Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord
Vastu võetud 08.12.2020 nr 49
RT I, 10.12.2020, 40
jõustumine 13.12.2020
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 05.04.2023 | RT I, 11.04.2023, 7 | 14.04.2023 |
| 07.07.2023 | RT I, 15.07.2023, 2 | 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist. |
| 21.03.2024 | RT I, 26.03.2024, 4 | 29.03.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a. |
| 03.03.2025 | RT I, 07.03.2025, 1 | 10.03.2025 |
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk
(1) Määrusega kehtestatakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2019.–2022. aasta ja Eesti riigi eelarvestrateegia 2023.–2026. aasta meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel 2015–2020 ja 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse üksuste asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja kord.
[RT I, 11.04.2023, 7 - jõust. 14.04.2023]
(2) Toetuse andmise eesmärk on kohaliku omavalitsuse üksuste suure energiakuluga hoonete mahu vähendamine, asendades need liginullenergiahoonetega.
(3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus) artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses sätestatut.
(4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
[RT I, 26.03.2024, 4 - jõust. 29.03.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]
(5) Kui määruse alusel antav toetus on vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklile 53, 55 või 56 investeeringuteks ette nähtud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi või kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(6) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.
(7) Määrust ei kohaldata lisaks lõikes 6 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes, artikli 1 lõikes 2 sätestatud juhtudel.
[RT I, 26.03.2024, 4 - jõust. 29.03.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]
§ 2. Meetme rakendaja
(1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
[RT I, 15.07.2023, 2 - jõust. 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist.]
(2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
(3) Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette § 12 lõike 2 alusel antavas valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas.
2. peatükk Toetuse andmise alused
§ 3. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse ühe projektina kohaliku omavalitsuse üksusele, temast sõltuvale üksusele või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevale üksusele kuuluva suure energiakuluga köetava hoone, hoonete või nende osade lammutamist ja selle või nende asemel liginullenergiahoone ehitamist (edaspidi ka liginullenergiahoone ehitamine).
(11) Määruses mõistetakse kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksusena läbivalt üksust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses ning kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksusena kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olevat valitsussektorisse kuuluvat üksust.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(2) Liginullenergiahoone ehitamist toetatakse tingimusel, et toetuse taotlejale või projekti partnerile kuuluvate hoonete hulgast lammutatakse suure energiakuluga hoone, hooned või nende osad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:
1) need ei oma kõrgemat energiamärgise klassi kui klass D;
2) need on olnud kasutuses ja köetavad taotlusvooru avamise aastale eelnenud kolmel kalendriaastal;
3) nende köetava pinna ruutmeetrite arv kokku ei ole ehitisregistri andmetel väiksem kui projekti raames ehitatava uue liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv;
4) need on omandatud 2021. aasta 1. jaanuaril või varem, välja arvatud juhul, kui tähtajast hilisem omandamise tehing tehakse sõltuvate üksuste vahelise tehinguna.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(21) Lõikes 2 nimetatud nõue loetakse täidetuks ka juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksuse, temast sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse toetuse taotlus on käesoleva meetme varasemas taotlusvoorus rahuldatud, taotluses märgitud lõikes 2 nimetatud tingimustele vastav suure energiakuluga hoone, hooned või nende osad on lammutatud, kuid projekt on katkestatud ja toetusest loobutud, mille tulemusel liginullenergiahoonet või selle osasid ei ehitatud ja taotluse rahuldamise otsusega määratud toetust ei kasutatud või on see tagastatud.
[RT I, 11.04.2023, 7 - jõust. 14.04.2023]
(3) Ehitatavale liginullenergiahoonele esitatavad nõuded on järgmised:
1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, temast sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus;
2) ehitatava hoone energiatõhususarv peab vastama ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi määrus nr 63) sätestatud liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusele esitatud nõuetele, mis kehtivad ehitusloa taotluse esitamise ajal;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
3) hoonet kasutatakse pärast projekti lõppu vähemalt viis aastat kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori pakutavate teenuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus;
4) liginullenergiahoone ehitamisel tuleb arvestada ligipääsetavuse põhimõtteid vastavalt ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punktile 8 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.
(4) Kui ehitatav liginullenergiahoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbega hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt määruses nr 63 sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale, lähtudes ehitusloa taotluse esitamise ajal kehtivatest nõuetest.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(5) Ehitatava liginullenergiahoone puhul, mida kasutatakse tervikuna avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses.
Hoones, mida kasutatakse avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses.
(6) Ehitatava liginullenergiahoone, hoone osa või sellele vastava osa, mida ei kavandata taotluse esitamisel kasutada või mida ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui ehitatav liginullenergiahoone või hooneosa on antud kasutusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule ja see on pärast projekti elluviimist kasutuses.
[RT I, 11.04.2023, 7 - jõust. 14.04.2023]
(7) Meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel ehitatava hoone planeeritud või tegelik kasutus viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast pinnast.
§ 4. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud. Abikõlblikkuse perioodi sisse ei arvestata projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele hüvitatavate kulude tegemise perioodi.
(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui 12 kuud enne taotlusvooru avamise päeva ja lõpp hilisem kui 42 kuud pärast taotluse esitamise tähtpäeva.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(3) Projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele hüvitatavate kulude tegemise varaseim aeg on 2021. aasta 1. jaanuar.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(4) Kui projekti raames antakse riigiabi, välja arvatud üldise grupierandi määruse artikli 53 või komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel antav riigiabi, ei tohi projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevusteks enne taotluse esitamist. Muu hulgas ei tohi enne taotluse rakendusüksusele esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumusega, sõlmida lepingut või kokkulepet, teha ettemaksu, kasutada teenust, allkirjastada üleande-vastuvõtuakti ega teha muid sarnaseid tegevusi.
(5) Rakendusüksus võib erandkorras pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kuus kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtpäeva, kui projekti kestuse pikendamine on vajalik toetuse saajast mitteoleneval põhjusel.
(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
§ 5. Abikõlblikud kulud
(1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks ning mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või § 4 lõike 3 kohaselt.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(2) Projekti mitteabikõlblikud ja projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja.
(3) Abikõlblikud on järgmised kulud:
1) omanikujärelevalve kulu;
2) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, nagu energiamärgise andmise, projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi ja arhitektuurivõistluse läbiviimisega seotud kulu;
3) ehitise auditi kulu;
4) ehitamise, sealhulgas hoone kasutamiseks vajalike rajatiste ja kommunikatsioonide ehitamise kulu;
5) ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate seadmete ja sisustuse soetamise kulu;
6) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu;
7) toetuse taotlejale või projekti partnerile kuuluvate hoonete hulgast lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või hooneosa lammutamise kulu.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega;
2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale;
3) amortisatsioonikulu;
4) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud;
5) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;
6) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;
7) projektijuhtimise, hanke korraldamise ja õigusabi kulu;
8) kinnistu omandamisega seotud kulud;
9) ülemäärased, toreduslikud või vääralt arvestatud kulud;
10) kulu, mis on varem riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest hüvitatud;
11) kulu omafinantseeringuna Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
12) paragrahvis 6 nimetamata kulud, kui toetus on riigiabi.
(5) Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja või projekti partneri tehtud kulusid toetusest ei kaeta.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
§ 6. Kulude abikõlblikkuse lisatingimused riigiabi korral
(1) Kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 punktis a sätestatud kulud;
(2) Kui toetus on spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõikes 8 sätestatud kulud;
(3) Kui toetus on kohalikule taristule investeeringuteks ette nähtud abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 56 lõikes 5 nimetatud kulud.
§ 7. Toetuse ja omafinantseeringu suurus
(1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on määruse lisa 1 kohaselt 50–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud:
1) maksimaalne toetuse suurus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 1250–1750 eurot ehitatava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 2500 eurot × individuaalne toetusmäär;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
2) maksimaalne toetuse suurus ühe projekti kohta vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 2 000 000 – 2 800 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 4 000 000 eurot × individuaalne toetusmäär;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
3) maksimaalne toetus lammutatava hoone, hoonete või hooneosa lammutamiseks meetme vahenditest ühe projekti kohta kokku on vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale 75 000 – 105 000 eurot ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 150 000 eurot × individuaalne toetusmäär.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(3) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(31) Projekti puhul, millesse on kaasatud projekti partner, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 nimetatud korras taotleja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatud toetusmäära.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(4) Toetuse taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse.
(5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi.
(6) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses.
§ 8. Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral
(1) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas.
(2) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale, ei tohi komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antav vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 750 000 eurot.
[RT I, 26.03.2024, 4 - jõust. 29.03.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]
(3) Üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projektile antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud teavitamiskünniseid.
(4) Üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimustele vastava kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 53 lõikes 6 või 8 sätestatud metoodikale.
(5) Üldise grupierandi määruse artiklis 55 sätestatud tingimustele vastava spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse vastavalt nimetatud määruse artikli 55 lõikes 10 või 12 sätestatud metoodikale.
(6) Üldise grupierandi määruse artiklis 56 sätestatud tingimustele vastava kohalikule taristule antav investeeringuteks ette nähtud toetus ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu eelnevalt maha arvata.
(7) Kui toetus antakse projektile mitme üldise grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis.
(8) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi omafinantseering sisaldada avaliku sektori vahendeid, välja arvatud juhul, kui toetust ei anta maksimummääras, mida riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglid lubavad.
(9) [Kehtetu - RT I, 26.03.2024, 4 - jõust. 29.03.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]
3. peatükk Toetuse taotlejale, projekti partnerile ja taotlusele esitatavad nõuded
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
§ 9.
Toetuse taotlejale ja projekti partnerile esitatavad nõuded
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks.
(11) Toetuse taotleja võib projekti kaasata partneri. Partneri kaasamisel on taotlejaks § 9 lõike 1 tingimustele vastav taotleja, kelle asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile ehitatakse § 3 lõike 3 kohane liginullenergiahoone, ja projekti partneriks on kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellele kuulub § 3 lõikele 2 vastav suure energiakuluga hoone.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest.
(3) Taotleja ja projekti partner ei või olla riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane kehtiv arengukava.
§ 10. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotleja peab esitama toetuse taotluse (edaspidi taotlus) taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 4 nimetatud kinnitused ja dokumendid.
(2) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja.
(3) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:
1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud ning taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga;
2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud perioodil;
3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama määruses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu määrale, arvestades § 7 lõikes 2 sätestatud piiranguid;
4) taotlus peab sisaldama kinnitust, et taotluses nimetatud planeeritud tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
5) taotlusest peab selguma projekti kulude abikõlblikkus;
6) taotlusest peab selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt kümme aastat pärast projekti lõppu;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
7) taotlusest peab selguma ehitatava liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv, sealhulgas selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutusel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks, köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutuses muu avaliku teenuse osutamiseks, ning kohaliku omavalitsuse, temast sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksuse omandis olevate hoonete hulgast lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või nende osade §-s 11 sätestatule vastav energiamärgise klass ning hoonete või nende osade köetava pinna ruutmeetrite arv;
8) taotlus peab sisaldama informatsiooni projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks viimasel viiel aastal saadud toetuse või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotletava toetuse kohta;
9) taotlus peab sisaldama kinnitust, et hoone köetavast netopinnast kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti.
(4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised kinnitused ja dokumendid:
1) kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude, projekti võimaliku kallinemise ja katmise suutlikkuse ning finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest kinnipidamise kohta;
2) projekti koosseisus lammutatava hoone, hoonete või nende osade energiamärgis või märgised, arvestades §-s 11 toodud erisusi;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
3) kinnitus, et projekti koosseisus lammutatavad hooned kuuluvad taotlejale või projekti partnerile ja kavandatava liginullenergiahoone ehitamiseks kasutatav kinnistu kuulub taotlejale või on taotleja kasuks seatud kavandatava liginullenergiahoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus, ja info kavandatava liginullenergiahoone ehitamiseks kasutatava kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta, välja arvatud juhul, kui info on kättesaadav riiklikust registrist;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
4) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega;
5) ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) 2023/2832 tähenduses, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega;
[RT I, 26.03.2024, 4 - jõust. 29.03.2024, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024. a.]
6) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan;
7) kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt taotluse esitamisel selle üksuse asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri taotluse esitamisega nõustumise kohta;
8) ehitatava liginullenergiahoone projekt vähemalt eelprojekti staadiumis;
9) projekti partneri ja juhul, kui partneriks ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, partneri asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek projektis osalemiseks ja projekti abikõlblikkuse perioodil projekti koosseisus § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastava hoone lammutamiseks.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(5) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.
(6) Ühes taotlusvoorus võib kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitada maksimaalselt ühe taotluse.
§ 11. Hoone energiamärgisele esitatavad nõuded
(1) Projekti koosseisus lammutatava hoone energiamärgis peab vastama majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ sätestatud taotlusvooru avamise ajal kehtivatele nõuetele ja olema välja antud 2024. aasta 1. jaanuaril või hiljem. Kui toetust taotletakse § 3 lõikes 21 sätestatud tingimustel, peab energiamärgis olema välja antud 2023. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(11) Juhul, kui lõike 1 kohase energiamärgise väljastamine ehitisregistri kaudu ei ole võimalik, on lubatud energiamärgisel märgitavate näitajate arvutamine ja esitamine muul kirjalikul viisil. Energiamärgise arvutus peab põhinema samadel tingimustel, mis on kasutusel ehitisregistri kaudu väljastataval energiamärgisel, arvestama taotlusvooru avamise hetkel kehtivate nõuetega ja olema allkirjastatud vastavat kutsetunnistust omava energiamärgise andja poolt.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(2) Projekti koosseisus kohaliku omavalitsuse üksuse, temast sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse omandis olevate hoonete hulgast lammutatavale hoonele energiamärgise andmisel ei ole lubatud kasutada majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 “Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” § 14 lõikes 2 toodud erisust.
4. peatükk Taotluse menetlemine
§ 12. Taotluse esitamine
(1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid rakendusüksusele elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel digitaalselt allkirjastatuna.
(2) Taotlusvooru rahalise mahu ja meetme rakendaja halduskulud kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(3) Taotlusvooru ja taotluse esitamise tähtpäeva kuulutab välja rakendusüksus. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva rakendusüksuse veebilehel.
(4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu.
(5) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta.
§ 13. Taotluse menetlemine
Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:
1) taotluse registreerimine;
2) taotleja, projekti partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
3) riigiabi analüüs;
4) taotluse hindamine;
5) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
§ 14.
Taotleja, projekti partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(1) Taotleja ja projekti partner peavad vastama §-s 9 sätestatud nõuetele.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(2) Taotlus vastab nõuetele, kui:
1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 10 sätestatud nõuetele;
2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra;
4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt § 4 lõikes 2 sätestatud tähtajal;
5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning on esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta.
(3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja või projekti partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
2) taotleja või projekti partner ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele;
5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud;
6) taotlus on esitatud korduvalt, sisaldades samasisulisi tegevusi ja samu hooneid hõlmavat projekti, ja selle kohta on olemas kehtiv taotluse rahuldamise otsus.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(4) Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(5) Taotluse, taotleja või projekti partneri nõuetele mittevastavuse korral või taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse § 18 lõikes 2 sätestatu kohaselt.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
§ 15. Taotluse hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ja avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel.
[RT I, 15.07.2023, 2 - jõust. 18.07.2023, rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. juulist.]
(2) Taotlusi hinnatakse järgmiselt:
1) hindamiskomisjon annab projektile hindepunkte ja moodustab pingerea vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud taotluste hindamiskriteeriumidele;
2) projekti koondhinne kujuneb kõikide hindamiskriteeriumide järgi saadud hindepunktide liitmisel;
3) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle tulu elaniku kohta on väiksem.
(3) Taotlusi täiemahuliselt ei hinnata, pingerida ei moodustata ja kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse, kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahastada kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja neis ei esine aluseid, mille kohaselt esitatud taotlus või taotlused ei ületa hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
§ 16. Taotluse rahuldamine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus.
