Kaitseväe- ja asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord
Vastu võetud 28.03.2023 nr 12
RT I, 29.03.2023, 41
jõustumine 01.04.2023
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 04.03.2024 | RT I, 07.03.2024, 1 | 10.03.2024 |
Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 301 lõike 6 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest põhjustatud püsiva töövõimetuse (edaspidi püsiv töövõimetus), selle ulatuse, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja kord.
(2) Käesoleva määruse alusel tuvastatakse püsiv töövõimetus kaitseväe- või asendusteenistuses tervisekahjustuse saanud isikul (edaspidi isik), kes on esitanud taotluse kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 7 sätestatud teenistusalase tagatise saamiseks ning § 202 lõikes 4 sätestatud uurimisega on kindlaks tehtud isiku õigus teenistusalastele tagatistele.
§ 2. Püsiva töövõimetuse tuvastamine
(1) Asutus, mis menetleb käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud taotlust, teeb Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavale struktuuriüksusele või selle allüksusele (edaspidi terviseseisundi hindamist korraldav üksus) ettepaneku püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, lisades sellele kokkuvõtte kaitseväeteenistuse seaduse § 192 lõikes 3 ja § 202 lõikes 4 sätestatud uurimise läbiviimise kohta ja vajaduse korral esitab muid andmeid tervisekahjustuse tekkimise asjaolude kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama teavet selle kohta, kas isik on teenistusalase tagatise taotlemisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks seoses terviseseisundi hindamisega.
(3) Püsiv töövõimetus tuvastatakse isiku terviseseisundi hindamisega 21 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisest arvates. Käesoleva määruse § 3 lõikes 4 sätestatud juhul pikeneb nimetatud tähtaeg täiendavate andmete saamiseks kuluva aja võrra.
(4) Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks peab isiku terviseseisundit hindama vähemalt kaks Kaitseväe juhataja määratud eriarsti (edaspidi Kaitseväe eriarst) või kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 7 alusel moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), kaasates vajaduse korral teisi tervishoiuteenuse osutajaid.
(5) Kaitseväe eriarst peab olema tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud eriarstina.
§ 3. Terviseseisundi hindamine
(1) Kaitseväe eriarst hindab isiku terviseseisundit tervise infosüsteemi andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide (edaspidi koos olemasolevad andmed) põhjal ning otsustab, kas need on piisavad püsiva töövõimetuse tuvastamiseks.
(2) Kaitseväe eriarstil on isiku terviseseisundi hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 14 lõikes 7 ja lõike 9 alusel sätestatule.
(3) Kui isik on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele või ei ole andnud nõusolekut nende andmete kasutamiseks, on Kaitseväe eriarstil õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist muul viisil või jätta püsiv töövõimetus tuvastamata.
(4) Juhul kui olemasolevad andmed on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst teha isikule arstliku läbivaatuse, küsida isikult või tema raviarstilt täiendavaid andmeid ning vajaduse korral suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile.
(5) Kui tervisekahjustuse tekkimisest on möödunud vähem kui 182 kalendripäeva ja olemasolevate andmete põhjal ei ole organismi funktsionaalne seisund stabiilne, võib Kaitseväe eriarst isiku terviseseisundi hindamise edasi lükata ajaks, kui nimetatud tähtaeg on saabunud.
(6) Andmed püsiva töövõimetuse tuvastamiseks läbi viidud terviseseisundi hindamise kohta kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi, välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused.
(7) Kaitseväe eriarst dokumenteerib terviseseisundi hindamise kohta järgmised andmed:
1) isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate haiguste ja vigastuste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga;
2) andmed isiku ravi, terviseuuringute ja eriarsti konsultatsioonide ning läbivaatusel tuvastatud objektiivse leiu kohta;
3) tervisekahjustuse tekkimise teadaolevad asjaolud koos arvamusega tervisekahjustuse tekkimise ja teenistusülesannete täitmise vahel meditsiinilise seose olemasolu või selle puudumise kohta;
4) arvamus püsivat töövõimetust põhjustavate haiguste, vigastuste ja nendest tingitud funktsioonihäirete ning töövõime kaotuse ulatuse ja kestuse tuvastamise kohta.
(8) Kui püsiv töövõimetus on põhjustatud rohkem kui ühest haigusest või vigastusest, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 sätestatud arvamuses näidata lisaks kogu püsiva töövõimetuse ulatusele eraldi igast haigusest või vigastusest tingitud töövõime kaotuse ulatus.
§ 4. Hinnang püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta
(1) Kaitseväe juhataja määratud Kaitseväe eriarst või komisjoni esimees koostab püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta hinnangu, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) püsiva töövõimetuse tekkimise aeg ja vajaduse korral tagasiulatuvalt tuvastatud püsiva töövõimetuse tekkimise aeg;
2) tuvastatud meditsiiniline seos kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse ning püsiva töövõimetuse tekkimise vahel või selle puudumine;
3) püsiva töövõimetuse kestus;
4) püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides;
5) püsiva töövõimetuse korduva tuvastamise taotlemise tähtaeg käesoleva määruse § 10 lõikes 1 sätestatud juhul;
6) püsiva töövõimetuse kindlakstegemise kuupäev.
(2) Lõikes 1 nimetatud hinnang edastatakse käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud ettepaneku teinud asutusele, mis teeb selle isikule teatavaks koos otsusega teenistusalase tagatise saamise kohta.
(3) Püsiva töövõimetuse korduva tuvastamise korral teeb lõikes 1 nimetatud hinnangu isikule teatavaks terviseseisundi hindamist korraldav üksus.
