Teksti suurus:

Eesti Lennuakadeemia põhimäärus

Eesti Lennuakadeemia põhimäärus - sisukord
Väljaandja:Haridus- ja teadusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.01.2015
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 07.01.2015, 4

Eesti Lennuakadeemia põhimäärus

Vastu võetud 05.01.2015 nr 4

Määrus kehtestatakse rakenduskõrgkooli seaduse § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Õppeasutuse liik, nimi ja õiguslik seisund

 (1) Eesti Lennuakadeemia (edaspidi akadeemia) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb rakenduskõrgkooli seaduses, kutseõppeasutuse seaduse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

 (2) Akadeemia nimi inglise keeles on Estonian Aviation Academy.

 (3) Akadeemia on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2.  Akadeemia asukoht ja postiaadress

 (1) Akadeemia asub Ülenurme vallas. Akadeemia struktuuriüksused võivad asuda ka mujal Eestis. Akadeemia arengukavaga kooskõlas võib struktuuriüksusi asutada ka väljapoole Eestit.

 (2) Akadeemia postiaadress on Lennu 40, Reola küla, Ülenurme vald, 61707 Tartumaa.

§ 3.  Pitsat, konto ja eelarve

  Akadeemial on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvad arvelduskontod ning oma eelarve.

2. peatükk Akadeemia eesmärk ja ülesanded 

§ 4.  Akadeemia eesmärk

  Akadeemia eesmärk on koolitada kõrge kvalifikatsiooniga lennunduspersonali, viia läbi lennundusalaseid ja lennundust toetavaid rakendusuuringuid, tegeleda arendustööga, korraldada täienduskoolitust, arendada riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning edendada lennunduskultuuri Eestis kooskõlas riigi vajaduste ja rahvusvaheliste lennundusnõuetega.

§ 5.  Akadeemia ülesanded

  Akadeemia ülesanne on:
 1) viia läbi õpet rakenduskõrgharidusõppe ja kutseõppe tasemeõppe (edaspidi kutseõpe) õppekavade alusel;
 2) tagada õppe- ja töökorraldus, mis võimaldab üliõpilastel ja õpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
 3) luua akadeemia liikmeskonnale soodsad tingimused rakendusuuringute tegemiseks, arendustööks, erialaseks enesetäiendamiseks ning akadeemiliseks mobiilsuseks;
 4) arendada õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks ning arendustegevuseks vajalikku infrastruktuuri ja vara;
 5) teha koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;
 6) korraldada akadeemia tegevusvaldkonnaga seonduvaid konverentse, seminare ja teisi üritusi;
 7) tegeleda lennundusalase nõustamisega;
 8) korraldada lennundusalaste õpikute ja õppemetoodiliste vahendite koostamist ja väljaandmist;
 9) teha lennundushariduse arendamisel ning töökultuuri ja lennuohutuse tagamisel koostööd institutsioonide ja isikutega;
 10) osaleda eestikeelse lennundusterminoloogia väljatöötamisel ja lennundusajaloo materjalide kogumisel;
 11) osutada põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid;
 12) sõlmida akadeemia eesmärkidest lähtuvalt lepinguid õppe- ning teadus- ja arendusasutuste ning füüsiliste ja juriidiliste isikutega;
 13) osaleda akadeemia eesmärkidest lähtuvalt rahvusvahelistes, riigisisestes ja ühiskondlikes projektides;
 14) rakendada elukestva õppe ja hariduse rahvusvahelistumise põhimõtteid;
 15) rakendada ühiskonna arengust lähtuvaid uusi õppetöö vorme ja liike.

3. peatükk Rektor ja rektoraat 

§ 6.  Rektori pädevus

  Akadeemiat juhib rektor. Rektor vastutab akadeemia üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Rektor on ka akadeemia koosseisus tegutseva lennunduskoolituse üksuse üldjuht.