(2) Taotluse rahuldamise otsused tehakse arvestades § 12 lõike 2 alusel antud käskkirjas sätestatut.
(3) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest.
(4) Esitatud taotlused rahuldatakse, arvestades alljärgnevat:
1) hindamise tulemusena koostatakse üleriigiline pingerida;
2) hindamise tulemusena alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest;
3) rakendusüksusel on õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume.
§ 17. Taotluse rahuldamise otsus
Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija ja otsuse tegemise kuupäev;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
2) toetuse saaja ja projekti partneri nimi, aadress ja registrikood;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
3) projekti nimetus ja number;
4) kui see on asjakohane, siis teave, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, näidates ära ühtlasi viite vastavale Euroopa Komisjoni õigusaktile ja sättele;
5) toetuse maksimaalne summa;
6) projekti minimaalne omafinantseeringu määr;
7) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht;
8) poolte õigused ja kohustused;
9) viited vaidlustamisele ja järelevalvele;
10) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruandluse esitamise kord projekti tulemusel saavutatavast CO2 heitkoguse kokkuhoiust;
11) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord;
12) toetuse väljamaksmise kord;
13) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;
14) vaidluste lahendamise kord;
15) teadete kättetoimetamise vorm ja viis;
16) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks, aruandluseks ja järelevalve teostamiseks.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
§ 18. Taotluste rahuldamata jätmise otsus
(1) Rakendusüksus teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:
1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat, projekti partnerit või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet;
3) taotlus saab hindamisel määruse lisas 2 kehtestatud hindamiskriteeriumi 4 „Ruumimõju ümbritsevale keskkonnale ja asukoha juurdepääsetavus“ alusel 0 punkti ega ületa seetõttu hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
4) taotleja ei nõustu § 16 lõike 4 punkti 3 alusel pakutud tingimustega.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotleja nimi, aadress ja registrikood;
4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;
5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
6) otsuse vaidlustamise kord.
(3) Rakendusüksus esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt.
§ 181. Osaliselt taotluste rahastamise eelarve sisse jääva taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmine
(1) Rakendusüksusel on õigus alustada läbirääkimisi osaliselt taotluste rahastamise eelarve sisse jääva taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmiseks järgmistel tingimustel:
1) taotlusvoorus on vabanenud vahendeid või taotlusvooru eelarvet on suurendatud;
2) projekt on võimalik ellu viia taotlusvoorus, mille käigus taotlus esitati, kehtinud tingimuste kohaselt, sealhulgas projekti abikõlblikkuse perioodil;
3) valdkonna eest vastutav minister on nõustunud rakendusüksuse ettepanekuga võtta taotlusvoorus vabanenud või taotlusvooru lisatud vahendid kasutusele.
(2) Rakendusüksusel on õigus teha otsus muuta osaliselt taotluste rahastamise eelarve sisse jääva taotluse rahuldamise otsust ja taotluse rahuldamata jätmise otsust järgmistel tingimustel:
1) läbirääkimisi alustatakse taotlejast, kelle kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus § 16 lõike 4 punktis 3 nimetatud korras;
2) taotlejaga, kelle taotlus on jäänud hindamise tulemusena väljapoole taotluste rahastamise eelarvet ja kelle kohta rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse, alustatakse läbirääkimisi pingerea alusel alates hindamise tulemusena kõrgeima punktiarvu saanud taotlejast;
3) taotleja on esitanud oma allkirjaõigusliku esindaja allkirjastatud kinnituse rakendusüksuse pakutud osaliselt taotluste rahastamise eelarve sisse jääva taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmisega nõustumise või mittenõustumise kohta.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine
§ 19. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas:
1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot;
2) [kehtetu - RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
3) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata rakendusüksust;
4) esitama rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist;
5) kasutama ehitatud liginullenergiahoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või tervikuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates;
6) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja või projekti partneri valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saaja ja projekti partneriga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
7) võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal;
8) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone tegelikku kasutust ja planeeritavat kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged;
9) teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast;
