Teksti suurus:

Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Kaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.03.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 07.03.2024, 3

Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord

Vastu võetud 28.03.2023 nr 13
RT I, 29.03.2023, 42
jõustumine 01.04.2023

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.03.2024RT I, 07.03.2024, 110.03.2024

Määrus kehtestatakse Kaitseliidu seaduse § 601 lõike 4 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesolev määrus reguleerib Kaitseliidu liikme teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastusest põhjustatud püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamist, kui ta on saanud vigastada:
  1) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud sõjaväelises väljaõppes osalemisel;
  2) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel;
  3) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel.

  (2) Käesoleva määruse alusel tuvastatakse püsiv töövõimetus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistuskohustuse täitmise tõttu vigastada saanud isikul (edaspidi isik), kes on esitanud Kaitseliidule taotluse Kaitseliidu seaduse § 61 lõikes 4 või kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõikes 7 sätestatud ühekordse hüvitise (edaspidi hüvitis) saamiseks ja kelle puhul on kindlaks tehtud Kaitseliidu seaduse § 66 lõikes 1 toodud hüvitise maksmist välistavate asjaolude puudumine.

§ 2.  Püsiva töövõimetuse tuvastamine

  (1) Kaitseliit teeb Kaitseväes terviseseisundi hindamist korraldavale struktuuriüksusele või selle allüksusele (edaspidi terviseseisundi hindamist korraldav üksus) ettepaneku püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, lisades sellele kokkuvõtte Kaitseliidu seaduse § 60 lõigetes 1 ja 4 sätestatud uurimise kohta, ning vajaduse korral esitab muid andmeid vigastada saamise asjaolude kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama teavet selle kohta, kas isik on hüvitise taotlemisel andnud nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks seoses terviseseisundi hindamisega.

  (3) Püsiv töövõimetus tuvastatakse isiku terviseseisundi hindamisega 21 kalendripäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisest arvates. Käesoleva määruse § 3 lõikes 4 sätestatud juhtudel pikeneb nimetatud tähtaeg täiendavate andmete saamiseks kuluva aja võrra.

  (4) Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks peab isiku terviseseisundit hindama vähemalt kaks Kaitseväe juhataja määratud eriarsti (edaspidi Kaitseväe eriarst) või kaitseväeteenistuse seaduse § 261 lõike 7 alusel moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), kaasates vajadusel teisi tervishoiuteenuse osutajaid.

  (5) Kaitseväe eriarst peab olema tervishoiukorralduse infosüsteemis registreeritud eriarstina.

§ 3.  Terviseseisundi hindamine

  (1) Kaitseväe eriarst hindab isiku terviseseisundit tervise infosüsteemi andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide (edaspidi koos olemasolevad andmed) põhjal ning otsustab, kas need on piisavad püsiva töövõimetuse tuvastamiseks.

  (2) Kaitseväe eriarstil on isiku terviseseisundi hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele vastavalt Kaitseliidu seaduse § 60 lõike 51 ja lõike 53 alusel sätestatule.

  (3) Kui isik on keelanud juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele või ei ole andnud nõusolekut nende andmete kasutamiseks, on Kaitseväe eriarstil õigus nõuda isikult terviseseisundi hindamiseks vajalike andmete esitamist muul viisil või jätta püsiv töövõimetus tuvastamata.

  (4) Juhul kui olemasolevad andmed on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ebapiisavad, võib Kaitseväe eriarst teha isikule arstliku läbivaatuse, küsida isikult või tema raviarstilt lisaandmeid ning vajadusel suunata isiku täiendavale terviseuuringule või eriarsti konsultatsioonile.

  (5) Kui vigastada saamisest on möödunud vähem kui 182 kalendripäeva ja olemasolevate andmete põhjal ei ole organismi funktsionaalne seisund stabiilne, võib Kaitseväe eriarst isiku terviseseisundi hindamise edasi lükata ajaks, kui nimetatud tähtaeg on saabunud.

  (6) Andmed püsiva töövõimetuse tuvastamiseks läbi viidud terviseseisundi hindamise kohta kantakse Kaitseväes tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimiseks asutatud infosüsteemi, välja arvatud tervise infosüsteemis olevad terviseuuringute tulemused.