§ 7.  Rektori ülesanded

  Rektor:
 1) teostab oma pädevuse piires akadeemias kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
 2) esindab akadeemiat rakenduskõrgkooli seaduse ja põhimäärusega antud volituste piires;
 3) võib volitada prorektoreid või teisi akadeemia töötajaid esindama akadeemiat ja tegema selle nimel tehinguid talle rakenduskõrgkooli seaduse ja põhimäärusega antud volituste piires;
 4) nimetab ametisse prorektorid ning sõlmib nendega kuni viieks aastaks töölepingud;
 5) juhib akadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu) tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise;
 6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
 7) kinnitab käskkirjaga akadeemia sisekorra- ja asjaajamiskorra;
 8) hoolitseb õppe- ning teadus- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
 9) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi ja õpilasi;
 10) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõudude, õppekasvatusala töötajate ja teadustöötajate vabadele ametikohtadele;
 11) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid akadeemia töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid;
 12) tagab akadeemia eelarveprojekti ja finantseerimistaotluste koostamise;
 13) kinnitab akadeemia eelarve ja tagab selle täitmise;
 14) käsutab akadeemia eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
 15) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
 16) on aruandekohustuslik nõukogu ja valdkonna eest vastutava ministri ees ning tagab neile õigusaktidest tulenevate andmete esitamise;
 17) täidab teisi rakenduskõrgkooli seadusest, põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§ 8.  Rektori õigusaktid

  Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 9.  Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

 (1) Rektor valitakse avaliku konkursiga kuni viieks aastaks vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse § 7 lõikele 1 valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, või tema volitatud esindaja sõlmib rektoriga töölepingu.

 (2) Rektori ametikohale valitud akadeemia töötajal on pärast rektori töökohustustest vabanemist õigus asuda akadeemias ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

 (3) Rektori ametitunnus on rektori ametikett, mille statuudi kinnitab nõukogu.

§ 10.  Rektorile umbusalduse avaldamine

 (1) Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust, kui rektor ei tule toime oma töökohustuste täitmisega, ei suuda tagada akadeemia ülesannete täitmist või rikub süüliselt seadust või põhimäärust.

 (2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

 (3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamusega.

 (4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku lõpetada rektoriga tööleping.

§ 11.  Rektoraat

 (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

 (2) Akadeemia prorektorid ja struktuuriüksuste juhid juhivad asjaomaseid struktuuriüksusi. Prorektorid või teised rektoraadi liikmed asendavad rektorit temalt saadud volituse alusel.

 (3) Prorektoriga sõlmitakse tööleping määratud ajaks, arvestades teda ametisse nimetanud rektori töölepingu kehtivusaega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

 (4) Prorektori ametikohale nimetatud akadeemia töötajal on pärast prorektori töökohustustest vabanemist õigus asuda akadeemias ametikohale, kus ta töötas enne prorektoriks nimetamist, ning taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

4. peatükk Nõukogu ja nõunike kogu 

§ 12.  Nõukogu pädevus

  Akadeemia kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

§ 13.  Nõukogu koosseis

 (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, struktuuriüksuste juhid, õppejõudude esindajad ning üliõpilaskonna esindajad, kes moodustavad vähemalt ühe viiendiku nõukogu koosseisust.

 (2) Nõukogusse kuuluvate struktuuriüksuste juhtide koosseisu ning õppejõudude ja üliõpilaskonna esindajate arvu nõukogu järgmises koosseisus otsustab nõukogu hiljemalt iga aasta märtsis.

 (3) Nõukogu esimees on rektor.

