Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tartu Kõrgema Kunstikooli põhimäärus

Vastu võetud 05.01.2015 nr 6

Määrus kehtestatakse rakenduskõrgkooli seaduse § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Õppeasutuse liik, nimi ja õiguslik seisund

  (1) Tartu Kõrgem Kunstikool (edaspidi kõrgkool) on rakenduskõrgkool, kes tegutseb rakenduskõrgkooli seaduse, oma põhimääruse ja teiste õigusaktide alusel.

  (2) Kõrgkooli nimi inglise keeles on Tartu Art College.

  (3) Kõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

§ 2.   Kõrgkooli asukoht ja postiaadress

  (1) Kõrgkool asub Tartus. Kõrgkooli struktuuriüksused võivad asuda ka mujal Eestis.

  (2) Kõrgkooli postiaadress on Tähe 38b, 50103 Tartu.

§ 3.   Pitsat, konto ja eelarve

  Kõrgkoolil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvad arvelduskontod ning oma eelarve.

2. peatükk Kõrgkooli eesmärk ja ülesanded 

§ 4.   Kõrgkooli eesmärk

  Kõrgkooli eesmärk on rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgkoolina kvaliteetse kunsti-, disaini-, konserveerimis- ja restaureerimisalase kõrghariduse pakkumine, õppe- ja loometöö juhendamine ja koordineerimine, uuringute läbiviimine, kunsti- ja disainialane loometegevus, kunsti-, disaini-, konserveerimis- ja restaureerimisalane arendustegevus ja täiendusõppe korraldamine ning eelnevaga seotud tasuliste teenuste osutamine.

§ 5.   Kõrgkooli ülesanded

  Kõrgkooli ülesanne on:
  1) viia läbi õpet rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel;
  2) tagada õppe- ja töökorraldus, mis võimaldab üliõpilastel omandada eluks ja tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja eetilisi tõekspidamisi;
  3) luua kõrgkooli liikmeskonnale soodsad tingimused õppetööks, rakendusuuringute läbiviimiseks, loome- ja arendustegevuseks, erialaseks enesetäiendamiseks ning suhtlemiseks teiste õppejõudude ja üliõpilastega Eestis ja välisriikides;
  4) hankida õppetööks, rakendus- ja teadusuuringuteks ning arendustegevuseks vajalikud seadmed, kirjandus, inventar ja muud vahendid;
  5) arendada koostööd Eesti ja välisriikide õppe- ning teadus- ja arendusasutustega;
  6) korraldada kunsti-, disaini-, konserveerimis- ja restaureerimisalast täiendusõpet;
  7) võimaluse korral korraldada ümberõpet kunsti-, disaini-, konserveerimis- ja restaureerimise valdkonnas;
  8) korraldada näitusi, konverentse, seminare ja muid üritusi;
  9) tegeleda kunsti-, disaini-, konserveerimis- ja restaureerimisalase nõustamisega;
  10) koostada ja anda välja õpikuid ja õppemetoodilisi vahendeid;
  11) viia läbi rakendus- ja teadusuuringuid ning publitseerida nende tulemusi;
  12) osutada põhimäärusega kehtestatud ulatuses põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid.

3. peatükk Rektor ja rektoraat 

§ 6.   Rektori pädevus

  Kõrgkooli juhib rektor. Rektor vastutab kõrgkooli üldseisundi, arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

§ 7.   Rektori ülesanded

  Rektor:
  1) teostab oma pädevuse piires kõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
  2) esindab kõrgkooli rakenduskõrgkooli seaduse ja põhimäärusega antud volituste piires;
  3) võib volitada prorektoreid või teisi kõrgkooli töötajaid esindama kõrgkooli ja tegema kõrgkooli nimel tehinguid talle rakenduskõrgkooli seaduse ja põhimäärusega antud volituste piires;
  4) määrab kindlaks prorektorite arvu ja tegevusvaldkonnad ning nimetab prorektorid ametisse, sõlmides nendega määratud ajaks töölepingud;
  5) juhib kõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu) tegevust ja tagab nõukogu otsuste täitmise;
  6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid nõunike kogu koosseisu kohta;
  7) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
  8) kinnitab käskkirjaga kõrgkooli sisekorra- ja asjaajamiskorra;
  9) hoolitseb õppe-, teadus-, loome- ja arendustegevuse otstarbeka korraldamise eest;
  10) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
  11) kuulutab välja avaliku konkursi õppejõudude ja teadustöötajate vabadele ametikohtadele;
  12) sõlmib kõrgkooli töötajatega töölepinguid, muudab neid ja lõpetab need ning kinnitab töötajate ametijuhendid;
  13) tagab kõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluste koostamise;
  14) kinnitab kõrgkooli eelarve ja tagab selle täitmise;
  15) käsutab kõrgkooli eelarvevahendeid rakenduskõrgkooli seaduse ning teiste õigusaktidega antud volituste ulatuses;
  16) otsustab olulisemaid majandusküsimusi;
  17) on aruandekohustuslik nõukogu ning valdkonna eest vastutava ministri ees ning tagab õigusaktidest tulenevate andmete esitamise Haridus- ja Teadusministeeriumile;
  18) täidab teisi rakenduskõrgkooli seadusest, põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse.

