Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena” muutmine

Vastu võetud 29.01.2024 nr 4

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel.

Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruses nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteaine tootmiseks”;

2) paragrahvi 2 lõige 3 kustutatakse ja lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetuse andmise tulemusel kasutatakse rohevesinikku transpordisektoris kütusena või lähteainena keemiatööstuse lähteainete tootmiseks, olenemata toodetud keemiatööstuse lähteaine edasisest kasutusvaldkonnast.”;

3) paragrahvi 3 punktis 5 asendatakse sõnad „lähteaine keemiatööstuses kasutamiseks” lauseosaga „kemikaal keemiatööstuses kasutamiseks või muul otstarbel, sealhulgas transpordikütusena kasutamiseks”;

4) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses:

„19) kliimakindlus – kliimakindlus on taristu vastupanuvõime võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.”;

5) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „põhimõtte täitmise” lauseosaga „, kliimakindluse hindamise metoodika”;

6) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks on lubatud taotleda toetust samas taotluses.”;

7) paragrahvi 7 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja lauseosa „ja seejuures saab statistiliselt taastuvelektri osakaalu arvestamisel arvesse võtta vaid kahe aasta tagust taastuvelektri osakaalu, mida antud riigis lõpptarbimiseks kasutati”;

8) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) keemiatööstuse sellise lähteaine tootmiseks, mida kasutatakse transpordisektoris mittebioloogilist päritolu kütusena, kasutatav elekter peab vastama taastuvenergia direktiivi artikli 27 nõuetele.”;

9) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatav lähteaine, mida ei saada biomassist, peab olema täielikult pärit korduskasutatavast allikast, või lähteaine, mis keemiatööstuse lähteainena kasutuse tulemusena taastub algkemikaalina ja selle veokaugus lähteallikast tootmisüksusesse ei ületa 500 kilomeetrit ning korduskasutatava allikana ei lähe arvesse esmakasutuses olev materjal, sellest valmistatud tooted ega esmakasutuses oleva materjali või sellest valmistatud toodete ja muu materjali segu.”;

10) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 1. juuni 2026.”;

11) paragrahvi 10 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „kuludest” lauseosaga „üldise grupierandi määruse artikli 36b lõike 5 punkti b kohaselt”;

13) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „äriühingu” sõnadega „või transpordisektoris tegutseva riigiasutuse”;

14) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:

„10) kliimakindluse hindamise analüüsi, mis sisaldab kliimatundlikkuse ja -riski hindamist, mille tulemusel tehakse kindlaks asjakohased kohanemismeetmed;”;

15) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 15 ja 16 sõnastatakse järgmiselt:

„15) tootmises kasutatava energia saamise ja tootmise lähteainete päritolu tõendavaid eel-lepinguid, kohaldumisel mittebioloogilise päritolu tõendust;
16) tootmises kasutatava energia päritolu tõendavaid lepinguid, mis sisaldavad kohaldumisel mittebioloogilise päritolu tõendust;”;

16) paragrahvi 12 lõike 1 punkti 18 täiendatakse pärast sõna „maksumused” sõnadega „ja maksumuse aluseks olevad komponendid koos tekkivate kulude arvutuskäikudega”;

17) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Avatud taotlusvooru eelarve on 8 938 766 eurot, kliimaminister võib käskkirjaga eelarvet muuta.

(3) KIK kuulutab avatud taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 42 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.”;

18) paragrahvi 16 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad Kliimaministeeriumi (edaspidi ministeerium) ja KIKi nimetatud liikmed.

(2) KIK võib hindamiskomisjoni kaasata eksperte.”;

19) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, seab lõppsaaja riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.”;

20) paragrahvi 24 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kulu peab olema tekkinud ja lõppsaaja või partner selle eest tasunud abikõlblikkuse perioodil.”;

21) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks;

22) lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Lisa Rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumid