Teksti suurus:

Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord

Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord - sisukord
Väljaandja:Justiitsminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.02.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 07.02.2014, 13

Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise kord
[RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

Vastu võetud 18.12.2008 nr 53
RTL 2008, 101, 1435
jõustumine 01.01.2009

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
15.12.2009RTL 2010, 1, 408.01.2010
27.07.2010RT I 2010, 53, 34106.08.2010
03.12.2013RT I, 06.12.2013, 409.12.2013
05.02.2014RT I, 07.02.2014, 1110.02.2014

Määrus kehtestatakse pärimisseaduse § 165 lõike 6, § 167 lõigete 2 ja 3 ning § 168 lõike 4 alusel.
[RT I, 07.02.2014, 11 - jõust. 10.02.2014]

1. peatükk TESTAMENDIGA SEOTUD NOTARI AMETITOIMINGUD 

§ 1. Notarile tõestamiseks esitatud testament

 (1) Kui testaator esitab «Pärimisseaduse» § 21 lõike 1 alusel notarile tõestamiseks testamendi, koostab notar selle kohta notariaalakti vastavalt «Tõestamisseaduse» 2. peatükile.

 (2) Kui notar ei oska piisavalt keelt, milles testament on koostatud, siis teatab ta sellest testaatorile ja märgib selle asjaolu notariaalakti.

 (3) Esitatud testament on notariaalakti osa ja köidetakse notariaalakti külge.

§ 2. Testamendi hoiule võtmise menetlus

 (1) Testamendi hoiule võtmiseks koostab notar notariaalakti vastavalt «Tõestamisseaduse» 2. peatükile.

 (2) Notar teeb ümbrikule pealdise, milles sisalduvad järgmised andmed:
 1) selgitus, et ümbrik sisaldab testaatori testamenti;
 2) testamendi hoiuleandmise kuupäev;
 3) testaatori ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
 4) testaatori sünnikoht;
 5) notari ametitegevuse raamatu registri number.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (3) Notar ja testaator allkirjastavad pealdise.

 (4) Kui testaatori esitatud ümbrik pealdist teha ei võimalda, paneb notar testamenti sisaldava kinnise ümbriku teise ümbrikusse, millele teeb hoiule võtmise pealdise.

§ 3. Hoiule antud testamendi tagasivõtmine

 (1) Kinnises ümbrikus testamendi tagasivõtmise tahteavalduse tõestamiseks koostab notar notariaalakti vastavalt «Tõestamisseaduse» 2. peatükile.

 (2) Notar väljastab tagasivõetava testamendi ainult testaatorile.

2. peatükk PÄRIMISMENETLUSE KÄIGUS TEHTAVAD TOIMINGUD 

§ 4. Pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamine

 (1) Notar tõestab pärimismenetluse algatamise avalduse, kui algataja põhjendab, et tal on pärandvara suhtes õigusi.

 (2) [Kehtetu - RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

 (3) Kui samas pärimisasjas on varem esitatud pärimismenetluse algatamise avaldus, ei tõesta notar pärimismenetluse algatamise avaldust, vaid selgitab isikule pärandi vastuvõtmise ja loobumise korda. Isiku soovil tõestab notar pärandist loobumise avalduse ja edastab avalduse kinnitatud ärakirja pärimismenetlust läbiviivale notarile.

§ 5. Pärimistoimik

  Pärimismenetluse algatamisel avab notar pärimistoimiku, kuhu köidetakse pärimisasjaga seotud dokumendid. «Pärimisseaduse» § 167 lõigetes 1–4 nimetatud päringute elektroonilised vastused säilitatakse infosüsteemis «E-notar».

§ 6. Testamenti sisaldava hoiule antud ümbriku avamine

 (1) Pärimismenetluse algatamise teate saamisel määrab testamendi hoiule võtnud notar testamenti sisaldava ümbriku avamise aja ja koha ning saadab selle kohta teate pärimisasja menetlevale notarile. Notar avab ümbriku ühe kuu jooksul pärimismenetluse algatamise teate saamisest arvates.