§ 8.   Rektori õigusaktid

  Rektor annab oma pädevuse piires käskkirju.

§ 9.   Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

  (1) Rektor valitakse avaliku konkursiga kuni viieks aastaks vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse § 7 lõikele 1 valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras. Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, või tema volitatud esindaja sõlmib rektoriga töölepingu.

  (2) Rektori ametikohale valitud kõrgkooli töötajal on pärast rektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

  (3) Rektori ametitunnus on rektori ametiraha, mille statuudi kinnitab nõukogu.

§ 10.   Rektorile umbusalduse avaldamine

  (1) Nõukogul on õigus avaldada rektorile umbusaldust, kui rektor ei tule toime oma töökohustuste täitmisega, ei suuda tagada kõrgkooli ülesannete täitmist või rikub süüliselt seadust või põhimäärust.

  (2) Umbusalduse avaldamise algatamiseks on vaja vähemalt poolte nõukogu liikmete ühisavaldust. Küsimuse arutamiseks valib nõukogu ajutise esimehe.

  (3) Rektorile umbusalduse avaldamise otsustab nõukogu salajasel hääletamisel kahe kolmandiku liikmete häälteenamusega.

  (4) Pärast rektorile umbusalduse avaldamist teeb nõukogu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku lõpetada rektoriga tööleping.

§ 11.   Rektoraat

  (1) Rektori nõuandva organina tegutseb rektoraat, mille koosseisu kuuluvad prorektorid ja teised rektori nimetatud isikud. Rektoraadi koosseisu ja töökorra kinnitab rektor käskkirjaga.

  (2) Kõrgkooli prorektorid juhivad rektori määratud tegevusvaldkondi ja asjaomaseid struktuuriüksusi. Prorektorid või teised rektori määratud isikud asendavad rektorit temalt saadud volituse alusel.

  (3) Prorektoriga sõlmitakse tööleping määratud ajaks, arvestades teda ametisse nimetanud rektori töölepingu kehtivusaega, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

  (4) Prorektori ametikohale nimetatud kõrgkooli töötajal on pärast prorektori töökohustustest vabanemist õigus asuda kõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne prorektoriks nimetamist, ning taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras hüvitist erialase kvalifikatsiooni taastamiseks.

4. peatükk Nõukogu ja nõunike kogu 

§ 12.   Nõukogu pädevus

  Kõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on nõukogu.

§ 13.   Nõukogu koosseis

  (1) Nõukogusse kuuluvad rektor, prorektorid, iga õppe- ja teadusstruktuuri üksuse juhataja, kolm õppejõudude esindajat ning üliõpilaskonna esindajad, kes moodustavad vähemalt ühe viiendiku nõukogu koosseisust. Üliõpilaskonna esindajate arvu määrab rektor.

  (2) Nõukogu esimees on rektor.