  (7) Kaitseväe eriarst dokumenteerib terviseseisundi hindamise kohta järgmised andmed:
  1) isikul teadaolevate ja eeldatavalt püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste diagnoosid koos raskusastmega ja organismi funktsionaalse seisundiga;
  2) andmed isiku ravi, terviseuuringute ja eriarsti konsultatsioonide ning läbivaatusel tuvastatud objektiivse leiu kohta;
  3) vigastada saamise teadaolevad asjaolud koos arvamusega vigastuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmise vahel meditsiinilise seose olemasolu või selle puudumise kohta;
  4) arvamus püsivat töövõimetust põhjustavate vigastuste ja nendest tingitud funktsioonihäirete ning töövõime kaotuse ulatuse tuvastamise kohta.

  (8) Kui püsiv töövõimetus on põhjustatud rohkem kui ühest vigastusest, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 sätestatud arvamuses näidata lisaks kogu püsiva töövõimetuse ulatusele eraldi ka igast vigastusest tingitud töövõime kaotuse ulatus.

§ 4.  Hinnang püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta

  (1) Kaitseväe juhataja määratud Kaitseväe eriarst või komisjoni esimees koostab püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta hinnangu, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) tuvastatud meditsiiniline seos teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse ja püsiva töövõimetuse tekkimise vahel või selle puudumine;
  2) püsiva töövõimetuse ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides;
  3) püsiva töövõimetuse kindlakstegemise kuupäev.

  (2) Terviseseisundi hindamist korraldav üksus teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hinnangu teatavaks Kaitseliidule ja isikule.

§ 5.  Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise kuupäev

  (1) Püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks loetakse käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud ettepaneku tegemise päev, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul.

  (2) Käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud juhul loetakse püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevaks terviseseisundi hindamiseks määratud tähtaeg.

§ 6.  Püsiva töövõimetuse põhjus

  Püsiva töövõimetuse põhjus on Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ja lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastus, kui tehakse kindlaks meditsiinilise seose olemasolu vigastuse või selle tagajärjel tekkinud tüsistuste või järelnähtude ja püsiva töövõimetuse vahel.

§ 7.  Püsiva töövõimetuse ulatus

  (1) Püsiva töövõimetuse ulatus määratakse töövõime kaotuse protsentides nulliga lõppeva arvuna.

  (2) Töövõime kaotuse protsent määratakse vastavalt käesoleva määruse lisas toodud juhendile.

  (3) Käesoleva määruse lisas toodud juhendit kohaldatakse isiku terviseseisundi hindamisel ainult nendest vigastustest põhjustatud püsiva töövõimetuse tuvastamiseks, mille tekkimise puhul on kindlaks tehtud meditsiiniline seos teenistuskohustuse täitmisega Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel, lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ja lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel.

  (4) Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud ülesande täitmisel ning lõike 2 punktis 3 nimetatud korrakaitseorgani ülesande täitmises osalemisel ning lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel, sealhulgas lisaõppekogunemisel osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel tekkinud kahest või enamast sama organi või organsüsteemi talitlust mõjutavast funktsioonihäirest tingitud püsiva töövõimetuse korral määratakse töövõime kaotuse protsendiks kõrgeim üksikule funktsioonihäirele vastav protsent.

  (5) Kui isikul esinevad samaaegselt funktsioonihäired, mis mõjutavad mitme organi või organsüsteemi talitlust, suurendatakse vastavalt käesoleva määruse lisas toodud juhendile määratud kõige raskema funktsioonihäire protsenti järgnevalt:
  1) protsenti korrutatakse koefitsiendiga 1,1, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 10–20%;
  2) protsenti korrutatakse koefitsiendiga 1,2, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 30–40%;
  3) protsenti korrutatakse koefitsiendiga 1,3, kui raskuselt teisele funktsioonihäirele vastab töövõime kaotus vahemikus 50–80%.

§ 8.  Vaidluste lahendamine
[Kehtetu - RT I, 07.03.2024, 1 - jõust. 10.03.2024]

§ 9.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 10.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. aprillil 2023. aastal.

Lisa Töövõime kaotuse protsendi määramise juhend

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json