Teksti suurus:

Vandetõlgi määrustik

Vandetõlgi määrustik - sisukord
Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.02.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 07.02.2014, 12

Vandetõlgi määrustik

Vastu võetud 05.02.2014 nr 5

Määrus kehtestatakse vandetõlgi seaduse § 8 lõike 5, § 9 lõike 2, § 10 lõike 2, § 17 lõike 5, § 18 lõike 3, § 19 lõike 4, § 20 lõike 3, § 22 lõike 5, § 25 lõike 4, § 26 lõike 2, § 27 lõike 2 ja § 29 lõike 5 alusel.

1. peatükk Vandetõlk, vandetõlgi kutsetunnistus ja pitsat 

§ 1. Vandetõlgi kutsenimetuse vaste eri keeltes

 (1) Vandetõlgi kutsenimetus on:
 1) hispaania keeles – traductor público / traductora pública;
 2) inglise keeles – sworn translator;
 3) itaalia keeles – traduttore pubblico / traduttrice pubblica;
 4) prantsuse keeles – traducteur assermenté / traductrice assermentée;
 5) rootsi keeles – auktoriserad översättare;
 6) saksa keeles – beeidigter Übersetzer / beeidigte Übersetzerin;
 7) soome keeles – auktorisoitu kääntäjä;
 8) vene keeles – присяжный переводчик.

 (2) Kui vandetõlgil tuleb vandetõlgi tõlke vormistamisel kasutada vandetõlgi kutsenimetust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeles, on ta kohustatud lähtuma käesoleva paragrahvi lõikest 1.

§ 2. Vandetõlgi kutsetunnistus

 (1) Pärast isikule vandetõlgi kutse andmist väljastatakse talle paberil kutsetunnistus vähemalt järgmiste andmetega:
 1) vandetõlgi nimi ja kutsenimetus;
 2) vandetõlgi pädevus;
 3) justiitsministri selle käskkirja number ja aeg, millega isikule anti vandetõlgi kutse;
 4) kinnitus vandetõlgi vande andmise kohta;
 5) kutsetunnistuse väljaandmise aeg ja koht ning kutsetunnistuse number.

§ 3. Vandetõlgi pitsat

 (1) Vandetõlgil on 35-millimeetrise läbimõõduga sõõrikujuline Eesti Vabariigi väikese riigivapi kujutisega pitsat.

 (2) Riigivapi kujutise ümber on vandetõlgi ees- ja perekonnanimi ning sõnad:
 1) „N keele – eesti keele vandetõlk”, kui vandetõlk on pädev tõlkima võõrkeelest eesti keelde;
 2) „Eesti keele – N keele vandetõlk”, kui vandetõlk on pädev tõlkima eesti keelest võõrkeelde;
 3) „N keele vandetõlk”, kui vandetõlk on pädev tõlkima eesti keelest võõrkeelde ja vastupidi;
 4) „N1 keele – N2 keele vandetõlk“, kui vandetõlk on pädev tõlkima võõrkeelest võõrkeelde.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud sõnad võivad olla tõlgitud ka vandetõlgi tõlkesuuna võõrkeelde.

 (4) Vandetõlgi pitsatid on värvipitsat ja reljeefpitsat.

 (5) Vandetõlgil on nii mitu komplekti värvi- ja reljeefpitsateid, kui mitme keele või tõlkesuuna vandetõlk ta on.

 (6) Enne pitsati kasutusele võtmist registreerib vandetõlk selle Riigikantseleis.

§ 4. Pitsati hoidmine, kehtetu pitsati üleandmine ja hävitamine

 (1) Vandetõlk peab pitsateid hoidma nii, et oleks välistatud nende rikkumine, kaotsiminek ja kuritarvitamine.

 (2) Kui vandetõlgi pitsat läheb kaotsi, peab vandetõlk teatama sellest viivitamata Justiitsministeeriumile ja Riigikantseleile ning avaldama teate selle kohta üleriigilises päevalehes. Kaotatud pitsati asemel võtab vandetõlk kasutusele uue pitsati, millel peab olema kaotatud pitsatist eristamist võimaldav tunnus.

 (3) Vandetõlgi kutse äravõtmise, vandetõlgi nime või kutsenimetuse muutmise või pitsati rikkumise korral annab vandetõlk pitsati üle Justiitsministeeriumile ja teatab pitsati kasutamise lõpetamisest Riigikantseleile.