 (2) Pärimisasja menetlev notar saadab pärimismenetluse algatamise avalduse esitajale ja teadaolevatele pärijatele teate ümbriku avamise aja ja koha kohta. Nimetatud isikute ilmumata jäämine ümbriku avamise juurde ei takista ümbriku avamist.

 (3) Testamendi hoiule võtnud notar avab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teates märgitud ajal testamenti sisaldava ümbriku. Ümbriku avamise kohta koostab notar vastavalt «Tõestamisseaduse» § 34 lõikele 1 ja §-le 35 notariaalakti, milles märgib avamise juures olnud isiku nime ja kontaktandmed. Ümbrik ja testament köidetakse notariaalakti külge.

 (4) Testamendi hoiule võtnud notar saadab pärimisasja menetlevale notarile viivitamata testamendi kinnitatud ärakirja ja ümbriku avamise kohta koostatud notariaalakti kinnitatud ärakirja.

§ 7. Testamendi või pärimislepingu ärakirja väljastamine

 (1) Notar, kelle arhiivis on notariaalselt tõestatud testament või pärimisleping, esitab pärimismenetluse algatanud notarilt teate saamisel talle testamendi või pärimislepingu kinnitatud ärakirja.
[RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

 (2) Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui pärimisregistri arhiivis säilitatakse digitaalset ärakirja testamendi või pärimislepingu originaalist ja kui pärimisregistrisse ei ole kantud märget selle kohta, et digitaalne ärakiri on tehtud testamendi või pärimislepingu ärakirjast.
[RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

§ 8. Pärimismenetluse algatamise teade

 (1) Pärimisseaduse § 168 lõikes 1 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja teavet:
 1) pärandaja ees- ja perekonnanimi;
 2) pärandaja sünniaeg ja isikukood;
 3) pärandaja surmaaeg;
 4) pärimistunnistuse tõestamise kavandatav tähtpäev kuupäevaliselt;
 5) tagajärg, mis saabub, kui pärija ei anna endast teada enne pärimistunnistuse tõestamist;
 6) üleskutse esitada notarile viivitamata isiku valduses olev pärandaja testament või andmed pärandaja testamendi asukoha kohta;
 7) pärima õigustatud isikud, kes soovivad pärandist loobuda, peavad kolme kuu jooksul pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teadasaamisest arvates esitama notarile pärandist loobumise avalduse, mis on notariaalselt tõestatud;
 8) pärimisõigust omavate isikute andmed tuleb notarile teatada;
 9) pärimistunnistus tõestatakse pärijate kohta, kellest on notarile teatatud, kelle pärimisõigus ja selle ulatus on tõendatud ning kes ei ole pärandist loobunud.
[RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

 (2) [Kehtetu - RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

 (3) Kui pärimistunnistuse tõestamise kavandatav tähtpäev on märgitud varasemaks kui kolm kuud teate avaldamisest arvates, peab pärimismenetluse algatamise teade sisaldama teavet selle kohta, et pärija, kes soovib oma andmete kandmist pärimistunnistusele, peab endast teatama notarile enne pärimistunnistuse tõestamise kavandatavat tähtpäeva.

 (4) Kui pärimismenetluse algatamise teade saadetakse välisriigi kodanikule või välismaal elavale isikule, selgitab notar isikule:
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]
 1) pärandi vastuvõtmise ja loobumise korda;
 2) et pärandist loobumise avalduse tõestamise õigus on igal Eesti notaril ja «Konsulaarseaduse» § 30 lõike 2 kohaselt erikutset omaval konsulaarametnikul;
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]
 3) et pärimismenetlusega seonduva avalduse võib teha esindaja kaudu;
 4) millisel ametiisikul on «Tõestamisseaduse» § 57 kohaselt õigus tõestada avalduse esitamiseks antavat volikirja.