§ 14.  Nõukogu ülesanded

  Nõukogu:
 1) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
 2) võtab vastu akadeemia arengukava, esitades selle enne kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile;
 3) otsustab akadeemia rahvusvahelise suhtlusega seonduvaid küsimusi;
 4) kehtestab akadeemia sümbolid (lipp, logo, rektori ametikett, teenete- ja eraldusmärgid jms), vormiriietuse ja nende kasutamise korra;
 5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
 6) kinnitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja;
 7) kinnitab õppekavad ja nende muudatused, olles need vajaduse korral enne kooskõlastanud Lennuametiga;
 8) kiidab heaks ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
 9) kinnitab õppekorralduseeskirja;
 10) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuded välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks vastavalt välismaalaste seaduse § 168 lõikele 2;
 11) kehtestab üliõpilaste ja õpilaste akadeemiast väljaarvamise tingimused ja korra;
 12) nimetab vajaduse korral õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ning õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
 13) kehtestab üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
 14) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
 15) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement) väljastamise korra;
 16) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
 17) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust;
 18) otsustab õppetöö üldküsimusi;
 19) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra;
 20) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra;
 21) kehtestab õppejõudude statuudi;
 22) kehtestab korralisele õppejõule loometööks või kutseoskuste täiendamiseks tööülesannetest vaba semestri andmise ning selle tasustamise tingimused ja korra;
 23) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
 24) kehtestab tingimused selle kohta, millal on rektoril õigus kutsuda ilma konkurssi välja kuulutamata kuni viieks aastaks külalisõppejõuks teadlasi või teisi oma eriala silmapaistvaid loomeisikuid või praktikuid;
 25) võib nimetada akadeemias vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu emeriitprofessoriks;
 26) kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
 27) kehtestab akadeemias korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
 28) kehtestab põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasu määramise alused ja korra;
 29) kinnitab riigieelarve vahendite ja majandustegevusest laekunud tulu kasutamise korra;
 30) kinnitab eelarve täitmise aruande;
 31) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras akadeemia kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
 32) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide tegevuse aruanded ning nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud akadeemia, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
 33) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
 34) lahendab teisi küsimusi, mis kuuluvad tema pädevusse vastavalt rakenduskõrgkooli seadusele, põhimäärusele ja teistele õigusaktidele.

§ 15.  Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

 (1) Rektor korraldab õppejõudude esindajate valimise nõukogusse iga aasta aprillikuus. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.

 (2) Õppejõudude esindajaks võivad nõukogusse kandideerida ning õppejõudude esindajate kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida akadeemias õppetööd läbiviivad õppejõud.

 (3) Üliõpilaskonna esindajad valib nõukogusse üliõpilasesindus.

 (4) Õppejõudude esindajate valimise korra kinnitab rektor. Üliõpilaskonna esindajate valimise korra kinnitab üliõpilasesindus.

 (5) Kui nõukogu liige viibib akadeemiast eemal üle kolme kuu, asendab teda rektori kinnitatud asendusliige. Õppejõudude esindaja asendusliige kinnitatakse valimistulemuste pingerea alusel. Üliõpilaskonna esindaja asendusliikme nimetab üliõpilasesindus.

§ 16.  Nõukogu õigusaktid ja töökord

 (1) Nõukogu peamine töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.

 (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

 (3) Erakorraline istung kutsutakse kokku nõukogu esimehe või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

 (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui hääletusest võtab osa vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmeid. Kui nõutud kvoorum puudub, kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

 (5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles sätestatakse nõukogu töökorralduse põhialused.

 (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu hääletusest osavõtjate häälteenamusega. Paragrahvi 14 punktides 1, 2, 5, 6, 29 ja 30 nimetatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

 (7) Nõukogu otsusega mittenõustumise korral ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teist korda vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

 (8) Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe määratud isik.

 (9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile seal sõna. Nõukogu istungil on õigus sõnaõigusega osaleda ka õpilaskonna esindajal.

§ 17.  Nõunike kogu

  Nõunike kogu on akadeemiat ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse rakenduskõrgkooli seadusega sätestatud tingimustel ja korras.

5. peatükk Struktuur ja struktuuriüksuste juhtimine 

§ 18.  Struktuur

 (1) Akadeemia struktuuri moodustavad akadeemiline ja tugistruktuur.