 (4) Vandetõlgi surma korral annab pitsati Justiitsministeeriumile üle vandetõlgi pärija. Justiitsministeerium teatab pitsati kasutamise lõpetamisest Riigikantseleile.

 (5) Justiitsminister tunnistab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud pitsatid kehtetuks.

 (6) Kehtetuks tunnistatud pitsatite hävitamise korraldab Justiitsministeerium. Hävitamise kohta koostatakse hävitamise akt.

2. peatükk Vandetõlgi tõlke ning ärakirja ja väljatrüki kinnitamise vormistamine, registreerimine ja statistiline aruandlus 

§ 5. Vandetõlgi tõlke vormistamine

 (1) Vandetõlgi tõlge (edaspidi ka tõlge) on vandetõlgi poolt tema kutsetegevuse raames ja pädevuse piires tehtud tõlge, mis on vormistatud vandetõlgi seaduse § 8 kohaselt.

 (2) Vandetõlgi seaduse § 8 lõikes 2 loetletud andmed märgib vandetõlk tõlke esimesele või viimasele lehele selliselt, et need eelnevad või järgnevad tõlkele.

 (3) Vandetõlk lisab tõlke viimasele lehele tõlkega samas keeles sõnad „tõlke teinud“ koos vandetõlgi kutsenimetuse, nime ja allkirja ning värvipitsati jäljendiga selliselt, et need järgnevad tõlkele. Vandetõlk lisab värvipitsati jäljendi nii, et see katab osaliselt vandetõlgi allkirja ning on selge ja identifitseeritav.

 (4) Kui tõlgitav dokument ja tõlge moodustavad mitmeleheküljelise dokumendi, tuleb need köita ja köide kinnitada reljeefpitseriga. Dokumendi peab pitseerima viisil, mis muudab pitseri eemaldamise ilma nähtavate jälgedeta võimatuks. Köidetud dokumendi lehed peavad olema nummerdatud ja dokumendi lehtede arvu kinnitab vandetõlk allkirjaga.

§ 6. Vandetõlgi tõlke digitaalne vormistamine

 (1) Vandetõlgi tõlke digitaalsel vormistamisel on nii tõlgitav dokument kui ka tõlge digitaalses vormis. Vandetõlgi tõlke digitaalse vormistamise puhul asendab vandetõlgi allkirja ja värvipitsati jäljendit tema digitaalallkiri ning mitmeleheküljeliste dokumentide kokkuköitmist ja reljeefpitseriga kinnitamist digitaalallkirjastamise konteinerisse paigutamine.

 (2) Vandetõlgi tõlke digitaalsel vormistamisel lisab vandetõlk digitaalallkirjastamise konteinerisse tõlgitava dokumendi ja tõlke ning nimetab failid viisil, mis võimaldab eristada tõlgitavat dokumenti ja tõlget.

 (3) Vandetõlk pealkirjastab digitaalallkirjastamise konteineri selliselt, et pealkirjast nähtub vandetõlgi nimi, tõlkesuund, millel tõlge on tehtud, ja asjaolu, et tegemist on vandetõlgi tõlkega.

§ 7. Tõlgitava dokumendi ärakirja ja väljatrüki kinnitamine

 (1) Tõlgitava dokumendi ärakirja või väljatrüki kinnitamisel märgib vandetõlk ärakirjale või väljatrükile, et ärakiri või väljatrükk on õige, allkirjastab selle ja lisab oma värvipitsati jäljendi nii, et see katab osaliselt vandetõlgi allkirja ning on selge ja identifitseeritav.

 (2) Kui dokumendis, mille ärakirja vandetõlk kinnitab, on lünk, läbikriipsutus, vahelekirjutus, muudatus või loetamatu sõna või kui dokument sisaldab kustutatud või loetamatut teksti, kui mitmeleheline dokument on lahti köidetud või kui muud asjaolud viitavad dokumendi esialgse sisu muutmisele, märgib vandetõlk need asjaolud ärakirjaga kokku köidetavale tõlkele § 5 lõikes 3 viidatud andmete juurde.

