Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruse nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ muutmine

Vastu võetud 03.03.2025 nr 20

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 165¹ lõike 5² ja § 182¹ lõike 5 alusel.

Rahandusministri 26. septembri 2023. a määruses nr 36 „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „Rahandusministeerium“ tekstiosaga „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“;

2) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) taotluse esitamisel ei vasta hoone energiatõhususarv taotluse esitamise tähtpäeval kehtivatele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi määrus nr 63) sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele;“;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

„(2¹) Määruses mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksusena läbivalt üksust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses ning kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksusena kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevat valitsussektorisse kuuluvat üksust.“;

4) paragrahvi 3 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt määruses nr 63 sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe ja energiatõhususarvu piirväärtuse nõuetele, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval.

(4) Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või kui hoone kavatsetakse sellisena kasutusele võtta, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt määruses nr 63 sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise nõuetele, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval.“;

5) paragrahvi 3 lõike 8 punktid 1-3 sõnastatakse järgmiselt:

„1) millega kavandatakse energiatõhususe tööde tegemist hoonetes, mille energiatõhususarv juba vastab määruses nr 63 sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele taotluse esitamise tähtpäeval kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele;
2) mille ainus eesmärk on paigaldada lokaalne salvestusseadmeta päikeseenergia tootmisseade ja see kasutusele võtta;
3) mille elluviimise tulemusel prognoositav kasvuhoonegaaside heide või hoone tarnitud energia kasutus suureneb;“;

6) paragrahvi 3 lõike 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) mille osaks on rekonstrueeritava hoone energiatarbe katmiseks peamise kütteallikana fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse paigaldamine või sellise lokaalse energiatootmisüksusega, mis kasutab peamise kütteallikana fossiilkütuseid, seotud tööd või samasisulised projekti elluviimise perioodil projekti väliselt tehtavad tööd;“;

7) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „kolm aastat“ tekstiosaga „42 kuud“;

8) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on määruse lisa 1 kohaselt 50–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“;

9) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud individuaalse toetusmäära kohaselt 1 500 000 – 2 100 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 3 000 000 eurot × individuaalne toetusmäär;“;

10) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 1¹ järgmises sõnastuses:

„1¹) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on lisas 1 sätestatud individuaalse toetusmäära kohaselt 2 250 000 – 3 150 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 4 500 000 eurot × individuaalne toetusmäär, tingimusel, et kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitatakse üks taotlus.“;

11) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse arv „480“ arvuga „600“;

12) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) taotlus peab sisaldama kinnitust, et taotluses nimetatud planeeritud tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega;“;

13) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ühes taotlusvoorus võib selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on rahvastikuregistri andmetel taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada kuni kaks taotlust ning selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on üle 8000, kuni kolm taotlust.“;

14) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotleja võib esitada ka ainult ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud energiaauditile esitatavaid nõudeid, võttes arvesse hoone tegelikku kasutusotstarvet.“;

15) paragrahvi 9 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõna „kahe“ sõnaga „kolme“;

16) paragrahvi 9 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse, lähtudes taotluse esitamise tähtpäeval kehtivatest ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ sätestatud nõuetest.“;

17) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 4  sõnastatakse järgmiselt:

„4) projekti tegevus lõpetatakse § 4 lõigetes 2 ja 4 sätestatud tähtajal“;

18) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) taotlus on esitatud korduvalt, sisaldades samasisulisi tegevusi ja samu hooneid hõlmavat projekti, ja selle kohta on olemas kehtiv taotluse rahuldamise otsus.“;

19) paragrahvi 13 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahuldada kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, siis selliseid taotlusi ei hinnata ja pingerida ei moodustata ning kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse.“;

20) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) taotleja ei nõustu § 14 lõike 3 punkti 2 või 5 alusel pakutud tingimustega.“;

21) paragrahvi 17 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „abikõlblik, kui see on“ sõnadega „toetuse saaja poolt“;

22) paragrahvi 17 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „seotud“ sõnaga „tõendatud“;

23) paragrahvi 18 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 18 punktis 4 asendatakse sõnad „ühe aasta“ tekstiosaga „18 kuu“;

25) paragrahvi 18 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:

„17) juhul, kui projekti osana või projekti elluviimise perioodil on projekti väliselt paigaldatud eraldiseisev energiatootmisüksus, mis biokütuste kõrval või asemel võimaldab peamise kütusena kasutada ka fossiilkütuseid, või on tehtud sellise energiatootmisüksusega seotud töid, kasutama projektiga seotud hoone kütmiseks kütusena vaid biokütuseid ja seda RTK nõudmisel tõendama;“;

