Välja kuulutanud
Vabariigi President
01.03.2023 otsus nr 281
Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 15.02.2023
§ 1. Elektrituruseaduse muutmine
Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 17 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Elektriettevõtja esitab majandusaasta aruande lisana aruande raamatupidamisbilansiga ja kasumiaruandega tegevusalade kaupa ning nende koostamise arvestuspõhimõtted.
(4) Elektriettevõtja korraldab raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli tulenevalt audiitortegevuse seaduse §-des 91 ja 92 sätestatud nõuetest. Tootjal, kelle tootmisseadme netovõimsus on 1 MW või rohkem ja kellel ei ole audiitortegevuse seaduse §-dest 91 ja 92 tulenevalt audiitorkontrolli kohustust, on raamatupidamise aastaaruande ülevaatuse kohustus. Lisaks raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrollile korraldavad elektriettevõtjad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruande audiitorkontrolli (edaspidi eritöö). Kui raamatupidamise aastaaruandele tehakse audiitorkontrollina audit, siis viiakse eritöö läbi vastavalt vandeaudiitori kutsetegevuse standardile ISA 800 ja ülevaatuse puhul vastavalt kutsetegevuse standardile ISAE 3000 piiratud kindlustunnet andvana. Nimetatud eritöö tulemusi käsitlevas vandeaudiitori aruandes esitab audiitorettevõtja arvamuse või kokkuvõtte käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõude täitmise kohta käesoleva seaduse §-s 16 sätestatu kohaselt.”;
2) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Tootjale, kelle tootmisseadme netovõimsus on alla 1 MW, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 3 ja lõikes 4 sätestatud audiitorkontrolli nõudeid lõikes 3 sätestatud nõude täitmise osas.”;
3) paragrahvi 57 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Vedelat biokütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana, kui see kütus vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud vedelate biokütuste säästlikkuse kriteeriumidele ja energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud põhimõtetele.”;
4) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Biomasskütust käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses taastuva energiaallikana, kui see kütus vastab energiamajanduse korralduse seaduse §-s 323 sätestatud põhimõtetele.”;
5) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:
„(9) Kui tootja ei esita käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 või käesoleva seaduse § 593 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid või on esitanud valeandmeid, võib põhivõrguettevõtja keelduda toetuse väljamaksmisest.”;
6) paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „andmebaasi haldamise” tekstiosaga „ning vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna haldamise”;
7) paragrahv 593 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 593. Elektrienergia ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse aruandlus
(1) Tootja tagab elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatava kütuse koguse mõõtmise ja arvepidamise ning määrab ja dokumenteerib tootmiseks kasutatud kütuse kütteväärtuse.
(2) Tootja esitab põhivõrguettevõtjale iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eelmise kalendrikuu elektrienergia ja koostootmise režiimil toodetud soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande ning andmed toodetud elektri- ja soojusenergia kohta.
(3) Tootjal on kohustus esitada põhivõrguettevõtja nõudmisel andmed, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel esitatud teabe kontrollimiseks.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud kohustus on tootjatel, kes kasutavad elektrienergia tootmiseks primaarenergiana muud allikat kui tuult, päikest või vett.
(5) Kombineeritult nii taastuvast energiaallikast kui ka muust energiaallikast elektrienergia tootmisel peab tootja igakuist arvestust elektrienergia tootmisel tarbitud kütuse koguse kohta erinevate kütuseliikide kaupa.
(6) Tootja peab igakuist arvestust kogu toodetud elektrienergia kohta ning koostootmise režiimil toodetud soojusenergia kohta.
(7) Kütteväärtus määratakse:
1) kütuse proovi analüüsi meetodil, mille käigus määratakse proovi kütteväärtus vahetult, või
2) arvutuslikult, määrates kütust iseloomustava muu näitaja ning leides seejärel vastava valemiga kütuse kütteväärtuse.
(8) Kütteväärtuse võib analüüsi meetodil määrata vaid vastava kütuse analüüsiks akrediteeritud katselabor.