§ 5. Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev
(1) Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks loetakse käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud ettepaneku tegemise päev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud juhul.
(2) Püsiva töövõimetuse esmakordsel tuvastamisel isikul, kes oli käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud taotluse esitamise ajal töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu sama haiguse või vigastuse tõttu, mis on põhjustanud püsiva töövõimetuse, loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks ajutise töövõimetuse lõppemisele järgnev päev.
(3) Püsiva töövõimetuse tuvastamise korduval taotlemisel loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud juhul eelnevalt tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev ning käesoleva määruse § 10 lõikes 5 nimetatud juhul püsiva töövõimetuse korduvaks tuvastamiseks taotluse esitamise päev.
(4) Käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud juhul loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks terviseseisundi hindamiseks määratud tähtaeg.
§ 6. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg
(1) Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.
(2) Juhul kui isik taotleb püsiva töövõimetuse tuvastamist tagasiulatuvalt, võib selleks piisavate andmete olemasolul tuvastada püsiva töövõimetuse tekkimise aja tagasiulatuvalt kuni üks aasta arvates püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast.
§ 7. Püsiva töövõimetuse põhjus
Püsiva töövõimetuse põhjus on kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustus, kui tehakse kindlaks meditsiinilise seose olemasolu kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste, järelnähtude, haigestumise või haiguse ägenemise või süvenemise ja püsiva töövõimetuse vahel.
§ 8. Püsiva töövõimetuse ulatus
(1) Püsiva töövõimetuse ulatus määratakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna.
(2) Töövõime kaotuse protsendi suurus määratakse vastavalt käesoleva määruse lisas toodud juhendile.
(3) Käesoleva määruse lisas toodud juhendit kohaldatakse ainult nendest tervisekahjustustest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, mille tekkimise puhul on kindlaks tehtud meditsiiniline seos teenistusülesannete täitmisega kaitseväe- või asendusteenistuses.
(4) Kaitseväe- või asendusteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu tekkinud kahest või enamast sama organi või organsüsteemi talitlust mõjutavast funktsioonihäirest tingitud püsiva töövõimetuse korral määratakse töövõime kaotuse protsendiks kõrgeim üksikule funktsioonihäirele vastav protsent.
(5) Kui isikul esinevad samaaegselt funktsioonihäired, mis mõjutavad mitme organi või organsüsteemi talitlust, suurendatakse vastavalt käesoleva määruse lisas toodud juhendile määratud kõige raskema funktsioonihäire protsenti järgnevalt:
1) protsenti korrutatakse koefitsiendiga 1,1, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 10–20%;
2) protsenti korrutatakse koefitsiendiga 1,2, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 30–40%;
3) protsenti korrutatakse koefitsiendiga 1,3, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 50–80%.
§ 9. Püsiva töövõimetuse kestus ja selle tuvastamise alused
(1) Isiku võib püsivalt töövõimetuks tunnistada kestusega:
1) kuus kuud;
2) üks aasta;
3) kaks aastat;
4) kolm aastat;
5) viis aastat;
6) kuni riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni, kuid mitte kauemaks kui viis aastat.
(2) Püsiva töövõimetuse kestus määratakse alates püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevast.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud juhtudel on püsiva töövõimetuse viimaseks päevaks püsiva töövõimetuse kestuse viimase kalendrikuu viimane kuupäev.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud juhtudel tunnistatakse isik püsivalt töövõimetuks mitte kauemaks kui vanaduspensioniikka jõudmiseni.
(5) Püsiva töövõimetuse kestuse tuvastamisel on aluseks:
1) haiguse või vigastuse raskusaste ja organismi funktsionaalne seisund;
2) haiguse või vigastuse raskusastme ja organismi funktsionaalse seisundi muutumise senine kiirus ja edasine prognoos.
(6) Püsiva töövõimetuse kestust ei määrata, kui tervisekahjustus on tekkinud teenistusülesannete täitmise tõttu asendusteenistuses.
§ 10. Püsiva töövõimetuse korduva tuvastamise taotlemine
(1) Püsiva töövõimetuse korduva tuvastamise taotlemiseks määratakse tähtaeg püsiva töövõimetuse kestuse eelviimase kalendrikuu 5.–20. kuupäevaks, kui püsiva töövõimetuse kestus määratakse tähtajaks, mis saabub enne vanaduspensioniikka jõudmist.
(2) Püsiva töövõimetuse korduvaks tuvastamiseks esitab isik taotluse terviseseisundi hindamist korraldavale üksusele.
(3) Lõikes 2 nimetatud taotlus peab sisaldama teavet selle kohta, kas isik annab nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks seoses terviseseisundi hindamisega.
(4) Terviseseisundi hindamist korraldav üksus võib püsiva töövõimetuse korduva tuvastamise taotlemiseks määratud tähtaja ennistada, kui isik mõjuvatel põhjustel ei esita taotlust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
(5) Terviseseisundi muutumisel võib isik esitada taotluse püsiva töövõimetuse korduvaks tuvastamiseks enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega või enne käesoleva määruse § 9 lõike 1 punktis 6 sätestatud püsiva töövõimetuse kestuse lõppemist.
§ 11.
Vaidluste lahendamine
[Kehtetu - RT I, 07.03.2024, 1 - jõust. 10.03.2024]
§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 13. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. aprillil 2023. aastal.
Lisa Töövõime kaotuse protsendi suuruse määramise juhend
Facebook
Twitter