10) tagama, et toetuse saaja ja projekti partner peavad eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti tagama, et toetuse saaja ja projekti partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
11) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates ja riigiabi või vähese tähtsusega abi saamisel kümme aastat abi saamisest arvates;
12) teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine jms);
13) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtajaks;
14) sõlmima hankelepingu, mis sisaldab liginullenergiahoone ehitamise tegevust, ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine on viibinud temast mitteoleneval põhjusel;
[RT I, 11.04.2023, 7 - jõust. 14.04.2023]
15) tagama projekti elluviimisesse kaasatud projekti partneriga sõlmitud koostöökokkuleppe ja muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
§ 191. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega
Toetuse saaja on kohustatud lähtuma projektiga seotud riigihanke korraldamisel riigihangete seadusest, sealhulgas:
1) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis;
2) jälgima, et kõik riigihankes kehtestatud tingimused, piirangud ja kriteeriumid oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, sealhulgas jälgima hankemenetluse korral, et kehtestatud kvalifitseerimistingimused vastaksid hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele;
3) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
4) valima riigihanke korraldamisel õige menetluse, sealhulgas valima hankemenetluse liigi kooskõlas riigihangete seaduse §-des 48–50 nimetatud alustega, ja viima lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri kaudu;
5) esitama rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega hankelepingule eelnenud hankemenetluses hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
6) esitama riigihangete registrile hanketeate avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse alustamiseks;
7) järgima riigihanke osadeks jagamisel riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi;
8) kehtestama hankemenetluse korral pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 93 ja 94;
9) lähtuma lihthankemenetluse korral riigihangete seaduse §-s 125 sätestatud tingimustest;
10) lähtuma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korral riigihangete seaduse §-des 126 ja 127 sätestatud tingimustest;
11) lähtuma ideekonkursi korraldamisel riigihangete seaduse §-des 128–130 sätestatud tingimustest;
12) lähtuma riigihanke alusdokumentide muutmisel riigihangete seaduse §-des 81 ja 82 sätestatud tingimustest, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
13) tagama, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei muuda riigihanke alusdokumente riigihangete seaduse § 46 lõike 3 tähenduses;
14) tegema riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavaks riigihanke avaldamisest arvates, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
15) avaldama riigihanke alusdokumentides kvalifitseerimise tingimused ja pakkumuste hindamise kriteeriumid ning neile antud suhtelised osakaalud, kui neid ei ole avaldatud hanketeates, välja arvatud juhul, kui hankija ei ole neid kehtestanud;
16) avaldama riigihanke alusdokumentides tehnilise kirjelduse ning tagama selle kooskõla riigihangete seaduse §-s 88 sätestatud tingimustega, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
17) kõrvaldama riigihankest pakkuja, kelle puhul esinevad riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamisalused, välja arvatud juhul, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole nõutav kõrvaldamisaluste kontrollimine;
18) jätma kvalifitseerimata pakkuja ja taotleja, kes ei vasta riigihanke alusdokumentides ettenähtud kvalifitseerimise tingimustele;
19) lükkama pakkumuse tagasi, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;
20) jälgima, et konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle;
21) jälgima, et võistleva dialoogi korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide üle;
22) tunnistama edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse;
23) sõlmima hankelepingu riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega juhul, kui läbirääkimised ei ole lubatud või ei olnud nende pidamiseks võimalust või ei olnud tingimusi riigihanke alusdokumentides ette nähtud;
24) lähtuma raamlepingu sõlmimisel riigihangete seaduse §-s 30 sätestatud tingimustest;
25) lähtuma hankelepingu täitmisel hankelepingus ja riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustest;
26) lähtuma hankelepingu muutmisel riigihangete seaduse § 123 lõikest 1, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt, ning muul juhul tagama hankelepingu muudatuse kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
§ 20. Toetusele viitamine
(1) Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel on vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) tööde teostaja;
3) valmimise tähtaeg;
4) lisainfo sõnastuses „Liginullenergiahoone ehitamist toetas Eesti riik EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust”;
5) valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja RTK logo ning Euroopa Liidu embleem;
6) toetuse suurus.