(9) Elektrienergia ning koostootmise režiimil toodetud elektri- ja soojusenergia tootmiseks kasutatud kütuse aruande andmekoosseisu, aruande täitmise, esitamise ja tõendamise korra ning kütuse kütteväärtuse määramise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
8) paragrahvi 594 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat täitmaks energiamajanduse korralduse seaduse § 321 lõikes 1 nimetatud taastuvelektrienergia osatähtsuse eesmärki.”;
9) paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Valdkonna eest vastutav minister teeb hiljemalt 2023. aasta 1. oktoobriks Vabariigi Valitsusele ettepaneku korraldada vähempakkumine meretuuleenergia tootmisvõimsuse turule toomiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks.”;
10) paragrahvi 597 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „üle 1 MW elektrilise võimsusega tootmisseadmega”;
11) paragrahvi 597 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) pakkumise võitja ei tooda käesoleva seaduse § 594 lõikes 11 või § 595 lõikes 5 nimetatud korralduses märgitud tootmise alustamise tähtpäevast energiat esimese 12 kuu jooksul vähemalt 60 protsendi ulatuses korralduses märgitud aastasest mahust või 24 kuu jooksul vähemalt 80 protsendi ulatuses kahekordsest korralduses märgitud aastasest mahust või”;
12) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Tootja liitumistaotluses, kehtivas liitumislepingu pakkumises ja liitumislepingus toodud järgmised andmed on avalikud ja võrguettevõtja avaldab need oma veebilehel:
1) turuosalise ärinimi;
2) liitumislepingu pakkumise väljastamise kuupäev ja pakkumise kehtivuse aeg;
3) liitumislepingu sõlmimise kuupäev ja liitumislepingu täitmise tähtaeg;
4) liitumispunkti asukoht ja liitumispinge;
5) elektrijaama nimi;
6) elektrijaama tüüp;
7) liitumisvõimsus;
8) aeg, millal tootmis- ja salvestusseade võrku lülitati.”;
13) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Võrguettevõtja võib võrgukadude korvamiseks ostetava elektrienergia (edaspidi kaoelekter) hankida elektrienergia tarnelepingu alusel tingimusel, et tarneleping:
1) sisaldab üksnes taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia tarnet;
2) on sõlmitud kuni 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest;
3) on sõlmitud tarnijaga, kes on leitud riigihangete seaduse kohaselt läbiviidud avatud hankemenetluse käigus.
(12) Erandina käesoleva paragrahvi lõike 11 punktist 2 võib tarneleping olla sõlmitud üle 50 protsendi ulatuses iga-aastasest võrguettevõtja poolt prognoositavast kaoelektri kogusest, kui selleks on Konkurentsiamet käesoleva seaduse § 72 lõikes 8 nimetatud põhimõtetest lähtudes andnud heakskiidu.”;
14) seadust täiendatakse §-ga 871 järgmises sõnastuses:
㤠871. Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused
(1) Üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Tagatis tagastatakse turuosalisele või see arvestatakse tema liitumistasu katteks vaid juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul, või juhul, kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse. Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu.
(2) Tagatiseks võib olla:
1) krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii;
2) tagatisraha, mis on kantud võrguettevõtja esitatud arvelduskontole.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting.
(4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimisest või võrguettevõtja poolsest liitumislepingu täitmise lõpptähtajast.
(5) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi. Elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmiseks loetakse muu hulgas ka olukorda, kus liitumislepingus toodud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses.
(6) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. Üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendab võrguettevõtja tasu 30 protsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal tingimusel, et esimesel aastal kasutati liitumislepingu järgset tootmisvõimsust vähemalt 50 protsendi ulatuses. Võrguettevõtja lükkab tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel.
(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul oma võrgulepingu järgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud suuruses.
(8) Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist, mis on fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega, mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunalise võimsuse suurus.
(9) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatist, ei väljasta võrguettevõtja turuosalisele liitumislepingu pakkumist, ja sellega liitumismenetlus lõpeb või kaotab liitumisleping kehtivuse. Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse.
(10) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.”;
15) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kodutarbija võib tähtajalise või tähtajatu elektrilepingu või agregeerimislepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest neliteist päeva ette.”;
16) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 11–18 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse § 17 lõikes 5 nimetatud aruandluskohustusest vabastust rakendatakse tagasiulatuvalt majandusaastatele, mis algasid 2022. aasta 1. jaanuaril ja hiljem.