§ 14.   Nõukogu ülesanded

  Nõukogu:
  1) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks;
  2) võtab vastu kõrgkooli arengukava, esitades selle enne kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile;
  3) otsustab kõrgkooli rahvusvahelise suhtlusega seonduvaid küsimusi;
  4) kehtestab kõrgkooli sümbolid (lipp, logo, märk, medal jms) ja nende kasutamise korra;
  5) võib avaldada rektorile umbusaldust;
  6) kinnitab üliõpilaskonna põhikirja;
  7) kiidab heaks õppekava ja selle muudatused;
  8) kiidab heaks ühisõppekava ja ühisõppekava koostöölepingu sõlmimise;
  9) kinnitab õppekorralduseeskirja;
  10) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra, sealhulgas õppekeele taseme miinimumnõuded välismaalase õppekeele oskuse piisavuse hindamiseks vastavalt välismaalaste seaduse § 168 lõikele 2;
  11) kehtestab üliõpilaste kõrgkoolist väljaarvamise tingimused ja korra;
  12) nimetab vajaduse korral õppekavad, mille alusel võib toimuda ainult täiskoormusega õpe, ning õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded;
  13) kehtestab üliõpilaste varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
  14) kehtestab akadeemilise puhkuse saamise korra;
  15) kehtestab enne 2002/2003. õppeaastat lõpetanud isikutele ingliskeelse akadeemilise õiendi (Diploma Supplement) väljastamise korra;
  16) kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks;
  17) kehtestab õppekulude hüvitamise tingimused ja korra ning õppekulude hüvitamise määra vähemalt neli kuud enne õppeaasta algust;
  18) otsustab õppetöö üldküsimusi, mis puudutavad rohkem kui ühte osakonda;
  19) kehtestab õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ning nendele vastavuse hindamise tingimused ja korra;
  20) kehtestab õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimise tingimused ja korra;
  21) kehtestab korralisele õppejõule loometööks või kutseoskuste täiendamiseks tööülesannetest vaba semestri andmise ja selle tasustamise tingimused ja korra;
  22) valib korralised õppejõud ja teadustöötajad;
  23) kehtestab tingimused selle kohta, millal on rektoril õigus kutsuda ilma konkurssi välja kuulutamata kuni viieks aastaks külalisõppejõuks teadlasi või teisi oma eriala silmapaistvaid loomeisikuid või praktikuid;
  24) võib nimetada kõrgkoolis vähemalt kümme aastat professorina töötanud ja vanaduspensioniealiseks saanud õppejõu emeriitprofessoriks;
  25) kehtestab emeriitprofessori tasu saamise korra;
  26) kehtestab kõrgkoolis korraldatava täiendusõppe vormid ja täiendusõppe läbiviimise korra;
  27) kehtestab põhitegevusega seotud tasuliste teenuste tasu määramise alused ja korra;
  28) kinnitab riigieelarve vahendite ja majandustegevusest laekunud tulu kasutamise korra;
  29) kinnitab eelarve täitmise aruande;
  30) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras kõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
  31) kuulab ära rektori, prorektorite, osakonnajuhatajate ja teiste struktuuriüksuste juhtide vähemalt üks kord aastas esitatavad tegevuse aruanded;
  32) kuulab ära nõunike kogu ettepanekud ja hinnangud kõrgkooli kohta, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes;
  33) võib moodustada komisjone ja toimkondi;
  34) lahendab teisi küsimusi, mis kuuluvad tema pädevusse vastavalt rakenduskõrgkooli seadusele, põhimäärusele ja teistele õigusaktidele.

§ 15.   Nõukogu liikmete valimine ja volituste kestus

  (1) Rektor korraldab õppejõudude esindajate valimise nõukogusse iga teise aasta kevadsemestri lõpus. Nõukogusse valitud liikme volitused kestavad sama aasta 1. septembrist ülejärgmise aasta 31. augustini.

  (2) Õppejõudude esindajaks võib nõukogusse kandideerida kõrgkooli korraline õppejõud. Õppejõudude esindajate kandidaate võivad nõukogusse esitada ja valida kõrgkooli korralised õppejõud ning õppe- ja teadusstruktuuri üksuste teised töötajad.

  (3) Õppejõudude esindajate valimise korra kinnitab rektor. Üliõpilaskonna esindajate valimise korra kinnitab üliõpilasesindus.

  (4) Üliõpilaskonna esindajad valib nõukogusse üliõpilasesindus iga kevadsemestri lõpus. Üliõpilaskonna esindajate volitused kestavad järgmiste valimisteni, kui üliõpilaskonna põhikiri ei sätesta teisiti.

  (5) Kui nõukogu liige viibib kõrgkoolist eemal üle kolme kuu, asendab teda rektori kinnitatud asendusliige. Õppejõudude esindaja asendusliige kinnitatakse valimistulemuste pingerea alusel. Üliõpilaskonna esindaja asendusliikme nimetab üliõpilasesindus.