 (2) Struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

 (3) Struktuuriüksuste eesmärk on täita akadeemia ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes nõukoguga kooskõlastatud ja rektori kinnitatud põhimääruse alusel.

 (4) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori, nõukogu ja teiste struktuuriüksuse põhimääruses sätestatud isikute ees.

 (5) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor.

§ 19.  Akadeemiline ja tugistruktuur

 (1) Akadeemilise struktuuri moodustavad õppetööd ja rakendusuuringuid läbiviivad osakonnad, lennunduskoolituse üksused ja keskused.

 (2) Tugistruktuuri moodustavad akadeemilise struktuuri tegevust toetavad struktuuriüksused.

§ 20.  Osakond

 (1) Akadeemias on akadeemilise struktuuri ja tugistruktuuri osakonnad.

 (2) Akadeemilise struktuuri põhiüksus on osakond, mis ühendab lähedaste õppesuundade õppe- ning teadus- ja arendustööd.

 (3) Akadeemilise struktuuri osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kelle nõukogu valib akadeemias korraliste õppejõududena töötavate doktori- või magistrikraadiga või vastava kvalifikatsiooniga isikute hulgast konkursi korras. Osakonnajuhataja nimetab valimistulemuse põhjal ametisse rektor.

 (4) Kui osakonnajuhataja ametikohta pole võimalik täita selle ametikoha nõuetele vastava isikuga, võib rektor kinnitada kuni viieks aastaks osakonnale hoidja.

 (5) Akadeemilise struktuuri osakonda ja selle struktuuriüksusi nõustab ühiskondlikel alustel tegutsev õppekava nõukogu.

 (6) Tugistruktuuri osakonna juhataja nimetab ametisse rektor.

 (7) Osakonna tegevuse alused ja korra sätestab osakonna põhimäärus.

§ 21.  Lennunduskoolituse üksus

 (1) Lennunduskoolituse üksus viib läbi õppetööd rahvusvaheliste lennunduslepingute, Lennuameti ja rektori kinnitatud koolituskäsiraamatu, põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

 (2) Lennunduskoolituse üksust juhib vahetult rektorile alluv lennunduseriala koolitusjuht, kelle kandidatuur kooskõlastatakse Lennuametiga.

 (3) Lennunduskoolituse üksuse koolitusõigust kinnitab Lennuameti väljastatud sertifikaat.

6. peatükk Õppekorraldus 

§ 22.  Õppekavad

  Akadeemias toimub õppetöö:
 1) kõrghariduse tasemel rakenduskõrgkooli seadusele, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile ja rahvusvahelistele lennunduslepingutele vastavate rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel;
 2) kutsehariduse tasemel kutseõppeasutuse seadusele, kutseõppeasutuse seaduse § 22 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kutseharidusstandardile ja rahvusvahelistele lennunduslepingutele vastavate viienda taseme kutseõppe õppekavade alusel.

§ 23.  Üliõpilaste ja õpilaste akadeemiasse vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine

 (1) Üliõpilased võetakse akadeemiasse vastu ning arvatakse sealt välja nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

 (2) Õpilased võetakse kutseõppe õppekavadele vastu kutseõppeasutuse seaduse §-s 25 ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras ning arvatakse kõrgkoolist välja nõukogu kehtestatud tingimustele ja korras.

§ 24.  Õppekorralduse alused

  Akadeemia õppekorralduse alus on õppekorralduseeskiri, milles sätestatakse õppetöö korralduse üldnõuded.

7. peatükk Liikmeskond 

§ 25.  Liikmeskond

  Akadeemia liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, struktuuriüksuste juhid, õppejõud, õppekasvatusala töötajad, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased ja õpilased.

§ 26.  Õppejõud, õppekasvatusala töötajad ja teadustöötajad

 (1) Akadeemia õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab valitavatel ja määratavatel akadeemilistel ametikohtadel vastavalt ametijuhendile haldusülesandeid.