 (3) Kui väljatrükist ei nähtu, millisest arvutivõrgu kaudu kasutatavast andmekogust ja millal on väljatrükk tehtud, märgib vandetõlk nimetatud andmed väljatrükiga kokku köidetavale tõlkele § 5 lõikes 3 viidatud andmete juurde.

 (4) Kui kinnitatav ärakiri või väljatrükk sisaldab üksnes dokumendi väljavõtet ning dokumendis ei ole väljavõtet täiendavaid või muutvaid andmeid, märgib vandetõlk väljavõtte eseme ning nimetatud asjaolu ärakirja või väljatrükiga kokku köidetavale tõlkele § 5 lõikes 3 viidatud andmete juurde.

§ 8. Tõlgitava dokumendi ärakirja ja väljatrüki digitaalne kinnitamine

 (1) Vandetõlk saab ärakirja või väljatrükki digitaalselt kinnitada ainult tõlgitavast dokumendist digitaalse tõlke tegemiseks.

 (2) Ärakirja või väljatrüki digitaalseks kinnitamiseks skaneerib vandetõlk tõlgitava paberdokumendi ja lisab skaneeritud paberdokumendi või elektroonilise dokumendi failina digitaalallkirjastamise konteinerisse, mis sisaldab digitaalset tõlget.

 (3) Vandetõlk nimetab skaneeritud dokumendi või elektroonilise dokumendi faili sellise nimega, mis viitab asjaolule, et ärakiri või väljatrükk on õige.

§ 9. Vandetõlgi kutsetegevuse raamat

 (1) Vandetõlk peab kutsetegevuse raamatut.

 (2) Vandetõlk registreerib vandetõlgi seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud toimingud kutsetegevuse raamatus toimingu lõpetamise päeval.

 (3) Kutsetegevuse raamatusse kantakse järgmised andmed:
 1) tõlke järjekorranumber;
 2) tõlke lõpetamise kuupäev;
 3) tõlkesuund;
 4) asjaolu, kas tõlke tegemise raames kinnitas vandetõlk tõlgitava dokumendi ärakirja või väljatrüki õigsust;
 5) muud vajalikud andmed.

 (4) Igale tõlkele antakse kutsetegevuse raamatus üks järjekorranumber. Iga kalendriaasta alguses uuendab vandetõlk kutsetegevuse raamatu numeratsiooni, alustades numbrist 1.

 (5) Iga kalendriaasta lõpus kinnitab vandetõlk kutsetegevuse raamatus kalendriaasta jooksul tehtud tõlgete arvu.

 (6) Kutsetegevuse raamatu pealkirjaks märgitakse vandetõlgi kutsenimetus, ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse aadress.

§ 10. Kutsetegevuse statistiline aruanne

  Vandetõlk esitab hiljemalt iga aasta 1. veebruariks justiitsministrile elektrooniliselt eelneva kalendriaasta tõlgete arvu tõlkesuundade kaupa ning ärakirja ja väljatrüki õigsuse kinnitamiste arvu.

3. peatükk Vandetõlgi dokumentide arhiivimine 

§ 11. Vandetõlgi kutsetegevuse raamatu säilitamine ja üleandmine

 (1) Vandetõlgi kutsetegevuse raamat antakse üle Justiitsministeeriumile. Üleandmise kohta koostatakse üleandmise akt, mille allkirjastavad vandetõlk või tema pärija ja Justiitsministeeriumi esindaja.

 (2) Justiitsministeerium säilitab vandetõlgi kutsetegevuse raamatut kümme aastat alates üleandmise akti allkirjastamisest.

§ 12. Vandetõlgi kutsetegevusega seotud teabekandjate tagastamine

 (1) Vandetõlgi kutse äravõtmise korral on vandetõlk kohustatud tagastama talle tõlkimiseks esitatud dokumentidega teabekandjad.

 (2) Vandetõlgi surma või raske haiguse korral korraldab teabekandjate tagastamise Justiitsministeerium.

4. peatükk Vandetõlgi eksam ja vandetõlgi eksami komisjon 

§ 13. Vandetõlgi eksam

 (1) Vandetõlgi eksami (edaspidi ka eksam) korraldab Justiitsministeerium.