§ 16.   Nõukogu õigusaktid ja töökord

  (1) Nõukogu peamine töövorm on istung. Istungid võivad olla korralised ja erakorralised.

  (2) Korralised istungid toimuvad vähemalt neli korda õppeaastas. Korralised istungid kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

  (3) Erakorraline istung kutsutakse kokku nõukogu esimehe või ühe kolmandiku nõukogu liikmete nõudmisel.

  (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaks kolmandikku selle liikmeid. Kui nõutud kvoorum puudub, kutsub nõukogu esimees nõukogu uue istungi kokku kahe nädala jooksul.

  (5) Nõukogu võtab vastu kodukorra, milles muu hulgas sätestatakse elektrooniliselt töötamise kord.

  (6) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Paragrahvi 14 punktides 1, 2, 5, 6, 29 ja 30 sätestatud juhtudel on vajalik kahe kolmandiku nõukogu liikmete häälteenamus. Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.

  (7) Nõukogu otsusega mittenõustumise korral ei kirjuta nõukogu esimees otsusele alla, vaid esitab küsimuse nõukogu järgmisele istungile uuesti läbivaatamiseks. Kui nõukogu võtab otsuse samal kujul teist korda vastu, kirjutab nõukogu esimees nõukogu otsusele alla, lisades sellele oma eriarvamuse.

  (8) Nõukogu istungeid protokollib nõukogu esimehe määratud isik.

  (9) Nõukogu istungist on õigus osa võtta nõunike kogu volitatud esindajal ning rektor võib nõukogu istungile kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile seal sõna.

§ 17.   Nõunike kogu

  Nõunike kogu on kõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse rakenduskõrgkooli seadusega sätestatud tingimustel ja korras.

5. peatükk Struktuur ja struktuuriüksuste juhtimine 

§ 18.   Struktuur

  (1) Kõrgkooli struktuuri moodustavad õppe- ja teadusstruktuur ning haldus- ja tugistruktuur.

  (2) Struktuuriüksused moodustatakse, neid muudetakse ja nende tegevus lõpetatakse nõukogu otsusega.

  (3) Struktuuriüksuste eesmärk on täita kõrgkooli ülesandeid oma valdkonnas, tegutsedes rektori käskkirjaga kinnitatud põhimääruse ning sisekorraeeskirja alusel rektori või tema määratud isiku vastutusalas.

  (4) Struktuuriüksuse juht on aruandekohustuslik rektori või tema määratud isiku ja nõukogu ees.

  (5) Struktuuriüksuse juhi nimetab ametisse rektor.

§ 19.   Õppe- ja teadusstruktuur

  (1) Kõrgkooli õppe- ja teadusstruktuuri moodustavad osakonnad ja muud üksused.

  (2) Osakond on kõrgkooli õppe- ja teadusstruktuuri põhiüksus, mis ühendab ühe või mitme õppekava õppe ning teadus- ja arendustöö.

  (3) Osakonna ja muude üksuste tööd juhib juhataja, kes vastutab osakonna või muu üksuse arengu ning ülesannete tulemusliku täitmise eest. Osakonnajuhatajale esitatavad nõuded sätestatakse osakonna põhimääruses.

  (4) Kõrgkooli õppe- ja teadusstruktuuri üksused tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruse alusel ja neile antud õiguste piires.

§ 20.   Haldus- ja tugistruktuur

  Kõrgkooli haldus- ja tugistruktuuri moodustavad osakonnad ning muud õppe- ja teadusstruktuuri toetavad üksused, kes tegutsevad rektori kinnitatud põhimääruse alusel ja neile antud õiguste piires.

6. peatükk Õppekorraldus 

§ 21.   Õppekava

  Kõrgkoolis toimub õppetöö kõrghariduse tasemel rakenduskõrgkooli seadusele ja Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardile vastavate rakenduskõrgharidusõppe õppekavade alusel.

§ 22.   Üliõpilaste kõrgkooli vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine

  Üliõpilased võetakse kõrgkooli vastu ja arvatakse sealt välja nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 23.   Õppekorralduse alused

  Kõrgkooli õppekorralduse alus on õppekorralduseeskiri, milles sätestatakse õppetöö üksikasjalik korraldus, sealhulgas kõrgkoolis õppimine eksternina.