§ 9. Üleskutsemenetlus

 (1) Kui kõik pärijad ei ole teada või nende elukohtade kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, annab notar pärimismenetluse algatajale ja teadaolevatele pärijatele enne üleskutsemenetluse läbiviimist 7–10-päevase tähtaja pärijate ning nende elukohtade kohta andmete esitamiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud isikud avaldavad, et neil puudub võimalus andmete väljaselgitamiseks. Kui pärast tähtaja möödumist ei ole notarile esitatud piisavaid andmeid, viib notar läbi üleskutsemenetluse.

 (2) Kui ühtki pärijat ei ole teada, peab üleskutsemenetluse teates sisalduma info «Pärimisseaduse» § 125 lõikes 3 sätestatu kohta. Kui pärijat ei õnnestu üleskutsemenetluses välja selgitada, saadab notar «Pärimisseaduse» § 168 lõike 2 alusel teate pärima õigustatud kohaliku omavalitsuse üksusele või riigile.

§ 10. Päringud registritesse ja asutustele

 (1) Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar «Pärimisseaduse» § 167 lõike 2 alusel päringu:
 1) abieluvararegistrisse;
 2) liiklusregistrisse;
 3) Eesti väärtpaberite keskregistrisse;
 4) kinnistusregistrisse;
 5) rahvastikuregistrisse;
 6) pensionikeskusesse;
 7) kohtute registriosakondade keskandmebaasi.

 (2) Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus ja abikaasade varalise suhte liigiks oli varaühisus, esitab notar käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud registritesse päringud ning järelepärimised ka pärandaja üleelanud abikaasa õiguste ja kohustuste kohta.
[RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

 (21) Notar teeb päringud ning järelepärimised pärandaja õiguste ja kohustuste kohta järgmistele krediidiasutustele:
 1) AS DNB Pank;
 2) AS Eesti Krediidipank;
 3) AS LHV Pank;
 4) AS SEB Pank;
 5) BIGBANK AS;
 6) Swedbank AS;
 7) Tallinna Äripanga AS;
 8) Versobank AS;
 9) AS Citadele banka Eesti filiaal;
 10) Bank DNB A/S Eesti filiaal;
 11) Danske Bank A/S Eesti filiaal;
 12) Folkia AS Eesti filiaal;
 13) Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal;
 14) AS DnB NORD Banka Eesti filiaal (likvideerimisel).
[RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

 (22) Kui pärandaja oli pärandi avamise ajal abielus ja abikaasade varalise suhte liigiks oli ühisvarasuhe, esitab notar käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud krediidiasutustele päringud ning järelepärimised ka pärandaja üleelanud abikaasa õiguste ja kohustuste kohta.
[RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

 (3) Pärimismenetluse algataja või pärija taotlusel või notarile teatavaks saanud asjaolu alusel teeb notar päringu:
 1) ehitisregistrisse;
 2) täitemenetlusregistri pidajale pärandaja suhtes toimunud täitemenetluse ja nende täitemenetluse väljaselgitamiseks, milles pärandaja oli sissenõudjaks;
 3) kohtute infosüsteemi kohtumenetluses olevate nende kohtuasjade numbrite väljaselgitamiseks, milles pärandaja oli menetlusosaline;
 4) välisriigi pärimisregistrisse kantud testamendi kohta andmete saamiseks.
[RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

 (4) [Kehtetu - RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (5) Pärija või muu pärandvara suhtes õigusi omava isiku kirjaliku taotluse ja esitatud andmete alusel teeb notar järelepärimise isiku nimetatud kohtule või perekonnaseisuasutusele pärandaja üleelanud abikaasa pärimisõiguse väljaselgitamiseks.

§ 11. Tunnistajate ärakuulamine

 (1) Kui notar otsustab tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi õigsuse väljaselgitamiseks kuulata ära tunnistajad, vestleb ta iga tunnistajaga eraldi. Vestlus protokollitakse. Notar esitab vestluse protokolli tunnistajale läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks. Notar kinnitab protokollil tunnistaja allkirja õigsuse.

 (2) Kui tunnistajate ütlused lahknevad, võib notar tunnistaja uuesti vestlusele kutsuda.