 (2) Akadeemia rakenduskõrgharidusõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile kohaldatakse rakenduskõrgkooli seadusega, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardiga ning nõukogu kehtestatud nõudeid.

 (3) Õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad täidetakse vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse § 23 lõigetele 7–9.

 (4) Kutseõppe õppekavade õppekasvatusala töötajate ametikohad täidetakse vastavalt kutseõppeasutuse seaduse §-le 39.

 (5) Akadeemia teadustöötajatele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega kehtestatud nõudeid. Teadustöötajad võivad osaleda õppetöö läbiviimises.

 (6) Õppejõudude, õppekasvatusala töötajate ja teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor prorektori ja akadeemilise struktuuriüksuse juhi ettepanekul igaks õppeaastaks. Professorite ametikohad erialati määrab nõukogu.

§ 27.  Teised töötajad

 (1) Teiste töötajate ülesanne on tagada akadeemia sujuv töö, hoida korras akadeemia vara ja osutada tugiteenuseid.

 (2) Teiste töötajate ametialased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

§ 28.  Töötajate õigused ja kohustused

 (1) Töötajal on:
 1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
 2) õigus kasutada õppe- ning teadus- ja arendustegevuseks tasuta akadeemia raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
 3) kohustus kasutada akadeemia kasutusse antud riigivara heaperemehelikult;
 4) õigus ja kohustus hoida akadeemia mainet;
 5) õigus ja kohustus tõsta oma erialast kvalifikatsiooni, õpetava personali puhul ka õpetamispädevust;
 6) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, akadeemia sisekorraeeskirjast ning töötaja töölepingust ja ametijuhendist.

 (2) Korralisel õppejõul on õigus taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks viie aasta jooksul ühte tööülesannetest vaba semestrit.

§ 29.  Üliõpilased ja õpilased

 (1) Üliõpilased on isikud, kes on vastu võetud akadeemia rakenduskõrgharidusõppe täis- või osakoormusega õppesse.

 (2) Õpilased on isikud, kes on vastu võetud kutseõppesse.

§ 30.  Üliõpilaste ja õpilaste õigused ja kohustused

  Üliõpilasel ja õpilasel on:
 1) õigus saada akadeemialt teavet õppekorralduse kohta;
 2) õigus õpi- ja karjäärinõustamisele;
 3) õigus kutseõppe õppekava alusel õppides valida õppeaineid valikainete piires;
 4) õigus läbida ühisõppekava alusel õppides oluline osa sellest ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures, kusjuures ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;
 5) õigus kuulata akadeemias õppekavaväliseid loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
 6) õigus kasutada õppetegevuseks tasuta akadeemia auditooriume, laboratooriume, arvutiklasse, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras;
 7) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud üliõpilas- või õpilasesindusse;
 8) õigus ja kohustus hoida akadeemia mainet;
 9) õigus osaleda õppetöös;
 10) õigus esitada rektorile üliõpilas- või õpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
 11) õigus nõuda õppekorralduseeskirja ja motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
 12) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
 13) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
 14) õigus saada üks kord rakenduskõrgharidusõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks, sealhulgas kutseõppes, tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
 15) õigus saada üliõpilaspilet rakenduskõrgkooli seaduse § 24 lõike 1 punkti 9 või õpilaspilet kutseõppeasutuse seaduse § 25 lõike 8 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras;
 16) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja korras;
 17) õigus jätkata õppekava sulgemise või akadeemia tegevuse lõpetamise korral õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel erialal;
 18) kohustus kasutada akadeemia kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning järgida akadeemia õppekorraldus- ja sisekorraeeskirja;
 19) teised õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

8. peatükk Üliõpilaskond ja õpilaskond 

§ 31.  Üliõpilaskond ja õpilaskond

 (1) Akadeemia üliõpilased moodustavad akadeemia üliõpilaskonna.

 (2) Akadeemia õpilased moodustavad akadeemia õpilaskonna.

