga 213 (lisa 7);
  7) „Väärtpaberikohustuste käivete aruanne” koodiga 247 (lisa 8);
  8) „Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne” koodiga 217 (lisa 9).
  9) „Laekumiste ja väljamaksete aruanne” koodiga 87 (lisa 12).
[RT I, 07.01.2014, 9 - jõust. 10.01.2014]

  (2) Krediidiasutus on kohustatud koostama ja Eesti Pangale esitama järgmised aruanded:
  1) „Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne” koodiga 234 (lisa 6);
  2) „Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne” koodiga 214 (lisa 10);
  3) „Laenujääkide kvartaliaruanne” koodiga 222 (lisa 11).

  (3) Krediidiasutus, mis omab filiaale väljaspool Eestit, on kohustatud täiendavalt koostama ja Eesti Pangale esitama määruse § 3 lõike 1 punktides 1–4 ja 6–8 nimetatud aruanded, kajastades neis üksnes krediidiasutuse Eestis paikneva üksuse (peakontori) andmeid.

  (4) Aruanded koostatakse eurodes ümardatuna kahe kohani peale koma, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti.

  (5) Aruannetes esitatakse intressimäärad, tootlused ja kupongid protsentides aasta baasil ning kujul intressimäär jagatud sajaga (i/100) ümardatuna nelja kohani peale koma.

  (6) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse ümber eurodesse aruandeperioodi viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel.

§ 4.   Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad

  (1) Määruse § 3 lõike 1 punktides 1−4 ja 6−9 nimetatud aruannete aruandeperiood on kuu. Määruse § 3 lõike 1 punktis 5 ja § 3 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud aruannete aruandeperiood on kvartal. Määruse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud aruande aruandeperiood on poolaasta.
[RT I, 07.01.2014, 9 - jõust. 10.01.2014]

  (2) Määruse § 3 lõike 1 punktides 1−4 ja 6−9 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud aruanded esitatakse viiendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu, § 3 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud aruanded esitatakse kümnendaks pangapäevaks pärast aruandeperioodi lõppu ning § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud aruanne esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
[RT I, 07.01.2014, 9 - jõust. 10.01.2014]

§ 5.   Aruannete esitamine

  (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale elektrooniliselt XML-is (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumentidena Eesti Panga presidendi 9. detsembri 2011. aasta määruse nr 9 „Nõuded XML-dokumentidena vormindatud aruannete esitamisele” kohaselt.

  (2) Kui krediidiasutus omab filiaale väljaspool Eestit, tuleb aruannete Eesti Pangale esitamisel kasutada neljakohalist aruandjakoodi, mille esimesed kolm kohta moodustab kood, mida kasutatakse aruandva krediidiasutuse identifitseerimiseks Eesti pankadevahelistes arveldustes, ning neljanda koha 1 (üks).

  (3) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

  (4) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel esitatakse tühi aruanne.

§ 6.   Klassifikaatorite ja rahvusvaheliste standardite kasutamine

  (1) Aruannetes määratakse valuuta kood rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega.

  (2) Aruannetes määratakse kliendi ja nõude omaja riigi kood rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega.

  (3) Aruannetes määratakse majandussektorid Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) alusel.

3. peatükk LISADES KASUTATUD MÕISTED 

§ 7.   Kasutatud mõisted

  Määruse lisades 1–12 kasutatakse mõisteid määruse §-des 8–16 esitatud tähenduses.
[RT I, 07.01.2014, 9 - jõust. 10.01.2014]

§ 8.   Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted

  (1) Keskvalitsus hõlmab alljärgnevaid institutsioone:
  1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused, sealhulgas Eesti Vabariigi saatkonnad ja konsulaadid;
  2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lõige 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;
  3) riigi ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutused, mille kuludest üle poole katavad neid asutanud isikud.

  (2) Kohalikuks omavalitsuseks nimetatakse kõiki kohalikke omavalitsusüksusi, sealhulgas kohaliku omavalitsuse hallatavaid munitsipaalasutusi ja kohalike omavalitsusüksuste asutatud sihtasutusi, mille kuludest üle poole katavad eelnimetatud isikud.