 (2) Teade vandetõlgi eksami toimumisest avaldatakse Justiitsministeeriumi veebilehel vähemalt neli nädalat enne eksami toimumist. Teates avaldatakse vähemalt järgmised andmed:
 1) vandetõlgiks saamisele esitatavad nõuded;
 2) keel või keeled, mille kohta eksam toimub;
 3) eksami toimumise kuupäev;
 4) nõuded eksamil osalemise avaldusele ja lisadokumentidele;
 5) eksamil osalemise avalduse esitamise tähtpäev.

§ 14. Avaldus vandetõlgi eksamil osalemiseks

 (1) Vandetõlgi eksamil osaleda sooviv isik esitab eksamiteates määratud tähtpäevaks vandetõlgi eksami komisjonile (edaspidi ka eksamikomisjon) eksamil osalemise avalduse, milles on märgitud, millise keele või keelte eksamil ta osaleda soovib, koos järgmiste dokumentidega:
 1) haridust tõendava dokumendi koopia;
 2) digitaalselt või paberil allkirjastatud motiveeritud avaldus;
 3) elulookirjeldus.

 (2) Kui eksamil osaleda sooviv isik esitab kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid nõutud vormis, kutsub eksamikomisjon isiku eksamile.

 (3) Teade vandetõlgi eksamile lubamise või lubamata jätmise kohta saadetakse isikule vähemalt viis päeva enne eksami toimumist.

§ 15. Vandetõlgi eksami osad

 (1) Vandetõlgi eksam koosneb õigusteadmiste ja keeleteadmiste kirjalikust kontrollimisest ning kutsesobivusvestlusest. Eksami sooritamiseks tuleb sooritada kõik kolm eksamiosa.

 (2) Ametis olev vandetõlk peab teise keele või tõlkesuuna eksami sooritamiseks osalema ainult keeleteadmiste kontrollimisel.

§ 16. Õigusteadmiste kontrollimine ja hindamine

 (1) Õigusteadmiste kontrollimise eksamiosa eesmärk on kontrollida vandetõlgiks saada sooviva isiku oskust kasutada sobivaid allikaid juriidiliste tekstide tõlkimisel.

 (2) Õigusteadmisi kontrollitakse valikvastuste või lühivastuseid eeldavate küsimuste vormis.

 (3) Õigusteadmiste kontrollimisel on lubatud kasutada arvutit ja teisi abivahendeid. Eksamitöö tegemisel ei ole lubatud kasutada kellegi teise abi.

 (4) Eksamikomisjon kinnitab enne eksami toimumist küsimused ja nende vastuste eest antavate punktide arvu iga küsimuse kohta.

 (5) Õigusteadmiste kontrollimise eksamiosa loetakse sooritatuks juhul, kui selle vastuste eest saadud punktide arv on vähemalt 51 protsenti eksamikomisjoni kinnitatud maksimumpunktide arvust.

§ 17. Keeleteadmiste kontrollimine

 (1) Keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa eesmärk on kontrollida vandetõlgiks saada sooviva isiku juriidiliste tekstide tõlkimise oskust, muu hulgas õigusterminite tundmist, tõlke selgust ja üheselt mõistetavust, õiguskeelele omase stiili valdamist ning seda, kas tõlge säilitab oma juriidilise ja sisulise tähenduse.

 (2) Keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa koosneb järgmistest osadest:
 1) teksti kirjalik tõlkimine avalduses märgitud tõlkesuunal;
 2) vigadega teksti kirjalik toimetamine avalduses märgitud tõlkesuunal.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõlgitava ja toimetatava teksti pikkus on 1800–2000 tähemärki koos tühikutega ja tekst sisaldab õigustermineid.

 (4) Keeleteadmiste kontrollimisel on lubatud kasutada arvutit ja teisi abivahendeid. Eksamitöö tegemisel ei ole lubatud kasutada kellegi teise abi.

§ 18. Keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa hindamine

 (1) Keeleteadmiste eksamiosa loetakse sooritatuks juhul, kui ei tõlkimis- ega toimetamisülesande lahendamisel ei ole kummagi eest antud üle viie miinuspunkti.

 (2) Keeleteadmiste kontrollimisel liigitatakse vead rasketeks ja kergeteks.