§ 12. Info avaldamine pärimismenetluse ajal

 (1) Pärijale, annakusaajale ja sundosa saajale avaldatakse «Pärimisseaduse» § 170 lõigetes 1 ja 2 nimetatud infot tema mis tahes vormis esitatud avalduse alusel. Muule isikule avaldatakse infot eeldusel, et isik on notarile põhjendanud, et tal on pärandvara suhtes õigusi.

 (2) Notar avaldab «Pärimisseaduse» § 170 lõike 1 alusel pärandi vastu võtnud ja pärandist loobunud isikute kohta vaid ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. Muid isikuandmeid võib notar väljastada vaid isiku nõusolekul. Notar selgitab isikuandmete avaldamise nõusoleku välja ja avaldab info mõistliku aja jooksul taotluse esitamisest arvates.

 (3) Notar tutvustab «Pärimisseaduse» § 170 lõike 3 alusel abikaasade vastastikuse testamendi või pärimislepingu seda osa, mis puudutab pärandaja viimse tahte avaldust. Üleelanud abikaasa ja teiste isikute iseseisvate korraldustega tutvuda ei saa.

§ 13. Pärandist loobumise avalduse tõestamine

 (1) Pärandist loobumise avalduse tõestamiseks koostab notar notariaalakti vastavalt «Tõestamisseaduse» 2. peatükile.

 (2) Notar tõestab pärandist loobumise avalduse samal ajal pärimismenetluse algatamise avaldusega või kui pärimisregistri andmetel on pärimismenetlus juba algatatud.

 (3) Pärandist loobumise avalduses märgitakse järgmised andmed:
 1) pärandist loobuja ees- ja perekonnanimi ning isikukood ja elukoht;
 2) pärandaja ees- ja perekonnanimi, isikukood;
 3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
 4) pärimisõiguse alus ja seadusjärgse pärimise puhul sugulusside;
 5) kuupäev, millal pärandist loobuja sai teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest;
 6) pärandist loobunu asemel pärima õigustatud isikute ees- ja perekonnanimi, isikukood ning andmed elukoha kohta.

 (4) Kui notarile on esitatud notariaalselt tõestamata pärandist loobumise avaldus, tagastab notar selle viivitamata ning selgitab notar avaldajale avalduse notariaalse tõestamise vajalikkust ja vormikohase avalduse esitamata jätmise tagajärgi. Kui notariaalselt tõestatud avalduse esitamine ei ole pärandist loobumise tähtaja jooksul võimalik, selgitab notar avaldajale tähtaja pikendamise või uue tähtaja määramise taotlemise võimalust.

 (5) Pärima õigustatud isiku pärandist loobumise korral saadab notar selle kohta teate isikutele, kellel on õigus astuda pärandist loobunu asemele, ja annab neile teada nende õigusest võtta pärand vastu või seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärandist loobuda.

 (6) Kui pärandist loobumise avalduse tõestab notar, kes ei vii pärimismenetlust läbi, edastab ta avalduse digitaalselt kinnitatud ärakirja viivitamata e-posti teel pärimismenetlust läbiviivale notarile. Pärimismenetlust läbiviiv notar saadab viivitamata e-posti teel kinnituse avalduse ärakirja kättesaamise kohta. Avalduse ärakiri loetakse edastatuks kinnituse kättesaamisega. Avalduse ärakirja valmistamise ja edastamise eest notari tasu ei võeta. Sätet kohaldatakse ka pärandi vastuvõtmise avalduse ärakirja edastamisele.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

§ 14. Pärandist loobumise tähtaja pikendamine või uue tähtaja määramine

 (1) Pärandist loobumise tähtaja pikendamiseks või uue tähtaja määramiseks esitab pärima õigustatud isik notarile kirjaliku taotluse, milles on märgitud tähtaja pikendamise või uue tähtaja määramise taotlust põhjendavad asjaolud.

 (2) Pikendamise või uue tähtaja määramise taotluse läbivaatamise kohta teeb notar otsuse, milles märgib pärija andmed, taotluse sisu ja otsuse põhjendused. Notar lisab otsuse pärimistoimikusse.