  (3) Riiklikuks sotsiaalkindlustusfondiks nimetatakse kõiki riiklikke ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevusala on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele kriteeriumile:
  1) seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatavatel rahvastikurühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta osamakseid;
  2) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi, sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on näiteks Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.

  (4) Kindlustusandja on kindlustustegevuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.

  (5) Pensionifond on kogumispensionide seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud lepinguline investeerimisfond.

  (6) Muu finantseerimisasutus on krediidiasutuste seaduse §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing (nt investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, makseasutus, e-raha asutus, liisinguettevõte, valuutavahetusettevõte, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõte ja finantsvahenduse abiettevõte). Muu finantseerimisasutus on ka Tagatisfond.

  (7) Krediidiasutus on krediidiasutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.

  (8) Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing on äriühing, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud kutselised investorid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingud on ka riigitulundusasutused (nt Riigimetsa Majandamise Keskus).

  (9) Muu äriühing on eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muuks äriühinguks nimetatakse ka füüsilisest isikust ettevõtjat, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale.

  (10) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus või muu eraõiguslik juriidiline isik mittetulundusühingute seaduse § 1 ja sihtasutuste seaduse § 1 kohaselt, välja arvatud sihtasutused, mida nimetatakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks.

  (11) Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisik on ka füüsilisest isikust ettevõtja, kelle puhul ei ole teada, kas ta on palganud töötajaid.

  (12) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine funktsioon on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine (nt Eesti Pank).

  (13) Rahaloomeasutused on keskpangad, krediidiasutused ja muud rahaloomeasutused. Muud rahaloomeasutused on need finantseerimisasutused, mille tegevusala on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitterahaloomeasutustelt ning oma arvel laenude väljastamine ja/või investeerimine lühiajalistesse võlainstrumentidesse (järelejäänud tähtajaga kuni üks aasta) ja/või hoiustesse. Muud rahaloomeasutused on näiteks hoiu-laenuühistud ja need rahaturufondid, mis vastavad eelkirjeldatud tingimustele.

  (14) Keskne vastaspool on üksus, mis tegutseb õiguspäraselt ühel või mitmel finantsturul sõlmitud lepingute vahendajana ja on iga müüja suhtes ostja ja iga ostja suhtes müüja.

  (15) Väärtpaberistaja on ettevõtja, kes on asutatud krediidiasutuste seaduse § 86³⁵ lõikes 1 määratletud ühe või mitme tehingu tegemiseks.

§ 9.   Residentsuse kohta kasutatud mõisted

  (1) Residendid on:
  1) Eesti Vabariigi riigiorganid ja asutused kõige laiemas tähenduses (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim ning nende asutused, põhiseaduslikud institutsioonid), samuti kohalikud omavalitsusüksused ja nende asutused;
  2) välisriikides asuvad Eesti diplomaatilised, konsulaar- ja teised ametlikud esindused, samuti muud majandus- ja kommertstegevusega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal;
  3) Eesti Vabariigi seaduste alusel loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja nende asutused;
  4) Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud;
  5) Eesti õiguskorraga lubatud Eestis asutatud ja tegutsevad osalist õigusvõimet omavad isikute ühendused ja organisatsioonid, mis ei ole juriidilised isikud;
  6) Eestis registreeritud välismaa juriidiliste isikute filiaalid ja esindused;
  7) Eestis elavad Eesti kodanikud;
  8) Eestis elavad välismaalased, kellel on alaline elamisluba;
  9) Eestis elavad välismaalased, kellel on tähtajaline elamisluba vähemalt üheks aastaks;
  10) välisriikides õppivad või ravil viibivad punktides 7–9 nimetatud isikud, sõltumata õpingute või ravi kestusest;
  11) välisriigis viibivad, immuniteeti ja diplomaatilisi privileege kasutavad Eesti Vabariigi diplomaadid, sõjaväelased, konsulaar- ja teiste ametlike esinduste töötajad ja nende perekonnaliikmed;
  12) välisriigis viibivad punktides 7–9 nimetatud isikud, kes on laevameeskonna liikmed või hooaja- ja piiriülesed töötajad, sõltumata nende välisriigis viibimise kestusest;
  13) kokkuleppelised majandusüksused, mis esindavad Eesti territooriumil asuvat kinnisvara (maa koos selle oluliste osadega).