 (3) Rasked vead, mille eest antakse 1,5–5 miinuspunkti:
10.02.2014 16:45
Veaparandus - Parandatud lõike number ja tekst Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Justiitsministeeriumi 10.02.2014 taotlust nr 16-1/14-1545.
 1) raske tõlkeviga, mis muudab teksti tähendust;
 2) osa lähtetekstist on välja jäetud või juurde lisatud, mille tõttu teksti tähendus muutub;
 3) grammatikaviga, millest nähtub, et tõlkija ei valda sihtkeelt nõutaval tasemel ja mille tõttu võidakse teksti valesti tõlgendada;
 4) kirjavahemärkide ebaõige kasutus, kui selle tõttu võidakse teksti valesti tõlgendada;
 5) segane või sihtkeelele mitteomane sõnastus, õiguskeelele mitteomane stiil, vabatõlge.

 (4) Kerged vead, mille eest antakse 0,5–1 miinuspunkti:
 1) tõlkeviga, mis ei mõjuta teksti üldist arusaadavust, näiteks kohmakas väljendusviis sihtkeeles, ebavajalikud lisandused, kordused;
 2) osa lähtetekstist on välja jäetud või tõlkimata, kuid see ei mõjuta teksti üldist arusaadavust;
 3) väiksem terminiviga, näiteks termin ei sobi konteksti;
 4) väiksem grammatikaviga, mis ei mõjuta arusaamist lähteteksti mõttest;
 5) väiksem kirjavahemärgiviga;
 6) väiksemad sõnastusvead, õiguskeelele mitteomane stiil, mis ei mõjuta teksti üldist arusaadavust, nagu tautoloogia, kohmakus, anglitsismid, gallitsismid.

 (5) Tõlkimisülesande või toimetamisülesande lahendamisel esineva korduva vea eest arvestatakse miinuspunkte ühel korral.

 (6) Komisjon märgib iga vea juurde miinuspunktide arvu vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4.

 (7) Komisjon võib lugeda keeleteadmiste eksamiosa muid vigu parandamata mittearvestatuks, kui tekstis esineb teksti sisu moonutav valetermin, termini väärkasutus, tekstiosa vahelejätmine, vabatõlge või muu teksti tähendust moonutav oluline viga.

§ 19. Eksamitulemuste teatamine ja eksamitööde parandustega tutvumine

 (1) Vandetõlgi eksamil osalenud isikutele teatatakse e-posti teel õigusteadmiste ja keeleteadmiste kontrollimise eksamitulemused hiljemalt nelja nädala möödudes keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa toimumisest.

 (2) Teatis eksamitulemuste kohta sisaldab õigusteadmiste kontrollimisel saadud punktide arvu ning keeleteadmiste kontrollimisel tõlkimisülesande ja toimetamisülesande lahendamisel antud miinuspunktide arvu. Kui õigusteadmiste kontrollimise ja keeleteadmiste kontrollimise eksamiosad on positiivselt sooritatud, sisaldab teatis ka kutset kutsesobivusvestlusele.

 (3) Teatisele on lisatud ka keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa skaneeritud eksamitööd, millest nähtuvad § 18 lõigete 6 ja 7 alusel vormistatud parandused. Teatise ja selle lisad on digitaalselt allkirjastanud vandetõlgi eksami komisjoni esimees.

§ 20. Vandetõlgi korduseksam

 (1) Kui õigusteadmiste kontrollimisel saadud punktide arv on enam kui veerand eksamikomisjoni kinnitatud maksimumpunktide arvust, kuid sellest ei piisa õigusteadmiste kontrollimise eksamiosa sooritamiseks § 16 lõike 5 kohaselt, on eksamikomisjonil õigus õigusteadmisi kontrolliva eksamikomisjoni koosseisu ettepanekul kutsuda vandetõlgiks saada sooviv isik korduseksamile õigusteadmiste kontrollimiseks.

 (2) Kui keeleteadmiste kontrollimisel saadud miinuspunktide arv on suurem, kui on lubatud § 18 lõike 1 kohaselt keeleteadmiste kontrollimise eksamiosa sooritamiseks, kuid ei ületa kuut miinuspunkti, on eksamikomisjonil õigus keeleteadmisi kontrolliva eksamikomisjoni koosseisu ettepanekul kutsuda vandetõlgiks saada sooviv isik korduseksamile tõlkimisülesande või toimetamisülesande lahendamiseks.