26) määrust täiendatakse §-ga 18¹ järgmises sõnastuses:

„§ 18¹. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega

(1) Toetuse saaja on kohustatud lähtuma projektiga seotud riigihanke korraldamisel riigihangete seadusest, sealhulgas:
1) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis;
2) jälgima, et kõik riigihankes kehtestatud tingimused, piirangud ja kriteeriumid  oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, sealhulgas jälgima hankemenetluse korral, et kehtestatud kvalifitseerimistingimused vastaksid hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele;
3) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
4) valima riigihanke korraldamisel õige menetluse, sealhulgas valima hankemenetluse liigi kooskõlas riigihangete seaduse §-des 48–50 nimetatud alustega, ja viima lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri kaudu;
5) esitama rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega hankelepingule eelnenud hankemenetluses hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
6) esitama riigihangete registrile hanketeate avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse alustamiseks;
7) järgima riigihanke osadeks jagamisel riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi;
8) kehtestama hankemenetluse korral pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 93 ja 94;
9) lähtuma lihthankemenetluse korral riigihangete seaduse §-s 125 sätestatud tingimustest;
10) lähtuma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korral riigihangete seaduse §-des 126 ja 127 sätestatud tingimustest;
11) lähtuma ideekonkursi korraldamisel riigihangete seaduse §-des 128–130 sätestatud tingimustest;
12) lähtuma riigihanke alusdokumentide muutmisel riigihangete seaduse §-des 81 ja 82 sätestatud tingimustest, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
13) tagama, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei muuda riigihanke alusdokumente riigihangete seaduse § 46 lõike 3 tähenduses;
14) tegema riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavaks riigihanke avaldamisest arvates, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
15) avaldama riigihanke alusdokumentides kvalifitseerimise tingimused ja pakkumuste hindamise kriteeriumid ning neile antud suhtelised osakaalud, kui neid ei ole avaldatud hanketeates, välja arvatud juhul, kui hankija ei ole neid kehtestanud;
16) avaldama riigihanke alusdokumentides tehnilise kirjelduse ning tagama selle kooskõla riigihangete seaduse §-s 88 sätestatud tingimustega, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
17) kõrvaldama riigihankest pakkuja, kelle puhul esinevad riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamisalused, välja arvatud juhul, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole nõutav kõrvaldamisaluste kontrollimine;
18) jätma kvalifitseerimata pakkuja ja taotleja, kes ei vasta riigihanke alusdokumentides ettenähtud kvalifitseerimise tingimustele;
19) lükkama pakkumuse tagasi, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
20) jälgima, et konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle;
21) jälgima, et võistleva dialoogi korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide  üle;
22) tunnistama edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse;
23) sõlmima hankelepingu riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega juhul, kui läbirääkimised ei ole lubatud või ei olnud nende pidamiseks võimalust või ei olnud tingimusi riigihanke alusdokumentides ette nähtud;
24) lähtuma raamlepingu sõlmimisel riigihangete seaduse §-s 30 sätestatud tingimustest;
25) lähtuma hankelepingu täitmisel hankelepingus ja riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustest;
26) lähtuma hankelepingu muutmisel riigihangete seaduse § 123 lõikest 1, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt, ning muul juhul tagama hankelepingu muudatuse kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.“;

27) paragrahv 19 sõnastatakse järgmiselt:

㤠19. Toetusele viitamine

(1) Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) tööde teostaja;
3) valmimise tähtaeg;
4) lisainfo sõnastuses „Kaasrahastatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemist (moderniseerimisfond)”;
5) valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja RTK logo ning Euroopa Liidu embleem;
6) toetuse suurus.

(2) Toetuse saaja teavitab avalikkust viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest projekti rahastusallikast, paigaldades avalikkusele nähtavasse kohta tahvli, millel on vähemalt projekti nimetus, lõike 1 punkti 4 sõnastuses lisainfo ja punkti 5 kohane tähistus.“;

28) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „saavutamine ei ole“ sõnaga „tähtaegselt“;

29) paragrahvi 22 lõiked 4, 5 ja 8 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 22 lõikes 10 asendatakse arv „100“ arvuga „1000“;

31) paragrahvi 22 lõikes 15 asendatakse sõnad  „kehtima hakkamise päevast alates“ sõnaga „jõustumisest arvates“;

32) lisa 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ asendatakse lisaga 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ uues redaktsioonis;

33) lisa 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ asendatakse lisaga 2 „Nõuded hoone energiaauditile“ uues redaktsioonis.

Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär

Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile