Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruse nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” muutmine

Vastu võetud 30.12.2015 nr 75

Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel.

Keskkonnaministri 17. veebruari 2006. a määruses nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise, lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada looduslik mitmekesisus, kalavarude pikaaegne säilimine ning luua püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele. Kalavarude all peetakse silmas ka agarikuvarusid.”;

2) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) seminaride, koolituste, kalapüügivõistluste ja muude ürituste (õpitoad, teabepäevad) korraldamist, et arendada õiguskuuleka ja säästva kalanduse alast teadlikkust;”;

3) paragrahvi 2 lõike 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) harrastuskalapüügi arengukavas nimetatud keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetava taristu (näiteks juurdepääsuteede, paadisildade, vettelaskmis- ja parkimiskohtade, püügiplatvormide, teavitustahvlite) arendamist avalikes huvides. Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot ilma käibemaksuta.”;

4) paragrahvi 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kalavarude kaitse ja järelevalve valdkonnas toetatakse kalapüügi ning sellega seotud tegevuse järelevalvet.”;

5) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiuga seoses toetatakse tegevusi, mis aitavad säilitada või saavutada nende head või väga head seisundit või ökoloogilist potentsiaali.”;

6) paragrahvi 3 lõikes 7 asendatakse number „1 000 000” numbriga „2 000 000”;

7) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) Eestis uudse tehnoloogilise lahendusega taaskasutussüsteemi kasutuselevõtmine, sealhulgas käitlustehnoloogia soetamine.”;

8) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) biojäätmete kompostimisväljaku rajamine, kui toetuse suurus ilma käibemaksuta jääb alla 200 000 euro projekti kohta, lähtuvalt kohaliku omavalitsuse jäätmekavast;”;

9) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalangenud ehitiste likvideerimisega seoses toetatakse kohaliku omavalitsuse hinnangul maastikupilti kahjustava lagunenud ja kasutusest väljalangenud põllumajandus-, tööstus- või militaarehitise lammutamist ja sellest tekkinud jäätmete käitlemist, sealhulgas taaskasutuse ja ringlussevõtu soodustamist ja maa-ala koristamist.
Põllumajandusehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu aegsete kollektiivmajandite kasutatud tootmistaristu ehitis (näiteks loomapidamishoone põllumajandustoodangu töötlemise hoone, toodangu ja muu ladu, remonditöökoda, kontorihoone jms).
Tööstusehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu ajal kasutuses olnud tööstusehitis (näiteks tootmishoone, ladu, katlamaja, veetorn jms). Tööstusehitisena käesoleva määruse tähenduses ei käsitleta eraldi transpordisüsteemi taristu objekte (raudteega seotud ehitised ja rajatised jms).
Militaarehitis käesoleva määruse tähenduses on endise Nõukogude Liidu armee kasutuses olnud militaarehitis (näiteks kasarmu, ladu, garaaž, piirivalverajatis, muu sõjalise otstarbega ehitis).”;

10) paragrahvi 6¹ lõikes 5 asendatakse sõna „reostuse” sõnaga „häiringu”;

11) paragrahvi 6¹ lõike 5 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 6¹ lõike 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringu vähendamise tegevuskavade, sealhulgas mürakaartide ja müra vähendamise tegevuskavade, füüsikalistest saasteallikatest tingitud häiringu vähendamist käsitlevate rakendusuuringute koostamine ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele.”;

13) paragrahvi 6¹ lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 6¹ lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) kaugküttevõrgus mitteasuva katlamaja rekonstrueerimine või rajamine soojusenergia tootmiseks puitkütustest;”;

15) paragrahvi 6¹ lõike 6 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) korteriühistute kütteõlil töötava kütteseadme või otsest elekterkütet kasutava kütteseadme asendamine taastuvat kütust kasutava kütteseadmega või maja ühendamine kaugküttesüsteemiga, kui maja on terviklikult rekonstrueeritud või ehitatud pärast 1993. aasta 1. jaanuari.”;

16) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) terviklike keskkonnakorralduslike meetmete kasutamise tähtsustamist, edendamist ja sihtrühmade kaasamist.”;

17) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on toetada Eesti elanike keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamist ning ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist.

(2) Organisatsioonide, sealhulgas haridusasutuse keskkonnasäästlikuks toimimiseks toetatakse mitteformaalse keskkonnajuhtimissüsteemi (rohelise kontori põhimõtete) rakendamisega seotud etappide järgmisi tegevusi:
1) esimeses etapis hetke keskkonnaülevaate koostamine ning keskkonnaeesmärkide seadmine ja tegevusplaani koostamine;
2) järgmistes etappides tegevusplaani elluviimine, eesmärkide täitmise hindamine, tegevuskava uuendamine järgmiseks perioodiks. Teises ja järgmistes etappides toetuse taotlemise alus on eelmises etapis tehtud hindamine ja sellel põhinev tegevusplaan.

(3) Täiskasvanute ja perede keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamiseks või ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:
1) teavituskampaania korraldamine;
2) festivali, messi korraldamine, abikõlblik on kuni 50% projekti kogueelarvest;
3) loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine, abikõlblik on kuni 50% projekti kogueelarvest.