 (3) Vandetõlgi korduseksami sisule, hindamisele ja korraldamisele kohaldatakse §-des 16–19 sätestatut.

§ 21. Kutsesobivusvestlus

 (1) Kutsesobivusvestlus peetakse eesti keeles ja keeles või keeltes, milles eksamil osaleja sooritab vandetõlgi eksami.

 (2) Kutsesobivusvestlusel hinnatakse isiku sobivust vandetõlgina tegutsemiseks, muu hulgas tema isiksuseomadusi ja vandetõlgi tegevust reguleerivate õigusaktide tundmist.

 (3) Kutsesobivusvestlus loetakse sooritatuks, kui eksamil osalejale on antud hinnang „sobiv”.

§ 22. Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisud

 (1) Vandetõlgi eksami komisjon jaguneb koosseisudeks vastavalt vandetõlgi seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud vandetõlgi eksami osadele.

 (2) Üks isik võib kuuluda samal ajal mitmesse eksamikomisjoni koosseisu.

 (3) Eksamikomisjoni liikmele, kes ei ole Justiitsministeeriumi ametnik, võib maksta komisjoni töös osalemise eest tasu.

§ 23. Vandetõlgi eksami komisjoni töökord

  Vandetõlgi eksami komisjoni otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav eksamikomisjoni esimehe hääl. Hääletamistulemus protokollitakse, protokollile kirjutavad alla protokollija ja esimees.

§ 24. Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisu töökord

 (1) Iga vandetõlgi eksami komisjoni koosseis valib endale esimehe.

 (2) Vandetõlgi eksami komisjoni koosseisu otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav vastava koosseisu esimehe hääl. Hääletamistulemus protokollitakse, protokollile kirjutavad alla protokollija ja esimees.

§ 25. Välisriigis omandatud vandetõlgi kvalifikatsiooni tunnustamine

 (1) Välisriigis vandetõlgi kutse omandanud isiku kvalifikatsiooni hindab vandetõlgi seaduse § 22 kohaselt välisriigi kvalifikatsiooni tunnustamise komisjon.

 (2) Välisriigi kvalifikatsiooni tunnustamise komisjon lähtub välisriigis omandatud vandetõlgi kvalifikatsiooni hindamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses ja vandetõlgi seaduses sätestatust ning käesoleva määrustiku vandetõlgi eksami sisu, korraldamise ja hindamise korda reguleerivatest sätetest.

 (3) Välisriigi kvalifikatsiooni tunnustamise komisjoni töökorrale kohaldatakse §-s 23 sätestatut.

5. peatükk Vandetõlgi atesteerimine 

§ 26. Atesteerimise vorm

 (1) Vandetõlgi atesteerimine korraldatakse vandetõlgi eksami vormis.

 (2) Atesteerimiskomisjon võib otsustada, et atesteerimine korraldatakse vandetõlgi seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud vandetõlgi eksami ühe või mitme osa vormis.

 (3) Atesteerimisele kohaldatakse §-des 16, 17 ja 21 sätestatut.

§ 27. Atesteerimiskomisjon

 (1) Atesteerimiskomisjon ei jagune koosseisudeks.

 (2) Atesteerimiskomisjoni töökorrale kohaldatakse §-s 23 sätestatut, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erisust.

§ 28. Atesteerimine

 (1) Atesteerimiskomisjoni otsusega loetakse atesteerimistulemus arvestatuks või mittearvestatuks.

 (2) Atesteerimisele kohaldatakse §-des 16, 18 ja 21 sätestatut.

§ 29. Kordusatesteerimine

 (1) Vandetõlk, kelle atesteerimistulemus loetakse mittearvestatuks või kes ei ole mõjuval põhjusel ilmunud atesteerimisele, suunatakse kordusatesteerimisele.

 (2) Kui vandetõlgi atesteerimisel on loetud arvestatuks õigusteadmiste kontrollimine vastavalt käesoleva määruse § 16 lõikele 5 või keeleteadmiste kontrollimine vastavalt § 18 lõikele 1, ei pea ta selles osas kordusatesteerimisel osalema.

 (3) Kordusatesteerimisele kohaldatakse käesoleva määruse §-des 16, 17, 18 ja 21 sätestatut.

Hanno Pevkur
Minister

Margus Sarapuu
Kantsler