  (2) Mitteresidendid on kõik lõikes 1 nimetamata isikud.

§ 10.   Laenude kohta kasutatud mõisted

  (1) Laen on võlaõigusseaduse § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahaline nõue.

  (2) Pöördrepotehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus ostab väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud ostetud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi müüma.

  (3) Repotehing on leping, mille alusel aruandev krediidiasutus müüb väärtpaberid või kauba või väärtpaberite või kaubaga seotud kaubeldavad hoidmistunnistused ning on kohustatud müüdud varad või sama liiki asendusvarad fikseeritud hinnaga kokkulepitud ajal tagasi ostma.

  (4) Arvelduskrediit on kliendi kasutuses olev laenuressurss võlaõigusseaduse § 407 lõigete 1–4 kohaselt.

  (5) Krediitkaardilaen on krediidiasutuse väljastatud krediitkaartide (kaasa arvatud järelmaksukaardid) krediidilimiitide kasutatud osa.

  (6) Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen on laen, mis antakse välja sihtotstarbelise ressursi arvel ning mille intressimarginaal on piiratud. Siia kuulub ka liigilise sihtotstarbelisusega laen, mille intressimarginaal on piiratud. Laenu, mille ressurss on küll sihtotstarbeline, kuid intressimarginaal on piiramata, nimetatakse turuintressimääraga laenuks.

  (7) Muu intressimäära piiranguga laen on laen, mis antakse turuintressimäärast madalama intressimääraga (nt krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule antud laen).

  (8) Allutatud laen on krediidiasutuse nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või krediidiasutuse kohustus, mis on krediidiasutuste seaduse §-s 72¹ sätestatud tingimuste kohane.

  (9) Muu laen on laen, mida ei saa identifitseerida kui intressimäära piiranguga sihtotstarbelist laenu, muud intressimäära piiranguga laenu, arvelduskrediiti, krediitkaardilaenu, sündikaatlaenu, kapitalirenti, faktooringut või allutatud laenu. Muu laen on ka krediidiliini kasutatud osa.

  (10) Kapitalirent on vara ostu finantseerimisest tekkiv nõue, mille puhul saab vara omandaja liisinguperioodi lõppedes liisingueseme omanikuks. Kapitalirent on ka kapitalirendiga sarnane kasutusrent.

  (11) Faktooring on käibevahendite finantseerimine ostjatelt laekumata arvete tagatisel.

  (12) Sündikaatlaen on mitme laenuandja ühise laenulepinguga ühele kliendile antud laen.

  (13) Makseraskuste tõttu restruktureeritud laen on laen, mille puhul krediidiasutus on kliendi olemasolevate või potentsiaalsete makseraskuste tõttu rakendanud vähemalt üht järgmistest meetmetest:
  1) maksepuhkus;
  2) intresside ja viiviste kapitaliseerimine;
  3) uue laenu väljastamine (k.a olemasoleva(te) laenu(de) refinantseerimine) või olemasoleva laenu suurendamine laenu põhiosa, intresside, viiviste või muude sellega seotud maksete tasumiseks;
  4) nõudeõigusest osaliselt või täielikult loobumine;
  5) tagatiseks oleva vara osaline või täielik realiseerimine;
  6) muude lepingutingimuste muutmine kliendi krediidikvaliteedi halvenemise tõttu.Makseraskuste tõttu restruktureeritud laenuna käsitatakse ka võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse alusel ümberjaotatud kohustustest tulenevaid nõudeid.

  (14) Tähtajaks tasumata laen on laen, mille graafikujärgne osa- või intressimakse ei ole tähtajaks laekunud.

§ 11.   Hoiuste kohta kasutatud mõisted

  (1) Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitatakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.

  (2) Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud arveldusteks;
  2) hoius on tähtajatu;
  3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada.

  (3) Üleööhoius on hoius, mille tähtaeg on kahe järjestikuse pangapäeva vaheline aeg ja mis ei ole mõeldud arveldamiseks.