(4) Üldharidussüsteemi õpilastes keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamiseks ja ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimiseks toetatakse järgmisi tegevusi:
1) õppeprogrammide korraldamine loodus- või keskkonnahariduskeskuses, õppekäikude korraldamine keskkonnakaitse- või keskkonnakasutusega seotud ettevõttes. Taotleja on projektis osalev haridusasutus või selle pidaja. Iga klass või lasteaiarühm saab toetust ühes õppeaastas kuni kaheks õppekäiguks. Abikõlblik kulu on kohale- ja tagasisõit kokku kuni 300 eurot ühe klassi või lasteaiarühma kohta, kuni kahe aktivõppeprogrammi korraldamise kulu ning projektijuhtimise kulu. Taotlus menetletakse lihtsustatud korra alusel, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;
2) kuni kolm õppepäeva kestva välipraktikumi laagri korraldamine gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema käsitleb ökoloogilise tasakaalu tundmaõppimist. Abikõlblik kulu on 50% projekti kogueelarvest. Taotlus menetletakse lihtsustatud korra alusel, taotlusvoor kuulutatakse välja üks kord aastas;
3) Keskkonnaministeeriumi veebilehel prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimine üldharidusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältel. Projekti kohustuslikud elemendid on teema seostamine kohalike ja globaalsete oludega, projektis osalejate käitumisharjumuste seostamine projekti teemaga, teema lõimitus eri eluvaldkondadega, koostööoskuse arendamine, projekti tulemuste visualiseeritud väljund ja selle esitlemine (projektides ei toetata õppekäike ja -laagreid);
4) üldharidussüsteemi õpilastele suunatud õppeprogrammideks vajalike õppematerjalide ja -vahendite loomine ja soetamine loodus- ja keskkonnahariduskeskustesse. Abikõlblik kulu on kuni 50% projekti kogumaksumusest. Projekti kohustuslik lisa on täpne kirjeldus loodavate õppematerjalide või soetatavate õppevahendite kasutamise kohta: seotud tegevused, sihtrühm, kasutamise intensiivsus.

(5) Keskkonnasäästlikke tarbimisharjumusi kujundavate ja ökoloogilise tasakaalu olemust selgitavate teabekandjate loomisel toetatakse järgmisi tegevusi:
1) meediatoote, näituse, trükise, m-lahenduse või keskkonnateadlikkust käsitleva uuringu loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine;
2) meediatoote loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine Keskkonnaministeeriumi veebilehel nimetatud tingimustel.”;

18) paragrahvi 10 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

(2) Jäätmekäitluse programmis saab taotleja olla kohaliku omavalitsuse üksus, millel on kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri, ning enam kui 1500 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksus, mille haldusterritooriumil on korraldatud ja toimib korraldatud jäätmevedu.”;

19) paragrahvi 10 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui jäätmekäitluse programmi tavajäätmete ja ohtlike jäätmete alamprogrammides taotletakse toetust üle 65 000 euro ilma käibemaksuta, saab taotleja olla juriidiline isik, mille on moodustanud vähemalt viis omavalitsust, välja arvatud väikesaartel, ning omavalitsustel peab olema ühiselt koostatud jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. Nõue ei kehti § 4 lõike 2 punktis 5 ja § 4 lõike 3 punktis 4 ning § 4 lõikes 6 loetletud tegevuste korral.

(5) Kui veemajanduse programmist taotletakse toetust ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks või rekonstrueerimiseks, peavad projekti tegevused olema kavandatud kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse nõuetele vastavas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas.”;

20) paragrahvi 10 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Veemajanduse programmi reoveekäitluse ja joogiveevarustuse alamprogrammist saab toetust taotleda ainult ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele kuuluv eraõiguslik juriidiline isik ning muu tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing, kes tegutseb avalikes huvides. Taotleja peab olema määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega projekti piirkonnas vee-ettevõtjaks või olema projektiga hõlmatud veemajandustaristu omanik.”;

21) paragrahvi 10 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 11 lõige 2¹ sõnastatakse järgmiselt:

„(2¹) Selliste kiireloomuliste taotluste finantseerimisel, mille kiire rahuldamine on hädavajalik keskkonnakahju vältimiseks, keskkonnareostuse likvideerimiseks või inimese tervise kahjustamise vältimiseks, ei arvestata §-des 2–8 ning § 10 lõigetes 2–4 ja 7 sätestatud piirangutega.”;

23) paragrahvi 11 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „30 kalendripäeva” tekstiosadega „45 kalendripäeva”;

25) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projektist kasu saavate elanike arvu ning ühisveevärki ja -kanalisatsiooni haldavat vee-ettevõtjat;”;

26) paragrahvi 14 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„2) projekti teostatavus (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti eelarve vastavust kavandatud tegevusele, taotleja ja projekti partnerite võimekust projekti ellu viia ning projekti omafinantseeringu suurust;
3) projekti jätkusuutlikkus (10% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projektist kasu saavate elanike arvu ning ühisveevärki ja -kanalisatsiooni haldavat vee-ettevõtjat;”;

27) paragrahvi 14 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) projekti keskkonnakaitse mõju (30% maksimaalsest koondhindest) – hinnatakse projekti mõju pinna- ja põhjaveekogumi hea seisundi saavutamisele, hea või väga hea seisundi säilitamisele.”;

28) paragrahvi 22 lõikes 1 asendatakse sõna „projektitaotluste” sõnaga „taotluste”;

29) paragrahvi 22¹ lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) Euroopa Komisjoni teatis „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik” (ELT C 198, 27.06.2014, lk 1–42);”;

30) paragrahvi 22¹ lõike 1 punktid 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 22¹ lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1388/2014, 16. detsember 2014, millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 369, 24.12.2014, lk 37–63).”;

32) paragrahvi 22¹ lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui SA KIK antav toetus on vähese tähtsusega abi, siis järgitakse tingimusi, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides:
1) Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8);
2) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8);
3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17);
4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.6.2014, lk 45–54).”;

33) paragrahvi 23 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Taotluse rahuldamise otsuse alusel sõlmib SA KIK toetuse saajaga sihtfinantseerimise lepingu pärast seda, kui toetuse saaja on teinud nõuetekohase hanke või esitanud sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid. Toetuse saamise õigus tekib sihtfinantseerimise lepingu alusel.”.