 (3) Kui notar otsustab isiku taotlusel määrata talle uue pärandist loobumise tähtaja, saadab ta teistele pärima õigustatud isikutele sellekohase teate. Kui isikud ei vaidle uue tähtaja määramisele notari määratud tähtpäevaks vastu, loetakse, et nad on uue tähtaja määramisega nõus.

 (4) Notar saadab uue tähtaja määramist taotlenud isikule käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse ärakirja. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui isik saab teada või peab teada saama uue tähtaja määramisest.

§ 15. Pärimisasja üleandmine

 (1) Pärijate algatusel annab notar pärimisasja menetlemise teisele notarile üle, kui selleks on olemas kõigi teadaolevate pärandi vastuvõtnud pärijate kirjalikud avaldused ja teise notari kirjalik nõusolek.

 (2) Kui seoses pärimisasjade menetlemise ühendamisega või muul mõjuval põhjusel tekib vajadus pärimisasja menetlemise üleandmiseks teisele notarile ja on olemas teise notari kirjalik nõusolek, antakse pärimisasja menetlemine üle. Pärimisasja vastuvõttev notar teatab üleandmisest pärimisregistrile, teadaolevatele pärijatele ja pärimismenetluse algatajale.

 (3) Pärimisasja menetlemise üleandmisel antakse üle pärimistoimik ja pärimisasjas kogutud muud andmed. Üleandmise kohta koostatakse akt, mille kinnitatud ärakirja säilitatakse pärimistoimikus.

§ 16. Inventuuri määramine

 (1) Notar määrab inventuuri, kui pärijaks on kohalik omavalitsusüksus või riik.

 (2) Notar määrab inventuuri pärandi vastuvõtnud pärija nõudel.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (3) Inventuuri nõude vaatab läbi pärimisasja menetlev notar. Kui inventuuri nõue esitatakse notarile teise notari menetluses olevas pärimisasjas, edastab notar nõude pärimisasja menetlevale notarile. Kui inventuuri nõue esitatakse notarile teise notari menetluses olevas pärimisasjas, edastab notar nõude digitaalselt kinnitatud ärakirja e-posti teel pärimisasja menetlevale notarile. Pärimismenetlust läbiviiv notar saadab viivitamata e-posti teel kinnituse nõude ärakirja kättesaamise kohta. Nõude ärakiri loetakse edastatuks kinnituse kättesaamisega. Nõude ärakirja valmistamise ja edastamise eest notari tasu ei võeta.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (4) Notar määrab inventuuri otsusega, milles sisalduvad järgmised andmed:
 1) inventuuri nõude esitaja ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed;
 2) pärandaja ees- ja perekonnanimi ning eelnenud nimed;
 3) pärandaja isikukood ja surma kuupäev ning aasta;
 4) inventuuri tegija nimi ja kontaktandmed;
 5) inventuuri tähtaeg;
 6) viide «Pärimisseaduse» § 139 lõigetes 1 ja 3 sätestatule.

 (5) Notar saadab inventuuri määramise otsuse ärakirja kohtutäiturile ja inventuuri nõude esitajale. Otsus lisatakse pärimistoimikusse.

 (6) Kui notar jätab inventuuri nõude rahuldamata, koostab ta selle kohta põhistatud otsuse ja saadab ärakirja otsusest inventuuri nõude esitajale. Otsus lisatakse pärimistoimikusse.

§ 17. Inventuuri kord

 (1) Notar esitab inventuuri tegijale koos inventuuri määramise otsusega inventuuri tegemiseks vajalikud, talle teada olevad andmed digitaalselt allkirjastatuna või paberkandjal, sealhulgas:
 1) «Pärimisseaduse» § 167 alusel tehtud päringute vastused;
 2) andmed pärandaja abielude ja abikaasade varalistele suhetele kehtinud varasuhte liigi kohta.

