Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine
Vastu võetud 03.03.2025 nr 19
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.
Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruses nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Määruses mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksusena läbivalt üksust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses ning kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksusena kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevat valitsussektorisse kuuluvat üksust.“;
2) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Liginullenergiahoone ehitamist toetatakse tingimusel, et toetuse taotlejale või projekti partnerile kuuluvate hoonete hulgast lammutatakse suure energiakuluga hoone, hooned või nende osad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
1) need ei oma kõrgemat energiamärgise klassi kui klass D;
2) need on olnud kasutuses ja köetavad taotlusvooru avamise aastale eelnenud kolmel kalendriaastal;
3) nende köetava pinna ruutmeetrite arv kokku ei ole ehitisregistri andmetel väiksem kui projekti raames ehitatava uue liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv;
4) need on omandatud 2021. aasta 1. jaanuaril või varem, välja arvatud juhul, kui tähtajast hilisem omandamise tehing tehakse sõltuvate üksuste vahelise tehinguna.“;
3) paragrahvi 3 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) ehitatava hoone energiatõhususarv peab vastama ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi määrus nr 63) sätestatud liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusele esitatud nõuetele, mis kehtivad ehitusloa taotluse esitamise ajal;“;
4) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui ehitatav liginullenergiahoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbega hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt määruses nr 63 sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale, lähtudes ehitusloa taotluse esitamise ajal kehtivatest nõuetest.“;
5) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui 12 kuud enne taotlusvooru avamise päeva ja lõpp hilisem kui 42 kuud pärast taotluse esitamise tähtpäeva.“;
6) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse arv „2020“ arvuga „2021“;
7) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „abikõlblikkuse perioodil“ tekstiosaga „või § 4 lõike 3 kohaselt“;
8) paragrahvi 5 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) toetuse taotlejale või projekti partnerile kuuluvate hoonete hulgast lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa lammutamise kulu.“;
9) paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „taotleja“ sõnadega „või projekti partneri“;
10) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on määruse lisa 1 kohaselt 50–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“;
11) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „1000“ arvuga „1250“;
12) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „1 600 000“ arvuga „2 000 000“;
13) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) maksimaalne toetus lammutatava hoone, hoonete või hooneosa lammutamiseks meetme vahenditest ühe projekti kohta kokku on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 75 000 – 105 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 150 000 eurot × individuaalne toetusmäär.“;
14) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse sõnad „konsolideerimisgruppi kuuluva“ sõnadega „kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva“;
15) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Projekti puhul, millesse on kaasatud projekti partner, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 nimetatud korras taotleja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatud toetusmäära.“;
16) kolmanda peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „taotlejale“ tekstiosaga „, projekti partnerile“;
17) paragrahvi 9 pealkirja täiendatakse pärast sõna „taotlejale“ sõnadega „ja projekti partnerile“;
18) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Toetuse taotleja võib projekti kaasata partneri. Partneri kaasamisel on taotlejaks § 9 lõike 1 tingimustele vastav taotleja, kelle asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile ehitatakse § 3 lõike 3 kohane liginullenergiahoone, ja projekti partneriks on kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellele kuulub § 3 lõikele 2 vastav suure energiakuluga hoone.“;
19) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Taotleja“ sõnadega „ja projekti partner“;
20) paragrahvi 10 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) taotlus peab sisaldama kinnitust, et taotluses nimetatud planeeritud tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega;“;
21) paragrahvi 10 lõike 3 punktis 6 asendatakse sõna „viis“ sõnaga „kümme“;
22) paragrahvi 10 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „projektiga hõlmatud“ sõnadega „projekti koosseisus“;
23) paragrahvi 10 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) kinnitus, et projekti koosseisus lammutatavad hooned kuuluvad taotlejale või projekti partnerile ja kavandatava liginullenergiahoone ehitamiseks kasutatav kinnistu kuulub taotlejale või on taotleja kasuks seatud kavandatava liginullenergiahoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus, ja info kavandatava liginullenergiahoone ehitamiseks kasutatava kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta, välja arvatud juhul, kui info on kättesaadav riiklikust registrist;“;
24) paragrahvi 10 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
„9) projekti partneri ja juhul, kui partneriks ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, partneri asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek projektis osalemiseks ja projekti abikõlblikkuse perioodil projekti koosseisus § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastava hoone lammutamiseks.“;
25) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Projekti koosseisus lammutatava hoone energiamärgis peab vastama majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ sätestatud taotlusvooru avamise ajal kehtivatele nõuetele ja olema välja antud 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Kui toetust taotletakse § 3 lõikes 21 sätestatud tingimustel, peab energiamärgis olema välja antud 2023. aasta 1. jaanuaril või hiljem.“;
26) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Juhul, kui lõike 1 kohase energiamärgise väljastamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, on lubatud energiamärgisel märgitavate näitajate arvutamine ja esitamine muul kirjalikul viisil. Energiamärgise arvutus peab põhinema samadel tingimustel, mis on kasutusel ehitisregistri kaudu väljastataval energiamärgisel, arvestama taotlusvooru avamise hetkel kehtivate nõuetega ja olema allkirjastatud vastavat kutsetunnistust omava energiamärgise andja poolt.“;
27) paragrahvi 13 punkti 2 ja paragrahvi 14 pealkirja täiendatakse pärast sõna „taotleja“ tekstiosaga „, projekti partneri“;
28) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Taotleja ja projekti partner peavad vastama §-s 9 sätestatud nõuetele.“;
29) paragrahvi 14 lõike 3 punkte 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „taotleja“ sõnadega „või projekti partner“;
30) paragrahvi 14 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) taotlus on esitatud korduvalt, sisaldades samasisulisi tegevusi ja samu hooneid hõlmavat projekti, ja selle kohta on olemas kehtiv taotluse rahuldamise otsus.“;
31) paragrahvi 14 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Taotluse, taotleja või projekti partneri nõuetele mittevastavuse korral või taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 18 lõikes 2 sätestatu kohaselt.“;
32) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Taotlusi täiemahuliselt ei hinnata, pingerida ei moodustata ja kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse, kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahastada kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja neis ei esine aluseid, mille kohaselt esitatud taotlus või taotlused ei ületa hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit.“;
33) paragrahvi 17 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) otsuse tegija ja otsuse tegemise kuupäev;“;
34) paragrahvi 17 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „toetuse saaja“ sõnadega „ja projekti partneri“;
35) paragrahvi 17 punkti 16 täiendatakse pärast sõna „elluviimiseks“ tekstiosaga „, aruandluseks“;
36) paragrahvi 18 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „taotlejat“ tekstiosaga „, projekti partnerit“;
37) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„3) taotlus saab hindamisel määruse lisas 2 kehtestatud hindamiskriteeriumi 4 „Ruumimõju ümbritsevale keskkonnale ja asukoha juurdepääsetavus“ alusel 0 punkti ega ületa seetõttu hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit“;
4) taotleja ei nõustu § 16 lõike 4 punkti 3 alusel pakutud tingimustega.“;
38) määrust täiendatakse §-ga 181 järgmises sõnastuses:
„§ 181. Osaliselt taotluste rahastamise eelarve sisse jääva taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmine
(1) Rakendusüksusel on õigus alustada läbirääkimisi osaliselt taotluste rahastamise eelarve sisse jääva taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmiseks järgmistel tingimustel:
1) taotlusvoorus on vabanenud vahendeid või taotlusvooru eelarvet on suurendatud;
2) projekt on võimalik ellu viia taotlusvoorus, mille käigus taotlus esitati, kehtinud tingimuste kohaselt, sealhulgas projekti abikõlblikkuse perioodil;
3) valdkonna eest vastutav minister on nõustunud rakendusüksuse ettepanekuga võtta taotlusvoorus vabanenud või taotlusvooru lisatud vahendid kasutusele.
(2) Rakendusüksusel on õigus teha otsus muuta osaliselt taotluste rahastamise eelarve sisse jääva taotluse rahuldamise otsust ja taotluse rahuldamata jätmise otsust järgmistel tingimustel:
1) läbirääkimisi alustatakse taotlejast, kelle kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus § 16 lõike 4 punktis 3 nimetatud korras;
2) taotlejaga, kelle taotlus on jäänud hindamise tulemusena väljapoole taotluste rahastamise eelarvet ja kelle kohta rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse, alustatakse läbirääkimisi pingerea alusel alates hindamise tulemusena kõrgeima punktiarvu saanud taotlejast;
3) taotleja on esitanud oma allkirjaõigusliku esindaja allkirjastatud kinnituse rakendusüksuse pakutud osaliselt taotluste rahastamise eelarve sisse jääva taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmisega nõustumise või mittenõustumise kohta.“;
39) paragrahvi 19 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
40) paragrahvi 19 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja või projekti partneri valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saaja ja projekti partneriga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega;“;
41) paragrahvi 19 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt:
„10) tagama, et toetuse saaja ja projekti partner peavad eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti tagama, et toetuse saaja ja projekti partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;“;
42) paragrahvi 19 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) tagama projekti elluviimisesse kaasatud projekti partneriga sõlmitud koostöökokkuleppe ja muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt.“;
43) määrust täiendatakse §-ga 191 järgmises sõnastuses:
„§ 191. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega
(1) Toetuse saaja on kohustatud lähtuma projektiga seotud riigihanke korraldamisel riigihangete seadusest, sealhulgas:
1) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis;
2) jälgima, et kõik riigihankes kehtestatud tingimused, piirangud ja kriteeriumid oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, sealhulgas jälgima hankemenetluse korral, et kehtestatud kvalifitseerimistingimused vastaksid hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele;
3) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
4) valima riigihanke korraldamisel õige menetluse, sealhulgas valima hankemenetluse liigi kooskõlas riigihangete seaduse §-des 48–50 nimetatud alustega, ja viima lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri kaudu;