(12) Käesoleva seaduse § 65 lõiget 12 rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse, liitumislepingu pakkumise ja liitumislepingu suhtes alates 30 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates.
(13) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 5 nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise keeldu rakendatakse enne käesoleva lõike jõustumist sõlmitud liitumislepingu suhtes alates 2023. aasta 1. augustist.
(14) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 1 nimetatud tagatist rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse ning sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates 60 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates.
(15) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest.
(16) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga võrguettevõtja poolt täidetud tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest.
(17) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 7 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga sõlmitud tootmissuunalise võrgulepingu suhtes alates kahe aasta möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates.
(18) Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas käesoleva lõike jõustumise seisuga tuulest elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes mitte varem kui alates 2025. aasta 1. jaanuarist § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel tingimusel, et piirangud on kõrvaldatud.”.
§ 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1233 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „gaaskütuse” tekstiosaga „, vesiniku”.
§ 3. Ehitusseadustiku muutmine
Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 26 lõiget 4 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) lammutamise tähtaeg.”;
2) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses:
„§ 261. Projekteerimistingimused riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu olemasolul
(1) Projekteerimistingimused on vajalikud asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud projekteerimistingimuste andmisel lähtutakse käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse lõikes 4 nimetatud tingimused.”;
3) paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Kui projekteerimistingimuste andmise aluseks on asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneering, siis annab projekteerimistingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.”;
4) paragrahvi 32 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„9) projekteerimistingimustega soovitakse täpsustada riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut.”;
5) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) ehitise lammutamise tähtaja ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust;”;
6) paragrahvi 54 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kasutusloa kehtivuse tähtaja seoses ehitise lammutamise tähtajaga ja vajaduse korral koos nõudega lammutusjärgse olukorra kohta, kui lammutamise tähtaja määramise alus tuleneb õigusaktist või planeeringust või tähtaeg tuleneb ehitusloa kõrvaltingimustest;”;
7) paragrahvi 1131 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Hoonestusloa taotluse avaliku veekogu koormamiseks meretuulepargiga võib esitada minimaalselt 75 ruutkilomeetri suurusele alale.”;
8) paragrahvi 1132 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Avaliku veekogu hoonestusloa enampakkumise või valikpakkumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.”;
9) paragrahvi 1133 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) teave innovatsioonialadele kavandatava tehnoloogia uudsuse kohta.”;
10) paragrahvi 1136 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Hoonestusloa taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut juhul, kui:
1) hoonestusloa taotluse on esitanud taotleja, kes on võitnud planeerimisseaduse §-s 281 nimetatud konkursi või kandnud sama ala riigi eriplaneeringu koostamise kulud;
2) taotluses toodud veekogu piiritletud ala on kooskõlas kehtestatud riigi eriplaneeringus määratud tuuleelektrijaama rajamiseks sobivaima asukohaga ja
3) taotluse aluseks oleva riigi eriplaneeringu kehtestamisest ei ole möödas üle viie aasta.”;
11) paragrahvi 1139 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) planeeringutes toodud suunistest ja tingimustest;”;
12) paragrahvi 1139 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) planeeringus määratletud innovatsioonialale kavandatava tehnoloogia uudsusest.”;
13) paragrahvi 1139 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 11310 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) enampakkumise alghinnaks avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, mis ei ole meretuulepark – 12 500 eurot ruutkilomeetri kohta ja avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga – 15 000 eurot ruutkilomeetri kohta;”;
15) paragrahvi 11310 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) konkursi korraldamise suulise, kirjaliku või elektroonilise enampakkumise teel;”;
16) paragrahvi 11310 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(14) Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
17) paragrahv 117 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠117. Projekteerimistingimused
Riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitusprojekti koostamiseks ei ole projekteerimistingimused nõutavad, välja arvatud juhul, kui viidatud ehitisi soovitakse ehitada alale, millel kehtiv riigi eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku otsuse alusel.”;
18) paragrahvi 130 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Keskkonnaamet teeb riiklikku järelevalvet ehitiste keskkonna- ja looduskaitse nõuete kohase kasutamise, kiirgusohutuse, puurkaevude või -aukude ja salvkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade, ehitisele seatud keskkonnakaitse- ja loodusressursside kasutamisega seotud nõuete üle kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis ning maardlal asuva taastuvenergia ehitise maapõueseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud loast või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusest tulenevast lammutamise tähtajast kinnipidamise üle.”;
19) paragrahvi 132 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamise tähtaeg on saabunud ja ehitist ei ole lammutatud või teisaldatud.”.
§ 4. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 306 ja 307 järgmises sõnastuses:
„§ 306. Planeerimisseaduse § 271, § 95 lõike 82 ning § 951 rakendamine
Planeerimisseaduse § 271, § 95 lõiget 82 ja § 951 kohaldatakse ka enne nende sätete jõustumist algatatud planeeringutele, mille osas ei ole asukoha eelvaliku otsust veel tehtud.
§ 307. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse eriplaneeringute menetlemine
Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva paragrahviga.”.
§ 5. Energiamajanduse korralduse seaduse muutmine
Energiamajanduse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 323 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 323. Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtted ning nende kütuste säästlikkusele vastavuse tõendamise nõuded ja kriteeriumid”;
2) paragrahvi 323 täiendatakse lõigetega 10–13 järgmises sõnastuses:
„(10) Ettevõtja tagab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamisel ja kontrollimisel:
1) biokütuse, vedela biokütuse ja biomasskütuse säästlikkuse kontrollimiseks vajaliku massibilansisüsteemi rakendamise, mis tagab, et igast kütuse saadetisest toodetud energia võetakse summaarse taastuvenergia arvutamisel arvesse ainult üks kord ning massibilansisüsteem sisaldab teavet selle kohta, kas taastuvenergia tootmiseks on antud toetust ning toetuse andmise korral teavet toetuskava liigi kohta;
2) auditeerimise asjakohaste standardite järgi sõltumatu audiitori poolt kord aastas hiljemalt järgneva aasta 25. veebruariks;
3) asjakohaste tõendite olemasolu.
(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks võib ettevõtja kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklis 30 nimetatud riiklikku kava või Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlikku kava.
(12) Ettevõtja avaldab oma veebilehel teabe biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste geograafilise päritolu ning lähteainete kohta ja ajakohastab seda igal aastal.
(13) Biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ja biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud teabe avaldamise täpsemad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
3) paragrahvi 33 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet” sõnadega „ning Keskkonnaamet”;
4) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Keskkonnaameti pädevusse kuulub riikliku järelevalve teostamine käesoleva seaduse §-s 323 sätestatud nõuete täitmise üle.”;
5) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Käesoleva seaduse § 323 lõige 13 jõustub 2023. aasta 1. juulil.”.
§ 6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 13 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:
„(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega keskkonnamõju hindamise programmi sisule täiendavad nõuded.”;
2) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 2 ja § 34 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „viieaastast” sõnaga „kolmeaastast”;
3) paragrahvi 15 lõike 1 punktis 5 ja § 34 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõna „neljal” sõnaga „kolmel”;
4) paragrahvi 15 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna „viieks” sõnaga „seitsmeks”;
5) paragrahvi 15 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt kolmel korral juhteksperdina osalenud keskkonnamõju hindamise aruande või detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisel.”;
6) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
„§ 281. Maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise erisus
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi kohaldatakse maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamisele, välja arvatud juhul, kui tuuleelektrijaamaga võib kaasneda käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud oluline piiriülene keskkonnamõju.
(2) Kui otsustaja teeb keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse, sisaldab otsus keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programm).
(3) Maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmi koostab otsustaja, esitades programmis käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 1–7, 9 ja 10 nimetatud andmed ning keskkonnamõju hindamiseks vajaliku eksperdirühma koosseisu valdkondade kaupa.
(4) Otsustaja peab maismaale tuuleelektrijaama ehitamise keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt ja arendajalt.
(5) Asjaomane asutus ja arendaja võivad esitada otsustajale maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse eelnõu kohta seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, 14 päeva jooksul otsuse eelnõu saamisest arvates.
(6) Otsustaja algatab maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise või jätab selle algatamata 14 päeva jooksul, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel esitatud seisukohti.