7. peatükk Liikmeskond 

§ 24.   Liikmeskond

  Kõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektorid, õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning üliõpilased.

§ 25.   Õppejõud ja teadustöötajad

  (1) Kõrgkooli õppejõud teeb õppe-, teadus- ja õppemetoodilist tööd nõukogu kehtestatud mahus, samuti täidab akadeemilistel ametikohtadel vastavalt ametijuhendile haldusülesandeid.

  (2) Kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja ning neile kohaldatakse rakenduskõrgkooli seadusega, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõike 2 punkti 7 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardiga ning nõukogu kehtestatud nõudeid.

  (3) Õppejõudude ja teadustöötajate ametikohad täidetakse vastavalt rakenduskõrgkooli seaduse § 23 lõigetele 7–9.

  (4) Kõrgkooli teadustöötajatele kohaldatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega kehtestatud nõudeid. Teadustöötajad võivad osaleda õppetöö tegemises.

  (5) Õppejõudude ja teadustöötajate koosseisu kinnitab rektor õppe- ja teadusstruktuuri põhiüksuse juhataja ettepanekul igaks õppeaastaks.

§ 26.   Teised töötajad

  (1) Teiste töötajate ülesanne on tagada kõrgkooli häireteta töö, hoida korras kõrgkooli vara ja osutada tugiteenust.

  (2) Teiste töötajate ametialased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooskõlas töösuhteid reguleerivate õigusaktidega.

§ 27.   Töötaja õigused ja kohustused

  (1) Töötajal on:
  1) õigus saada erialaseks tööks vajalikku täienduskoolitust;
  2) õigus kasutada õppe-, teadus-, loome- ja arendustegevuseks tasuta kõrgkooli raamatukogu, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
  3) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult;
  4) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
  5) õigus ja kohustus tõsta oma erialast kvalifikatsiooni, õpetava personali puhul ka õpetamispädevust;
  6) muud õigused ja kohustused, mis tulenevad töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest, kõrgkooli sisekorraeeskirjast ning töötaja töölepingust ja ametijuhendist.

  (2) Korralisel õppejõul on õigus taotleda nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks viie aasta jooksul ühte tööülesannetest vaba semestrit.

§ 28.   Üliõpilased

  Üliõpilased on isikud, kes on vastu võetud kõrgkooli rakenduskõrgharidusõppe täis- või osakoormusega õppesse.

§ 29.   Üliõpilase õigused ja kohustused

  Üliõpilasel on:
  1) õigus saada kõrgkoolilt teavet õppekorralduse kohta;
  2) õigus õpi- ja karjäärinõustamisele;
  3) õigus läbida ühisõppekava alusel õppides oluline osa sellest ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures, kusjuures ühisõppekavas osaleva teise õppeasutuse juures õppimiseks loetakse õppimist igas õppevormis;
  4) õigus kuulata kõrgkoolis õppekavaväliseid loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi;
  5) õigus kasutada õppe- ja loometegevuseks tasuta kõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid nõukogu kehtestatud korras;
  6) õigus valida oma esindajaid ja olla valitud kõrgkooli üliõpilasesindusse;
  7) õigus ja kohustus hoida kõrgkooli mainet;
  8) õigus osaleda õppetöös;
  9) õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
  10) õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid;
  11) õigus nõuda õppekorralduseeskirja ja motiveeritud avalduse alusel eksami või arvestuse uuesti sooritamist eksamikomisjonile;
  12) õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
  13) õigus saada üks kord rakenduskõrgharidusõppes akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
  14) õigus saada üliõpilaspilet rakenduskõrgkooli seaduse § 24 lõike 1 punkti 9 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras;
  15) õigus saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega kehtestatud tingimustel ja korras;
  16) õigus jätkata õppekava sulgemise või kõrgkooli tegevuse lõpetamise korral õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal;
  17) kohustus kasutada kõrgkooli kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ning hüvitada tema poolt tekitatud kahju;
  18) teised rakenduskõrgkooli seadusest, põhimäärusest, sisekorraeeskirjast ja teistest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused.

8. peatükk Üliõpilaskond 

§ 30.   Üliõpilaskond

  (1) Kõrgkooli üliõpilased moodustavad kõrgkooli üliõpilaskonna.

  (2) Üliõpilaskond teostab oma organite kaudu oma seadusjärgset õigust omavalitsusele.