(2) Toetuse saaja teavitab avalikkust viie aasta jooksul arvates projekti lõppemisest projekti rahastusallikast, paigaldades avalikkusele nähtavasse kohta tahvli, millel on vähemalt projekti nimetus, lõike 1 punkti 4 sõnastuses lisainfo ja punkti 5 kohane tähistus.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
6. peatükk Toetuse maksmise tingimused
§ 21. Toetuse maksmine
(1) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt §-le 17 ja kulude abikõlblikkus vastavalt §-dele 5 ja 6. Kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ja toetuse saaja või projekti partner on selle eest maksnud.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(2) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud, teenus osutatud või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleande-vastuvõtuaktiga või sellesisulise kinnitusega.
(3) Tegelik kulu on makstud, kui see on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi.
[RT I, 11.04.2023, 7 - jõust. 14.04.2023]
(4) Rakendusüksus kontrollib maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest arvates. Kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada maksetaotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest toetuse saajale.
(5) Toetuse saaja esitab projektiga seotud kulude maksetaotluse kulude tekkimisel elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(51) Toetuse saajale võib põhjendatud juhul ja tingimusel, et sõlmitud on taotlusele vastava liginullenergiahoone ehitamise hankeleping, ettemaksena välja maksta kuni 60 protsenti toetuse suurusest. Kui toetus on makstud ettemaksena, peab ettemakse kasutamine hiljemalt lõppmakse taotlemise ajaks olema tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(6) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste tõendamist lõpparuandega.
7. peatükk Lõpparuande esitamine
§ 22. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel.
[RT I, 11.04.2023, 7 - jõust. 14.04.2023]
(2) Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas toetuse saaja projekti nimi, projekti number ja hoone asukoht;
2) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked, väljamaksed ning eesmärkide täitmine;
3) andmed projektile tehtud toetuse väljamaksete kohta;
4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev.
(21) Lõpparuandele peab olema lisatud toetuse abil ehitatud hoone kasutusluba või viide väljastatud kasutusloale ehitisregistris.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(3) Toetuse saaja kohustub esitama elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu aruanded kasvuhoonegaaside heitkoguse kokkuhoiust kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevadel. Aruandes peab kajastuma projekti tulemusel muutunud tarnitud energia kasutus energiakulu ühikutes ja selle mõju kasvuhoonegaaside heitkogusele võrreldes lammutatava hoone energiamärgisel märgitud projektieelsete näitajatega.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
8. peatükk Toetuse tagasinõudmine
§ 23. Toetuse tagasinõudmine
(1) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole tähtaegselt võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud;
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
7) toetust saanud hoone kasutamine avaliku sektori teenuste osutamiseks lõpetatakse või vähendatakse olulisel määral käesoleva määruse alusel toetusega ehitatud hoones pakutava teenuse mahtu enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates;
8) hoone tegelik kasutus on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast netopinnast enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates;
9) hoone omand või hoone valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata;
10) toetuse saaja või projekti partner on jätnud käesolevas määruses sätestatud hangete läbiviimisega seotud kohustused täitmata.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(2) Rakendusüksus peab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra põhjendama.
(3) Kui toetuse saaja või projekti partner on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete seaduse §-des 213–215 nimetatud väärteo tunnused, teavitab rakendusüksus sellest Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonda.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
(4) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõutakse toetus tagasi koos intressiga toetuse väljamaksmisest arvates vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (ELT L 140, 30.04.2004, lk 1–134), artiklile 9, sama määruse artikli 10 alusel liikmesriikidele teatavaks tehtud intressimäärale ja artiklis 11 nimetatud intressi kohaldamise meetodile.
(5) Riigiabi andjal on õigus ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tagasi nõuda kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates.
(6) Toetuse saaja maksab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates.
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
9. peatükk Andmete esitamine
§ 24. Andmete esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile ning nende säilitamine
(1) Rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.
(2) Rakendusüksus säilitab riigiabi või vähese tähtsuse abi andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisest arvates.
10. peatükk Vaidemenetlus
§ 25. Vaide esitamine ja menetlemine
Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus.
Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
Lisa 2 Hindamiskriteeriumid uute liginullenergiahoonete ehitamisel
[RT I, 07.03.2025, 1 - jõust. 10.03.2025]
Facebook
X.com