 (3) Üliõpilaskond ja õpilaskond teostavad oma organite kaudu oma seadusjärgset õigust omavalitsusele.

 (4) Üliõpilaskond ja õpilaskond võivad moodustada vastavalt üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjale ühiseid esindus-, täitev- ja järelevalveorganeid, kes tegutsevad neile põhikirjaga antud volituste piires.

§ 32.  Üliõpilas- ja õpilasesindus

 (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on üliõpilasesindus ja õpilasesindus (edaspidi mõlemad esindus), kes esindavad üliõpilaskonda ja õpilaskonda suhetes akadeemiaga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

 (2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga akadeemiasse vastuvõetud üliõpilane. Õpilasesindusse võib kandideerida ning seda võib valida iga akadeemiasse vastuvõetud õpilane.

 (3) Esinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Esinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjas.

 (4) Esindus valitakse järgmiseks õppeaastaks hiljemalt jooksva õppeaasta aprillikuu lõpuks.

 (5) Üliõpilasesindus valib üliõpilaskonna ja õpilasesindus õpilaskonna esindajad akadeemia nõukogusse ning teistesse akadeemia otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjas sätestatud alustel. Õpilaskonna esindaja osaleb akadeemia nõukogu istungitel sõnaõigusega.

 (6) Akadeemia eelarves nähakse ette rahalised vahendid, mida esindus kasutab üliõpilas- ja õpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ning üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Esindus käsutab neid vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja oma põhikirjas kehtestatud korras. Ettepanekud üliõpilaskonna ja õpilaskonna finantseerimiseks akadeemia eelarvest esitab esindus.

§ 33.  Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri

 (1) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna tegevuse aluseks on üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikiri.

 (2) Esindus valmistab ette üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja eelnõu, paneb selle üliõpilastele ja õpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu väljapaneku algusest arvates. Igal üliõpilasel ja õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul esindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Esindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu üliõpilaskonnale ja õpilaskonnale vastuvõtmiseks.

 (3) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond ja õpilaskond vastu koosseisu kahe kolmandiku häälteenamusega. Kui üliõpilane või õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks.

 (4) Esindus esitab üliõpilaskonna ja õpilaskonna vastuvõetud põhikirja nõukogule kinnitamiseks.

 (5) Kui üliõpilaskond ja õpilaskond ei hääletanud üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab esindus uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, põhikirja muutmise korral aga loobub asjaomasest muudatusettepanekust.

 (6) Üliõpilaskonna ja õpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 2–5 sätestatud korras.

9. peatükk Vara ja finantseerimine 

§ 34.  Vara

  Akadeemia valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks akadeemia kasutusse antud riigivara riigivaraseadusega sätestatud korras.

§ 35.  Finantseerimine

 (1) Akadeemiat finantseeritakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.

 (2) Akadeemia teadus- ja arendustegevust finantseeritakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega sätestatud alustel ja korras.

 (3) Akadeemial on õigus osutada nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid järgmistel juhtudel: lennundusalane tasemekoolitus ja tööalane koolitus, teadus- ja rakendusuuringud, lepinguline õppe- ja arendustöö, erialane nõustamine, kirjastamine, erialaste tellimuste täitmine ning üliõpilastele ja õpilastele ühiselamuteenuste osutamine. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

10. peatükk Aruandlus, kontroll ja järelevalve 

§ 36.  Aruandlus

  Akadeemia peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 37.  Kontroll

  Akadeemia majandustegevust ning akadeemia kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§ 38.  Järelevalve

  Akadeemia tegevuse üle teostab seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Lennunduskoolituse üle teostab riiklikku järelevalvet Lennuamet.

11. peatükk Rakendussätted 

§ 39.  Akadeemia õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine

  Akadeemia rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse selle jõustumise päevast arvates kolme kuu jooksul.

Jevgeni Ossinovski
Minister

Janar Holm
Kantsler