5) esitama rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega hankelepingule eelnenud hankemenetluses hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
6) esitama riigihangete registrile hanketeate avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse alustamiseks;
7) järgima riigihanke osadeks jagamisel riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi;
8) kehtestama hankemenetluse korral pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 93 ja 94;
9) lähtuma lihthankemenetluse korral riigihangete seaduse §-s 125 sätestatud tingimustest;
10) lähtuma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korral riigihangete seaduse §-des 126 ja 127 sätestatud tingimustest;
11) lähtuma ideekonkursi korraldamisel riigihangete seaduse §-des 128–130 sätestatud tingimustest;
12) lähtuma riigihanke alusdokumentide muutmisel riigihangete seaduse §-des 81 ja 82 sätestatud tingimustest, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
13) tagama, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei muuda riigihanke alusdokumente riigihangete seaduse § 46 lõike 3 tähenduses;
14) tegema riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavaks riigihanke avaldamisest arvates, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
15) avaldama riigihanke alusdokumentides kvalifitseerimise tingimused ja pakkumuste hindamise kriteeriumid ning neile antud suhtelised osakaalud, kui neid ei ole avaldatud hanketeates, välja arvatud juhul, kui hankija ei ole neid kehtestanud;
16) avaldama riigihanke alusdokumentides tehnilise kirjelduse ning tagama selle kooskõla riigihangete seaduse §-s 88 sätestatud tingimustega, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
17) kõrvaldama riigihankest pakkuja, kelle puhul esinevad riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamisalused, välja arvatud juhul, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole nõutav kõrvaldamisaluste kontrollimine;
18) jätma kvalifitseerimata pakkuja ja taotleja, kes ei vasta riigihanke alusdokumentides ettenähtud kvalifitseerimise tingimustele;
19) lükkama pakkumuse tagasi, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
20) jälgima, et konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle;
21) jälgima, et võistleva dialoogi korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide üle;
22) tunnistama edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse;
23) sõlmima hankelepingu riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega juhul, kui läbirääkimised ei ole lubatud või ei olnud nende pidamiseks võimalust või ei olnud tingimusi riigihanke alusdokumentides ette nähtud;
24) lähtuma raamlepingu sõlmimisel riigihangete seaduse §-s 30 sätestatud tingimustest;
25) lähtuma hankelepingu täitmisel hankelepingus ja riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustest;
26) lähtuma hankelepingu muutmisel riigihangete seaduse § 123 lõikest 1, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt, ning muul juhul tagama hankelepingu muudatuse kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.“;
44) paragrahv 20 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 20. Toetusele viitamine
(1) Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel on vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) tööde teostaja;
3) valmimise tähtaeg;
4) lisainfo sõnastuses „Liginullenergiahoone ehitamist toetas Eesti riik EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust”;
5) valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja RTK logo ning Euroopa Liidu embleem;
6) toetuse suurus.
(2) Toetuse saaja teavitab avalikkust viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest projekti rahastusallikast, paigaldades avalikkusele nähtavasse kohta tahvli, millel on vähemalt projekti nimetus, lõike 1 punkti 4 sõnastuses lisainfo ja punkti 5 kohane tähistus.“;
45) paragrahvi 21 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „makstud“ sõnadega „toetuse saaja või projekti partner on selle eest maksnud“;
46) paragrahvi 21 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Toetuse saaja esitab projektiga seotud kulude maksetaotluse kulude tekkimisel elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus.“;
47) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Toetuse saajale võib põhjendatud juhul ja tingimusel, et sõlmitud on taotlusele vastava liginullenergiahoone ehitamise hankeleping, ettemaksena välja maksta kuni 60 protsenti toetuse suurusest. Kui toetus on makstud ettemaksena, peab ettemakse kasutamine hiljemalt lõppmakse taotlemise ajaks olema tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.“;
48) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lõpparuandele peab olema lisatud toetuse abil ehitatud hoone kasutusluba või viide väljastatud kasutusloale ehitisregistris.“;
49) paragrahvi 22 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Toetuse saaja kohustub esitama elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu aruanded kasvuhoonegaaside heitkoguse kokkuhoiust kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevadel. Aruandes peab kajastuma projekti tulemusel muutunud tarnitud energia kasutus energiakulu ühikutes ja selle mõju kasvuhoonegaaside heitkogusele võrreldes lammutatava hoone energiamärgisel märgitud projektieelsete näitajatega.“;
50) paragrahvi 23 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „saavutamine ei ole“ sõnaga „tähtaegselt“;
51) paragrahvi 23 lõike 1 punkti 10 ja lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „toetuse saaja“ sõnadega „või projekti partner“;
52) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 6 järgmiselt:
„(6) Toetuse saaja maksab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates.“;
53) lisa 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ asendatakse lisaga 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ uues redaktsioonis;
54) lisa 2 „Hindamiskriteeriumid uute liginullenergiahoonete ehitamisel“ asendatakse lisaga 2 „Hindamiskriteeriumid uute liginullenergiahoonete ehitamisel“ uues redaktsioonis.
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
Marko Gorban
Kantsler
Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär
Lisa 2 Hindamiskriteeriumid uute liginullenergiahoonete ehitamisel