  (4) Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;
  2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
  3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;
  4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;
  5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi).

  (5) Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;
  2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
  3) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mingi eritingimusega (nt pulmapäev, teatud rahasumma kogumine);
  4) hoiustatud summat võib suurendada;
  5) lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid;
  6) hoiuse väljavõtmisel võib olla etteteatamise nõue.

  (6) Investeerimishoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
  1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;
  2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
  3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta;
  4) hoiuse intress sõltub osaliselt või täielikult teatud investeeringute väärtuse muutusest;
  5) lepingu ennetähtaegse lõpetamisega võivad kaasneda trahvisanktsioonid.

  (7) Muu hoius on hoius, mida ei saa identifitseerida kui nõudmiseni, üleöö-, tähtajalist, säästu- või investeerimishoiust. Muu hoiusena käsitatakse näiteks tagatishoiust.

  (8) Sihtotstarbeline laenuressurss on ressurss, mis on eraldatud krediidiasutusele edasilaenamiseks kindlale sihtrühmale ja/või ettemääratud tingimustel.

§ 12.   Väärtpaberite kohta kasutatud mõisted

  (1) Võlainstrument on laenuvõtja võlakohustust tõendav väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ja tasuda intressid, ning laenuandja nõudeõigust sellele.

  (2) Allutatud võlainstrument on krediidiasutuse nõuet väljendav väärtpaber, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või krediidiasutuse kohustust väljendav väärtpaber, kui kohustus on krediidiasutuste seaduse §-s 72¹ sätestatud tingimuste kohane.

  (3) Omakapitaliinstrument on igasugune leping, mis tõendab osalust ettevõtte varade jäägis pärast kõikide tema kohustuste mahaarvamist.

  (4) Aktsia on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

  (5) Eelisaktsia on hääleõiguseta omakapitaliinstrument, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.

  (6) Osa on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale osaühingu varast ja kasumist ning annab selle omanikule (osanikule) õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel alles jäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

  (7) Rahaturuinstrument on väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud väärtpaber.

  (8) Fondi osak (investeerimisfondi osak/rahaturufondi osak) on nimeline väärtpaber, mis tõendab osakuomaniku õigust proportsionaalsele osale fondi varast.

  (9) Erastamisväärtpaber on erastamisseaduse § 28 lõikes 1 nimetatud väärtpaber ja teiste riikide sarnased väärtpaberid.

  (10) Tuletisinstrument on tuletisväärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 kohaselt ja muu sellega sarnane omandamis-, vahetamis- või võõrandamisõigust või -kohustust väljendav kaubeldav väärtpaber.

  (11) Hübriidvõlainstrument on üheaegselt võlainstrumenti ja varjatud tuletisinstrumenti sisaldav finantsinstrument, mille väärtus sõltub tuletisinstrumendi komponendi väärtuse muutusest.

§ 13.   Osaluste kohta kasutatud mõisted

  (1) Tütarettevõtja on emaettevõtja kontrollitav ettevõtja. Kontrolli olemasolu eeldatakse juhul, kui emaettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui emaettevõtjale kuulub tütarettevõtjas 50% või vähem hääleõigusest, kuid emaettevõtja:
  1) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% hääleõiguse üle kokkuleppe alusel teiste investoritega;
  2) kontrollib ettevõtja finants- ja tegevuspoliitikat põhikirja või lepingu alusel;
  3) suudab määrata või tagasi kutsuda enamikku tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani (nt äriühingu juhatuse ja nõukogu) liikmetest; või
  4) suudab määrata tegevjuhtkonna ja avaldada olulist mõju kõrgema juhtorgani koosolekute otsustele.

  (2) Sidusettevõtja on ettevõtja, millele emaettevõtjal on oluline mõju, kuid mis ei allu tema kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui ühe investorettevõtja omandis on otse või tütarettevõtjate kaudu rohkem kui 20% sidusettevõtja hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju. Erandjuhtudel võib oluline mõju esineda ka väiksema kui 20% osaluse korral.

  Olulise mõju olemasolu iseloomustavad tavaliselt järgmised asjaolud:
  1) esindatus investeerimisobjekti tegevjuhtkonnas või kõrgemas juhtorganis;
  2) osalemine investeerimisobjekti äripoliitiliste otsuste tegemisel;
  3) olulised tehingud investori ja investeerimisobjekti vahel;
  4) investori ja investeerimisobjekti juhtkondade osaline kattumine;
  5) tehnilise informatsiooni vahetamine investori ja investeerimisobjekti vahel.

§ 14.   Laenutagatiste kohta kasutatud mõisted

  (1) Tagatis on vara või õigus, mille arvel tagatakse võlgniku makseraskuste korral laenu põhiosa ja intressimaksete laekumine.

  (2) I järjekoha hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva asjaõigusseaduse § 15 kohaselt, millega tagatud krediidiasutuse nõue rahuldatakse panditud kinnisasja arvel esimeses järjekorras.

  (3) Muu hüpoteek on hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek asjaõigusseaduse § 325 ja laeva asjaõigusseaduse § 15 kohaselt, millega tagatud krediidiasutuse nõue rahuldatakse panditud kinnisasja arvel vastavalt järjekohale pärast I järjekoha hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamist.

  (4) Registerpant on avalikku registrisse, mille pidamine on reguleeritud õigusaktidega sätestatud korras, kantud esemele seatud pant asjaõigusseaduse § 297 kohaselt, millega tagatud krediidiasutuse nõue rahuldatakse panditud eseme arvel. Registerpant on väärtpaberile väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 mõistes, ehitisele, sõiduautole, ärilistel eesmärkidel kasutatavale kommertssõidukile ja muule vallasasjale seatud pant ning äriregistrisse kantud ettevõtja vallasvarale seatud kommertspant kommertspandiseaduse § 1 kohaselt.

  (5) Käendus, garantii on käendaja või garantii andja käenduslepingust või garantiist tulenev kohustus krediidiasutuse ees võlaõigusseaduse §-de 142, 143 ja 155 kohaselt.

  (6) Samas krediidiasutuses asuv hoius on krediidiasutuse nõude rahuldamiseks määratud hoius, mis on avatud nõuet omavas krediidiasutuses ja millel paiknevaid rahalisi vahendeid ei ole hoiustajal enne tagatava nõude rahuldamist õigus kasutada ja käsutada.

  (7) Muu tagatis on asi või õigus, mida ei saa identifitseerida kuiI järjekoha hüpoteeki, muud hüpoteeki, registerpanti, käendust, garantiid ja samas krediidiasutuses asuvat hoiust.

§ 15.   Laenu eesmärkide kohta kasutatud mõisted

  (1) Eluaseme soetamine/renoveerimine on eluasemena kasutatava kinnisvara ostmine/renoveerimine või mitteeluasemena kasutatava kinnisvara ostmine/renoveerimine, kui on kavandatud selle kohandamine eluasemeks. Eluaseme soetamisena käsitatakse ka maa (nt krundi) ostmist, kui ostu eesmärk on sellele eluase ehitada.

  (2) Kinnisvara soetamine oma tarbeks on mitteeluasemena kasutatava kinnisvara soetamine/renoveerimine, mida ei ole kavas ka tulevikus eluasemeks kohandada. Kinnisvara soetamine oma tarbeks on eraisiku puhul näiteks suvila, garaaži ja maa, millele ei ehitata eluaset, vms ost. Äriühingu puhul on kinnisvara soetamine oma tarbeks näiteks tootmis- ja kontorihoone/-ruumide (sh sama laenulepingu raames soetatav sisustus) ost, mida soovitakse ise kasutada ja mitte edasi müüa.

  (3) Kommertskinnisvara on äriotstarbeline kinnisvaraprojekt eesmärgiga ehitada ja/või renoveerida kinnisvara, mille edasimüügist või rendist plaanitakse tulevikus tulu teenida. Kommertskinnisvara on eluasemete arendusprojektid (nt korterelamud ja elukondlikud maa-arendusprojektid), kaubanduspinnad (nt jaekauplused ja kaubanduskeskused), büroopinnad (nt kontorihooned), lao- ja tootmispinnad (nt tehased, tehnopargid, kaubalaod, hulgibaasid, töökojad) ja muu kommertskinnisvara (nt meditsiinikeskused, hotellid, restoranid jms üldiseks kasutamiseks mõeldud ehitised, mis ei ole kaubanduspinnad).