(7) Juhtekspert ja eksperdirühm koostavad keskkonnamõju hindamise aruande, lähtudes keskkonnamõju algatamise otsuses sisalduvast keskkonnamõju hindamise programmist.
(8) Maismaa tuuleelektrijaama keskkonnamõju hindamise programmile ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 151–18 sätestatut.”;
7) paragrahvi 56 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva seaduse § 24 kohaldatakse enne 2020. aasta 1. jaanuari algatatud keskkonnamõju hindamisele käesoleva lõike jõustumisel kehtivas redaktsioonis.
(14) Käesoleva sätte jõustumisel kehtiv keskkonnamõju hindamise litsents kehtib seitse aastat alates väljastamisest.”.
§ 7. Looduskaitseseaduse muutmine
Looduskaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 38 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud:”;
2) paragrahvi 38 lõiget 5 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale.”;
3) paragrahvi 40 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) vastuvõetud kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu.”;
4) paragrahvi 40 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ehituskeeluvööndi laiuse suurendamine ja vähendamine jõustub kehtestatud üldplaneeringu, detailplaneeringu või kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu jõustumisel.”.
§ 8. Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muutmine
Maagaasiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 09.08.2022, 1) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 212 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise esitamisele järgnevast päevast kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni.”;
2) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 213 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „3000-ga” tekstiosaga „750-ga”;
3) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 213 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
„(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kehtestanud käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra, rakendatakse tasu määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu madalamat võimalikku määra.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud tasu määra muudatuse peab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vastu võtma hiljemalt kuus kuud enne uue eelarveaasta algust.
(5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldab kümne tööpäeva jooksul pärast kvartali lõppu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetilise keskmise börsihinna oma veebilehel.”;
4) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui tuulepargi mõjualas ei asu kohaliku omavalitsuse üksust, tasub tuuleelektrijaama valdaja vaid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu osa.”;
5) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „4000-ga” tekstiosaga „1000-ga”;
6) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõige 3 jäetakse välja;
7) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 214 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kalandusettevõtja hüvitise suurus tuuleelektrijaama kohta on kümme protsenti käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust.”;
8) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 216 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Halduslepinguga võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanded üle anda osaliselt või täielikult.”;
9) paragrahvi 5 punktis 11 esitatud keskkonnatasude seaduse § 216 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab sihtasutusel jätkata lepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Keskkonnaamet, kalandusettevõtja hüvitise taotluste menetlemisega seotud ülesannete puhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning käesoleva seaduse §-s 331 sätestatud osas Maksu- ja Tolliamet.”;
10) paragrahvi 5 punkt 12 jäetakse välja;
11) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:
„121) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Tuuleelektrijaama valdaja esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi niisuguse tuulepargi andmed, mille eest on kohustus tasuda tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, viie päeva jooksul tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest arvates.”;”;
12) paragrahvi 5 punktis 13 esitatud keskkonnatasude seaduse § 331 lõiget 4 täiendatakse lõpus sõnadega „halduslepingust tulenevas ulatuses”;
13) paragrahvi 5 punktid 16 ja 17 jäetakse välja;
14) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses:
„171) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:
„(13) Käesoleva seaduse §-s 554 sätestatud kalandusettevõtjale hüvitiseks ette nähtud summa kannab Maksu- ja Tolliamet Keskkonnaministeeriumi eelarvesse või §-s 216 nimetatud isiku või asutuse eelarvesse kord aastas, kui § 554 lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on laekunud Maksu- ja Tolliametile.”;”;
15) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 552 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kord kvartalis”;
16) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 552 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kord aastas”;
17) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 553 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kord kvartalis”;
18) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 553 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas.”;
19) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 553 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksab kohaliku omavalitsuse üksus eluruumi omanikule või tema kirjalikult volitatud isikule 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise tähtaega.”;
20) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 554 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa ületab kümmet protsenti käesoleva seaduse § 214 lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, vähendatakse antud tuulepargi mõjualas hüvitist saavate kõigi kalandusettevõtjate hüvitise suurust proportsionaalselt.”;
21) paragrahvi 5 punktis 19 esitatud keskkonnatasude seaduse § 554 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel arvestatud hüvitiste summa on väiksem kui kümme protsenti käesoleva seaduse § 214 lõike 2 alusel eelmise kalendriaasta kohta arvestatud meres paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, kalandusettevõtja hüvitist ei taotletud või ühtegi taotlust ei rahuldatud, makstakse tasu vastavalt ülejäävas osas või kogu ulatuses tuuleelektrijaama valdajale tagasi. Tasu makstakse tagasi kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 6 või selle alusel määratud tähtajast arvates.”;
22) paragrahvi 5 punkt 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„29) seadust täiendatakse §-ga 685 järgmises sõnastuses:
㤠685. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendamine
(1) Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu rakendatakse tuuleelektrijaama valdajale, kes alustab tuulepargiga seonduvat ehitustegevust või elektritootmist pärast käesoleva paragrahvi jõustumist, käesolevas seaduses sätestatud mahus.
(2) Tuuleelektrijaama valdaja, kes on esitanud tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise enne käesoleva paragrahvi jõustumist, kuid alustab elektritootmist pärast käesoleva paragrahvi jõustumist, maksab käesoleva paragrahvi jõustumisest kuni elektrienergia toomise alustamiseni tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, arvestades käesoleva seaduse §-s 215 sätestatut.”;”.
§ 9. Maapõueseaduse muutmine
Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 14 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise (edaspidi riigikaitseline ehitis) ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu (edaspidi taastuvenergia ehitis) ehitamisega.”;
2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist:
1) turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust;
2) savi-, järvemuda-, järvelubja-, meremuda- ja põlevkivimaardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks;
3) muude maavarade maardla alal, mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud selle maavara kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust ning kui tegevusega on nõustunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tähtajaliselt kuni 35 aastaks.”;
3) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loaga või lõike 7 alusel planeeringute kooskõlastamisel võib seada taastuvenergia ehitisele või ehitamisele tingimusi, sealhulgas tähtaja kohta. Tähtaeg hakkab kulgema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse andmisest.
(82) Planeeringu kooskõlastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtteid ja tingimusi.”;
4) paragrahvi 15 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa andmisest või jätab lõikes 7 nimetatud juhul kooskõlastuse andmata, kui käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud põhimõtted või tingimused ei ole täidetud.”;
5) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:
„(10) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus annab maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele ehitusseadustikus sätestatud projekteerimistingimused, ehitusloa või kasutusloa Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud loaga või lõikes 7 nimetatud kooskõlastusega määratud tingimustel, sealhulgas tähtaega arvestades.
(11) Ehitusseadustiku alusel projekteerimistingimuste, ehitusloa või kasutusloa andmiseks pädev asutus keeldub maardlale ehitatavale taastuvenergia ehitisele projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa andmisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa või lõikes 7 nimetatud kooskõlastuse puudumise korral.”;
6) seadust täiendatakse §-ga 1241 järgmises sõnastuses:
„§ 1241. Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra ebaseaduslik halvendamine
(1) Maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasoleva olukorra ebaseadusliku halvendamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.”.
§ 10. Planeerimisseaduse muutmine
Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 6 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) planeeringu algatamise taotlusele;”;
2) paragrahvi 27 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Riigi eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus, välja arvatud juhul, kui riigi eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku otsuse alusel.”;
3) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses:
㤠271. Riigi eriplaneeringu kehtestamine asukoha eelvaliku otsuse alusel
(1) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib riigi eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.
(2) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja võib mereala hõlmava riigi eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui kavandatakse ehitist, mis on kaldaga püsivalt ühendamata ja puuduvad välistavad tegurid ehitise edasiseks kavandamiseks hoonestusloaga ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud hoonestusloa andmise aluseks olevad tingimused.
(3) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kohaldatakse asukoha eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamisele ja vaidlustamisele käesoleva seaduse § 53 lõigetes 1–41 ja 6–8 ning §-s 54 sätestatut. Planeeringu kehtestamisest teavitatakse 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Samuti teavitatakse kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja riigi eriplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või selle suhtes sundvaldus seada.
(4) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneering on projekteerimistingimuste andmise alus.