 (2) Notar saadab inventuuri käigus koostatud pärandvara nimekirja ärakirja inventuuri nõude esitajale ja kõigile teadaolevatele pärijatele. Pärandvara nimekiri lisatakse pärimistoimikusse.

§ 18. Pärimistunnistuse tõestamiseks tehtavad toimingud
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (1) Notar võib pärijalt, annakusaajalt ja muult pärandvara suhtes õigusi omavalt isikult nõuda kirjalikku kinnitust või dokumentide või nende ärakirjade esitamist pärijate andmete, pärandiosade ja pärandit puudutavate asjaolude kohta.

 (2) Kui avaldustes ja kirjalikes kinnitustes on olulisi erinevusi ja vastuolusid, võib notar isikud esinevate erinevuste ja vastuolude läbiarutamiseks välja kutsuda. Notar koostab asja lahendamisel protokolli, millele kirjutavad alla kutsutud isikud ja notar.

 (3) Pärimistunnistust ei pea enne tõestamist esitama seda taotlenud isikule läbivaatamiseks ega heakskiitmiseks.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

§ 19. Pärimistunnistuses sisalduvad andmed

 (1) Pärimistunnistusele märgitakse:
 1) pärandaja ees- ja perekonnanimi ning eelnenud nimed;
 2) pärandaja sünniaeg ja -koht ning isikukood;
 3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
 4) pärimise alus;
 5) pärija ees- ja perekonnanimi;
 6) pärija isikukood ja elukoht;
 7) pärijate pärandiosade mõtteliste osade suurus.

 (2) Kui pärandaja oli pärandi avanemise ajal abielus või kui pärandaja abielu oli enne pärandi avanemist lõppenud, kuid abikaasade ühisvara oli jäänud jagamata, märgitakse pärimistunnistusele ka «Pärimisseaduse» § 171 lõikes 5 nimetatud andmed.

 (3) «Pärimisseaduse» § 171 lõikes 6 sätestatud juhul ei märgita pärimistunnistusele pärijate pärandiosade mõtteliste osade suurust.

 (4) Kui pärimismenetluses on tõestatud annakusaaja või sundosa saaja tunnistus, märgitakse see asjaolu ja nimetatud tunnistuse tõestamise kuupäev, aasta ja notari ametitegevuse raamatu number pärimistunnistusele.

 (5) Pärimistunnistusele võib märkida ka muid pärimist kajastavaid olulisi andmeid.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

§ 191. Osaühingu osa ja hooneühistu liikmesuse pärimise teade

 (1) Kui pärimismenetluses kogutud andmete kohaselt on notarile teada, et registriosakondade keskandmebaasi on osaühingu osanikuna või hooneühistu liikmena sisestatud pärandaja, või kui notar tõestab pärimistunnistuse osaühingu osa või hooneühistu liikmesuse pärimise kohta «Pärimisseaduse» § 165 lõike 3 alusel, saadab notar pärimistunnistuse tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale teate osaühingu osa või hooneühistu liikmesuse pärimise kohta.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (2) Teade osa pärimise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) pärimistunnistuse tõestamise kuupäev ja aasta;
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]
 2) notari nimi;
 3) ametitegevuse raamatu number;
 4) selle osaühingu nimi ja registrikood, mille osa päriti;
 5) pärandaja nimi;
 6) pärandaja isikukood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg) ja välismaa koodi puhul riigi nimi;
 7) päritava osa nimiväärtus;
 8) pärija nimi;
 9) pärija isiku- või registrikood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg) ja välismaa koodi puhul riigi nimi;
 10) pärija elu- või asukoha andmed: riik ja linn või vald ning juhul, kui elu- või asukoht asub väljaspool Eestit, osariik, provints või muu haldusüksus, kui see on olemas;
 11) omandiosa ülemineku aeg.