  (4) Muu põhivara soetamine on muu põhivara, mis ei ole kinnisvara, ost ja/või renoveerimine. Muu põhivara on näiteks tehase tootmisseadmed ja masinad, töökodade seadmed ja varustus, mootorsõidukid ning kaupluste, restoranide ja kontorite sisustus.

  (5) Väärtpaberite soetamine on väärtpaberituru seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud varalise õiguse või lepingu ost.

  (6) Muu käibevara soetamine on tooraine, materjalide, kaubavarude ost ning muude käibekulude finantseerimine.

  (7) Äriühingu tegevuse alustamine on laenu andmine uuele äritegevust alustavale äriühingule, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või ei ole laenu konkreetset eesmärki võimalik eristada.

  (8) Äriühingu tegevuse laiendamine on juba tegutseva äriühingu tegevuse laiendamine, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või ei ole laenu konkreetset eesmärki võimalik eristada.

  (9) Müügitegevuse finantseerimine on kaupade, toodete ja teenuste müügi finantseerimise erivormidest (pangagarantii, faktooring, akreditiiv jms) tulenev kliendi rahastamine.

  (10) Kaupade ja teenuste soetamine (sh igapäevased arveldused) on igapäevaseks tarbeks (mitte edasimüügiks) mõeldud kaupade ja teenuste ost.

  (11) Hariduse omandamise finantseerimine on laenamine õppemaksu ja hariduse omandamise ajal igakuiste elamiskulude tasumiseks. Siia kuuluvad nii hariduse omandajate kui ka nende jaoks teiste isikute (nt vanemad) poolt õpingute rahastamiseks võetud laenud.

§ 16.   Laenuklasside kohta kasutatud mõisted

  (1) Madala riskiga on laen, mille puhul ei ole teada ühtegi asjaolu, mis võiks põhjustada laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmata jätmise.

  (2) Mõõduka riskiga on laen, mille puhul on ilmnenud asjaolud, mis võivad kahjustada kliendi maksevõimet ning põhjustada laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmata jätmise (nt riski suurenemine kliendi tegevusvaldkonnas, kliendi finantsnäitajate halvenemine).

  (3) Keskmise riskiga on laen, mille puhul kliendi maksevõime on halvenenud, on ilmnenud juhuslikku laadi makseraskused ning mille puhul krediidiasutusel on alust arvata, et laenu täielik tagasimaksmine lepingutingimuste kohaselt ei ole tõenäoline.

  (4) Kõrge riskiga on laen, mille puhul kliendi maksevõime on märkimisväärselt halvenenud, kliendil on pidevad makseraskused ning laenu tagastamine lepingutingimuste kohaselt või selle kustutamine tagatise arvel kogu ulatuses on ebatõenäoline.

  (5) Lootusetu on laen, mille puhul kliendil on tõenäoliselt püsivad makseraskused ning krediidiasutusel ei ole võimalik või majanduslikult otstarbekas rakendada meetmeid laenu tagasisaamiseks.

4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 17.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 18.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. novembril 2012 ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel alates aruandeperioodidest, mis lõpevad 30. novembril 2012 või hiljem.

Lisa 1 Ressursside käivete aruanne

Lisa 2 Ressursside jääkide aruanne

Lisa 3 Laenude käivete aruanne
[RT I, 13.11.2012, 3 - jõust. 30.11.2012]

Lisa 4 Laenude jääkide aruanne

Lisa 5 Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne

Lisa 6 Hoiuste ja laenude regionaalse jaotuse aruanne

Lisa 7 Väärtpaberite aruanne

Lisa 8 Väärtpaberikohustuste käivete aruanne

Lisa 9 Väärtpaberikohustuste jääkide aruanne

Lisa 10 Immateriaalse vara ja materiaalse põhivara arvestuse aruanne

Lisa 11 Laenujääkide kvartaliaruanne

Lisa 12  Laekumiste ja väljamaksete aruanne
[RT I, 07.01.2014, 9 - jõust. 10.01.2014]