(5) Mereala hõlmava riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud riigi eriplaneering, millega kavandatakse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist, on hoonestusloa andmise alus.”;
4) paragrahvi 28 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) sellega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;”;
5) paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise nõuetekohase taotluse saamisest arvates.”;
6) paragrahvi 28 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:
„(31) Kui planeeringu koostamise korraldajale esitatakse sama ala kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel täiendav taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul viimase täiendava nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(32) Kui merealal tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul viiakse läbi käesoleva seaduse § 281 kohane konkurss, siis algatatakse või jäetakse riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata 90 päeva jooksul konkursi tulemuste riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale esitamisest arvates.”;
7) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise õigust ei ole riigi poolt esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse puhul.”;
8) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
㤠281. Merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotluse alusel konkursi korraldamine
(1) Kui samale merealale on tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud mitu riigi eriplaneeringu algatamise taotlust, esitab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja 60 päeva jooksul viimasena esitatud nõuetekohase riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi pädev asutus) taotlused konkursi läbiviimiseks enampakkumise alusel (edaspidi konkurss).
(2) Pädev asutus korraldab taotluste esitajate vahel konkursi 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu koostamise korraldajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluste saamisest arvates.
(3) Konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus:
1) enampakkumise alghinnaks 7500 eurot ruutkilomeetri kohta;
2) tagatisraha suuruse, mis on kaks protsenti enampakkumise alghinnast.
(4) Pädev asutus esitab konkursi tulemused kirjalikult riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale 14 päeva jooksul konkursi tulemuste kinnitamisest arvates.
(5) Merealal tuuleelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotluste alusel konkursi algatamise ja läbiviimise korra ning tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
9) paragrahvi 29 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) sellega võib kaasneda oht riigi julgeolekule;”;
10) paragrahvi 95 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on ehitusprojekti koostamise alus, välja arvatud juhul, kui kohaliku omavalitsuse eriplaneering on kehtestatud asukoha eelvaliku otsuse alusel.”;
11) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses:
„(82) Tuuleparki kavandav kohaliku omavalitsuse eriplaneering võib põhjendatud juhul sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine on põhjendatud juhul, kui üldplaneeringu kehtestamise järgselt on muutunud või kehtestatud õigusaktid, samuti kui on ilmnenud uued faktilised asjaolud, mis üldplaneeringu kehtestamise ajal välistasid tuuleparkide rajamise võimalikkuse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil või selle osal.”;
12) seadust täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses:
㤠951. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine asukoha eelvaliku otsuse alusel
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.
(2) Detailse lahenduse koostamisest loobumisel kohaldatakse eelvaliku otsuse alusel planeeringu kehtestamisele ja vaidlustamisele käesoleva seaduse § 122 lõigetes 1–8 ja 10–11 ning §-s 123 sätestatut. Planeeringu kehtestamisest teavitatakse 14 päeva jooksul käesoleva seaduse § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi. Samuti teavitatakse kinnisasja omanikku, kelle kinnisasi või selle osa on vaja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimiseks avalikes huvides omandada, sealhulgas sundvõõrandada, või selle suhtes sundvaldus seada.
(3) Kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering on projekteerimistingimuste andmise alus.”;
13) paragrahvi 100 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.”;
14) paragrahvid 103 ja 113–115 tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) tulu taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia müügist.”;
2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Lõike 4 punktis 12 sätestatud maksuvabastust kohaldatakse ka juhul, kui nimetatud tulu on saadud elektrienergiat müüva korteriühistu liikmena ja tootmisseadme netovõimsus ei ületa 15 kW ühe liitumispunkti või 8 kW ühe korteriomandi kohta.”.
§ 12. Vedelkütuse seaduse muutmine
Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 93 järgmises sõnastuses:
„93) vesiniku lõpptarbimisse andmine on energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud päritolutunnistuse alusel vesiniku maanteetranspordis kasutusse andmine;”;
2) paragrahvi 21 lõiget 1, § 22 pealkirja, lõiget 1 ning lõike 2 esimest ja teist lauset ning § 26 pealkirja ja lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „biometaani” tekstiosaga „, vesiniku”.
§ 13. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 11 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2022. aasta 1. jaanuarist.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Facebook
Twitter