 (3) Teade hooneühistu liikmesuse pärimise kohta peab sisaldama järgmisi andmeid:
 1) pärimistunnistuse tõestamise kuupäev ja aasta;
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]
 2) notari nimi;
 3) ametitegevuse raamatu number;
 4) selle hooneühistu nimi ja registrikood, mille liikmesus päriti;
 5) pärandaja nimi;
 6) pärandaja isikukood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg) ja välismaa koodi puhul riigi nimi;
 7) päritava liikmesuse number;
 8) päritava liikmesuse omandiliik (ainu-, ühis- või kaasomand);
 9) kaasomandi korral kaasomandiosa suurus (hariliku murruna);
 10) pärija nimi;
 11) pärija isiku- või registrikood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg) ja välismaa koodi puhul riigi nimi;
 12) pärija elu- või asukoha andmed: riik ja linn või vald ja juhul, kui elu- või asukoht asub väljaspool Eestit, osariik, provints või muu haldusüksus, kui see on olemas;
 13) pärija kontaktandmed (aadress, e-posti aadress, telefoninumber);
 14) liikmesuse omandi ülemineku aeg.
[RTL 2010, 1, 4 - jõust. 08.01.2010]

§ 20. Pärimistunnistuse ärakirja väljastamine

  Pärimistunnistusel pärijana nimetatud või muu pärimismenetlust algatama õigustatud isiku taotlusel väljastab notar talle pärimistunnistuse kinnitatud ärakirja.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

§ 21. Annakusaaja tunnistuses sisalduvad andmed

 (1) [Kehtetu - RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (2) Annakusaaja tunnistusele märgitakse:
 1) pärandaja ees- ja perekonnanimi ning eelnenud nimed;
 2) pärandaja sünniaeg ja isikukood;
 3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
 4) annaku saamise alus;
 5) annakusaaja ees- ja perekonnanimi;
 6) annakusaaja isikukood ja aadress;
 7) annakust tulenev nõue.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (3) Kui annakusaaja tunnistus tõestatakse pärast pärimistunnistuse tõestamist, lisatakse annakusaaja tunnistusele pärimistunnistuse kinnitatud ärakiri.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

§ 22. Sundosa saaja tunnistuses sisalduvad andmed

 (1) [Kehtetu - RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (2) Sundosa saaja tunnistusele märgitakse:
 1) pärandaja ees- ja perekonnanimi ning eelnenud nimed;
 2) pärandaja sünniaeg ja isikukood;
 3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
 4) sundosa saamise alus;
 5) sundosa saaja ees- ja perekonnanimi;
 6) sundosa saaja isikukood ja aadress;
 7) sundosa suurus mõttelise osana pärandist.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]
 8) [kehtetu - RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (3) Kui sundosa saaja tunnistus tõestatakse pärast pärimistunnistuse tõestamist, lisatakse sundosa saaja tunnistusele pärimistunnistuse kinnitatud ärakiri.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

§ 23. Pärimismenetluses tõestatud tunnistuse kehtetuks tunnistamine ja uue tunnistuse tõestamine

 (1) Pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse kehtetuks tunnistamise kohta koostab notar otsuse ja avaldab tunnistuse tagasikutsumise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kahe tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Otsus lisatakse pärimistoimikusse.

 (2) Notar saadab tunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse ärakirja pärimismenetluse algatajale, pärijatele ja teistele isikutele, kellele on väljastatud tunnistuse ärakiri. Notar võib teavitada ka teisi isikuid või asutusi tunnistuse kehtetuks tunnistamisest.

 (3) [Kehtetu - RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

 (4) Uues pärimismenetluses teeb notar need ametitoimingud, mis on vajalikud uue tunnistuse tõestamiseks. Notar märgib uues pärimismenetluses tõestatud pärimistunnistusele, annakusaaja tunnistusele või sundosa saaja tunnistusele ka kehtetuks tunnistatud tunnistuse tõestamise kuupäeva, ametitegevuse raamatu numbri ja tunnistuse kehtetuks tunnistamise aja ning kehtetuks tunnistamise otsuse notari ametitegevuse raamatu numbri.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

§ 24. Testamenditäitja määramine

 (1) Notar määrab «Pärimisseaduse» § 80 lõikes 4 nimetatud juhul testamenditäitja kahe kuu jooksul arvates testamenditäitja määramise vajadusest teadasaamisest.

 (2) «Pärimisseaduse» § 80 lõikes 4 nimetatud juhul teavitab notar pärijaid ja annakusaajaid testamenditäitja isikust ning annab neile tähtaja testamenditäitja määramise kohta arvamuse avaldamiseks. Kui pärijad ja annakusaajad ei ole testamenditäitja isikule mõjuval põhjusel vastu vaielnud, määrab notar isikule testamenditäitja ülesande vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks tähtaja vastavalt «Pärimisseaduse» § 80 lõikele 3.

 (3) Notar määrab testamenditäitja otsusega ühe nädala jooksul arvates testamenditäitja ülesande vastuvõtmisest. Otsuses märgib notar testamenditäitja nime, isikukoodi, kontaktandmed ja andmed testamendi kohta.

 (4) Notar saadab testamenditäitja määramise otsuse testamenditäitjale, pärimismenetluse algatajale, teadaolevatele pärijatele ja annakusaajatele ning teavitab neid testamenditäitja ülesannetest ja testamenditäitja kulutuste hüvitamise ning tasustamise korrast.

§ 25. Testamenditäitja tunnistuse tõestamine
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (1) Testamenditäitja soovil tõestab notar testamenditäitja tunnistuse.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (2) Testamenditäitja tunnistusele märgitakse:
 1) pärandaja ees- ja perekonnanimi;
 2) pärandaja sünniaeg ja isikukood;
 3) pärandaja surma kuupäev ja aasta;
 4) testamenditäitja ees- ja perekonnanimi;
 5) testamenditäitja isikukood ja aadress;
 6) testamenditäitja õigused pärandvara valitsemisel ja käsutamisel ning pärandvara suhtes kohustuste võtmisel.

3. peatükk PÄRIMISREGISTRILE ANDMETE ESITAMINE JA PÄRIMISREGISTRISSE PÄRINGUTE TEGEMINE 
[Kehtetu - RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

§ 26. – § 34. [Kehtetud - RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

4. peatükk PÄRIMISREGISTRI KANDED 
[Kehtetu - RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

§ 35. [Kehtetu - RT I, 06.12.2013, 4 - jõust. 09.12.2013]

5. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 36. Enne 2009. aasta 1. jaanuari algatatud pärimisasjade menetlemise kord

 (1) Kui pärimismenetlus on algatatud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja pärandvara inventuuri ei ole määratud, kohaldatakse inventuuri tegija määramise ning läbiviimise korrale «Pärimisseaduse» § 138 ja 139.

 (2) Kui pärimismenetlus on algatatud enne 2009. aasta 1. jaanuari, viib notar üleskutsemenetluse läbi pärandvara suhtes õigusi omava isiku taotlusel.

 (3) Kui pärimismenetlus on algatatud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja annakusaaja tunnistust ei ole tõestatud, kohaldatakse annakusaaja tunnistuse tõestamisele «Pärimisseaduse» §-s 172 ja käesoleva määruse §-s 21 sätestatut.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

 (4) Kui pärimismenetlus on algatatud enne 2009. aasta 1. jaanuari ja sundosa saaja tunnistust ei ole tõestatud, kohaldatakse sundosa saamisele pärandi avanemise ajal kehtinud seadust.
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]

§ 37. Pärimismenetluse algatamise teate sisu

  Kui pärand on avanenud enne 2009. aasta 1. jaanuari, peab pärimismenetluse algatamise teade sisaldama käesoleva määruse § 8 lõike 1 punktides 1–3 sätestatu asemel informatsiooni, et pärimistunnistus tõestatakse pärijate kohta:
[RT I 2010, 53, 341 - jõust. 06.08.2010]
 1) kes on esitanud pärandi vastuvõtmise avalduse notarile või
 2) kes on asunud pärandvara valdama ja kasutama ning kellest on notarile teada antud.

§ 38. Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 39. Määruse jõustumine

  Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. aastal.