§ 31.   Üliõpilasesindus

  (1) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes kõrgkooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

  (2) Üliõpilasesindusse võib kandideerida ning üliõpilasesindust võib valida iga kõrgkooli vastuvõetud üliõpilane.

  (3) Üliõpilasesinduse liikmed valitakse vabadel valimistel õppekavade proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Üliõpilasesinduse valimise kord sätestatakse üliõpilaskonna põhikirjas.

  (4) Üliõpilasesindus valitakse järgmiseks õppeaastaks hiljemalt jooksva õppeaasta maikuu lõpuks.

  (5) Üliõpilasesindus valib üliõpilaskonna esindajad kõrgkooli nõukogusse ning teistesse kõrgkooli otsustus- ja nõuandvatesse kogudesse üliõpilaskonna põhikirjas sätestatud alustel.

  (6) Kõrgkooli eelarves nähakse ette rahalised vahendid, mida üliõpilasesindus kasutab üliõpilasomavalitsuse teostamiseks seadusest ja üliõpilaskonna põhikirjast tulenevate ülesannete täitmiseks. Üliõpilasesindus käsutab neid vahendeid iseseisvalt rektori antud volituse alusel ja oma põhikirjas kehtestatud korras. Ettepanekud üliõpilaskonna finantseerimiseks kõrgkooli eelarvest esitab üliõpilasesindus.

§ 32.   Üliõpilaskonna põhikiri

  (1) Üliõpilaskonna tegevuse aluseks on üliõpilaskonna põhikiri.

  (2) Üliõpilasesindus valmistab ette üliõpilaskonna põhikirja eelnõu, paneb selle üliõpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu väljapaneku algusest arvates. Igal üliõpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul üliõpilasesindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Üliõpilasesindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu üliõpilaskonnale vastuvõtmiseks.

  (3) Üliõpilaskonna põhikirja võtab üliõpilaskond vastu koosseisu kahe kolmandiku häälteenamusega. Kui üliõpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks.

  (4) Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna vastuvõetud põhikirja nõukogule kinnitamiseks.

  (5) Kui üliõpilaskond ei hääletanud üliõpilaskonna põhikirja vastuvõtmise poolt, korraldab üliõpilasesindus uue põhikirja eelnõu ettevalmistamise ja vastuvõtmise, põhikirja muutmise korral aga loobub asjaomasest muudatusettepanekust.

  (6) Üliõpilaskonna põhikirja muudetakse lõigetes 2–5 sätestatud korras.

9. peatükk Vara ja finantseerimine 

§ 33.   Vara

  Kõrgkool valdab, kasutab ja käsutab rakenduskõrgkooli seadusest ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks kõrgkooli kasutusse antud riigivara riigivaraseadusega sätestatud korras.

§ 34.   Finantseerimine

  (1) Kõrgkooli finantseeritakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest saadud ja muudest vahenditest.

  (2) Kõrgkoolil on õigus osutada nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele oma põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid järgmistel juhtudel: kunsti-, disaini-, konserveerimis- ja restaureerimisalane täiendus- ja tasemekoolitus, sealhulgas eksternõpe, rakendusuuringud, lepinguline õppe- ja arendustöö, kunsti-, disaini-, konserveerimis- ja restaureerimisalane nõustamine ja kirjastamine, tellimustööde täitmine jmt. Teenuste tasu määramise alused ja korra kehtestab nõukogu.

  (3) Lõikes 3 nimetatud teenuste ja lepinguliste tööde eest laekunud rahalised vahendid moodustavad kõrgkooli eelarve ja finantseerimise lahutamatu osa.

10. peatükk Aruandlus, kontroll ja järelevalve 

§ 35.   Aruandlus

  Kõrgkool peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktidega kehtestatud korras.

§ 36.   Kontroll

  Kõrgkooli majandustegevust ning kõrgkooli kasutusse antud riigivara kasutamist ja säilitamist kontrollivad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikontroll.

§ 37.   Järelevalve

  Kõrgkooli tegevuse üle teostab seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium.

11. peatükk Rakendussätted 

§ 38.   Kõrgkooli õigusaktide põhimäärusega vastavusse viimine

  Kõrgkooli rektori ja nõukogu õigusaktid viiakse põhimäärusega vastavusse selle jõustumise päevast arvates kolme kuu jooksul.